Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-17-1332 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1332 Tallinna Transpordiameti seisukoht, millele vastustaja haldusakti põhjenduses viitab, pärineb 2015. a-st ning on antud seoses reklaamikandja paigaldamisega Liivalaia tn 32 hoonele. See ei oma puutumust vaidlusaluse reklaamikandja paigaldamisega Liivalaia tn 34 kinnisasjale, millel ei paikne ühtegi hoonet. Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirja vormis kinnitus, mille kohaselt kehtib 2015. a-l antud arvamus ka Liivalaia tn 34 asuva reklaamikandja suhtes, ei kõrvalda puudusi vastustaja läbi viidud haldusmenetluses. Tallinna Transpordiameti tellitud 2013. a uuring „Reklaami-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“ ei kinnita usaldusväärselt, et LED-reklaamikandjad ohustavad liiklust. Kaebaja tellis AS-lt Teede Tehnokeskus uuringu „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“, mille kohaselt ei ole LED-ekraanide ohtlikkus liiklejatele tõendatud. TLPA 01.03.2017 kutse selgituste andmiseks on edastatud kaebajale enne ehitusteatise esitamist ning ehitusteatise kinnitamise menetluses ei ole kaebajat ära kuulatud. Vastustaja ei ole kaalunud reklaamikandja võimaliku negatiivse mõju kõrvaldamiseks kõrvaltingimuste seadmist (nt ekraani valgustugevuse muutmine sõltuvalt kellaajast) ega seda kaebajaga arutanud. Ehitusteatise tagantjärgi esitamine ei anna haldusorganile õigust haldusmenetluse põhimõtteid ümber kujundada ega välista võimalust kaaluda kõrvaltingimuste seadmist.

Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Esitades ehitusteatise pärast reklaamikandja püstitamist ja kasutama asumist, on kaebaja välistanud ehitusteatise menetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Vastustajal puudus võimalus kaaluda vastavalt EhS § 36 lg 5 p-le 3 ehitisele täiendavate arhitektuuriliste, ehituslike või kujunduslike nõuete esitamist. Kuna ehitis, mille kohta on ehitusteatis esitatud pärast selle valmimist ja kasutama asumist, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ja omab ohtlikku mõju liiklusele, tuleb ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmist pidada põhjendatuks. Viite puudumine EhS § 36 lg 5 konkreetsele punktile ei mõjutanud asja otsustamist. Otsusest ilmneb selgelt, miks vastustaja EhS §-i 44 kohaldas – ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p 1). Ehitis on ohtlik ja ei sobi asukohta arhitektuuriliselt. Pädeval asutusel on õigus esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke nõudeid (EhS § 36 lg 5 p 3), kuid kuna ehitusteatis esitati juba valminud ehitisele, saanuks selliseid nõudeid esitada riikliku järelevalve menetluses. Täiendavate nõuete esitamine tähendanuks praegusel juhul nõuet osaliseks või täielikuks lammutamiseks, mida saab teha ainult EhS §-st 132 lähtudes. Vastustaja selgitas haldusaktis ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmise põhjusi ega viidanud, et põhjuseks oli ehitusteatise esitamine pärast ehitise valmimist. Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea tava kohaselt ning head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses (EhS § 7). Riigikohus on 28.03.2012 otsuses nr 3-31-4-12 leidnud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistutelt ning võib vähendada nende väärtust. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, miks reklaamikandja ei sobi antud piirkonda. Tallinna Transpordiamet ei nõustunud reklaamikandja paigaldamisega ja selgitas reklaamikandja ohtlikkust. Arvamus, mille Tallinna Transpordiamet esitas Liivalaia tn 32 reklaamikandja kohta, kehtib vastavalt Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirjale ka Liivalaia tn 34 reklaamikandja osas. Liivalaia tn 34 asub samas piirkonnas sama ristmiku lähedal – tegemist on naaberkinnistutega. Tallinna Transpordiameti seisukoht põhineb 2013. a uuringul. Kaebaja esitatud uuringus on kasutatud subjektiivset metoodikat (kirjanduse uurimine, vaatlus ja küsitlus). Küsitluse andmeid ei saa ka selle valimi põhjal pidada 3(9)

3-17-1332 usaldusväärseks. Lisaks võib järeldada, et vaatlused ei hõlmanud pimedat aega. Tallinna Kesklinna Valitsus leidis samuti 22.03.2017 e-kirjas, et LED-ekraan ei ole ohtlikkuse tõttu Liivalaia tn 34 kinnistule sobiv ja tuleks lammutada. Negatiivse kooskõlastuse ehitusteatisele andsid ka Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Keskkonnaamet. Vastustaja saatis 01.03.2017 kaebajale kutse tulla selgitusi andma, seega anti talle võimalus olla ära kuulatud. Ehkki kutse saadeti enne ehitusteatise esitamist, oli kaebajat juba ammu enne ehitusteatise esitamist teavitatud asjaolust, et ehitis on ehitatud ebaseaduslikult, ning asutud kaaluma võimaliku ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalusi. Seda kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korraldus nr 494-k, mille sisuks on Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse peale esitatud kaebaja vaide läbivaatamine (Liivalaia tn 34 kinnistule reklaamikandja paigaldamise taotlusele kooskõlastuse andmisest keeldumise peale).

Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

Liivalaia tn 34 paigaldatud reklaamikandja püstitamiseks on vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS § 35 lg 3 ja lisa 1). Reklaamikandja on paigaldatud ebaseaduslikult, s.o enne pädevale asutusele vastava ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist (EhS § 36 lg 2). EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 sätestab, et kui esinevad selle paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusteatise kinnitamisest keeldutud selle tõttu, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning omab ohtlikku mõju liiklusele. Seega on vastustaja tuginenud EhS § 36 lg-le 6 ja § 44 p-le 4. Otsuse sisust selgub, et EhS §-i 44 on kohaldatud seetõttu, et ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p 1). Otsust ei saa tühistada üksnes põhjusel, et selles on jäetud viitamata EhS § 36 lg-le 5, sest vaidlustatud otsuse sisust pidi keeldumise põhjus kaebajale üheselt selguma. Tallinna ehitusmääruse § 25 lg 2 sätestab, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Otsusest nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, miks kõnealune reklaamikandja ei sobi välisilmelt piirkonda ja ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele alas. Otsuses on välja toodud, et reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala. Isegi kui arhitektuurilised tingimused ei ole õigusakti tasemel täpselt reguleeritud, ei tähenda see, et kaebajal on arhitektuuriline vabadus reklaamikandjate püstitamisel antud piirkonnas. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vaidlus, kas ehitis oma välisilmelt ja konstruktsioonilt sobitub olemasolevasse keskkonda, on paljuski esteetilist laadi. Vastustaja on arvesse võtnud arhitektuurilist keskkonda ning hinnanud ehitise välisilmet ja asukohta. Ka Tallinna linna peaarhitekti büroo on avaldanud Tallinna linna projektide 4(9)

3-17-1332 läbivaatamise komisjoni koosoleku protokollis arvamust, et reklaamikandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjuvad juhuslikuna ning kahjustavad seeläbi avalikku linnaruumi, tuues lisaks välja, et kuna Liivalaia tn on üks kesklinna suure hulga liiklejatega aladest, on alasse püstitavatele teabe- ja reklaamikandjatele kõrgendatud nõudmised ning alas ei ole võimalik toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaami- ja/või teabekandjaid. Kuna vastustaja on tuginenud reklaamikandja teostuslahenduse sobimatusele kõnealuses alas, ei ole tähtsust, kas reklaamikandja või selle ekraan on nähtav ka Olümpia hotellist. Väidetava liiklusohtlikkuse osas ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Liiklusohtlikkuse tuvastamisel ei ole asjakohane tugineda Tallinna Transpordiameti seisukohale, milles käsitatakse reklaamitahvli paigaldamist kõnealuse kinnisasja kõrval asuvale kinnisasjale, seda enam, et vastustaja iseenesest ei välistanud kohtuistungil liiklusohutuse kaalutlustel kõnealusele kinnisasjale LED-ekraaniga reklaamitahvli paigaldamist – vastustaja hinnangul tuleb LED-reklaamile leida sobiv koht, see peab arvestama konkreetse ristmikuga ja asuma väljaspool teekaitsevööndit. Kaebaja väitel saab reklaamikandja asukohta kinnistul muuta. Kaebajaga võib nõustuda ka selles, et ainuüksi 2013. a uuringu põhjal, milles osales kokku 8 inimest elavas liikluses ja 7 inimest liiklussimulatsioonitestis, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi tegeliku liiklusolukorra kohta. Uuringu aruande kokkuvõttes on samuti tõdetud, et kuigi esialgsed uuringud näitavad, et sõltuvalt pimedusest ja ilmastikutingimustest on linnaruumi paigutatud valgusreklaamid üks ohtlikumaid juhtide tähelepanu hajutavaid ning segavaid objekte linnatänavail, annavad täiendavad uuringud lisateavet valgusreklaamide asjakohaseks paigutamiseks. Ehitusteatist ei jäetud aga kinnitamata üksnes põhjusel, et reklaamikandja mõjub liiklust ohustavalt. Peamiselt tugineti keeldumisel asjaolule, et püstitatud reklaamikandja ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele alas. Seega ei saanud otsuse osalised põhjendamispuudused mõjutada asja otsustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 mõttes. Eelnevat arvestades võib pidada tõenäoliseks, et TLPA teeks ehitusteatise uuel läbivaatamisel (sh isegi liiklusohutuse osas seisukoha muutmisel) samasisulise otsuse. Isegi kui pidada võimalikuks ehitisele lisatingimuse seadmist ja seeläbi reklaamikandjaga kaasneva negatiivse mõju vähendamist liiklusele, ei tähenda see, et TLPA-l oli kohustus kaaluda lisatingimuste seadmist. Lisaks, kuna otsuses tuginetakse peaasjalikult sellele, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele, ei muudaks kaebuses nimetatud ega ka muud võimalikud liikluses negatiivset mõju vähendada võivad lisameetmed ehitist nõuetekohaseks (sh linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele vastavaks). TLPA on saatnud 01.03.2017 kaebajale kutse tulla andma selgitusi seoses Liivalaia tn 34 infotahvli paigaldamisega. Kuna kaebaja oli ehitise püstitanud juba enne 01.03.2017 kutse esitamist, oli haldusmenetlus (ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks) käimas ning vastustaja tagas kaebajale õiguse olla ära kuulatud. Kuna ehitis oli juba püstitatud, ei olnuks sisulist vahet, kas kaebaja oleks selgitusi andnud enne või pärast ehitisteatise esitamist, sest faktilised asjaolud ei olnud vahepeal muutunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(9)

3-17-1332 EhS § 44 p-i 4. Viite puudumine raskendas kaebajal oma õiguste kaitset, sest kaebaja ei saanud aru, mida tal tuleb teha reklaamikandja nõuetega vastavusse viimiseks. Halduskohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata EhS § 44 p 4 kohaldamise eeldused, s.o selle, et ehitisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Reklaamikandja väidetav linnaruumi sobimatus ei anna alust jätta ehitusteatist EhS § 44 p 4 alusel kinnitamata. Tegemist on paljuski esteetilist laadi otsusega, kuid see ei välista kohustust arvestada kaalutlusreeglitega. Vastustaja ei kohtle isikuid reklaamikandjate linnaruumi sobivuse hindamisel võrdselt, sest teisele ettevõtjale on lubatud paigaldada sarnase välimusega reklaamikandja aadressile Liivalaia tn 8, mis asub samuti Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete alas ning tiheda liiklusega tänaval. Ja isegi kui reklaamikandja on linnaruumi visuaalselt sobimatu, ei kaasne sellega kolmandatele isikutele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Halduskohus omistas küsimusele, kas reklaamikandja ohustab liiklust, põhjendamatult väikese tähenduse. Reklaamikandja ei ohusta liiklust ning vastustaja vastupidised väited on paljasõnalised. Haldusmenetlus viidi läbi puudulikult. Vastustaja ei pakkunud ühtki lahendust, kuidas oleks olnud võimalik jõuda ehitusteatise kinnitamiseni. Reklaamikandja välimust on võimalik muuta ja LED-ekraani tööaega, eredust jms reguleerida. Tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine mõjutas asja lahendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1332 kujunduslikke nõudeid; või kaasata menetlusse kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, tuleb ehitusteatise edasisel menetlemisel lähtuda ehitusloa menetlusest ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Eelnevast tulenevalt peab pädev asutus ehitusteatise saamisel esmalt hindama, kas ehitusteatises esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, ning seejärel viima vajadusel läbi põhjalikuma kontrollimenetluse. Sellise menetluse üks võimalik tulemus on ehitusteatise kinnitamisest keeldumine EhS §-s 44 sätestatud alustel.

7(9)

3-17-1332 arvestades ei saa vastustajale ette heita, et ta ei andnud kaebajale enne ehitusteatise kinnitamisest keeldumist võimalust puuduste kõrvaldamiseks.

3-17-1332 ettekirjutus. Eelnevast nähtub, et paralleelselt on käimas mitu menetlust, mis kõik on kokkuvõttes kantud eesmärgist välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on kaebajal võimalik Liivalaia tn 34 kinnistule paigaldatud reklaamikandjal reklaami eksponeerida. Ringkonnakohus leiab, et selline olukord ei ole mõistlik ega kooskõlas Tallinna linna kui EhS § 130 lg 2 alusel riikliku järelevalve ülesandeid täitma volitatud korrakaitseorgani rolliga võtta korrarikkumise kõrvaldamiseks tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et tagada avaliku korra kaitse (vt korrakaitseseaduse § 2 lg 4 ja § 8). HMS § 5 lg-s 2 sätestatud kohustust arvestades tuleb vastustajal vältida tarbetuid paralleelseid või korduvaid menetlusi ning toimetada haldusmenetlust selliselt, et koostöös ehitise omaniku ja teiste asjaomaste isikutega selgitatakse võimalikult efektiivselt ning ülemääraste kuludeta välja (kogudes vajadusel täiendavaid tõendeid), kas ja millistel tingimustel on võimalik püstitatud ehitist seadustada või tuleb see lammutada, arvestades EhS §-s 132 sätestatut.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.