lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1462/95

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1462/95
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1462

Haldusasi

Affronte Investeeringud OÜ kaebus Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Affronte Investeeringud OÜ, esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild Kolmas isik – MTÜ Pirnipuu Vesi, esindajad Vladimir Kolesnikov ja advokaat Heikki Ojamaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.10.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Affronte Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.03.2019

RESOLUTSIOON

Jätta Affronte Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1462 muutmata.

Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1462 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Affronte Investeeringud OÜ-le kuulub Maardu linnas Pirnipuu pst kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 10821702, katastritunnus 44601:007:0263, pindala 14 652 m2) sihtotstarbega 100% transpordimaa. Kinnisasjal asuvad külmaveetrass ja kanalisatsioonitrass. Kinnistu osas on pooleli Maardu Linnavolikogu 26.01.2016 otsusega nr 172 algatatud kinnistu Maardu linnale sundvõõrandamise menetlus (vt tsiviilasi nr 2-16-9821).
2.Maardu Linnavolikogu otsustas 27.06.2017 otsusega nr 273 (kd I, tl 17–19) seada MTÜ Pirnipuu Vesi 06.06.2017 taotluse alusel taotleja kasuks Pirnipuu pst kinnisasjale sundvalduse veeja kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks. Talumiskohustuse ala on 8220 m2. Sundvalduse seadmise aluseks on Maardu Linnavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 178 kehtestatud Maardu linna Soosaare I detailplaneering (DP), millega on ette nähtud avalikes huvides vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Pirnipuu pst kinnisasjale. MTÜ Pirnipuu Vesi on asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, sest varustab Soosaare I elurajooni elanikke veega ja korraldab reovee ärajuhtimist Pirnipuu pst-l paiknevate trasside kaudu. MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole saavutanud kinnistu omanikuga kokkulepet isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Praegu varustatakse piirkonna elanikke MTÜ Ploomipuu Vesi puurkaevust saadava joogiveega, kuid joogivee kvaliteet ei ole rahuldav. Ka lokaalsete kanalisatsioonimahutite täituvus on ammendunud ning reovee käitlemisega on pidevalt probleeme. Joogivee kvaliteedi nõuetega vastavusse viimiseks tuleb rajada uued veetrassid ja ühendada need Ülemiste veepuhastusjaamaga, samuti tuleb rajada uued trassid ja suunata reovesi Paljassaare reoveepuhastisse. Rajatavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on vastavalt DP-le ette nähtud piirkonna kinnisasjade veega varustamiseks ja kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise korraldamiseks ning paiknevad teemaa all. Sundvalduse seadmise sisuks on vee- ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine, majandamine, remontimine, hooldamine ja muul viisil kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni talitluse tagamise eesmärgil. Sundvaldus seatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikele, mille kaitsevöönd on 2 m kummalegi poole torustiku teljest. Tehnovõrk on kavas ehitada DP-ga määratud alale. Tehnorajatiste paigutusega ei teki kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba aastaid olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste paigaldamisega ei laiene. Pärast torustike paigaldamist taastatakse tööde alustamisele eelnenud olukord. Projekteeritud trassid (OÜ Solpro 2017. a ehitusprojekt „Harjumaa, Maardu linn, Pirnipuu pst, Altmetsa tee, Soosaare elurajoon. Veevarustus ja kanalisatsioon“) rajatakse avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I elurajooni elanikele elutähtsad teenused (nõuetele vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav ärajuhtimine). Trasside teised asukohad oleksid vastuolus DP tingimustega. Alternatiivset tehnilist lahendust ei ole. Vee- ja kanalisatsioonitrassid on kõige mõistlikum rajada transpordimaale, sest see koormab kõige vähem kinnistut ja transpordimaad saab edasi kasutada sihtotstarbeliselt. Avalik huvi tehnovõrgu rajamise vastu on suurem kui tehnovõrgust tulenev kitsendus. Tehnovõrku ei ole

2(10)

3-17-1462 võimalik ehitada nii, et teiste kinnisasjade omanikud ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Affronte Investeeringud OÜ vastuväited sundvalduse seadmisele on põhjendamatud. Sundvõõrandamise menetlus ei takista sundvalduse seadmist. MTÜ Pirnipuu Vesi on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab Soosaare I elurajooni elanike kinnistute veevärki ühisveevärgi kaudu veega ja korraldab elanike kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ning teenindab rohkem kui 50 elanikku. MTÜ Pirnipuu Vesi on pöördunud Affronte Investeeringud OÜ poole kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seni pole kokkulepet saavutatud. Sundvalduse seadmine avalikes huvides rajatavate tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks on põhjendatud ning vajalik.

3.Affronte Investeeringud OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks. Pirnipuu pst kinnisasja suhtes on 26.01.2016 algatatud sundvõõrandamise menetlus. Sama kinnisasja suhtes sundvalduse seadmine ei ole õiguspärane. Kaebaja on kaasatud kahte paralleelsesse, põhiõigusi oluliselt riivavasse menetlusse, mis on ühtlasi teineteist välistavad. Sundvalduse seadmisega kaotab kaebaja sisuliselt omandi olemasolevatele rajatistele ning omandiõiguse teostamise võimaluse. Kaebaja kaotab omanikupositsiooni majanduslikult, mis on sisuliselt omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-17 (p 10), mille kohaselt sundvõõrandamise asemel võidakse kinnisomandit kitsendada sundvalduse seadmisega, viitab, et valida tuleb üks või teine instituut. Kui eesmärk, milleks sundvalduse seadmist taotletakse, on saavutatav ilma sundvaldust seadmata, ei ole sundvalduse seadmine lubatud. Sundvõõrandamisega saab vastustaja täieliku õigusliku võimu kinnisasja üle, seega saavutab ta oma eesmärgi. Kaebaja jaoks on sundvalduse seadmine koormavam kui sundvõõrandamine. MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole vee-ettevõtja, kellel oleks õigus taotleda sundvalduse seadmist enda kasuks. Vee-ettevõtjaks selles piirkonnas on AS Tallinna Vesi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) seletuskirja järgi saab ühes piirkonnas määrata vaid ühe vee-ettevõtja. ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu, sest see reguleerib olukorda, kus vee-ettevõtjat ei ole määratud. Kolmas isik ei ole vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 5 alusel, sest temale ei kuulu trasse ega torustikke, mis asuksid kaebajale kuuluval kinnisasjal ning tal puudub nende suhtes ka valdus. Lisaks ei tee ühe isiku suhtes vee-ettevõtja kohta käivate nõuete kohaldamine temast veel vee-ettevõtjat. Pole tõendatud, et kolmas isik osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 isikule, mis on eeldus, et kolmandat isikut saaks käsitada isikuna, kelle suhtes kehtivad vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kaebaja ei ole andnud kolmandale isikule õigust kasutada enda maal asuvaid rajatisi. Väär on kolmanda isiku väide, et ta hooldab, kasutab ja ehitab trasse alates kinnistu omandamisest kaebaja poolt. Kolmas isik on asutatud alles 2011. a-l. Arvestades kolmanda isiku majandusnäitajaid, pole usutav, et ta tegeleb teenuse osutamisega avalikkusele. Kolmas isik on 2016. a majandusaasta aruandes avaldanud, et tema eesmärgiks on saada vee-ettevõtjaks, seega ei pea ka kolmas isik ise end vee-ettevõtjaks. Ebaseaduslik, pahauskne ja omavoliline valdus ei saa olla isiku veeettevõtjana käsitamise aluseks. Kolmandal isikul puudub tehnorajatiste valdamiseks mistahes õiguslik alus. Ka kogu senine kasutus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja ei ole sõlminud ühtegi liitumislepingut tarbimiskohtade liitumiseks temale kuuluvate trassidega, kuid kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemiga saab vastavalt ÜVVKS § 5 lg-le 2 toimuda ainult liitumislepinguga. Tallinna Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 3-10-1295 ÜVVKS § 7 lg 1 kohaldamisel, et tehnovõrgu kuuluvusega seoses on oluline esmajoones see, et vastav tehnovõrk ei kuuluks kinnistuomanikule (p 17). Pirnipuu pst-l olemasolevad tehnovõrgud ja -rajatised kuuluvad 3(10)

3-17-1462 kaebajale. Kolmanda isiku poolt väidetavalt ehitatavad tehnorajatised ei ole avalikes huvides, kuna kolmandal isikul puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks. Vee- ja kanalisatsioonirajatised on kinnisasja olulised osad, mis kuuluvad kaebajale koos kinnistuga. Sundvalduse seadmisele eelnevalt puudus nende osas seadusest tulenev mistahes talumiskohustus. Kaebaja omandas kinnistu kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel koos selle oluliste osadega. Trasside üleandmine Siglindo Ehitus OÜ poolt kolmandale isikule on tõendamata. Kaebaja sai kinnisasja mõttelise osa omanikuks 09.10.2008, seega enne kolmanda isiku asutamist 07.06.2011. Siglindo Ehitus OÜ ei ole kunagi olnud Pirnipuu pst asuvate tehnorajatiste omanik, kellel oleks õigus neid kasutada või käsutada, sh kellelegi üle anda. Kinnisasja omandamise ajaks oli trasside ehitus lõpetatud. Alusetud on ka väited, et trassid on kasutuskõlbmatud. Sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud ka põhjusel, et kolmas isik ei ole kaebajaga pidanud läbirääkimisi. Kui kaebaja juhtis 15.06.2017 kirjas sellele Maardu linna tähelepanu, tegi kolmas isik kaebajale ettepaneku seada isiklik kasutusõigus OÜ Kinnisvarainvest kasuks. Ettepanek seada isiklik kasutusõigus asjassepuutumatu isiku kasuks ei ole käsitatav läbirääkimiste pidamisena kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 462 lg 1 mõttes.

Maardu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Soosaare I elurajoonis elab rohkem kui 150 inimest, peamiselt lastega pered. Piirkonda rajatud trassid ehitas piirkonna endine arendaja Siglindo Ehitus OÜ, kes andis need hiljem üle kolmandale isikule. Kaebaja omandas Pirnipuu pst ilma tehnorajatisteta. Ta ei ole neid ülal pidanud ega nõudnud neid oma valdusesse. Vee- ja kanalisatsioonitrassid ei vasta nõuetele, ehitusprojektile ega DP-le ning on faktiliselt kasutamiskõlbmatud. Joogivee kvaliteet ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Kanalisatsioonimahutite täituvus on ammendunud, mis tingib pideva ebameeldiva lõhna ja suurendab keskkonnareostuse ohtu. Keskkonnainspektsioon võib seoses keskkonnareostusega olemasolevate trasside kasutamise keelata. Kaebaja ähvardab füüsiliselt sulgeda trasside kasutamisvõimalused, mille tõttu terve piirkond võib jääda ilma vee ja kanalisatsioonita. Sundvalduse seadmise eeldused on täidetud. Tehnovõrgu ehitamine, mille kaudu hakatakse osutama veevarustust ja reovee ärajuhtimise teenust rohkem kui 150 inimesele, on vajalik avalikes huvides. Alternatiivset tehnilist lahendust ei ole. Kolmas isik on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses ning on esitanud vastustajale sundvalduse seadmise taotluse ning kinnituse, et ta teenindab rohkem kui 50 elanikku. Kolmandal isikul on faktiline valdus tehnorajatiste suhtes. Pirnipuu pst kinnisasjal paikneb Soosaare I elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi osa (süsteem ei asu tervikuna Pirnipuu pst piires, kuid see on kasutatav üksnes tervikuna). Kaebajaga peetud läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. Sundvalduse seadmise eesmärgiks on elanikele elutähtsate teenuste tagamine kinnisasja omanikku kõige vähem koormava meetmega. Sundvõõrandamine tehnovõrgu ehitamiseks ei ole otstarbekas. Sundvalduse seadmine riivab kaebaja huve vähem kui sundvõõrandamine. Uusi piiranguid kinnisasjale ei teki. Kinnisasja osas käib sundvõõrandamise menetlus avaliku tee ehitamiseks, kuid see ei takista sundvalduse seadmist avalikes huvides tehnovõrgu ehitamiseks. Sundvõõrandamismenetluse osas toimuva kohtumenetluse tulemus ei ole teada. Kohalik omavalitsus võib sundvõõrandamisest loobuda. Kaebaja kinnistul paiknevate trasside ehitamiseks on antud välja ehitusload, kuid mitte kasutuslube ning ehitise ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et kinnistul paiknevad trassid ei ole ehitatud vastavalt projektile ning neile ei ole võimalik sellisel kujul väljastada kasutusluba.

4(10)

3-17-1462

MTÜ Pirnipuu Vesi palus jätta kaebus rahuldamata.

Sundvalduse seadmine saab toimuda läbi uute trasside rajamise kolmanda isiku poolt. Trassid on praegu kolmanda isiku valduses ja ta hoolitseb nende eest. Trasside ehitamine ja hooldamine ei ole kolmandale isikule kasumlik tegevus. Kaebaja ähvardab pidevalt sulgeda füüsiliselt trasside kasutusvõimalused. Sundvalduse seadmise vajadus on tekkinud muu hulgas asjaolust, et sundvõõrandamismenetluse vaidlus on esimese astme kohtu menetluses. Kahe meetme üheaegne menetlemine ei riku kaebaja õigusi. Kolmas isik on vee-ettevõtja. Ta on sõlminud 54 liitumislepingut elamutega, milles elab kokku vähemalt kolm korda rohkem inimesi. Lepingute arv ei näita kogu isikute hulka, kellele teenust osutatakse. Kohalikus omavalitsuses võib olla rohkem kui üks vee-ettevõtja. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõuetekohaseks osutamiseks esineb ilmne ülekaalukas avalik huvi ning selleks on vajalik uute trasside ehitamine. Kaebaja keeldub seda tegemast. Kolmas isik on ainsana nõus uusi trasse ehitama, hooldama ja nende kaudu teenust osutama. Trasse ei saa kasutada eraldiseisvalt, nende kasutamiseks vajalikud rajatised paiknevad kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnistutel. Asjakohatu on küsimus, kas trassid on kinnistu olulised osad, kuna sundvalduse sisuks on trasside rajamine. Kolmas isik on korduvalt üritanud sõlmida kaebajaga kokkuleppeid, kuid kaebaja on antud nõusolekutest taganenud ja nõudnud üha suuremaid summasid. Maardu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ei pea sisaldama kõiki teenust osutavaid ja osutama hakkavaid isikuid. Oluline on see, et isik teenust faktiliselt osutab. Kolmas isik märkis majandusaasta aruandes, et soovib saada veeettevõtjaks, kuid see tähendab soovi, et ta määratakse vee-ettevõtjaks volikogu otsusega.

6.Tallinna Halduskohus jättis 12.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud KASVS § 461 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks KASVS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. AÕS § 1581 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides muu hulgas juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses (AÕS § 1581 lg 11). ÜVVKS § 7 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Talumiskohustus tekib KASVS-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega (AÕS § 1581 lg 1). Sundvalduse seadmine on lubatud kehtestatud detailplaneeringu alusel ning selle seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada vastav planeering (KASVS § 461 lg-d 2 ja 3). Kui AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, kes soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet, võib ta esitada pädevale organile kinnistule sundvalduse seadmise taotluse (KASVS § 462 lg 1). Sundvalduse seadmine kinnisasjale, mille suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ei ole KASVS-s sätestatud eelduste täitmisel välistatud. Kõnealuste trasside paiknemise Pirnipuu pst kinnistul näeb ette kehtiv DP. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajale oleks pandud 5(10)

3-17-1462 kohustus detailplaneeringukohaste tehnorajatise väljaehitamiseks. Sundvõõrandamine ei ole veel lõpule viidud. KASVS § 33 võimaldab pärast menetluse algatamist sundvõõrandamisest loobuda. Otsuse nr 273 kohaselt on sundvalduse seadmise eesmärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni talitluse tagamine. Trassid rajatakse avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I elurajooni elanikele elutähtsad teenused (nõuetele vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav ärajuhtimine). Vastustaja on põhjendanud, miks on nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalik uute trasside rajamine. Keskkonnainspektsiooni 07.01.2016 kirjas nr 13-1/16/77 on viidatud Pirnipuu pst-l esinevale pidevale probleemile seoses reovee käitlemisega. Vihmer OÜ 30.06.2017 hinnangust nähtub, et veevarustus ja kanalisatsioon ei ole lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele; torustik ei ole rajatud läbimõeldult ega vasta heale ehitustavale, nõuetele ja projektile; tagatud ei ole torustiku nõutav sügavus, põhitoru sulgemise võimalus ega ringvõrgud. Seega ei vasta torustik praegusel kujul nõuetele. Kaebaja viidatud 31.07.2017 eksperdiarvamuse nr B58/17 p-s 3 leitakse küll, et trassid on ehitatud ehitamise ajal kehtinud nõuetele vastavalt ning need on seaduslikud ehitised, kuid see ei kinnita trasside praegust nõuetele vastavust. Tegelikult on ka selles ekspertarvamuses viidatud, et trassid ehitati sellisesse minimaalsesse kasutusjärku, et need saadi kasutusele võtta ning need on lõpetamata, kusjuures trasside kasutus tugineb alates 2008. a-st tehtud torustike lokaalsetele ühendustele (Ploomipuu Vesi MTÜ puurkaev, kohalikud reoveemahutid). Samas on märgitud sedagi, et kohalike linnavõrkude õigeaegse rajamise ja valdusesse võtmise peab tagama linnavalitsus, kellel lasub vastutus tagada elamukvartali normaalne ja kaasaja tingimustele vastav kasutus. Eelnevat arvestades on vaidlustatud otsuses õigesti järeldatud, et trassid ei vasta nõuetele. Kuna torustiku asukoht on määratud kehtiva DP-ga, ei saa tõusetuda ka küsimust kõnealusesse asukohta avalikes huvides trasside rajamise otstarbekusest. Seega on sundvalduse seadmine avalikes huvides vajalik ka olukorras, kus kinnisasja sundvõõrandamist ei ole sundvõõranditasu puudutava vaidluse tõttu lõpule viidud, tagamaks Soosaare I elurajooni elanikele nõuetele vastav joogivesi ja reovee ärajuhtimine. Sundvalduse seadmise vajadust juba sundvõõrandamismenetluse toimumise ajal kinnitab kaudselt seegi, et kaebaja on 12.05.2017 e-kirjas, s.o pärast sundvõõrandamise menetluse algust, ähvardanud trasside kasutamisvõimalused füüsiliselt sulgeda. Sundvalduse seadmine ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitusel oli ta kinnisasja omandamisel DP-st teadlik. Seega sai kaebaja juba kinnistut omandades arvestada asjaoluga, et omandatavale kinnisasjale on ette nähtud avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised. Samas ei ole kaebaja seni soovinud ise olemasolevate trasside kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust osutada ning Pirnipuu pst-l asuvate trasside kaudu on vee- ja kanalisatsiooniteenust osutanud kolmas isik. Sellises olukorras ei kitsenda sundvalduse seadmine kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt. Sundvalduse seadmine ei takista kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Pirnipuu pst katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, et tehnorajatiste paigutusega ei teki kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste paigaldamisega ei laiene. Pärast torustike paigaldamist taastatakse tööde alustamisele eelnenud olukord. Eeltoodu põhjal ei nähtu, kuidas koormaks sundvõõrandamine kaebajat vähem kui sundvalduse seadmine. Kaebaja seisukoht, et sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud, kuna kolmas isik ei ole AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud vee-ettevõtja, kellel oleks õigus sundvalduse seadmist taotleda, on põhjendamatu. ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1 kohaselt saab olla vee-ettevõtja ka isik, kes faktiliselt osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 elanikule (vt Riigikohtu lahend nr

6(10)

3-17-1462 3-2-1-131-14, p 20). Tõendite järgi osutas kolmas isik vaidlustatud otsuse tegemise ajal Soosaare I elurajoonis teenust vähemalt 50 isikule. Kaebaja toob välja, et vee-ettevõtjaks kõnealuses piirkonnas on määratud AS Tallinna Vesi ning leiab, et ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu põhjusel, et trassid ei kuulu kolmandale isikule ja kolmandal isikul ei ole nende üle ka seaduslikku valdust. Kaebaja ei vaidle samas vastu sellele, et kolmas isik osutab tegelikult Soosaare I elamupiirkonnas kõnealuste trasside kaudu avalikku vee- ja kanalisatsiooniteenust. Küsimus sellest, kas kõikidel tarbimiskohtadel on kehtivad kasutusload, ei oma tähtsust, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning teenuse tarbimine ei eelda kasutusloa olemasolu. Lisaks võib eeldada, et igal tarbimiskohal ei osutata teenust ainult ühele isikule. Kuna sisulist vaidlust kolmanda isiku poolt faktilise teenuse osutamise üle ei ole, tuleb kolmas isik lugeda vee-ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses sõltumata sellest, kas ta on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks (ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-14, p 20). Kuna tema suhtes kehtivad seega vee-ettevõtja kohta kehtestatud nõuded ja kohustused, oli kolmas isik õigustatud esitama sundvalduse seadmise avaldust. Arvestades, et trassid on DP kohaselt kinnistule ette nähtud ning trasse kasutatakse praegugi faktiliselt avaliku teenuse osutamiseks, on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et tehnorajatised ei oleks avalikes huvides põhjusel, et kolmandal isikul puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks. Samuti on seetõttu alusetu kaebaja seisukoht, et kolmandal isikul puudub valdus trasside üle. KASVS § 462 lg 1 esimese lause kohaselt on sundvalduse seadmise eelduseks ka kinnisasja omanikuga eelnevate läbirääkimiste pidamine kokkuleppe sõlmimiseks. Tõendid viitavad, et seegi nõue on täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Affronte Investeeringud OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus kohaldas valesti AÕS § 1581 lg-t 1 ja ÜVVKS § 7 lg-t 5. Kolmas isik ei olnud sundvalduse seadmise otsuse vastuvõtmise ajal AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik ja teda ei saanud käsitada vee-ettevõtjana ÜVVKS § 7 lg 5 tähenduses, seega ei olnud sundvalduse seadmise eeldused KASVS § 461 lg 1 järgi täidetud. Halduskohtu käsitus kolmandast isikust kui vee-ettevõtjast on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-131-14. Riigikohtu seisukoha järgi saab isiku suhtes kohaldada ÜVVKS vee-ettevõtja kohta käivaid sätteid, kui on täidetud kaks tingimust: isiku tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule ja tema omandis või valduses on veevärk või kanalisatsioon, mis vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatud määratlusele. See aga, et isiku suhtes saab kohaldada ÜVVKS sätteid, ei tee temast veel vee-ettevõtjat ÜVVKS § 7 lg 5 ja AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Lisaks ei ole kolmas isik kõnealusel kinnistul paiknevate trasside ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste omanik ega seaduslik valdaja, vaid need kuuluvad kaebajale kinnistu oluliste osadena. Kolmas isik on alates 26.08.2011 sõlminud omavoliliselt lepinguid vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks ning reaalselt teenust osutanud, kasutades selleks kaebajale kuuluvaid tehnorajatisi ilma kaebaja nõusolekuta. Selline õigusvastane tegevus ei saa kaasa tuua kolmandale isikule vee-ettevõtja staatuse omistamist. Kolmas isik ei ole sõlminud ka ühtegi liitumislepingut tarbimiskohtade liitumiseks temale kuuluvate trassidega, seega on tarbimiskohtade toruühendused ebaseaduslikud. AÕS § 1581 lg 1 järgi on tehnorajatis avalikes huvides, kui see kuulub ettevõtjale, kellele on seadusega pandud kohustus teenust osutada. Kolmandal isikul ei olnud sundvalduse seadmise otsustamise ajal sellist kohustust, vaid ta määrati vee-ettevõtjaks alles Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46.

7(10)

3-17-1462 Kinnisasja sundvõõrandamine ja sellele sundvalduse seadmine on KASVS § 6 lg 1 järgi teineteist välistavad (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-17), vastasel juhul on see norm sisutu. Vastustaja oli enne kaebaja kinnistule sundvalduse seadmist juba otsustanud selle sundvõõrandada, seega ei ole vaidlustatud otsus eesmärgipärane. Kaebajat koormaks vähem kinnisasja sundvõõrandamine ja kaebaja oleks sellega põhimõtteliselt nõus, kuid soovib saada selle eest õiglast tasu.

8.Maardu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes seni öeldu juurde.
9.MTÜ Pirnipuu Vesi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varem öeldu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja väidab, et MTÜ Pirnipuu Vesi ei olnud 27.06.2017 otsuse nr 273 vastuvõtmise ajal KASVS § 461 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 nimetatud isik (s.o vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses), kelle kasuks saanuks sundvaldust seada.
12.Puudub vaidlus, et MTÜ Pirnipuu Vesi ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS § 7 lg 22 alusel. Kolmas isik määrati vee-ettevõtjaks alles Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46.
13.ÜVVKS § 7 lg 5 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule (s.o ta varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist) ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele (s.o tegemist on ehitiste ja seadmete süsteemiga, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku), kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Seega saab ÜVVKS § 7 lg 5 alusel lugeda vee-ettevõtjaks ka isiku, kes faktiliselt osutab ühisveevärgi kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 inimesele.
14.Ringkonnakohus leiab, et KASVS § 461 alusel saab seada sundvalduse ka ÜVVKS § 7 lgs 5 nimetatud faktilise vee-ettevõtja kasuks. Faktiline vee-ettevõtja on ÜVVKS-s sätestatud kohustuste ja nõuete poolest võrdsustatud isikuga, kes on määratud vee-ettevõtjaks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel – näiteks peab ta võimaldama kinnistu veevärgi ühisveevärgiga ja kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühendamist, sõlmima seaduses ettenähtud tingimustel liitumislepingu, osutama oma klientidele lepingu alusel teenust, hooldama ühisveevärki ja -kanalisatsiooni jne (vt ÜVVKS §-d 5, 8, 10). ÜVVKS § 7 lg 5 on kehtestatud vee-ettevõtja klientide kaitseks olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei ole määranud vee-ettevõtjat ettenähtud korras, tagamaks elanikele elutähtsa teenuse osutamine (vt monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse (597 UA) seletuskiri I lugemise teksti juurde1). Faktiline vee-ettevõtja osutab sarnaselt määratud vee-ettevõtjale 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395-

bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus

8(10)

3-17-1462 avalikku teenust avalikes huvides. Seega on eesmärgipärane, et ka faktilisel vee-ettevõtjal on õigus taotleda sundvalduse seadmise kaudu avalikes huvides talumiskohustuse kehtestamist kinnisasjale, kus asuvad avaliku teenuse osutamiseks kasutatavad tehnovõrgud või -rajatised (või osa neist). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust kohelda faktilist vee-ettevõtjat avalikes huvides toimuva talumiskohustuse kehtestamisel teisiti kui määratud vee-ettevõtjat.

15.Kaebaja väitel ei vasta kolmas isik vee-ettevõtja mõistele põhjusel, et tuvastatud ei ole Pirnipuu pst kinnistul asuvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste kuulumine temale. AÕS § 1581 kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku huvi ja talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua, kuni seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS § 1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Ringkonnakohus märgib ka, et Pirnipuu pst kinnistul ei paikne mitte ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVVKS § 2 tähenduses (s.o ehitiste ja seadmete süsteem), vaid üksnes osa sellest, mis ei ole ülejäänud süsteemi osata eraldi kasutatav. Kolmas isik tegutseb faktiliselt vee-ettevõtjana, kasutades ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kui tervikut.
16.Selle kasuks, et vastustaja ei pidanud sundvalduse seadmise menetluses tuvastama Pirnipuu pst kinnistul asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste täpseid omandisuhteid, räägib ka see, et vaidlustatud otsus ei reguleeri praegu kinnistul paiknevate vee- ja kanalisatsioonitrasside talumiskohustust ega legaliseeri nende talumist tagantjärele. AÕS § 1581 lähtub eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud ja seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137, p 15). Ka vaidlustatud otsusest tuleneb, et sundvaldus seatakse seniste nõuetele mittevastavate trasside asemele uute ehitamiseks ja nende tulevaseks talumiseks. TsÜS § 54 lg 2 järgi ei loeta sundvalduse alusel rajatud tehnorajatisi kinnisasja oluliseks osaks. See, millised täpselt on OÜ Siglindo Ehitus poolt 2008. a-l Pirnipuu pst kinnistule rajatud ja praegu MTÜ Pirnipuu Vesi kasutuses olevate tehnovõrkude omandisuhted, kas kaebajal on õigus saada hüvitist nende senise talumise eest oma kinnisasjal või kolmanda isiku poolse õigustamatu kasutamise eest vms, tuleb lahendada eraõiguslikus korras.
17.Asjaolu, et vastustaja on otsustanud Pirnipuu pst kinnistu sundvõõrandada, ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maardu Linnavolikogu 26.01.2016 otsusest nr 172 (I kd, tl 10–12) selgub, et Pirnipuu pst kinnistu sundvõõrandati eesmärgiga ehitada sinna avalikult kasutatav tee vastavalt DP-le ja selle alusel koostatud ehitusprojektile. Otsusest nr 172 selgub, et kaebaja ei ole nõus teed rajama, kuid vastustaja arvates on tee ehitamine Soosaare I elamurajooni elanike tarbeks hädavajalik. Sundvõõrandamise menetlus on pooleli ning menetluse lõpptulemus ei ole ettenähtav, arvestades sundvõõranditasu üle toimuvat kohtuvaidlust. Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandamisest loobuda kuni sundvõõranditasu ja hüvitise maksmiseni sundvõõrandiandjale (KASVS § 33 lg 1). Käesolevas asjas vaidlustatud sundvalduse seadmise eesmärk on kehtestada talumiskohustus vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks, eesmärgiga tagada Soosaare I elamurajooni elanike veega varustamine ja nende reovee ärajuhtimine. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et trassid paiknevad maa sees ja pärast torustike paigaldamist taastatakse Pirnipuu pst kinnistul tööde alustamisele eelnev olukord. Seega ei toimu need menetlused samal eesmärgil ega välista üksteist.
18.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

9(10)

3-17-1462

19.Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja