Kaebaja - Esmanton OÜ, esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
RESOLUTSIOON
1.Jätta Esmanton OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ esitas 2.05.2017 kaubasaaja Esmanton OÜ eest tollideklaratsiooni 17EE1310EE91160602, mille toll valis kontrollimisele. Deklareeritud kauba – varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad) – tariifne klassifikatsioon oli määratud 6306 12 00 00.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 14.07.2017 otsusega nr 10.1-2/016599-2 tollideklaratsiooniga 17EE1310EE91160602 02/05/2017 deklareeritud kaubale “varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad)“ TARIC-koodi (kauba klassifitseerimiseks määratud koodi) 6306 22 00 00. Otsuse kohaselt on Esmanton OÜ imporditud kaubaks kuue varjualuse vihmakindlast tekstiilist katus ja seinad komplektidena (4 komplekti ja 2 komplekti): 3x3 m ja 3x6 m varjualuste komplektsed katted, mis koosnevad katusest ja neljast küljest. Importimise hetkel olid telgi katted (katus ja 4 külge) kokku ühendamata. Telgid on väljas kasutamiseks ja äratuntavad, 1 (7)
sobivad vastavates mõõtudes easy up telkide kateteks ja klassifitseeritakse Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/871 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi: KN) üldreegli 2a mõistes telkidena. Tavaliselt nimetatakse komplektselt esitatud telgi tekstiiliosa katust ja külgi telgi katteks, kuid see nimetus ei vasta selgitavates märkustes (edaspidi: HSSM) kirjeldatud mõistele presentkatted ja seetõttu ei või klassifitseerida presentkatetena KN rubriiki 6306 12 00. Üldreegli 2a ning HSSM tähenduses on komplektsed varjualuse katted ja katus koos kõigi külgedega, kuid ilma raamita, telgi objektiivsete omaduste ja tunnustega. Kuna määravad on kauba põhiomadused, klassifitseeritakse kaup telkidena KN rubriiki 6306 22 00.
3.Esmanton OÜ esitas otsusele 3.08.2017 vaide. MTA jättis 24.08.2017 vaideotsusega nr 61/3823-4 Esmaton OÜ vaide rahuldamata.
4.Esmaton OÜ esitas 21.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.07.2017 otsuse nr 10.12/016599-2 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHT
5.Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. MTA-l ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 alusel kehtestatud uuesti sõnastatud EL tolliseadustiku (edaspidi: uuesti sõnastatud ÜTS2) artiklite 22 ja 191 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (edaspidi ÜTS RA)3, artikli 243 lõigete 1 ning 2 alusel pädevust tollikoodide muutmiseks. Ka tolliseadus (edaspidi: TS) ega haldusmenetluse seadus (edaspidi: HMS) ei anna MTA-le sellist pädevust. MTA on tolliasutuseks ühenduse õigusaktide pädevuses TS alusel, kuid vastavasisulise otsuse tegemine ei ole õiguslikult selge.
6.MTA esitatud selgitus on arusaamatu, kuna toote tegelikud omadused ei vasta MTA väidetud telgi tunnustele, vaid tegemist on eraldi tootega. Imporditavad tooted ei ole olemuselt telgid, neid ei saa ka kokku panna viisil, et moodustuks kinnine ümbritsetud koht, mis ongi olemuslikult telk. Tegemist ei ole lahti võetud ega kokku monteerimata tootega impordi hetkel ning seetõttu ei saa seda klassifitseerida ka komplekti kuuluva tootena üldreegli 2a tähenduses. Kõikidel toodetel on kombineeritud nomenklatuuris oma kaubakood. Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS §-le 54, 55 lg-le 1 ja 56 lg-tele 1, 2 ja 3.
7.MTA otsuses toodud õigusaktide rakendamine konkreetsete toodete klassifitseerimisel on tervikuna ebaselge. Kaebaja imporditud eraldiseisvaid tooteid ei ole võimalik otsuses toodud kujul ja esitatud seisukohtade põhjal komplekteerida. Puudu on objektiivne hinnang muuhulgas ka selle kohta, kuidas eraldi imporditavatest toodetest, millel kõigil on oma kasutuseesmärk, eraldi saatedokumendid ja hind, saavad komplektid.
8.Maksuhaldur on rikkunud kaalutlusõigust ja uurimisprintsiipi. Vaidlustatud otsus on ebaõige järgmistel põhjustel: tollideklaratsioonidel kajastatud kirjeldus vastab tervikuna nii klassifitseerimise reeglitele kui ka piirile saabunud kauba ning sellele lisatud dokumentide objektiivsetele omadustele; kaup et vasta rubriigi 6306 HSSM tähenduses telgi kirjeldusele; vaidlustatud otsuses esitatud analüüs on tervikuna ettevõtluse majanduslikku sisu eirav; vastuolus kaebaja majandustegevusega; erinevate kasutusfunktsioonide tõttu ei ole tooted komplekteeritavad maksuhalduri väidetud viisil; otsuses ei ole selgitatud, milliste printsiipide kohaselt toimub komplekteerimine viidatud klassifitseerimise reegli 2a tähenduses, et kaebaja saaks seda üldse rakendada; maksuhalduri järeldused deklaratsioonidega seotud Hiina tarnijaga edastatud dokumentide osas ei ole samuti järjekindlad; kaebajale jääb arusaamatuks, millise metoodika ja järelduste alusel asub MTA seisukohale, et vaidlusalused tooted tuleks komplekteerida just sellisel
viisil ning otsuses grupeeritud tooted moodustavad just sellisel maksuhalduri poolt kirjeldatud viisil komplekti; haldusmenetluses ei ole käsitletud ning otsuses ei ole analüüsitud siduvat tariifiinformatsiooni (edaspidi: STI). MTA on jätnud tähelepanuta, et reegli 2a selgitava märkuse kohaselt pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu tavaliselt varraste, ketaste torude ja muu taolisega), ei loeta reegli 2a alla kuuluvaks. MTA lõppjäreldus on hinnanguline ning ei ole haldusmenetluses ja -otsuses tõendatud.
9.MTA on jätnud kaebaja esitatud selgitused ja tõendid sisuliselt analüüsimata ning materiaalõigust on kohaldatud seadusandja eesmärki arvestamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, sest vaidlustatud otsus on õiguspärane ja motiveeritud ning MTA jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.
11.MTA on otsuses välja toonud otsuse tegemise õiguslikud alused. MTA on lähtunud Euroopa Liidu tollialastest õigusaktidest, millega antakse tollile õigus kontrollida tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust ning kohustatakse tolli teavitama deklaranti kontrollimise tulemustest (määruse 2015/2447 art 243 lg 1 ja 2). Maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet ning kajastanud otsuses ka kaebaja seisukohti. Otsuses on loogiliselt selgitatud maksuhalduri seisukoha kujunemine. MTA on selgitanud välja kõik vajalikud asjaolud ning oma järelduse veenvalt esitanud kõiki klassifitseerimise seisukohast olulisi aspekte igakülgselt analüüsides.
12.Kauba tariifne klassifitseerimine ei ole tolli kaalutlusotsus, vaid see toimub kindlate klassifitseerimisreeglite järgi ning kui klassifitseerimise üldreeglitest, KN sõnastusest ja HSSM-st tulenevalt tuleb kaup oma objektiivsete omaduste ja tunnuste tõttu klassifitseerida teatud kindla KN koodiga, ei saa toll neid asjaolusid eirata ega kaaluda kauba klassifitseerimist teise KN koodiga, kui klassifitseerimise reeglid ja KN sõnastus seda selgelt ei võimalda.
13.MTA on otsuses selgitanud, mis põhjustel vastavad tooted kõige täpsemini rubriigi 6306 22 00 sünteesmaterjalist telkide kirjeldusele. Imporditud tooteid ei saa käsitleda pooltoodetena reegli 2a selgitava märkuse tähenduses, kuna imporditud kaup kujutab endast komplekte, kus nii katus kui ka seinad on lõplikult valmis, omades kõiki valmistoote põhiomadusi ja on neil olevate takjakinnituste ja tõmblukkude abil lihtsate võtetega kokku monteeritavad vastavale metallist tugikarkassile terviklikuks tooteks ehk müügikohana kasutatavaks varjualuseks. Juhul kui imporditav kaup on esitatud tollile kokku monteerimata või lahti võetult ja selle komponendid võiks üksikult klassifitseerida oma kuuluvuse järgi või nende kaupade „osadena“, nagu praegusel juhul, siis sellised kaubad tuleb klassifitseerida nii, nagu oleksid need komplektsed või viimistletud kaubad tingimusel, et reegli 2a tingimused on täidetud ja rubriigid või märkused ei näe ette muud. Üldreegli 2a tähenduses on katus ja küljed lõpuni viimistletud, kuid varjualune (telk) on lõpuni komplekteerimata. Varjualuse kokku ühendamata katus ja küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab omavahel ühendada ja kinnitada varjualuse ehk telgi raamile. Antud juhul on selge, et vastavates mõõtudes katused ja küljed on spetsiaalselt selliselt tehtud, et nad sobivad varjualuse raamile mõõtmetega 3x3 m ja 3x6 m paigaldamiseks.
14.Rubriigi 6306 HSSM näeb ette, et telgid on varjualused, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on neil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, näiteks suured telgid ja sõjaväetelgid, suvitustelgid (kaasa arvatud seljas kantavad telgid), tsirkuse ja rannas kasutatavad telgid. Need telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Seega imporditud varjualustel tugikarkassi puudumine selle importimise hetkel ei takista 3 (7)
mitte kuidagi nende käsitlemist telkidena KN rubriigi 6306 tähenduses. Seejuures nähtub selgelt, et imporditud toote saab kokku panna viisil, et tekib kinnine ümbritsetud koht. Samuti ei välista põranda puudumine kuidagi toote käsitlemist telgina. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest nr 670/2013 tulenevalt ei või klassifitseerida telgina rubriiki 6306 22 00 või 6306 29 00 varikatust, millel puuduvad külgseinad, mis võimaldaksid moodustada suletud ruumi. Arvestades nii HSSMs esitatud telgi kirjeldust kui ka telgi mõistet tavatähenduses (telgiks nimetatakse muuhulgas ajutise müügikohana kasutatavaid varjualuseid) ning otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid imporditud toodete objektiivsete tunnuste ja omaduste kohta, puudub põhjus kahelda selles, et imporditud tooted on oma olemuselt telgid KN rubriigi 6306 tähenduses ning neid ei ole otsuses käsitletud põhjustel võimalik klassifitseerida sama rubriigi teises alamrubriigis nimetatud presentkatete, markiiside või päikesekatetena.
15.Otsus on uuesti sõnastatud ÜTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt siduv üksnes tolli ja otsuse saaja omavahelistes suhetes ning STI otsuse kohaldamiseks peab deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Esitatud STI otsustes ei ole üheski täies ulatuses sama kaup, mis vastaks imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest ka suunistena juhinduda.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
17.Vaidluse all on tolli tegevus, millega muudeti kauba importdeklaratsioonidel märgitud kaubakoode. Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Uuestisõnastatud ÜTS4 art 45 reguleerib kaebuse esitamist tolli otsuste peale. Tolliseaduse (TS) § 2 järgi toimub tolli otsuse või toimingu peale vaide esitamine ning selle lahendamine kooskõlas uuestisõnastatud ÜTS artiklitega 44 ja 45 ning maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohus on 16.07.2012 otsuses nr 3-11-1365 leidnud, et kaubakoodi muutmine tolli poolt ei ole oma olemuselt haldusakt (vt otsuse p 28). Ringkonnakohus on selles lahendis viidanud, et ÜTS RS art 247 lg-st 2 nähtub, et toll ei pea oma järeldusi vormistama haldusaktina. TS § 35 lg 6 kohaselt kui deklarant või esindatav ei esita tollile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teatises märgitud tähtaja jooksul taotlust ega põhjendatud vastuväiteid teatises viidatud muudatustele, nõutakse maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Seega ka TS ei kohusta vastustajat välja andma täiendavat haldusakti otsuse kujul. Käesoleval juhul on MTA kaebaja poolt esitatud tollideklaratsiooni kauba TARIC-koodi muutmise vormistanud lisaks kaebajale edastatud teatisele täiendavalt haldusaktina, mistõttu on tühistamisnõude esitamine lubatav. Järgnevalt hindab kohus, kas tolli seisukoht kauba tariifseks klassifitseerimiseks TARIC-koodiga 6306 22 00 oli õige.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MTA on vaidlustatud 14.07.2017 otsuses nr 10.12/016599-2 piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks on vajalik määrata tollideklaratsiooniga 17EE1310EE91160602 02/05/2017 deklareeritud kaubale “varjualuste katted sünteeskiududest (katused, seinad)“ TARIC-kood 6306 22 00 00. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuse põhjendusi, kuna otsus on põhjalik, eraldi on toodud välja kaebaja vastuväited 7.06.2017 teatisele ja neile on ammendavalt vastatud, otsus on hästi struktureeritud ja kergesti loetav. Kaebaja on esitanud kaebuses toodud argumendid ka vastuväites teatisele ja MTA-le esitatud vaides. Nii on
MTA vastanud kaebaja vastuväidetele lisaks otsusele ka 24.08.2017 vaideotsuses. Seega on vastustaja enne kohtumenetlust kaebaja argumente sisuliselt kahel korral juba analüüsinud.
19.TS § 35 lg 5 sätestab, et kui toll avastab vea tollideklaratsioonis deklareeritud andmetes, teavitatakse deklaranti ja kaudse esindamise korral ka esindatavat tollideklaratsiooni muutmise vajadusest teatisega, milles on määratud tähtaeg tollideklaratsiooni muutmise taotluse esitamiseks. Nimetatud säte ei täpsusta, kuidas toimub tolli poolt kauba tariifse klassifikatsiooni määramine. ÜTS RS art 243 lg 2 sätestab, et kui deklarant keeldub proovide ja näidiste võtmise juures olemast või keeldub määramast vastavaks toiminguks oma esindajat või ei osuta tollile toimingu hõlbustamiseks kõigiti vajalikku abi, kohaldatakse artikli 241 lõike 1 teise lause ning lõigete 2, 3 ja 4 sätteid. ÜTS RS art 241 lg 4 kohaselt võib toll lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete asemel lugeda deklaratsiooni kehtetuks, kui on selge, et deklarandi keeldumine kauba läbivaatuse juures olla või keeldumine määrata isik, kes saab tollile vajalikku abi osutada, ei takista ja sellega ei püüta takistada tolli avastamast kauba tolliprotseduurile suunamist reguleerivate eeskirjade rikkumist ning sellega ei väldita ega püüta vältida seadustiku artikli 66 lõike 1 või artikli 80 lõike 2 sätete kohaldamist. Vastustaja viitab eelnevale ka vaidlustatud otsuses, mistõttu on ainetu kaebaja lähenemine, et vastustajal puudub pädevus vastavat otsust teha.
20.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ deklareeris Esmanton OÜ eest kauba. Kaubaks olid varjualuste sünteeskiududest katused ja seinad, kaup ei sisaldanud varjualuste püstitamiseks vajalikke vahendeid. MTA teostas 8.05.2017 kaubale läbivaatuse ning akti nr 17LA0023671-1 kohaselt nähti kontrolli käigus 6 pappkasti. Kastide avamisel oli näha PREMIA märgistusega varjualuste katteid. Varjualuse küljed ja katus olid pealt tekstiilist ning alumine pool PVC-materjalist. Külgedel olid takjakinnitused ja tõmbelukud. Varjualuste katused olid paanidest kokku õmmeldud ning kolmnurkse kujuga. Katused ja seinad ühendatakse omavahel takjakinnitusega. Seinad kinnitatakse omavahel tõmbelukuga ning takjakinnitusega ümber karkassi. Varjualustel ei olnud kaasas metallist tugikarkassi.
21.Uuestisõnastatud ÜTS artikli 57 kohaselt seisneb ühise tollitariifistiku kohaldamisel kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse. ÜTS artikli 20 lg 6 p a järgi määratakse kaupade klassifitseerimisel vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks koondnomenklatuuri alamrubriik või mõne muu lõike 3 punktis b nimetatud nomenklatuuri alamrubriik. Uuestisõnastatud ÜTS artikli 57 lg 1 kohaselt tähendab ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba tariifset klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse. Klassifitseerimise üldreegli 1 alusel on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning järgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Reegli 2a alusel tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku panemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta. Reegli 2a teine osa näeb ette, et tollile esitatavad kokkumonteerimata või lahtivõetud komplektsed või valmistooted tuleb klassifitseerida samasse rubriiki kui kokkumonteeritud tooted. Kui tooted selliselt esitatakse, siis on see tavaliselt pakkimis-, käsitlemis- või transportimisnõuete või -mugavuse kaalutlusel. Käesolevas reeglis mõeldakse „lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete” all tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega (kruvid, mutrid, poldid jmt) või neetimise või keevitusega, näiteks tingimusel, et üksnes koostamisoperatsioonid on lubatud. Valmistoote saamiseks ei või komponente siiski mistahes viisil edasi töödelda. Toote kokkumonteerimata komponendid, mis on liigsed selle toote komplektsuse jaoks, klassifitseeritakse eraldi. Klassifitseerimise esimene meetod on sätestatud 5 (7)
reeglis 3a, mille kohaselt tuleb eelistada kõige täpsemat kirjeldust esitavat rubriiki üldisema kirjeldusega rubriigile. Kui kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt. Sellistel juhtudel määratakse kaupade klassifikatsioon kindlaks reegliga 3 b või 3 c. Euroopa Kohus on selgitanud, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks üldjuhul otsida tema objektiivsete tunnuste ning omaduste seast, nagu need on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-142/06: Olicom, EKL 2007, lk I-6675, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika).
22.Euroopa Komisjoni 16.10.2014 määruse (EL) 1101/2014 (edaspidi: määrus nr 1101/2014)5 järgi deklareeritakse CN-koodi 6306 all presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: presentkatted, markiisid ja päikesekatted. CN-koodi 6306 22 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest telgid. Antud juhul tuleb lähtuda Harmoneeritud Süsteemi (HS) alagrupi nr 6306 selgitavatest märkustest (HSSM). Nimetatud dokumendi kirjelduste kohaselt on markiisid ja päikesekatted (kauplustele, kohvikutele jne) ette nähtud kaitseks päikese eest; tavaliselt tugevast lihtsast ühevärvilisest või triibulisest presendist valmistatud ja võivad olla paigaldatud rullikutele või kokkupandavale mehhanismile. Need kuuluvad siia rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga, nagu mõnikord päikesekatete puhul. Samas on välja toodud ka telkide mõiste – tegemist on varjualusega, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on neil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, näiteks suured telgid ja sõjaväetelgid, suvitustelgid (kaasa arvatud seljas kantavad telgid), tsirkuse ja rannas kasutatavad telgid. Need telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Eelnevaid kirjeldusi võrreldes nähtub, et CN-koodi 6306 12 00 all deklareeritaval kaubal puuduvad seinad, samas kui kaebaja deklareeris kaupa, mis koosnes katustest ja seintest ning nende ühendamisel tekib tervik. See, et kliendil on võimalus toodet kasutada ilma seinteta, ei muuda toote otstarvet. Ka importimise hetkel tugikonstruktsioonide puudumise korral tuleb kaebaja poolt varjualusteks nimetatud esemeid käsitleda telkidena.
23.Vaidlustatud otsuse õiguspärasusele viitab ka kaubaga kaasas olev arve, millelt nähtub, et ostjale ehk kaebajale edastati müüja (Extreme Global Co., Ltd) poolt 4 komplekti varjualuste katuseid ja seinu, mõõtudega 3x3 m ning 2 komplekti varjualuste katuseid ja seinu mõõtudega 3x6 m. Deklareeritud kaupa on võimalik vajadusel telgiks kokku monteerida, kuna katusel ning külgedel on esitatud fotodelt nähtuvalt (vastustaja lisa nr 5) olemas vajalikud (takja)kinnitused. Oluline ei ole telgi seinade arv või telgipõhja olemasolu, vaid asjaolu, et tegemist on lõpptoote eraldiseisvate oluliste osadega. Kaebaja möönab ka ise, et toodet on võimalik kasutada tulevikus komplektina. Seega on vastustaja tõendanud, et kauba klassifitseerimine rubriiki 6306 22 00 00 oli õige.
24.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatavas otsuses ei ole käsitletud STI otsuseid. ÜTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt on STI-otsused siduvad ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise osas tollile otsuse saaja suhtes üksnes seoses kaubaga, mille puhul tolliformaalsused viiakse lõpule pärast otsuse jõustumise kuupäeva (a) ning otsuse saajale tolli suhtes üksnes alates kuupäevast, kui isik saab teatise otsuse kohta või kui see teatis loetakse isiku
poolt kättesaaduks (b). Konkreetse tolliprotseduuri raames STI-otsuse kohaldamiseks peab otsuse saaja suutma tõendada seda, et deklareeritud kaup vastab täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud STI-otsustes ei ole tegemist sama kaubaga, mis vastaks kaebaja imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest ka suunistena juhinduda.
25.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse andmisel rikkunud HMS-st tulenevaid kaebaja õigusi. Otsusest nähtub, et kaebaja oli menetlusse kaasatud, talle võimaldati ärakuulamist. Kaebajale võimaldati esitada vastustaja deklaratsiooni muutmise teatele vastuväited ja omapoolsed seisukohad ning kaebaja seda ka tegi.
26.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud otsus õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.