Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1921
Haldusasi Menetlusosalised
Esmanton OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.07.2017 otsuse nr 10.1-2/016599-2 tühistamiseks Kaebaja – Esmanton OÜ, volitatud esindaja v.adv Sven Veltmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.01.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Esmanton OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 04.10.2018
RESOLUTSIOON
Jätta Esmanton OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 08.01.2018 otsus jõusse, asendades selle põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ esitas 02.05.2017 kaubasaaja Esmanton OÜ eest tollideklaratsiooni 17EE1310EE91160602, mille toll valis kontrollimisele. Kauba – varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad) – tariifne klassifikatsioon oli deklaratsiooni järgi 6306 12 00 00.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas Esmanton OÜ-le 12.05.2017 teatise nr 10.12/016599, milles viitas vajadusele muuta 02.05.2017 deklareeritud kauba tariifset klassifikatsiooni ning esitas sellekohased põhjendused. MTA andis Esmanton OÜ-le võimaluse esitada teatisele oma arvamus, mida viimane tegi 07.06.2017 seisukohas.
3.Maksu- ja Tolliamet määras 14.07.2017 otsusega nr 10.1-2/016599-2 tollideklaratsiooniga 17EE1310EE91160602 deklareeritud kaubale “varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad)“ TARIC-koodi (kauba klassifitseerimiseks määratud koodi) 6306 22 00 00. Otsuse kohaselt on Esmanton OÜ imporditud kaubaks kuue varjualuse vihmakindlast tekstiilist katus ja seinad komplektidena: 4 komplekti mõõtudega 3×3 m ja 2 komplekti mõõtudega 3×6 m. Importimise hetkel olid telgi katted (katus ja 4 külge) kokku ühendamata ja ilma tugikarkassita. Kõnealused komplektid klassifitseeritakse Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) klassifitseerimise üldreegli 2a järgi telkidena. Tavaliselt nimetatakse komplektselt esitatud telgi tekstiiliosa katust ja külgi telgi katteks, kuid see nimetus ei vasta harmoneeritud süsteemi selgitavates märkustes (HSSM) kirjeldatud mõistele „presentkatted“ ja seetõttu ei või neid tooteid klassifitseerida presentkatetena KN rubriiki 6306 12 00. Üldreegli 2a ning HSSM tähenduses on komplektsed varjualuse katted ja katus koos kõigi külgedega, kuid ilma raamita, telgi objektiivsete omaduste ja tunnustega. Kuna määravad on kauba põhiomadused, klassifitseeritakse kaup telkidena KN rubriiki 6306 22 00.
4.Esmanton OÜ esitas MTA otsusele vaide, mille viimane jättis 24.08.2017 vaideotsusega nr 6-1/3823-4 rahuldamata.
5.Esmanton OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.07.2017 otsuse nr 10.12/016599-2 tühistamiseks. 1) Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. MTA-l ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 alusel kehtestatud uuesti sõnastatud Euroopa Liidu tolliseadustiku (LTS) art-te 22 ja 191 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (LTS RA) art 243 lg-te 1 ja 2 alusel pädevust tollikoodide muutmiseks. Ka tolliseadus (TS) ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei anna MTA-le sellist pädevust. MTA on tolliasutuseks ühenduse õigusaktide pädevuses tolliseaduse alusel, kuid vastavasisulise otsuse tegemine ei ole õiguslikult selge. 2) MTA selgitus on arusaamatu, kuna kaebaja tellitud toodete tegelikud omadused ei vasta MTA väidetud telgi tunnustele, vaid tegemist on eraldi tootega. Imporditavad tooted ei ole olemuselt telgid – neid ei saa ka kokku panna viisil, et moodustuks kinnine ümbritsetud koht. Tegemist ei ole lahti võetud ega kokku monteerimata toodetega impordi hetkel ning seetõttu ei saa neid klassifitseerida ka komplekti kuuluvate toodetena üldreegli 2a tähenduses. Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS §-le 54, § 55 lg-le 1 ning § 56 lg-tele 1, 2 ja 3. 3) MTA otsuses toodud õigusaktide rakendamine konkreetsete toodete klassifitseerimisel on tervikuna ebaselge. Kaebaja imporditud eraldiseisvaid tooteid ei ole võimalik MTA otsuses kirjeldatud kujul komplekteerida. Puudu on objektiivne hinnang ka selle kohta, kuidas eraldi imporditavatest toodetest, millel kõigil on oma kasutuseesmärk, eraldi saatedokumendid ja hind, saavad komplektid. Vaidlusalune kaup et vasta rubriigi 6306 HSSM tähenduses telgi kirjeldusele. Otsuses ei ole selgitatud, milliste printsiipide kohaselt toimub komplekteerimine 2(10)
3-17-1921 viidatud klassifitseerimise üldreegli 2a tähenduses, et kaebaja saaks seda üldse rakendada. Haldusmenetluses ei ole käsitletud ning otsuses ei ole analüüsitud siduvat tariifiinformatsiooni (STI). MTA on jätnud tähelepanuta, et üldreegli 2a selgitava märkuse kohaselt pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju, ei loeta üldreegli 2a alla kuuluvaks. MTA lõppjäreldus on hinnanguline ega põhine tõenditel. MTA pole kaebaja esitatud selgitusi ja tõendeid sisuliselt analüüsinud ning on kohaldanud materiaalõigust seadusandja eesmärki arvestamata.
6.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) MTA on otsuses välja toonud otsuse tegemise õiguslikud alused. MTA on lähtunud Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest, millega antakse tollile õigus kontrollida tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust ning kohustatakse tolli teavitama deklaranti kontrollimise tulemustest (määruse 2015/2447 art 243 lg-d 1 ja 2). Maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet ning kajastanud otsuses ka kaebaja seisukohti. Otsuses on loogiliselt selgitatud maksuhalduri seisukoha kujunemine. MTA on selgitanud välja kõik vajalikud asjaolud ning on oma järelduse veenvalt esitanud kõiki klassifitseerimise seisukohast olulisi aspekte igakülgselt analüüsides. 2) Kauba tariifne klassifitseerimine ei ole tolli kaalutlusotsus, vaid see toimub kindlate klassifitseerimisreeglite järgi ning kui KN sõnastuse, klassifitseerimise üldreeglite ja HSSM järgi tuleb kaup oma objektiivsete omaduste ja tunnuste tõttu klassifitseerida teatud kindla KN koodiga, ei saa toll neid asjaolusid eirata ega kaaluda kauba klassifitseerimist teise KN koodiga, kui klassifitseerimise reeglid ja KN sõnastus seda selgelt ei võimalda. 3) MTA on otsuses selgitanud, mis põhjustel vastavad tooted kõige täpsemini rubriigi 6306 22 00 sünteeskiududest telkide kirjeldusele. Imporditud tooteid ei saa käsitada pooltoodetena reegli 2a selgitava märkuse tähenduses, kuna imporditud kaup kujutab endast komplekte, kus nii katus kui ka seinad on lõplikult valmis, omades kõiki valmistoote põhiomadusi ja on neil olevate takjakinnituste ja tõmblukkude abil lihtsate võtetega kokku monteeritavad vastavale metallist tugikarkassile terviklikuks tooteks ehk müügikohana kasutatavaks varjualuseks. Juhul kui imporditav kaup on esitatud tollile kokku monteerimata või lahti võetult ja selle komponendid võiks üksikult klassifitseerida oma kuuluvuse järgi või nende kaupade „osadena“, nagu praegusel juhul, siis sellised kaubad tuleb klassifitseerida nii, nagu oleksid need komplektsed või viimistletud kaubad tingimusel, et reegli 2a tingimused on täidetud ja rubriigid või märkused ei näe ette muud. Üldreegli 2a tähenduses on katus ja küljed lõpuni viimistletud, kuid varjualune (telk) on lõpuni komplekteerimata. Varjualuse kokku ühendamata katus ja küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab omavahel ühendada ja kinnitada varjualuse ehk telgi raamile. On selge, et vastavates mõõtudes katused ja küljed on spetsiaalselt tehtud selliselt, et nad sobivad paigaldamiseks varjualuse raamile mõõtmetega 3×3 m ja 3×6 m. 4) Rubriigi 6306 HSSM-s on antud telgi kirjeldus. Sellesse rubriiki klassifitseeritakse telgid nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Seega imporditud varjualustel tugikarkassi puudumine selle importimise hetkel ei takista mitte kuidagi nende käsitamist telkidena KN rubriigi 6306 tähenduses. Seejuures nähtub selgelt, et imporditud toote saab kokku panna viisil, et tekib kinnine ümbritsetud koht. Samuti ei välista põranda puudumine kuidagi toote käsitlemist telgina. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest nr 670/2013 tulenevalt ei või klassifitseerida telgina rubriiki 6306 22 00 või 6306 29 00 varikatust, millel puuduvad külgseinad, mis võimaldaksid moodustada suletud ruumi. Arvestades nii HSSM-s esitatud telgi kirjeldust kui ka telgi mõistet tavatähenduses (telgiks nimetatakse muu hulgas ajutise müügikohana kasutatavaid varjualuseid) ning otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid imporditud toodete objektiivsete 3(10)
3-17-1921 tunnuste ja omaduste kohta, puudub põhjus kahelda selles, et imporditud tooted on oma olemuselt telgid KN rubriigi 6306 tähenduses ning neid ei ole otsuses käsitletud põhjustel võimalik klassifitseerida sama rubriigi teises alamrubriigis nimetatud presentkatete, markiiside või päikesekatetena. 5) Otsus on uuesti sõnastatud ÜTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt siduv üksnes tolli ja otsuse saaja omavahelistes suhetes ning STI otsuse kohaldamiseks peab deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Esitatud STI otsustes ei ole üheski täies ulatuses sama kaup, mis vastaks imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest ka suunistena juhinduda.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Tallinna Ringkonnakohus on 16.07.2012 otsuses nr 3-11-1365 leidnud, et kaubakoodi muutmine tolli poolt ei ole oma olemuselt haldusakt (otsuse p 28). Ringkonnakohtu otsuse järgi ei pea toll oma järeldusi vormistama haldusaktina. Kuna praegusel juhul on MTA kauba TARIC-koodi muutmise vormistanud haldusaktina, on tühistamisnõude esitamine lubatav. 2) MTA on 14.07.2017 otsuses veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks on vajalik määrata vaidlusalusele kaubale TARIC-kood 6306 22 00. Vastustaja on kaebaja vastuväiteid analüüsinud nii vaidlustatud haldusaktis kui ka vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega korda neid täies ulatuses (HKMS § 165 lg 2). 3) Tolliseaduse (TS) § 35 lg 5 sätestab, et kui toll avastab vea tollideklaratsioonis deklareeritud andmetes, teavitatakse deklaranti ja kaudse esindamise korral ka esindatavat tollideklaratsiooni muutmise vajadusest teatisega, milles on määratud tähtaeg tollideklaratsiooni muutmise taotluse esitamiseks. Nimetatud säte ei täpsusta, kuidas toimub tolli poolt kauba tariifse klassifikatsiooni määramine. Uuesti sõnastatud ÜTS rakendusmääruse (RS) art 243 lg 2 sätestab, et kui deklarant keeldub proovide ja näidiste võtmise juures olemast või keeldub määramast vastavaks toiminguks oma esindajat või ei osuta tollile toimingu hõlbustamiseks kõigiti vajalikku abi, kohaldatakse art 241 lg 1 teise lause ning lõigete 2, 3 ja 4 sätteid. ÜTS RS art 241 lg 4 kohaselt võib toll lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete asemel lugeda deklaratsiooni kehtetuks, kui on selge, et deklarandi keeldumine kauba läbivaatuse juures olla või keeldumine määrata isik, kes saab tollile vajalikku abi osutada, ei takista ja sellega ei püüta takistada tolli avastamast kauba tolliprotseduurile suunamist reguleerivate eeskirjade rikkumist ning sellega ei väldita ega püüta vältida seadustiku art 66 lg 1 või art 80 lg 2 sätete kohaldamist. Vastustaja viitab eelnevale ka vaidlustatud otsuses, mistõttu on ainetu kaebaja lähenemine, et vastustajal puudub pädevus vastavat otsust teha. 4) Vaidlusaluse kauba uurimisel selgus, et varjualuse küljed ja katus olid pealt tekstiilist ning alumine pool PVC-materjalist. Külgedel olid takjakinnitused ja tõmblukud. Varjualuste katused olid paanidest kokku õmmeldud ning kolmnurkse kujuga. Katused ja seinad ühendatakse omavahel takjakinnitusega. Seinad kinnitatakse omavahel tõmblukuga ning takjakinnitusega ümber karkassi. Varjualustel ei olnud kaasas metallist tugikarkassi. 5) ÜTS art 57 lg 1 kohaselt tähendab ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba tariifset klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse. Klassifitseerimise üldreegli 1 alusel on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning järgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Reegli 2a alusel tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on 4(10)
3-17-1921 kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku panemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta. Reegli 2a teine osa näeb ette, et tollile esitatavad kokkumonteerimata või lahtivõetud komplektsed või valmistooted tuleb klassifitseerida samasse rubriiki kui kokkumonteeritud tooted. „Lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete” all mõeldakse tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega (kruvid, mutrid, poldid jmt) või neetimise või keevitusega, näiteks tingimusel, et üksnes koostamisoperatsioonid on lubatud. Valmistoote saamiseks ei või komponente siiski mistahes viisil edasi töödelda. Toote kokkumonteerimata komponendid, mis on liigsed selle toote komplektsuse jaoks, klassifitseeritakse eraldi. Klassifitseerimise esimene meetod on sätestatud reeglis 3a, mille kohaselt tuleb eelistada kõige täpsemat kirjeldust esitavat rubriiki üldisema kirjeldusega rubriigile. Kui kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt. Sellistel juhtudel määratakse kaupade klassifikatsioon kindlaks reegliga 3 b või 3 c. Euroopa Kohus on selgitanud, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks üldjuhul otsida tema objektiivsete tunnuste ning omaduste seast, nagu need on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt 18.07.2007 otsus kohtuasjas nr C-142/06: Olicom, p 16). 6) Euroopa Komisjoni 16.10.2014 määruse (EL) 1101/2014 järgi deklareeritakse KN-koodi 6306 all presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: presentkatted, markiisid ja päikesekatted. KN-koodi 6306 22 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest telgid. Praegusel juhul tuleb lähtuda harmoneeritud süsteemi (HS) alagrupi nr 6306 selgitavatest märkustest (HSSM). Nimetatud dokumendi kirjelduste kohaselt on markiisid ja päikesekatted (kauplustele, kohvikutele jne) ette nähtud kaitseks päikese eest; tavaliselt tugevast lihtsast ühevärvilisest või triibulisest presendist valmistatud ja võivad olla paigaldatud rullikutele või kokkupandavale mehhanismile. Nimetatud tooted kuuluvad siia rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga, nagu mõnikord päikesekatete puhul. Samas on välja toodud ka telgi mõiste – tegemist on varjualusega, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on telgil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, näiteks suured telgid ja sõjaväetelgid, suvitustelgid (kaasa arvatud seljas kantavad telgid), tsirkuse- ja rannas kasutatavad telgid. Need telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Eelnevaid kirjeldusi võrreldes nähtub, et KN-koodi 6306 12 00 all deklareeritaval kaubal puuduvad seinad, samas kui kaebaja deklareeris kaupa, mis koosnes katustest ja seintest ning nende ühendamisel tekib tervik. See, et kliendil on võimalus toodet kasutada ilma seinteta, ei muuda toote otstarvet. Ka importimise hetkel tugikonstruktsioonide puudumise korral tuleb kaebaja poolt varjualusteks nimetatud esemeid käsitada telkidena. 7) Vaidlustatud otsuse õiguspärasusele viitab ka kaubaga kaasas olev arve, millelt nähtub, et kaebajale edastati müüja (Extreme Global Co., Ltd) poolt 4 komplekti varjualuste katuseid ja seinu, mõõtudega 3×3 m ning 2 komplekti varjualuste katuseid ja seinu mõõtudega 3×6 m. Deklareeritud kaupa on võimalik vajadusel telgiks kokku monteerida, kuna katusel ning külgedel on esitatud fotodelt nähtuvalt olemas vajalikud (takja)kinnitused. Oluline ei ole telgi seinade arv või telgipõhja olemasolu, vaid asjaolu, et tegemist on lõpptoote eraldiseisvate
5(10)
3-17-1921 oluliste osadega. Kaebaja möönab ka ise, et toodet on võimalik kasutada komplektina. Seega on vastustaja tõendanud, et kauba klassifitseerimine rubriiki 6306 22 00 oli õige. 8) Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud STI-otsustes ei ole tegemist sama kaubaga, mis vastaks kaebaja imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest ka suunistena juhinduda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Esmanton OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes jätnud kaebaja väited sisuliselt analüüsimata, ehkki MTA pole kaebaja väidetega mittenõustumist piisavalt põhjendanud ning on osa väidetest üldse käsitlemata jätnud. 2) Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Halduskohtu kohaldatud varasemalt kehtinud ÜTS regulatsioon ei ole praeguses asjas tervikuna kohaldatav. Kohtu kohaldatud õigus ei ole üheselt selge ning halduskohtu viited ÜTS RS-le, mis ei saa praeguses asjas üldse kohalduda, on arusaamatud. Lisaks ei oma TS § 35 lg 6 asjas sisulist tähtsust. LTS koos LTS RA-ga annab aluse üldisteks kontrollitoiminguteks, kuid ei käsitle piisava selgusega praegust juhtumit. 3) Kaebaja ei nõustu, et tema ostetud tooted oleksid kauba läbivaatusaktis kirjeldatud viisil komplekteeritavad. Läbivaatusaktile lisatud fotod näitlikustavad eraldiseisvaid tooteid ega kinnita MTA järeldusi. Ka kaubaga kaasas olnud arve ei viita telgikomplektide müügile. MTA hinnang on meelevaldne ega olnud kaebajale kuidagi ettenähtav. MTA jättis sünteeskiust katete ja telkide eristamist puudutavad kaebaja väited tähelepanuta. 4) Maksuhaldur tõlgendab KN üldreeglit 2a valesti. Imporditud tooted ei ole üldreegli 2a tähenduses mittekomplektsed ja viimistlemata tooted, samuti ei ole tooted kokkumonteerimata või lahtivõetult tollile esitatavad tooted. MTA on tervikuna jätnud tähelepanuta, et reegli 2a selgitava märkuse kohaselt pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu tavaliselt varraste, ketaste torude ja muu taolisega) ei loeta siia alla kuuluvaks. KN üldreegli 2a tähenduses saavad kaebaja imporditud detailid olla kas eraldiseisvad tooted konkreetse HS rubriigi tähenduses või on nad selle märkuse tähenduses pooltooted, mille tõttu ei saa üldreeglit 2a nende suhtes kohaldada. Kaebaja ostetud tooteid on küll võimalik komplekteerida muude toodetega, kuid nad ei moodusta komplekti ei kauba impordi momendil ega ka selle deklareerimise järgselt. Vaidlusalused tooted ei vasta telgi tunnustele, vaid tegemist on eraldi toodetega – varjualuse kate ja küljed. Nendest ei teki piiritletud objekti. Maksuhaldur on teadlikult eiranud deklareeritud toodete objektiivseid omadusi ja kasutuseesmärki (vt Euroopa Kohtu 15.02.2007 otsus kohtuasjas nr C-183/06: RUMA GmbH vs Oberfinanzdirektion Nürnberg). Kohtuasjas nr C-401/93 (GoldStar Europe GmbH vs Hauptzollamt Ludwigshafen) selgitas Euroopa Kohus, et kui toote ja selle osade komplekteerimine ei muuda toodet täielikuks tarvikuks, millel oleks tervikuna valmistoote või komplekti omadused üldreegli 2a tähenduses, siis ei ole võimalik seda klassifitseerida täistoote komplektina. Vaidlusalused tooted ei ole ilma täiendavate toodeteta telgiks komplekteeritavad. 5) MTA on STI-otsustest teinud endale sobiva valiku, jättes kõrvale kaebaja viidatud otsused, kus sarnased tooted on klassifitseeritud HSSN rubriigi 6306 alamrubriigi 12 00 alla. 6) Euroopa Kohtult tuleks küsida eelotsust selle kohta, kuidas praeguses asjas kohaldada Euroopa Liidu õigust ja klassifitseerida vaidlusaluseid kaupu ühenduse õigusaktide tähenduses. 6(10)
3-17-1921
9.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kohtu põhjendamiskohustus ei hõlma kõikide üksikasjalike, sealhulgas asjasse puutumatute väidete osas seisukoha võtmist. 2) Kaebaja märgib õigesti, et halduskohus on oma seisukohtade põhjendamisel tuginenud varasemalt kehtinud ÜTS normistikule ning selle põhjust otsusest ei selgu. See asjaolu aga ei mõjuta MTA otsuse õiguspärasust ega halduskohtu otsuse resolutsiooni õigsust. MTA on oma otsuses lähtunud Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest, millega antakse tollile õigus kontrollida tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust ning kohustatakse tolli teavitama deklaranti kontrollimise tulemustest (LTS RA art 243 lg 1 ja 2). 3) HSSM-st rubriigi 6306 kohta järeldub, et varjualustel tugikarkassi ja põranda puudumine selle importimise hetkel ei takista nende käsitamist telkidena. Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selles, et vaidlusalused tooted saab kokku panna selliselt, et tekib kinnine ümbritsetud koht. Juhul kui imporditav kaup on tollile esitatud kokku monteerimata või lahti võetult, mille komponendid võiks üksikult klassifitseerida oma kuuluvuse järgi või nende kaupade „osadena“, siis sellised kaubad tuleb klassifitseerida nii, nagu oleksid need komplektsed või viimistletud kaubad tingimusel, et reegli 2a tingimused on täidetud ja rubriigid või märkused ei näe ette muud. MTA on otsuses selgitanud, et üldreegli 2a tähenduses on katus ja küljed lõpuni viimistletud, kuid varjualune (telk) on lõpuni komplekteerimata. Varjualuse kokku ühendamata katus ja küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab omavahel ühendada ja kinnitada varjualuse ehk telgi raamile. Praegusel juhul on selge, et vastavates mõõtudes katused ja küljed on spetsiaalselt selliselt tehtud, et nad sobivad paigaldamiseks varjualuse raamile mõõtmetega 3×3 m ja 3×6 m. Seda on MTA pidanud ka komplekteerimise aluseks. Läbivaatusakt koos fotodega kajastab reaalselt ja objektiivselt eksisteerinud olukorda tollile esitatud kaupade kohta. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluse kaubaga kaasas olnud arve viitab sellele, et tooteid on võimalik vajadusel telgiks kokku monteerida, kuna katusel ja külgedel on fotodelt nähtuvalt olemas kinnitused. 4) MTA on vaideotsuses selgitanud, et STI-otsus on LTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt siduv üksnes tolli ja otsuse saaja omavahelistes suhetes ning STI-otsuse kohaldamiseks peab deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja esitatud STIotsused ei puuduta täpselt sellist kaupa, nagu kaebaja importis, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest ka suunistena juhinduda. Seevastu MTA otsuses viidatud STI-otsuse puhul saab esitatud kaupa pidada imporditud kaubale vastavaks. 5) Praeguses asjas ei esine vajadust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Klassifitseerimise reeglid ning vaidlusalune küsimus on üheselt mõistetavad ja piisavalt selged ning Euroopa Kohus on praeguses vaidluses kohaldatavaid klassifitseerimise põhimõtteid juba selgitanud (lahendid kohtuasjades nr C-376/07, nr C-288/09, nr C-142/06, nr C-173/08 ja nr C-568/11).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega (TS § 1 lg 1). Praeguses asjas kohaldub LTS normistik (LTS ja LTS RA), mida maksuhaldur on ka vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud. Kaebaja on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et halduskohus on viidanud kehtetule ühenduse tolliseadustikule (ÜTS) ja selle rakendusmäärusele (ÜTS RS). Kohati 7(10)
3-17-1921 nähtub, et halduskohus on ÜTS-le viidates pidanud silmas LTS vastavat sätet, kuid teisal on halduskohus tsiteerinud kehtetut ÜTS-i. Samuti on halduskohus kohaldanud Euroopa Komisjoni 16.10.2014 rakendusmäärust nr 1101/2014, kuigi korrektne olnuks kohaldada 06.10.2016 määrust nr 2016/1821, millele on ka MTA vaidlustatud haldusaktis viidanud. Ringkonnakohus märgib, et mõlemas määruses on rubriigi 6306 asjakohased alamrubriigid sama nimetusega. Kehtetutele või asjakohatutele õigusaktide tuginemine ei ole siiski viinud halduskohut ebaõigete lõppjärelduste tegemiseni ega ole seetõttu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul polnud lubatav HKMS § 165 lg 2 kohaldamine. Kaebaja vastuväiteid on maksuhaldur analüüsinud nii vaidlustatud haldusaktis kui ka vaideotsuses. Kaebuses ei ole võrreldes kaebaja varasemate avaldustega esitatud uusi sisulisi väiteid. Hoolimata HKMS § 165 lg-le 2 viitamisest ei ole halduskohus loobunud kohtuotsuse põhjendamisest ega jätnud kaebuse väiteid tervikuna analüüsimata.
13.Vaidlustatud otsuse tegemisel on maksuhaldur juhindunud LTS art-test 22 ja 191 ning LTS RA art 243 lg-test 1 ja 2. Arvestades, et praegusel juhul pole tegemist isiku eelneva taotluse alusel tehtud otsusega, on asjakohane ka LTS art 29, mis omakorda viitab muu hulgas art 22 lgtele 4, 5, 6 ja 7. Nimetatud sätted annavad tollile (MTA-le) aluse kontrollida tollideklaratsiooni õigsust ning vormistada kontrolli tulemused otsusena. MTA on järginud LTS art 22 lg-st 6 tulenevat kohustust teha enne kaebaja õigusi kahjustava otsuse tegemist talle teatavaks oma otsuse aluseks olevad põhjendused (12.05.2017 teatis) ja anda võimalus esitada oma seisukoht, ning art 22 lg-st 7 tulenevat kohustust esitada oma otsuses selle aluseks olevad põhjendused.
14.Nõukogu 23.07.1987 määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglite punkti 1 kohaselt on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest. Üldreegli 2a järgi tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta. Üldiste selgitavate märkuste1 kohaselt kehtivad reegli 2a sätted ka toorikutele, kui neid ei nimetata konkreetses rubriigis. Kaebaja viitab toorikuid puudutavale selgitusele, märkides, et pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu on lugu tavaliselt varraste, ketaste, torude ja muu taolisega), ei loeta siia alla kuuluvaks (selgituses: ei loeta „toorikuteks“). Kõnealune selgitus ei puuduta selliseid tooteid, nagu on importinud kaebaja, kuna tegemist ei ole toorikute ega pooltoodetega HSSN mõttes, vaid valmis toodetega, mida lõpptarbija saab kohe kasutama hakata. Ka kaebaja ise on möönnud, et tegemist on lõpptoodetega (kaebuse p 3.2.3).
15.2017. aasta KN on kehtestatud komisjoni 06.10.2016 rakendusmäärusega (EL) nr 2016/1821. Nimetatud määruse I lisa järgi deklareeritakse KN rubriigi 6306 all presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed. Alamrubriigi 6306 12 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest presentkatted, markiisid ja päikesekatted ning alamrubriigi 6306 22 00 all sünteeskiududest telgid.
Maksu- ja Tolliamet. Harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused. https://www.emta.ee/et/tollkaubavahetus/kaubakoodi-maaramine/harmoneeritud-susteemi-nomenklatuur/harmoneeritud-susteemi-hs.
8(10)
3-17-1921 Selgitavatest märkustest2 grupi 6306 kohta nähtub, et presentkatteid kasutatakse tavaliselt lahtiselt hoitavate või laevadele, vagunitesse, veoautodele lastitud kaupade kaitsmiseks, näiteks ilmastiku eest. Erikujuga presentkatted (näiteks heinakuhjade, väikeste veesõidukite tekkide, veoautode jm katteks) kuuluvad samuti sellesse rubriiki tingimusel, et need on tasapindsed. Markiisid ja päikesekatted kuuluvad sellesse rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga. Telk on selgitavate märkuste järgi defineeritud kui varjualus, millel on ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad, mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Seega on alamrubriikide 6306 12 00 ja 6306 22 00 eristamisel üheks olulisemaks kriteeriumiks see, et esimesse kuuluvad tasapinnalised tooted, teise aga varjualused, mis koosnevad katusest ja külgedest, moodustades (ruumilise) ümbritsetud koha.
16.Kauba saatedokumendist (08.02.2017 arve nr ETJ-Premia V2, millele on viidatud tollideklaratsioonil) nähtuvalt tellis kaebaja kokku 6 komplekti (ingl set) varjualuste katteid, mis koosnevad 3×3 m (4 komplekti) ja 3×6 m (2 komplekti) koonusekujulistest katustest koos nendega kokku sobivates mõõtudes külgedega. Nii katustel kui ka külgedel on jäätisetootja „Premia“ (Tallinna Külmhoone) logod; katus on roosa-valgetriibuline ning helesinist värvi külgedel on jäätiste kujutised. Kauba läbivaatuse akti järgi tarniti katused ja küljed kuues pappkastis (2 suuremat ja 4 väiksemat). Läbivaatusel kastidest tehtud fotol on ühel pappkastil näha arvel toodud pilti varjualuse katustest koos 4 küljega. Külgedel olid takjakinnitused nende ühendamiseks katusega ja tõmblukud nende ühendamiseks omavahel. Tooted saab kinnitada metallist karkassile. Tollile esitamisel polnud varjualustel tugikarkassi kaasas. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et varjualuse külgi ja katuseid tuleb käsitada eraldi toodetena, mitte komplektina. Arve ja kauba läbivaatuse akti põhjal on ilmne, et varjualuste katused ja küljed moodustavad komplekti – nende ühendamisel saab tervikliku suletud ruumiga varjualuse. Seejuures ei saa rääkida meelevaldsest kokkusobitamisest, vaid kaebaja tellitud tooted on ilmselgelt mõeldud komplektina kasutamiseks. Sellele viitavad nii nende väliskujundus kui ka ühenduselemendid. Asjaolu, et katuste ja külgede hinnad on arvel eraldi välja toodud ning põhimõtteliselt on võimalik katust kasutada ka ilma külgedeta, ei anna alust neid klassifitseerida eraldi toodetena. Kaebaja tellitud tooted esitati tollile komplektidena ning need vastavad üldreegli 2a tingimustele. Kaebaja 31.10.2017 seisukoha (haldusmenetluses kaebaja 07.06.2017 vastuväidete) lisadena 1–5 esitatud STI-otsused käsitlevad aiapaviljoni külgseinu (otsused nr DE5259/16-1, nr E3518/16-1, nr DE20202/15-1 ja nr DE3600/14-1) või telgikatust (otsus nr AT2012/000161). Nendes otsustes käsitletud tooted on tasapinnalised ning ehkki need on kasutatavad koos teiste toodetega, et moodustada terviklik varjualune, siis tollile esitamise ajal oli tegemist eraldi toodetega. Maksuhaldur on vaideotsuses möönnud, et kaebaja 07.06.2017 vastuväidete lisadena esitatud STI-otsuseid pole MTA 14.07.2017 otsuses käsitletud, kuid kuna nendes otsustes ei ole kirjeldatud kaebaja tellitud toodetega analoogseid tooteid, ei saanud see menetluslik rikkumine mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ringkonnakohus nõustub vaide lahendaja seisukohaga. LTS art 33 lg 4 järgi peab otsuse saaja konkreetse tolliprotseduuri raames STI-otsuse kohaldamiseks tõendama, et deklareeritud kaup vastab täies ulatuses STI-otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja ei ole seda teinud. Praeguse asjaga analoogset olukorda on käsitletud näiteks STI-otsuses nr GB122301829, kus tarnitud kaubaks olid katus ja seinapaneelid, mille kokkupanemisel moodustus varjualune. Ehkki komplekt ei sisaldanud tugikarkassi, klassifitseeriti see KN koodi 6306 22 00 alla. Selles alamrubriigis on sõnale „telk“ antud laiem sisu kui klassikaline telk, millel on olemas
Samas.
9(10)
3-17-1921 tugikarkass, põhi ja sisenemisava ning mis kinnitatakse maa külge (nagu kaebaja 31.10.2017 seisukoha lisadena 6–7 esitatud STI-otsustes, mis puudutavad koeratelke). HSSN järgi käsitatakse telkidena näiteks ka haagissuvilate markiise, mis koosnevad kolmest seinast ja katusest. Seega on ka poolavatud ruumi moodustav varjualune klassifitseeritav telgina. Põhja, sisenemisava ja tugikarkassi olemasolu ei ole varjualuse katuse ja külgede komplekti puhul HSSM järgi nõutav. Varjualuste katuseid koos neile kinnitatavate külgedega ei saa käsitada presentkatete või päikesevarjudena, kuna need ei ole tasapinnalised. Siinkohal pole oluline mitte see, millised on tooted transportimiseks pakendatuna, vaid see, millisel kujul on need tavapäraselt kasutamiseks mõeldud.
17.Kaebaja on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades nr C-142/06, nr C-183/06 ja nr C-401/93. Kohtuasjades nr C-142/06 (p 18) ja nr C-183/06 (p 36) selgitas Euroopa Kohus, et kohasesse rubriiki klassifitseerimisel võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on kõnealusele tootele omane ning seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel. Kaebaja tellitud toodete kasutuseesmärki – metallkarkassile paigutatav nelja küljega varjualune jäätisemüügiks – arvestades tuleb see klassifitseerida telgina. Kaebuse p-s 3.2.4 esitatud väide, et tegemist on lehtlaga ehk ronitaimedega kaetud sõrestikehitisega, on eksitav. Kohtuasjas nr C-401/93, milles käsitleti videomaki oluliseks komponendiks olevat seadeldist (ingl mecadeck), asus Euroopa Kohus seisukohale, et ilma täiendavate elektrooniliste komponentideta ei saa seda seadeldist klassifitseerida tervikliku videomakina. Kuna tegemist on praeguses asjas vaidluse all olevatest toodetest väga erineva tootega, ei saa selle otsuse järeldusi praeguses asjas üks ühele kohaldada. Erinevalt sellest kohtuasjast olid kaebaja tellitud toodetel komplektina telgi põhiomadused.
18.Eelnevat arvestades on tegemist selge juhtumiga, milles pole vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldur praeguses asjas rikkunud uurimispõhimõtet, hinnanud valesti tõendeid, rakendanud ebaõigesti kaalutlusõigust ega rikkunud põhjendamiskohustust. Menetluslik rikkumine 14.07.2017 otsuse tegemisel – kaebaja viidatud STI-otsuste käsitlemata jätmine – on vaideotsusega kõrvaldatud. Kauba ümberklassifitseerimine oli õige ning MTA on oma seisukohta piisavalt põhjendanud.
20.Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.