Affronte Investeeringud OÜ kaebus Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Affronte Investeeringud OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Julia Saveljeva Kolmas isik – MTÜ Pirnipuu Vesi, seaduslik esindaja Vladimir Kolesnikov, volitatud esindaja advokaat Heikki Ojamaa
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 13.09.2018
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.11.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Affronte Investeeringud OÜ-le kuulub Maardu linnas Pirnipuu pst kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 10821702, katastritunnus 44601:007:0263, pindala 14 652 m2) sihtotstarbega 100% transpordimaa. Kinnisasjal asuvad külmaveetrass ja kanalisatsioonitrass. Kinnistu osas on pooleli Maardu Linnavolikogu 26.01.2016 otsusega nr 172 algatatud kinnistu sundvõõrandamise menetlus Maardu linnale (tsiviilasi nr 2-16-9821).
2.Maardu Linnavolikogu otsustas 27.06.2017 otsusega nr 273 (kd I, tl 17-19) seada sundvalduse MTÜ Pirnipuu Vesi kasuks Pirnipuu pst kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks 8220 m2 osas. Otsuse põhjendused on järgmised. 1) Sundvalduse seadmise aluseks on Maardu Linnavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 178 kehtestatud Maardu linna Soosaare I detailplaneering (DP). Vastavalt DP-le on ette nähtud avalikes huvides vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Pirnipuu pst kinnisasjale. 2) Sundvalduse seadmise taotleja MTÜ Pirnipuu Vesi kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka. MTÜ Pirnipuu Vesi varustab Soosaare I elurajooni elanikke veega ja korraldab reovee ärajuhtimist Pirnipuu pst-l paiknevate trasside kaudu. MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole saavutanud kokkulepet Pirnipuu pst omanikuga isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. 3) Praegu varustatakse piirkonna elanikke MTÜ Ploomipuu Vesi puurkaevust saadava joogiveega, kuid joogivee kvaliteet on ebarahuldav. Ka lokaalsete kanalisatsioonimahutite täituvus on ammendunud ning esineb pidev probleem seoses reovee käitlemisega. Joogivee kvaliteedi nõuetega vastavusse viimiseks tuleb rajada uued veetrassid ja ühendada need Ülemiste veepuhastusjaamaga, samuti tuleb rajada uued trassid ja suunata reovesi Paljassaare reoveepuhastisse. 4) MTÜ Pirnipuu Vesi esitas 06.06.2017 taotluse kinnisasjale sundvalduse seadmiseks veeja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks. 5) Rajatavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on vastavalt kehtivale DP-le ette nähtud piirkonna kinnisasjade veega varustamiseks ja kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise korraldamiseks ning paiknevad teemaa all. 6) Sundvalduse seadmise sisuks on vee- ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine, majandamine, remontimine, hooldamine ja muul viisil kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni talituse tagamise eesmärgil. Sundvaldus seatakse veeja kanalisatsioonitorustikele, mille kaitsevöönd on 2 m kummalegi poole torustiku teljest. Talumiskohustuse ala pindala on 8820 m2. Tehnovõrk on kavas ehitada DP-ga määratud alale. Tehnorajatiste paigutusega ei teki kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba aastaid olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste paigaldamisega ei laiene. Pärast torustike paigaldamist taastatakse tööde alustamisele eelnenud olukord. 7) Projekteeritud trassid (OÜ Solpro 2017. a ehitusprojekt „Harjumaa, Maardu linn, Pirnipuu pst, Altmetsa tee, Soosaare elurajoon. Veevarustus ja kanalisatsioon“) rajatakse avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I rajooni elanikele elutähtsad teenused (nõuetele vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav ärajuhtimine). 8) Teised trassiasukohavalikud oleksid vastuolus kehtiva DP tingimustega. Alternatiivset tehnilist lahendust piirkonna varustamiseks ühisvee- ja kanalisatsiooni võrguga ei ole. Vee- ja
2(9)
3-17-1462 kanalisatsioonitrassid on kõige mõistlikum rajada transpordimaale, sest see koormab kõige vähem kinnistut ja transpordimaad saab edasi kasutada sihtotstarbeliselt. Avalik huvi tehnovõrgu rajamise vastu on suurem kui tehnovõrgust tulenev kitsendus. Tehnovõrku ei ole võimalik ehitada nii, et teiste kinnisasjade omanikud ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 9) Affronte Investeeringud OÜ vaidles sundvalduse seadmisele vastu, kuid vastuväited on põhjendamatud. Sundvõõrandamise menetlus ei takista sundvalduse seadmist. MTÜ Pirnipuu Vesi on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab Soosaare I rajooni elanike kinnistute veevärki ühisveevärgi kaudu veega ja korraldab elanike kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ning kes teenindab rohkem kui 50 elanikku. Seega on MTÜ Pirnipuu Vesi õigustatud taotlema sundvalduse seadmist. MTÜ Pirnipuu Vesi kinnitas, et ta on pöördunud Affronte Investeeringud OÜ poole kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seni pole kokkulepet saavutatud. Seega võib ta esitada sundvalduse seadmise taotluse. Sundvalduse seadmine avalikes huvides rajatavate tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks on põhjendatud ning vajalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Affronte Investeeringud OÜ esitas 13.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendavad seisukohad sisalduvad 17.08.2017, 28.07.2018, 12.12.2017 ja 26.07.2018 menetlusdokumentides) Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Sundvalduse seadmine ei ole lubatud. Pirnipuu pst kinnisasja suhtes on 26.01.2016 algatatud sundvõõrandamise menetlus. Sama kinnisasja suhtes ei ole lubatud ega põhjendatud sundvalduse seadmine. Sundvalduse seadmine ei ole tulenevalt sundvõõrandamisest ka vajalik ning on seega ebaproportsionaalne. Kaebaja on kaasatud kahte paralleelsesse, põhiõigusi oluliselt riivavasse menetlusse, mis on ühtlasi teineteist välistavad instituudid. Sundvalduse seadmisega kaotab kaebaja sisuliselt omandi olemasolevatele rajatistele ning kaotab omandiõiguse teostamise võimaluse. Kaebaja kaotab omanikupositsiooni majanduslikult, mis on omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine. Kinnisasja sundvõõrandamine koormaks kaebajat vähem, mistõttu ei ole sundvalduse seadmine proportsionaalne. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-17 (p 10), mille kohaselt sundvõõrandamise asemel võidakse kinnisomandit kitsendada sundvalduse seadmisega, viitab, et valida tuleb üks või teine instituut. Kui eesmärk, milleks sundvalduse seadmist taotletakse, on saavutatav ilma sundvaldust seadmata, ei ole sundvalduse seadmine lubatud. Sundvõõrandamisega saab vastustaja täieliku õigusliku võimu kinnisasja üle, seega saavutab oma eesmärgi. Kuna kaebaja peab sundvalduse seadmist koormavamaks meetmeks kui sundvõõrandamist, tuleb seda pidada isikut rohkem koormavaks meetmeks. 2) MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole vee-ettevõtja, kellel oleks õigus sundvalduse seadmist enda kasuks taotleda. Vee-ettevõtjaks selles piirkonnas on AS Tallinna Vesi. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) seletuskirja järgi saab ühes piirkonnas määrata vaid ühe vee-ettevõtja. ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu, sest see reguleerib olukorda, kus vee-ettevõtjat ei ole määratud. Seda sätet saab kohaldada üksnes erandlikus olukorras. Kolmas isik ei ole veeettevõtja ÜVVKS § 7 lg 5 alusel. MTÜ-le Pirnipuu Vesi ei kuulu trasse ega torustikke, mis asuksid kaebajale kuuluval kinnisasjal. Kolmandal isikul puudub nende suhtes ka valdus. Lisaks ei tee ühe isiku suhtes vee-ettevõtja kohta käivate nõuete ja kohustuste kohaldamine temast veel vee-ettevõtjat. Tõendatud ei ole reaalne vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine MTÜ Pirnipuu Vesi poolt vähemalt 50 isikule, mis on eeldus, et kolmandat isikut saaks käsitada isikuna, kelle suhtes kehtivad vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Väidet, et elurajoonis elab 150
3(9)
3-17-1462 inimest, ei ole tõendatud ega ka põhistatud. Kolmanda isiku poolt kohtule hiljem esitatud lepingutest (44, millele lisati 7) 12 lepingut puudutavad tarbimiskohti, millele ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal väljastatud kasutuslube. Seega ei saanud sel ajal seal teenuse osutamist ja tarbimist toimuda. Kaebaja ei ole andnud kolmandale isikule õigust kasutada enda maal asuvaid rajatisi. Ebaõige on kolmanda isiku väide, et ta hooldab, kasutab ja ehitab trasse alates kinnistu omandamisest kaebaja poolt. Kolmas isik on asutatud alles 2011. a. Arvestades kolmanda isiku majandusnäitajaid, on ebausutav, et ta tegeleb teenuse osutamisega avalikkusele. Kolmas isik on 2016. a majandusaasta aruandes avaldanud, et tema eesmärgiks on saada vee-ettevõtjaks. Seega ei pea ka kolmas isik ise end vee-ettevõtjaks. Ebaseaduslik, pahauskne ja omavoliline valdus ei saa olla isiku vee-ettevõtjana käsitamise aluseks. Kolmandal isikul puudub tehnorajatiste valdamiseks mistahes õiguslik alus. Ka kogu senine kasutus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja ei ole sõlminud ühtegi liitumislepingut tarbimiskohtade liitumiseks temale kuuluvate trassidega, kuid kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga saab vastavalt ÜVVKS § 5 lg-le 2 toimuda ainult liitumislepinguga. Tallinna Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 3-10-1295/57 ÜVVKS § 7 lg 1 kohaldamisel, et tehnovõrgu kuuluvusega seoses on oluline esmajoones see, et vastav tehnovõrk ei kuuluks kinnistuomanikule (p 17). Pirnipuu pst-l olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised kuuluvad kaebajale. Kolmanda isiku poolt väidetavalt ehitatavad tehnorajatised ei ole avalikes huvides, kuna kolmandal isikul puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks. Kohtule ei ole esitatud Soosaare I DP-d, ehkki vastustaja tugineb oma vastuses sellele. Seega on DP-ga seonduvad väited paljasõnalised ja tõendamata. DP ei loo kinnistuomanikule ka iseseisvat kohustust tee ega tehnorajatise väljaehitamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-51-08, p 10). 3) Vee- ja kanalisatsioonirajatised on kinnisasja olulised osad, mis kuuluvad kaebajale koos kinnistuga. Sundvalduse seadmisele eelnevalt puudus nende osas seadusest tulenev mistahes talumiskohustus. Kaebaja omandas kinnistu kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel koos selle oluliste osadega. Alusetud on väited, et tehnorajatised ei kuulu kaebajale. Tehnorajatiste kaebajale kuulumist tunnustas ka Harju Maakohus 23.03.2018 määruses nr 2-16-9821 (p 23). Trasside üleandmine Siglindo Ehitus OÜ poolt kolmandale isikule on tõendamata ja paljasõnaline. Kaebaja sai kinnisasja mõttelise osa omanikuks 09.10.2008, seega enne kolmanda isiku asutamist 07.06.2011. Siglindo Ehitus OÜ ei ole kunagi olnud Pirnipuu pst asuvate tehnorajatiste omanik, kellel oleks õigus neid kasutada või käsutada, sh kellelegi üle anda. Kinnisasja omandamise ajaks oli trasside ehitus lõpetatud. Alusetud on väited, et trassid on kasutuskõlbmatud, mida tõendab riiklikult tunnustatud ekspertarvamus (kd I, tl 134-143). 4) Sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud. Kolmas isik ei ole kaebajaga pidanud läbirääkimisi. Kui kaebaja juhtis 15.06.2017 kirjas sellele Maardu linna tähelepanu, tegi kolmas isik kaebajale ettepaneku seada isiklik kasutusõigus OÜ Kinnisvarainvest kasuks. Ettepanek seada isiklik kasutusõigus asjassepuutumatu isiku kasuks ei ole käsitatav läbirääkimiste pidamisena kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 462 lg 1 mõttes.
Maardu linn palub 28.11.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Soosaare I elurajoonis elab rohkem kui 150 inimest, peamiselt lastega pered. Piirkonda rajatud trassid ehitas piirkonna endine arendaja Siglindo Ehitus OÜ, kes andis need hiljem üle 4(9)
3-17-1462 kolmandale isikule. Kaebaja omandas Pirnipuu pst ilma tehnorajatisteta. Ta ei ole neid ülal pidanud ega nõudnud neid oma valdusesse. Vee- ja kanalisatsioonitrassid ei vasta nõuetele, ehitusprojektile ega DP-le ning on faktiliselt kasutamiskõlbmatud. Joogivee kvaliteet ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Kanalisatsioonimahutite täituvus on ammendunud, mis tingib pideva ebameeldiva lõhna ja suurendab keskkonnareostuse ohtu. Keskkonnainspektsioon võib seoses keskkonnareostusega olemasolevate trasside kasutamise keelata (kd I, tl 41). Kaebaja ähvardab füüsiliselt sulgeda trasside kasutamisvõimalused, mille tõttu terve piirkond võib jääda ilma vee ja kanalisatsioonita (kd I, tl 41p). 2) Sundvalduse seadmise eeldused on täidetud. Tehnovõrgu ehitamine, mille kaudu hakatakse osutama veevarustust ja reovee ärajuhtimise teenust rohkem kui 150 inimesele, on vajalik avalikes huvides. Alternatiivset tehnilist lahendust ei ole. Kolmas isik on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses ning on esitanud vastustajale sundvalduse seadmise taotluse ning kinnituse, et ta teenindab ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaudu rohkem kui 50 elanikku. Kolmandal isikul on faktiline valdus tehnorajatiste suhtes. Pirnipuu pst kinnisasjal paikneb Soosaare I elurajooni ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemi osa. Ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteem ei asu tervikuna Pirnipuu pst piires, kuid see on kasutatav üksnes tervikuna. Kaebajaga peetud läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. 3) Sundvalduse seadmise eesmärgiks on elanikele elutähtsate teenuste tagamine kinnisasja omanikku kõige vähem koormava meetmega. Sundvõõrandamine tehnovõrgu ehitamiseks ei ole otstarbekas. Sundvalduse seadmine riivab kaebaja huve vähem kui sundvõõrandamine. Uusi piiranguid kinnisasjale ei teki. Kinnisasja osas käib sundvõõrandamise menetlus avaliku tee ehitamiseks, kuid see ei takista sundvalduse seadmist avalikes huvides tehnovõrgu ehitamiseks. Sundvõõrandamismenetluse osas toimuva kohtumenetluse tulemus ei ole teada. Kohalik omavalitsus võib sundvõõrandamisest loobuda. 4) Kaebaja kinnistul paiknevate trasside ehitamiseks on antud välja ehitusload, kuid mitte kasutuslube ning ehitise ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et kinnistul paiknevad trassid on materiaalses mõttes õigusvastased, kuna ei ole ehitatud vastavalt projektile ning neile ei ole võimalik sellisel kujul väljastada kasutusluba (tl 148).
5.Kolmas isik MTÜ Pirnipuu Vesi palub 28.11.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtadele ning leides seega kokkuvõtlikult järgmist. 1) Sundvalduse seadmine saab toimuda läbi uute trasside rajamise kolmanda isiku poolt. Trassid on praegu kolmanda isiku valduses ja ta hoolitseb nende eest. Trasside ehitamine ja hooldamine ei ole kolmandale isikule kasumlik tegevus. Kaebaja ähvardab pidevalt sulgeda füüsiliselt trasside kasutusvõimalused. Sundvalduse seadmise vajadus on tekkinud mh asjaolust, et sundvõõrandamismenetluse vaidlus on esimese astme kohtu menetluses. Kahe meetme üheaegne menetlemine ei riku kaebaja õigusi. 2) Kolmas isik on vee-ettevõtja. Ta on sõlminud 54 liitumislepingut elamutega, milles elab kokku vähemalt kolm korda rohkem inimesi. Lepingute arv ei näita kogu isikute hulka, kellele teenust osutatakse. Kohalikus omavalitsuses võib olla rohkem kui üks vee-ettevõtja. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõuetekohaseks osutamiseks esineb ilmne ülekaalukas avalik huvi ning selleks on vajalik uute trasside ehitamine. Kaebaja keeldub seda tegemast. Kolmas isik on ainsana nõus uusi trasse ehitama, hooldama ja nende kaudu teenust osutama. Trasse ei saa kasutada eraldiseisvalt, nende kasutamiseks vajalikud rajatised paiknevad kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnistutel.
5(9)
3-17-1462 3) Kaebaja viitab, et on nõus sundvõõrandamisega, heites samas vastuoluliselt ette, et sundvalduse seadmine rikub tema omandiõigusi. 4) Asjakohatu on küsimus, kas trassid on kinnistu olulised osad, kuna sundvalduse sisuks on trasside rajamine. 5) Kolmas isik on korduvalt üritanud sõlmida kaebajaga kokkuleppeid, kuid kaebaja on antud nõusolekutest taganenud ja nõudnud üha suuremaid summasid. 6) Maardu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ei pea sisaldama kõiki teenust osutavaid ja osutama hakkavaid isikuid. Oluline on see, et isik teenust faktiliselt osutab. Kolmas isik märkis majandusaasta aruandes, et soovib saada vee-ettevõtjaks, kuid ta soovib seda seeläbi, et ta määratakse vee-ettevõtjaks vastava volikogu otsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on vaidlustanud Maardu Linnavolikogu otsuse, millega otsustati seada kaebajale kuuluvale Pirnipuu pst kinnisasjale sundvaldus MTÜ Pirnipuu Vesi kasuks ning mille sisuks on vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamine 8220 m2 osas. Vaidlustatud otsus tugineb KASVS § 461 lg-tele 1, 2 ja 3 ning §-le 462, AÕS § 1581 lg-tele 1, 11 ja 2, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 154, ÜVVKS § 2 lg-le 1 ja § 7 lg-le 1 ning Maardu Linnavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 178 kehtestatud Maardu linna Soosaare I DP-le.
7.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud KASVS § 461 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks KASVS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides muuhulgas juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses (AÕS § 1581 lg 11). ÜVVKS § 7 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Talumiskohustus tekib KASVS-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega (AÕS § 1581 lg 1). Sundvalduse seadmine on lubatud kehtestatud detailplaneeringu alusel ning selle seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada vastav planeering (KASVS § 461 lg-d 2 ja 3). Kui AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, kes soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet, võib ta pädevale organile esitada kinnistule sundvalduse seadmise taotluse (KASVS § 462 lg 1).
8.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et sundvalduse seadmise on otsustanud pädev organ. Sundvalduse seadmise aluseks on Maardu Linnavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 178 kehtestatud Maardu linna Soosaare I DP. Ühisveevärgi osaks olevate vee- ja kanalisatsioonitrasside kavandamine kõnealusele kinnisasjale nähtub DP jooniselt (kd IV, tl 2527) ning ka menetlusosaliste vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et kehtiv DP näeb ette trasside paiknemise Pirnipuu pst-l. Vaidlust ei ole ka selles, et kolmas isik on 06.06.2017 esitanud
9.Kaebaja peab sundvalduse seadmist õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et sama kinnisasja suhtes eelnevalt sundvõõrandamismenetluse algatamise tõttu ei ole sundvalduse seadmine praegusel juhul enam lubatud ega proportsionaalne. Kohus leiab, et sundvalduse seadmine kinnisasjale, mille suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ei ole KASVS-s sätestatud eelduste täitmisel KASVS kohaselt välistatud. Kõnealuste trasside paiknemise Pirnipuu pst kinnistul näeb ette kehtiv DP. Vastuseks kaebusele märgib kohus seejuures, et praegusel juhul ei ole tegu kaebaja viidatud olukorraga, kus kaebajale oleks pandud kohustus detailplaneeringukohaste tehnorajatise väljaehitamiseks. Sundvõõrandamine ei ole veel lõpule viidud. KASVS § 33 võimaldab ka peale menetluse algatamist sundvõõrandamisest loobuda.
10.Vaidlustatud otsuse kohaselt on sundvalduse seadmise eesmärk ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni talituse tagamine. Otsuses selgitatakse, et trassid rajatakse avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I rajooni elanikele elutähtsad teenused (nõuetele vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav ärajuhtimine). Vastustaja on põhjendanud, miks on nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalik uute trasside rajamine. Vastustaja on esitanud kohtule Keskkonnainspektsiooni 07.01.2016 kirja nr 13-1/16/77 (kd I, tl 41), milles Keskkonnainspektsioon viitab Pirnipuu pst-l (Soosaare I DP alal) esinevale pidevale probleemile seoses reovee käitlemisega. Ka Vihmer OÜ poolt 30.06.2017 koostatud hinnangust Maardu linna, Soosaare I kinnistu ühisveevärgi nõuetele vastavuse kohta nähtub, et veevarustus ja kanalisatsioon ei ole lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele (kd I, tl 39p), torustik ei ole rajatud läbimõeldult, ei vasta heale ehitustavale, nõuetele ja projektile, tagatud ei ole torustiku nõutav sügavus, põhitoru sulgemise võimalus ega ringvõrgud (kd I, tl 40p). Seega ei vasta torustik praegusel kujul nõuetele.
11.Kaebaja viidatud 31.07.2017 eksperdiarvamuse nr B58/17 p-s 3 (vastus 2. ja 3. küsimusele) leitakse küll, et trassid on ehitatud ehitamise ajal kehtinud nõuetele vastavalt ning need on seaduslikud ehitused (kd I, tl 142p), kuid see ei kinnita kuidagi trasside praegust nõuetele vastavust. Tegelikult on ka selles ekspertarvamuses viidatud, et trassid ehitati sellisesse minimaalsesse kasutusjärku, et need saadi kasutusele võtta (kd I, tl 140) ning need on lõpetamata tulenevalt läheduses asuvate vee- ja kanalisatsioonivõrkude osalisest väljaehitamata jäämisest, kusjuures trasside kasutus tugineb alates 2008. a tehtud torustike lokaalsetele ühendustele (Ploomipuu Vesi MTÜ puurkaev, kohalikud reoveemahutid – kd I, tl 142p). Samas on märgitud sedagi, et kohalike linnavõrkude õigeaegse rajamise ja valdusesse võtmise peab tagama linnavalitsus, kellel lasub vastutus tagada elamukvartali normaalne ja kaasaja tingimustele vastav kasutus. Eelnevat arvestades peab kohus vaidlustatud otsuse seisukohta seoses trasside nõuetele mittevastavusega põhjendatuks. Kuna torustiku asukoht on määratud kehtiva DP-ga, ei saa praegusel juhul tõusetuda ka küsimust kõnealusesse asukohta avalikes huvides trasside rajamise otstarbekusest. Seega tuleb arvestada, et sundvalduse seadmine on vajalik avalikes huvides olukorras, kus kinnisasja sundvõõrandamist ei ole sundvõõranditasu puudutava vaidluse tõttu lõpule viidud, et tagada Soosaare I elamurajooni elanikele nõuetele vastav joogivesi ja reovee ärajuhtimine (Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2017 määrus nr 3-171462, p 16). Sundvalduse seadmise vajadust juba sundvõõrandamismenetluse toimumise ajal kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja on 12.05.2017 e-kirjas, s.o pärast sundvõõrandamise menetluse algust, ähvardanud trasside kasutamisvõimalused füüsiliselt sulgeda (kd I, tl 41p).
12.Kohus leiab, et sundvalduse seadmise näol pole tegu kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivava meetmega. Kaebaja kinnitusel oli ta kinnisasja omandamisel teadlik DP-st (kohtuistungi protokoll 11:25:20). Seega sai kaebaja juba kinnistut omandades arvestada asjaoluga, et omandatavale kinnisasjale on ette nähtud avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised. 7(9)
3-17-1462 Samas ei ole kaebaja seni soovinud ise olemasolevate trasside kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust osutada. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kaebajale on pakutud võimalust hakata teenust osutama, kuid kaebaja ei ole seda mitme aasta jooksul teha soovinud (kohtuistungi protokoll 11.33.10). Kaebaja selgituste kohaselt ei rahuldanud teda vastustaja pakutud hind (kohtuistungi protokoll 11.33.10) ning tal tekkis soov vee-ettevõtjaks hakata alles alates sundvõõrandamise menetluse algusest (kohtuistungi protokoll 12:36:12). Siiski ei ole kaebaja astunud mingeid samme, et ise teenust osutama hakata ning puudub vaidlus, et seni on Pirnipuu pst-l asuvate trasside kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust osutanud kolmas isik (kohtuistungi protokoll 12:03:58). Kohus leiab, et sellises olukorras ei kitsenda sundvalduse seadmine kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt. Sundvalduse seadmine ei takista ka kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Pirnipuu pst katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, et tehnorajatiste paigutusega ei teki kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste paigaldamisega ei laiene. Samuti ilmneb vaidlustatud otsusest, et pärast torustike paigaldamist taastatakse tööde alustamisele eelnenud olukord. Eeltoodu põhjal ei nähtu kohtule, kuidas koormaks sundvõõrandamine kaebajat vähem kui sundvalduse seadmine.
13.Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks ka seetõttu, et sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kolmas isik ei ole AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud vee-ettevõtja, kellel oleks õigus sundvalduse seadmist taotleda. Kohus leiab, et kaebaja selline seisukoht on põhjendamatu. Riigikohtu praktikast tulenevalt on ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1 kohaselt veeettevõtja ka isik, kes faktiliselt osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 elanikule (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-14, p 20). Kohus võttis 12.03.2018 määrusega (kd II, tl 189190) asja juurde kolmanda isiku poolt 02.03.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud 43 veeja kanalisatsiooniteenuse lepingut (vt loetelu määruse p-s 6) ning ühe tarbimiskoha kohta esitatud kinnituse vee eest tasumise kohustuse kohta. Kohus võttis 31.05.2018 määrusega (kd II, tl 234) asja juurde kolmanda isiku poolt 14.03.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud 7 veeja kanalisatsiooniteenuse lepingut. Nendest tõenditest nähtub, et kolmas isik osutas vaidlustatud otsuse tegemise ajal Soosaare I elamurajoonis vähemalt 50 isikule vee- ja kanalisatsiooniteenust. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et on ebausutav, et kolmas isik tegeleb teenuse osutamisega avalikkusele.
14.Kaebaja toob välja, et vee-ettevõtjaks kõnealuses piirkonnas on määratud AS Tallinna Vesi ning leiab, et ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu põhjusel, et trassid ei kuulu kolmandale isikule ja kolmandal isikul ei ole nende üle ka seaduslikku valdust. Kaebaja ei vaidle samas vastu sellele, et kolmas isik osutab tegelikult Soosaare I elamupiirkonnas kõnealuste trasside kaudu avalikku vee- ja kanalisatsiooniteenust (kohtuistungi protokoll 12:03:58; vt ka kaebaja 26.07.2018 menetlusdokumendi p 2.6, milles kaebaja selgitab, et kolmas isik on kasutanud trasse vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks alates 26.08.2011). Küsimus sellest, kas kõikidel tarbimiskohtadel on kehtivad kasutusload, ei oma tähtsust, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning tarbimine ei eelda kasutusloa olemasolu. Lisaks võib eeldada, et igal tarbimiskohal ei osutata teenust ainult ühele isikule, nagu on väitnud ka kolmas isik. Kuna sisulist vaidlust kolmanda isiku poolt faktilise teenuse osutamise üle ei ole, tuleb kolmas isik lugeda vee-ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses sõltumata sellest, kas ta on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks (ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-14, p 20). Kuna tema suhtes kehtivad seega vee-ettevõtja kohta kehtestatud nõuded ja kohustused, on põhjendatud asuda seisukohale, et kolmas isik oli õigustatud esitama ka sundvalduse seadmise avaldust. Arvestades, et trassid on DP kohaselt kinnistule ette nähtud ning trasse kasutatakse praegugi faktiliselt avaliku teenuse osutamiseks, on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et tehnorajatised ei oleks avalikes huvides põhjusel, et kolmandal isikul
8(9)
3-17-1462 puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks. Samuti on seetõttu alusetu kaebaja seisukoht, et kolmandal isikul puudub valdus trasside üle.
15.KASVS § 462 lg 1 esimese lause kohaselt on sundvalduse seadmise eelduseks ka kinnisasja omanikuga eelnevate läbirääkimiste pidamine kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmas isik pole kaebajaga läbirääkimisi pidanud. Asja materjalidest nähtub, et kolmas isik on juba 16.09.2011 kirjaga nr 1-11/003 (kd I, tl 181) teinud kaebajale ettepaneku tehnovõrgu ja –rajatise talumiseks isikliku käsutusõiguse lepingu sõlmimiseks ning rõhutanud valmidust kohtumiseks selle teema arutamiseks. Seega on kolmas isik üritanud kaebajaga kokkulepet saavutada ning läbirääkimiste pidamine on KASVS § 462 lg 1 esimese lause tähenduses tõendatud. Asja lahendamisel ei ole seetõttu ka määrava tähtsusega, kas selle sätte mõttes läbirääkimisteks saab pidada ka läbirääkimisi kaebaja ja kolmanda isiku ühe omaniku Kinnisvarainvest OÜ vahel. Lisaks on kolmas isik täiendavalt välja toonud, et kohtumised kaebaja ja kolmanda isiku vahel on eelnevalt toimunud ka nt 05.04.2013 ja 10.04.2013 (kd I, tl 180). Samuti on kolmas isik 16.06.2017 teinud kaebajale täiendava ettepaneku (kd I, tl 180), mis samuti kinnitab kolmanda isiku soovi kaebajaga kokkulepet saavutada.
16.Neil põhjustel leiab kohus, et Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks puudub alus. Vaidlustatud otsust on seaduses sätestatud ulatuses põhjendatud ja sellest nähtuvad selle aluseks olnud asjaolud, õiguslikud alused ja kaalutlused. Kohus on seisukohal, et sundvalduse seadmise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Kaebus ei ole seega põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.