Rein Lossi (Loss) kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rein Lossi määruskaebus 27.08.2018. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tartu
Halduskohtu
RESOLUTSIOON
1.Võtta Rein Lossi määruskaebus menetlusse.
2.Võtta asja materjalide juurde Rein Lossi 05.06.2018, 18.06.2018, 22.06.2018 ja 25.06.2018. a pöördumised ning 06.07.2018. a vaie.
3.Jätta Rein Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
4.Jätta Rein Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on käesolev määrus lõplik.
1.Rein Loss esitas 05.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.08.2018. a vaideotsuse nr 6-12/370-2 peale. Kaebaja palus kohtult õigust, õiglust ja kaitset, s. h ka õiguskaitset, mis võimaldaks tal käia kirikus igal pühapäeval. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus tõlgendas 09.08.2018. a käiguta jätmise määruses R. Lossi kaebust kohustamiskaebusena koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus leidis, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused, mille tõttu jättis halduskohus need käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks kaebajale tähtaja.
3.R. Loss esitas halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muu hulgas teatas, et kohus on õigesti tõlgendanud tema tegelikku tahet. Kaebaja ei saa käia Viru Vangla avavangla osakonnas üks kord nädalas kirikus. Kaebaja soovib käia kirikus igal pühapäeval.
4.Tartu Halduskohus tagastas R. Lossi kaebuse 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 ning jättis määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei ole taotlenud ei taotlustes ega vaides luba käia kirikus igal pühapäeval, siis selle kohustamisnõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole vastavas osas lubatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastas halduskohus kohustamiskaebuse osas, milles kaebaja palus kohustada vanglat lubada tal käia kirikus pühapäeviti. Muus osas luges kohus kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks. Halduskohtu hinnangul oli aga kaks korda kuus pühapäevadel kirikus käimine ja jumalateenistusel viibimine ca 1,5 tundi piisav, et lugeda vangla poolt vangistusseaduse (VangS) §-s 62 nimetatud juriidiline kohustus täidetuks. Halduskohus leidis, et Viru Vangla ei ole oma tegevusega riivanud kaebaja VangS §-s 62 nimetatud subjektiivset õigust ning juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastas halduskohus kohustamiskaebuse ka selle nõude osas läbivaatamatult. Halduskohus leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole tulenevalt HKMS § 249 lg-st 5 lubatav ja kohtul puudub võimalus taotlust sisuliselt läbi vaadata, kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ja ka vaidemenetlus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Kohus jättis HKMS § 55 lg 2 alusel R. Lossi esialgse õiguskaitse taotluse ning taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.R. Loss esitas 02.09.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus halduskohtu seisukohaga ja märgib määruskaebuses, et jääb kindlaks kõigile oma taotlustele ja pretensioonidele. Määruskaebuse esitaja arvates ei taga vanglateenistus usuliste vajaduste rahuldamist ning kaebaja leiab, et vangla töökorraldus ei tohi olla vastuolus teiste Euroopa Liidu riikide praktikaga ja Euroopa vanglareeglistikuga. Koos määruskaebusega esitas R. Loss riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
7.R. Lossi esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse esitaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse tervikuna tühistamist, kuna märgib määruskaebuses, et jääb juba esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Seega vaidlustab kaebaja halduskohtu 27.08.2018. a määruse resolutsiooni p 1, millega kaebus tagastati ning ka määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti R. Lossi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 27.08.2018. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
9.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt 01.01.2018 jõustunud seadusemuudatusele ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt haldusasjas määruskaebuse esitamisel enam riigilõivu. Seega ei pea haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus esitas 19.09.2018 Viru Vanglale kohtunõude, paludes selgitada, kuidas kaebajal on võimaldatud jumalateenistustel osaleda alates 05.06.2018, kui kaebaja seda esmakordselt taotles. Samuti nõudis ringkonnakohus välja R. Lossi pöördumised, millele on vastatud 02.07.2018. a otsusega nr 6-10/22284-2, 6-10/23757-4. Viru Vangla esitas vastuse ja asjakohased kaebaja pöördumised ringkonnakohtule 24.09.2018. HKMS § 210 lg 4 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbi vaatav kohtukoosseis vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg-te 2 ja 5 alusel Rein Lossi 05.06.2018, 18.06.2018, 22.06.2018 ja 25.06.2018. a pöördumised ning 06.07.2018. a vaide asja materjalide juurde.
11.Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt pöördus kaebaja 05.06.2018 Viru Vangla avavanglaosakonna juhataja poole taotlusega (registreeritud 07.06.2018 nr 6-10/22284-1), milles muuhulgas sisaldub nõue võimaldada kaebajal osaleda väljaspool vangla territooriumi religioonialasel tegevusel ja usuliste vajaduste rahuldamise Lutheri kirikus Jõhvi linnas. 18.06.2018 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise, milles selgitab, et külastas 17.06.2018 väljaspool vanglat asuvat Jõhvi Mihkli koguduse kirikut. Määratud liikumise marsruudi osas kaebajal etteheiteid ei ole, kuid 18.06.2018. a märgukirjas avaldab kaebaja soovi east ja tervislikust seisundist tulenevalt väljuda vanglast kell 9.00, mitte 9.15 ning tagasi tulla jumalateenistuselt 12.30, mitte 12.15. Kaebaja oli sunnitud lahkuma poole jumalateenistuse pealt, et õigeaegselt vanglasse tagasi jõuda. Viru Vanglale 22.06.2018 esitatud pöördumise kohaselt on kaebaja saanud juunikuus kirikus käia üksnes ühel korral, mistõttu palub ta võimaldada osalemist 24.06.2018 toimuval jumalateenistusel. Samasisulise taotluse esitas kaebaja Viru Vanglale veel 24.06.2018 (registreeritud 25.06.2018 nr 6-10/23757-3).
12.Viru Vangla ei lubanud kaebajat 24.06.2018 toimuvale jumalateenistusele ning jättis 02.07.2018. a otsusega nr 6-10/22284-2, 6-10/23757-4 kaebaja 05.06.2018, 18.06.2018, 22.06.2018 ja 25.06.2018 esitatud taotlused rahuldamata. Viru Vangla ei võimaldanud kaebajal käia jumalateenistusel 24.06.2018, sest jumalateenistuse aeg ei olnud kooskõlas vangla määratud graafiku ja töökorraldusega.
13.Halduskohus leidis (määruse p 8.2.), et kuna kaebaja ei ole taotlenud ei taotlustes ega vaides luba käia kirikus igal pühapäeval, siis selles kohustamisnõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole vastavas osas lubatud. Samas ei nõudnud halduskohus vanglalt välja asjakohaseid tõendeid, st kaebaja pöördumisi ega vaiet. R. Lossi poolt 06.07.2018 Viru Vanglale esitatud vaides on vaide esitaja märkinud, et taotleb normaalsete usuliste vajaduste rahuldamise tagamist ja luba minna kirikusse 15 minutit varem ning tulla tagasi 15 minutit hiljem. Seega ei ole kaebaja tõepoolest kohtueelses menetluses nõudnud, et Viru Vangla võimaldaks tal käia kirikus igal pühapäeval. Normaalsete usuliste vajaduste rahuldamise tagamine on mitmeti mõistetav taotlus. Arusaadav on aga, et kaebaja avaldas kohtueelses menetlust rahulolematust sellega, et vangla ei võimaldanud tal käia kirikus juunikuus kahel järjestikusel pühapäeval, s. o 17.06.2018 ja 24.06.2018.
14.Ringkonnakohus leiab, et kokkuvõttes on halduskohus õigesti kaebuse tagastanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et halduskohus on käesoleva asja materjalidest ebaõigesti
järeldanud, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust kohustamisnõudes võimaldada kirikus käia igal pühapäeval, siis ei muuda see ebaõigeks halduskohtu lõppjäreldust selle kohta, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajale on võimaldatud religioonialaste tegevustega tegeleda vastavalt VangS § 62. Määruskaebuses esitatud väiteid, et vanglateenistus ei taga kaebajale võimalust usku järgida, on ilmselgelt väärad. Viru Vangla kinnitas 24.09.2018. a vastuses kohtunõudele, et alates 05.06.2018 on kinnipeetav R. Lossil võimaldatud käia jumalateenistustel järgnevalt: 17.06.2018, 15.07.2018, 29.07.2018, 12.08.2018, 26.08.2018, 09.09.2018 ja 23.09.2018. Juunikuus olid graafiku järgi R. Lossi külastuse päevad 03.06.2018 ja 17.06.2018. Seega võimaldati 2018. a juunikuus kinnipeetaval käia jumalateenistusel üks kord, kuna teine jumalateenistusel käimise päev oli 03.06.2018, kuid kinnipeetav ei olnud sellel hetkel esitanud taotlust kirikusse saamiseks. Edaspidi võimaldati R. Lossil käia kirikus kaks korda kuus. Seega ei võimaldatud R. Lossil käia jumalateenistusel 24.06.2018, sest tegemist ei olnud isiku graafikujärgse külastuse ajaga. Viru Vangla võimaldab kinnipeetavatel jumalateenistustel osaleda vastavalt vangla poolt määratud graafikule ja töökorraldusele. Kinnipeetavale ei tulene VangS §-st 62 subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema jumalateenistusele viimist igal pühapäeval. Kaebaja peab paratamatult leppima kinnipeetavana sellega, et usuliste vajaduste rahuldamine vanglas ei saa toimuda samal viisil kui vabaduses viibides, vaid, et ta on ka selles osas allutatud vangla reeglitele ja korrale.
15.Samuti ei ole alust nõustuda kaebaja väitega, et Viru Vangla ei järginud kaebaja kohtlemisel Euroopa vanglareeglistikku. Soovitusliku iseloomuga Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituses Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta on sätestatud vangide usuvabaduse austamise printsiip (p 29.1) ning selgitatud, et vanglarežiim korraldatakse võimaluse korral selliselt, et lubada vangidel tegeleda oma religiooniga ja järgida oma tõekspidamisi, osaleda religioonide ja tõekspidamiste heakskiidetud esindajate poolt läbiviidavatel teenistustel ja palvustel (p 29.2). Viru Vangla 24.09.2018. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajal on vanglas olnud piisavalt võimalusi tegeleda oma religiooniga ja osaleda jumalateenistustel.
16.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu ei ole käimas kohtumenetlust ning vanglas ei olnud samuti taotluse asjaoludega seonduvalt käimas vaidemenetlust. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt on esialgset õiguskaitset võimalik taotleda üksnes kohtumenetluse ja vaidemenetluse ajal. Kuna kaebajal ei ole kaebuses märgitud asjaoludega seoses vanglas pooleli vaidemenetlust ning kaebus tagastati tervikuna, siis ei ole kaebajal kaebuses märgitud asjaoludega seonduvalt käimas ka kohtumenetlust. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et esialgset õiguskaitset saab HKMS § 249 lg 1 kohaselt kohaldada üksnes juhul, kui kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 250 lg 2 kohaselt on kaebaja ülesanne oma taotlust põhjendada. Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses ei viita miski sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega võiksid kaebajale kaasneda rasked või pöördumatud tagajärjed. Kaebajal puudub seega ka esialgse õiguskaitse vajadus.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.