Digiekraanid OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.05.2017 otsuse nr 4-3/1878-1 tühistamiseks ja 30.03.2017 ehitusteatise nr 1711201/04821 uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja — Digiekraanid OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Talvo Rüütelmaa
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 28. märtsil 2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.05.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Digiekraanid OÜ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 30.03.2017 ehitusteatise nr 1711201/04821, millega andis teada reklaamkandja paigaldamisest Tiigiveski Arendus OÜ-le kuuluvale Liivalaia tn 34 asuvale kinnisasjale. Digiekraanid OÜ kõrvaldas ehitusteatisel esinenud puudused ning esitas 16.04.2017 täiendavad dokumendid.
2.TLPA keeldus 25.05.2017 otsusega nr 4-3/1878-1 ehitusteatise nr 1711201/04821 kinnitamisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Reklaamkandja, mis on paigaldatud ebaseaduslikult, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele alas; 2) Reklaamkandja konstruktsiooni kujunduslahendus ja teostuslahendus on vastuolus arhitektuurse keskkonnaga sobitumise nõudega ega vasta ümbritseva hoonestusala kvalitatiivsetele nõuetele; 3) Reklaamkandja lahendus on vastuolus Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg-ga 2. Reklaamkandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala; 4) Asukoha vahetus läheduses asub hotell, mis on ajalooliselt üks Eesti esindushotelle ja mida külastab suur hulk väliskülalisi. Eelneva tõttu ei ole alas võimalik toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaam- ja/või teabekandjaid; 5) Reklaamkandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjub juhuslikuna ning kahjustab seeläbi avalikku linnaruumi; 6) Tallinna Transpordiamet ei ole nõustunud LED-ekraani paigaldamisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.OÜ Digiekraanid esitas 26.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.05.2017 otsuse tühistamiseks ning 30.03.2017 ehitusteatise uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (täiendavad seisukohad 29.09.2017). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kuna kaebaja tegeleb ettevõtluse raames reklaampindade pakkumisega, riivab vaidlustatud otsus kaebaja ettevõtlusvabadust (põhiseadus (PS) § 31). 2) Vaidlustatavas otsuses ei ole haldusakti andmise õiguslik alus kohaselt märgitud, mistõttu on otsus vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 2. Otsusest ei nähtu, millisele ehitusseaduse (EhS) § 36 lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja EhS § 36 lg 6 ja § 44 p 4 kohaldamisel tuginenud. Ühestki õigusaktist ei tulene haldusorgani õigust jätta ehitusteatis kinnitamata põhjusel, et seda ei esitatud vähemalt kümme päeva enne ehitustegevusega alustamist, ega seetõttu, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta. 3) Isegi kui antud juhul oleks EhS § 44 ehitusteatisele kohaldatav, ei ole täidetud selle paragrahvi p-st 4 tulenevad eeldused ehitusteatise kinnitamata jätmisele. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamkandja vastustaja arvates ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on kohaselt põhjendamata reklaamkandja väidetav mittevastavus Tallinna linna ehitusmääruse (Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21) § 25 lg-le 2. Sarnase konstruktsiooni ja toestuslahendusega reklaamkandjad on levinud, sh Tallinna kesklinna piirkonnas. Vaidlusaluse
2(7)
reklaamkandja kujunduses ei ole ebatavalisi, kohatuid või muid linnaruumi sobimatuid elemente. Ainuüksi reklaamkandja modernne välimus ei muuda seda tööstusaladele omaseks ega linnaruumi sobimatuks. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlusalune reklaamkandja ei sobi oma kujunduse tõttu linnaruumi, ei kaasne sellise reklaamkandja püstitamisega kolmandatele isikutele mingisugust püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Reklaamkandja hüpoteetiline kujunduslik ebasobivus ja/või riive Eesti väliskülaliste subjektiivsele ilumeelele ei anna alust jätta ehitusteatist EhS § 44 p 4 alusel kinnitamata. Vastustaja viide Riigikohtu 28.03.2012 kohtuotsusele asjas nr 3-3-1-412 on asjakohatu. Praeguse haldusasja asjaolud erinevad nimetatud kohtuasja omadest oluliselt. 4) Tallinna Transpordiameti seisukoht, millele vastustaja haldusakti põhjenduses viitab, pärineb 2015. a-st ning on antud seoses reklaamkandja paigaldamisega Liivalaia tn 32 hoonele. See ei oma puutumust vaidlusaluse reklaamkandja paigaldamisega Liivalaia tn 34 kinnisasjale, millel ühtegi hoonet ei paikne. Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirja vormis kinnitus, mille kohaselt kehtib 2015. a Liivalaia tn 32 asuva reklaamkandja kohta antud arvamus ka Liivalaia tn 34 asuva reklaamkandja suhtes, ei kõrvalda puudusi vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluses, eriti arvestades, et kaebaja esitas ehitusteatise alles 30.03.2017 ehk enam kui kaks kuud pärast viidatud e-kirja saatmist. Samuti ei nähtu vaidlustatud haldusaktist, et vastustaja järeldus reklaamkandja negatiivse mõju kohta liiklusohutusele põhineks mõnel liiklusohutuse hindamise seisukohalt arvestataval uuringul. Haldusmenetluses ei ole tõendatud, et reklaamkandja paigaldamine ohustab liiklust ja et sellega kaasneb kolmandatele isikutele püsiv ja üleliia koormav negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Tallinna Transpordiameti tellitud 2013. a uuring „Reklaam-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“ ei kinnita usaldusväärselt, et LEDreklaamkandjad ohustavad liiklust. Kaebaja tellis AS-lt Teede Tehnokeskus uuringu „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“. Uuring viidi läbi perioodil 29.03.2017 kuni 15.09.2017 ning hõlmas kirjanduse analüüsi, 1005 isiku küsitlemist ning enneja-pärast vaatlusuuringu läbiviimist. Uuringu tulemusena selgus, et LED-ekraanide ohtlikkus liiklejatele ei ole tõendatud ning seega puudub alus väita, et Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad LED-ekraanid avaldavad negatiivset mõju liiklejate ohutusele. 5) TLPA 01.03.2017 kutse selgituste andmiseks on edastatud kaebajale enne ehitusteatise esitamist. Ehitusteatise kinnitamise menetluses ei ole kaebajat ära kuulatud. Vastustaja ei ole välja selgitanud, kas ja milliseid meetmeid oleks kaebajal puutuvalt vaidlusaluse reklaamkandjaga võimalik liiklusohutuse tagamiseks võtta. Juhul, kui on täidetud EhS § 36 lgtes 6 ja 5 esitatud tingimused, kohaldub ehitusteatise kinnitamise menetlusele ka EhS § 42 lg 3, mis näeb haldusorganile ette õiguse sätestada ehitusteatisele kõrvaltingimusi. Vastustaja ei ole kaalunud reklaamkandja võimaliku negatiivse mõju kõrvaldamiseks kaebajale seoses ehitusteatise kinnitamisega kõrvaltingimuste seadmist (nt ekraani valgustugevuse muutmine sõltuvalt kellaajast) ega seda kaebajaga arutanud. Vastustaja on põhjendamatult rakendanud kaebaja ettevõtlusvabadust enim riivavat abinõu. Õige ei ole väide, et kaebaja välistas ehitusteatise tagantjärele esitamisega haldusmenetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Ehitusteatise tagantjärgi esitamine ei anna haldusorganile õigust haldusmenetluse põhimõtteid ja reegleid vastavalt oma soovile ümber kujundada ega välista haldusorgani võimalust kaaluda kõrvaltingimuste seadmist.
4.Tallinna linn palub 18.09.2017 vastuses (täiendavad seisukohad 28.02.2018) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Esitades ehitusteatise pärast reklaamikandja püstitamist ja kasutama asumist, on kaebaja välistanud ehitusteatise menetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Vastustajal
3(7)
puudus võimalus kaaluda vastavalt EhS § 36 lg 5 p-le 3 ehitisele täiendavate arhitektuuriliste, ehituslike või kujunduslike nõuete esitamist. Kuna ehitis, mille kohta on ehitusteatis esitatud pärast selle valmimist ja kasutama asumist, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ja omab ohtlikku mõju liiklusele, tuleb ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmist pidada põhjendatuks. Eeltoodu ei saa rikkuda kaebaja ettevõtlusvabadust. 2) Viite puudumine EhS § 36 lg 5 konkreetsele punktile ei mõjutanud asja otsustamist mingil viisil ega anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Otsusest ilmneb selgelt, miks vastustaja EhS § 44 kohaldas, s.o ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p 1). Ehitis on ohtlik ja ei sobi asukohta arhitektuuriliselt. Pädeval asutusel on õigus esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurseid, ehituslikke ja kujunduslikke nõudeid (EhS § 36 lg 5 p 3), kuid kuna ehitusteatis esitati juba valminud ehitisele, saanuks selliseid nõudeid esitada riikliku järelevalve menetluses. Täiendavate nõuete esitamine tähendanuks praegusel juhul nõuet osaliseks või täielikuks lammutamiseks, mida saab teha ainult EhS §-st 132 lähtudes. Vastustaja selgitas haldusaktis põhjalikult ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmise põhjusi ega ole kordagi viidanud, et põhjuseks oli ehitusteatise esitamine pärast ehitise valmimist. 3) Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt ning head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses (EhS § 7). Riigikohus on 28.03.2012 lahendis nr 3-3-1-4-12 leidnud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga – nii halvendab piirkonda sobimatu hoone ehitamine vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust. Vaidlustatud otsuses on põhjalikult selgitatud, miks reklaamkandja antud piirkonda ei sobi. Vastavalt TLPA põhimääruse (Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus nr 36) §-le 5 on TLPA tegevusvaldkond Tallinna linna jätkusuutliku ja harmoonilise arengu kavandamine, arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi ning luues eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna pikaajaliseks, sidusaks ja kooskõlaliseks arenguks, millega tagatakse inimestele hea elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond. 4) Ka Tallinna Transpordiamet ei nõustunud reklaamkandja paigaldamisega ja selgitab reklaamkandja ohtlikkust. Kuigi kaebaja leiab, et Liivalaia tn 32 reklaamkandja ei puutu asjasse, asub Liivalaia tn 34 samas piirkonnas sama ristmiku lähedal – tegemist on naaberkinnistutega. Sama arvamus, mille Tallinna Transpordiamet esitas Liivalaia tn 32 reklaamkandja kohta, kehtib vastavalt Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirjale ka Liivlaia tn 34 reklaamkandja osas. Tallinna Transpordiameti seisukoht tugineb 2013. a uuringul „Reklaam-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“. Kaebaja väited selle uuringu ebausaldusväärsuse kohta on eksitavad. Seevastu on kaebaja esitatud uuringus kasutatud subjektiivset metoodikat (kirjanduse uurimine, vaatlus ja küsitlus). Küsitluse andmeid ei saa ka selle valimi põhjal (1005 elanikku) pidada usaldusväärseks. Ka võib kaebaja esitatud aruande põhjal järeldada, et vaatlused ei hõlmanud pimedat aega. Lisaks Tallinna Tarnspordiametile leidis ka Tallinna Kesklinna Valitsus 22.03.2017 e-kirjas, et LED-ekraan ei ole ohtlikkuse tõttu Liivalaia tn 34 kinnistule sobiv ja tuleks lammutada (tl 119). Negatiivse kooskõlastuse ehitusteatisele andsid ka Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Keskkonnaamet (tl 126). 5) Vastustaja saatis 01.03.2017 kaebajale kutse tulla selgitusi andma, seega anti kaebajale võimalus olla ära kuulatud. Ehkki kutse saadeti enne ehitusteatise esitamist, oli kaebajat juba ammu enne ehitusteatise esitamist teavitatud asjaolust, et ehitis on ehitatud ebaseaduslikult, ning asutud kaaluma võimaliku ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalusi. Seda kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korraldus nr 494-k (tl 127-130), mille sisuks on Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse peale esitatud kaebaja vaide läbivaatamine (Liivalaia 34 kinnistule reklaamikandja paigaldamise taotlusele kooskõlastuse andmisest keeldumise peale).
4(7)
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
6.Kaebaja esitas kohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.05.2017 otsuse nr 43/1878-1 tühistamiseks ja ehitusteatise uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt Liivlaia tn 34 paigaldatud reklaamkandja näol on tegemist ehitisega, mille püstitamiseks on vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS § 35 lg 3 ja lisa 1). Vaidlus puudub ka selle üle, et kõnealune reklaamkandja on paigaldatud ebaseaduslikult, s.o enne pädevale asutusele vastava ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist (EhS § 36 lg 2).
7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses ei ole selle andmise õiguslik alus kohaselt märgitud, kuna sellest ei nähtu, millisele EhS § 36 lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja EhS § 36 lg 6 ja § 44 p 4 kohaldamisel tuginenud.
8.EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 sätestab, et kui esinevad selle paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
9.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja ehitusteatise kinnitamisest keeldumisel tuginenud EhS § 36 lg-le 6 ja § 44 p-le 4. Otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusteatise kinnitamisest keeldutud põhjustel, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning omab ohtlikku mõju liiklusele. Ehkki otsuses puudub viide EhS § 36 lg 5 konkreetsele punktile, ilmneb selle sisust, millistel põhjustel keelduti ehitusteatist kinnitamast. Vastustaja on viidanud EhS § 44 p-le 4, mis oli koosmõjus EhS § 36 lg 5 p-ga 1 ja § 36 lg-ga 6 käesoleval juhul ehitusteatise kinnitamisest keeldumise õiguslikuks aluseks. Nõustuda saab vastustajaga, et vaidlustatud otsuse sisust selgub, et EhS § 44 on kohaldatud seetõttu, et ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p 1). Kohus ei saa keeldumist tühistada üksnes põhjusel, et haldusaktis on jäetud viitamata EhS § 36 lg-le 5, sest vaidlustatud otsuse sisust pidi kaebajale üheselt selguma TLPA keeldumise põhjus. Vastava viite puudumine ei ole raskendanud kaebajal ka oma õiguste kaitset.
10.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamkandja väidetavalt ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on kaebaja hinnangul põhjendamata reklaamkandja väidetav mittevastavus Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg-le 2.
11.Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg 2 sätestab, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.
12.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et otsusest ei selgu põhjendusi reklaamkandja mittevastavuse kohta Tallinna linna ehitusmääruse osas. Vaidlustatud otsusest nähtuvad
5(7)
põhjendused ja kaalutlused, miks kõnealune reklaamkandja välisilmelt piirkonda ei sobi ja linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele alas ei vasta, millest tulenevalt on vastustaja keeldunud ehitusteatise kooskõlastamisest ja kinnitamisest. Otsuses on seejuures välja toodud, et reklaamkandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna elu ja ühiskondlike hoonete ala.
13.Kohus märgib, et isegi kui arhitektuurilised tingimused ei ole õigusakti tasemel täpselt reguleeritud, ei tähenda see, et kaebajal on arhitektuuriline vabadus reklaamkandjate püstitamisel antud piirkonnas. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vaidlus, kas ehitis oma välisilmelt ja konstruktsioonilt sobitub olemasolevasse keskkonda, on paljuski esteetilist laadi. Praegusel juhul nähtub otsusest, et vastustaja on arvesse võtnud arhitektuurset keskkonda ning hinnanud ehitise välisilmet ja asukohta. Muu hulgas on ka Tallinna linna peaarhitekti büroo avaldanud Tallinna linna projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokollis arvamust, et reklaamkandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjuvad juhuslikuna ning kahjustavad seeläbi avalikku linnaruumi, tuues samuti välja, et kuna Liivalaia tn on üks kesklinna suure hulga liiklejatega aladest, on alasse püstitavatele teabe- ja reklaamkandjatele kõrgendatud nõudmised ning alas ei ole võimalik toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaamja/või teabekandjaid (tl 26). Kuna vastustaja on tuginenud reklaamkandja teostuslahenduse sobimatusele kõnealuses alas, ei ole iseenesest tähtsust kaebaja tõstatatud küsimusel, kas reklaamkandja või selle ekraan on nähtav ka Olümpia hotellist. Vastustaja on leidnud, et selline teostuslahendus ei sobi hotelli vahetusse lähedusse, mitte viidanud reklaamkandja häirivale mõjule hotellis viibijatele.
14.Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus kaebaja arvamust, et otsustus oleks viidatud osas kohaselt põhjendamata.
15.Kaebaja leiab sedagi, et haldusmenetluses ei ole tõendamist leidnud, et reklaamkandja paigaldamine ohustab liiklust ja et sellega kaasneb kolmandatele isikutele püsiv ja üleliia koormav negatiivne mõju, mida ei ole võimalik vähendada või leevendada. Vastustaja viidatud Tallinna Transpordiameti seisukoht ei oma kaebaja arvates puutumust vaidlusaluse reklaamkandja paigaldamisega. Samuti ei pea kaebaja usaldusväärseks tõendiks Tallinna Transpordiameti poolt tellitud 2013. a uuringut „Reklaam-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses.“ Kaebaja soovib enda tellitud 2017. a uuringuga „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“ (tl 79-106) tõendada, et LED-ekraanide ohtlikkus liiklejatele ei ole maailmas tõendamist leidnud.
16.Võib nõustuda kaebajaga, et väidetava liiklusohtlikkuse osas ei ole vaidlustatud otsus (p 6) piisavalt põhjendatud. Liiklusohtlikkuse tuvastamisel ei ole asjakohane tugineda Tallinna Transpordiameti viitelisele seisukohale, milles käsitatakse reklaamtahvli paigaldamist kõnealuse kinnisasja kõrval asuvale kinnisasjale, seda enam, et vastustaja ei välistanud kohtuistungil liiklusohutuse kaalutlustel kõnealusele kinnisasjale LED-ekraaniga reklaamtahvli paigaldamist iseenesest – vastustaja hinnangul tuleb LED-reklaamile leida sobiv koht (kohtuistungi protokoll 11:42:19), see peab arvestama konkreetse ristmikuga ja asuma väljaspool teekaitsevööndit (kohtuistungi protokoll 12:08:27) ning kaebaja väitel saab reklaamkandja asukohta kinnistul muuta (kohtuistungi protokoll 12:23:11). Lisaks ei ole vaidlustatud otsuse Tallinna Transpordiameti seisukohale viitav põhjendus ka üheselt mõistetav, kuna selles viidatakse reklaamtahvli asetsemisele Liivalaia 34 hoonel.
6(7)
Kaebajaga võib nõustuda ka selles, et ainuüksi 2013. a uuringu põhjal, milles osales kokku 8 inimest elavas liikluses ja 7 inimest liiklussimulatsioonitestis, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi tegeliku liiklusolukorra osas. Ka selle uuringu aruande kokkuvõttes on tõdetud, et kuigi esialgsed uuringud leedekraanidest liiklussõlmedes näitavad, et sõltuvalt pimedusest ja ilmastikutingimustest on linnaruumi paigutatud valgusreklaamid üks ohtlikumaid juhtide tähelepanu hajutavaid ning segavaid objekte linnatänavail, annavad täiendavad uuringud lisainformatsiooni valgusreklaamide asjakohaseks paigutamiseks.
17.Samas tuleb arvestada, et ehitusteatist ei jäetud käesoleval juhul kinnitamata üksnes põhjusel, et reklaamkandja mõjub liiklust ohustavalt. Peamiselt tugineti keeldumisel asjaolule, et püstitatud reklaamkandja ei vasta linnaruumilistele arhitektuursetele tingimustele alas (otsuse p-d 1-5). Seega ei saanud otsuse selles osas nõuetekohaselt põhjendamata jätmine mõjutada asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Eelnevat arvestades võib pidada tõenäoliseks, et TLPA teeks ehitusteatise uuel läbivaatamisel (sh isegi liiklusohutuse osas seisukoha muutmisel) samasisulise otsuse.
18.Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja kaalunud reklaamkandja võimaliku negatiivse mõju kõrvaldamiseks kaebajale seoses ehitusteatise kinnitamisega kõrvaltingimuste (nt ekraani valgustugevuse muutmine sõltuvalt kellaajast) seadmist ega seda kaebajaga arutanud.
19.Kohus märgib, et isegi kui pidada võimalikuks ehitisele lisatingimuse seadmist ja seeläbi reklaamkandjaga kaasneva negatiivse mõju vähendamist liiklusele, ei tähenda see, et TLPA olnuks lisatingimuste seadmiseks kohustatud. Lisaks, kuna vaidlustatud otsuses tuginetakse peaasjalikult sellele, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele, ei muudaks kaebuses nimetatud ega ka muud võimalikud liikluses negatiivset mõju vähendada võivad lisameetmed ehitist veel nõuetekohaseks (sh linnaruumilistele arhitektuursetele tingimustele vastavaks).
20.Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole teda haldusmenetluses ära kuulanud ega selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asja materjalidest nähtub, et TLPA on saatnud 01.03.2017 kaebajale kutse tulla andma selgitusi seoses Liivalaia tn 34 infotahvli paigaldamisega (tl 74). Kaebaja seda ei teinud ning leiab, et eeltoodut ei saa pidada haldusmenetluses ärakuulamisõiguse tagamiseks. Kaebaja arvates pidanuks vastustaja teda ära kuulama (selgitusi küsima) pärast ehitusteatise esitamist, sest alles siis algas ehitusteatise kinnitamise menetlus.
21.HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Kohus märgib, et kuna kaebaja oli ehitise püstitanud juba enne TLPA poolt 01.03.2017 kutse esitamist, võib lugeda, et haldusmenetlus (ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks) oli käimas ning vastustaja poolt ärakuulamisõigus vastava kutse esitamisega kaebajale tagatud. Kuna ehitis oli juba püstitatud, ei olnuks ka sisulist vahet, kas kaebaja oleks selgitusi andnud enne või pärast ehitisteatise esitamist, sest faktilised asjaolud ei olnud vahepeal muutunud.
22.Eeltoodud põhjendustel on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.05.2017 otsus nr 43/1878-1 õiguspärane. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.