2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.R. L esitas 05.08.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus Viru Vangla 03.08.2018 vaideotsusega 6-12/370-2 ja soovib vaidlustada vaideotsuse põhjendusi avalikul kohtuistungil. Kaebaja sõnul jätkab Viru Vangla väljakujunenud praktikat, mille käigus eiratakse inimõigusi. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult õigust, õiglust ja kaitset sh ka õiguskaitset, mis võimaldaks tal käia kirikus igal pühapäeval. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
Tartu Halduskohus tõlgendas 09.08.2018 määruses kaebust kohustamiskaebusena koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus leidis, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused ja jättis need käiguta.
3.Kaebaja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muu hulgas teatas kohtule, et kohus õigesti tõlgendas tema kaebust kohustamisnõude ja esialgse õiguskaitse esitamise osas. Kohtu seisukoht
4.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel otsustab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üle (II). I
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teisele lausele tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Enne
kohustamiskaebuse lubatavuse analüüsimist peab kohus veelkord peatuma selle nõude sisul. Kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avaldusest on võimalik aru saada nii, et kaebaja taotleb kohtult Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat muutma vangla töökorraldust, et kaebaja saaks osa võtta kirikus pühapäevadel peetavatest jumalateenistustest algusest lõpuni ehk alates kella 10-st kuni 12.30-ni. Selleks peab vangla lubama kaebajal väljuda avavangla osakonnast vähemalt kell 9.00 ja olla kirikus kella 12.30-ni. Vastavalt sellele hindab kohus kaebuse lubatavust.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus tutvus kaebusega, puuduste kõrvaldamise avaldusega ja muude haldusasja raames kogutud materjalidega ja on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele.
8.Esmalt peab kohus vajalikus peatuda kohtueelsel menetlusel. Nii seadusest kui ka kohtupraktikast tulenevalt peab kinnipeetava poolt halduskohtule esitatud kohustamisnõude osas olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
8.1.Nähtuvalt Viru Vangla vastusest kohtupäringule lubati Viru Vangla 14.06.2018 käskkirjaga 6-1/285-1 kaebajat väljapoole vangla territooriumi alates 17.06.2018 EELK Jõhvi Mihkli kogudusse vastavalt vangla poolt märgitud graafikule ja töökorraldusele. Kaebaja esitas vanglale taotlused, milles avaldas soovi osaleda usuliste vajaduste rahuldamisel jumalateenistustel, mis toimuvad Lutheri kirikus. Kaebaja ei olnud rahul sellega, et kehtiva korralduse tõttu peab ta väljuma vanglast mitte varem kui kell 9.15 ja kirikust mitte hiljem kui kell 12.15. Kuna jumalateenistus algab kell 10.00 ja lõpeb kell 12.30, siis ei saa kaebaja osaleda jumalateenistusel algusest lõpuni. Väljudes vanglast kell 9.15, ei jõua ta kirikusse kella 10-ks ja peab alati kiirustama, mis arvestades tema vanust ja terviseseseisundit, on tema jaoks liigne füüsiline koormus. Seega taotles kaebaja töökorralduse muutmist nii, et ta saaks osa võtta jumalateenistusest kella 10-st 12.30-ni, siis ei oleks teekonna läbimine tema jaoks liiga koormav. Kaebaja esitas vanglale kohustamisvaide, milles taotles samuti graafiku muutmist ja luba osa võtta jumalateenistusest kella 10-st 12.30-ni. Viru Vangla jättis 03.08.2018 vaideotsusega nr 6-12/370-2 kaebaja vaide rahuldamata täies ulatuses.
8.2.Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole taotlenud ei taotlustes ega vaides luba käia kirikus igal pühapäeval. Seega, selles kohustamisnõude osas on kaebajal läbimata vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ja HKMS § 47 lg-le 1 kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole vastavas osas lubatud. Muus kohustamisnõude osas peab kohus kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks.
8.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st, 4 tagastab kohus kohustamiskaebuse osas, milles kaebaja palus kohustada vanglat lubada tal käia kirikus pühapäeviti.
9.Viru Vangla vastusest taotlustele ja vaideotsusest on võimalik aru saada, et vastavalt Viru Vangla 14.06.2018 käskkirjale nr 6-1/285-1 lubab vangla kaebajal käia kirikus iga eraldi esitatud taotluse alusel ja vastavalt vangla poolt märgitud graafikule ja töökorraldusele.
9.1.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks tuleb kohtul kõigepealt anda hinnang sellele, kas haldusorgani tegevus või tegevusetus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Juhul, kui
vaidlusaluse tegevusega või tegevusetusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole piiratud, siis puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele.
9.2.Haldusasja materjalidest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul muuhulgas sellega, et vangla poolt kehtestatud graafiku ja töökorralduse tõttu ei saa ta osaleda jumalateenistustel algusest lõpuni. Kaebaja nõuab vangla kohustamist pikendada liikumise ja jumalateenistusel viibimise aega nii, et ta saaks osaleda jumalateenistustel algusest lõpuni. Kaebaja leiab, et vangla eirab inimõigusi ja kohtleb teda võrreldes teiste Euroopa liikmesriikide vangidega ebavõrdselt.
9.3.Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt on igaühel õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. Põhiseaduse § 40 lg 3 kohaselt on igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vanglareeglistiku, mis on soovitusliku iseloomuga, p-i 29.2 kohaselt korraldatakse vanglarežiim võimaluse korral selliselt, et lubada vangidel tegeleda oma religiooniga ja järgida oma tõekspidamisi, osaleda religioonide ja tõekspidamiste heakskiidetud esindajate poolt läbiviidavatel teenistustel ja palvustel, võtta eraviisiliselt vastu oma religiooni või tõekspidamisi esindavaid isikuid ning hoida oma valduses oma religiooni või tõekspidamistega seotud raamatuid või kirjandust. Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 sätestab, et ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.
9.4.Vastuses taotlustele (6-10/22284-2, 6-10/23757-4) ja vaideotsuses (nr 6-12/370-2) selgitas vangla kaebajale, et ta võimaldab avavanglas viibivatel kinnipeetavatel käia vähemalt kaks korda kuus pühapäevadel kirikus vastavalt vangla poolt kehtestatud töögraafikule ja töökorraldusele. Samuti on avavanglas viibivatel kinnipeetavatel võimalus kohtuda vangla kaplaniga. Seetõttu pidas vastustaja piisavaks, et kaebaja saab käia kirikus pühapäevadel kaks korda kuus ja seal viibida 1,5 tundi ning vajadusel kohtuda individuaalselt kaplaniga. Ühtlasi selgitas vastustaja, et kaebajal ei esine ei objektiivset ega meditsiinilist vajadust usuliste vajaduste rahuldamiseks lubatud aja pikendamiseks. Samas hilisema tagasituleku lubamine ei ole võimalik avavanglas kehtestatud päevakava tõttu.
9.5.Kohus nõustub vastustajaga. Kohtupraktikas on leidnud VangS §-s 62 sätestatu ei tähenda seda, et kinnipeetav oleks õigustatud nõudma ja vangla oleks kohustatud tagama talle jumalateenistusest osavõttu igal nädalal, kui kinnipeetavale on tagatud võimalus rahuldada usulisi vajadusi individuaalselt. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kiriku külastamist talle sobival ajal.1 Eelpoolnimetatule viitas ka vangla vastuses kaebaja taotlusele. Ühtlasi selgitas vangla, kui kaebajal esinevad raskused käia vastavalt koostatud graafikule ja töökorraldusele ja väljaspool vanglat kirikus, saab vangla võimaldada kaebajale vahetult vanglas kaks korda kuus individuaalse kaplani vastuvõtu usuliste vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et kaks korda kuus pühapäevadel kirikus käimine ja jumalateenistusel viibimine ca 1,5 tundi on piisav, et lugeda vangla poolt VangS §-s 62 nimetatud juriidiline kohustus täidetuks. Kohus ei tuvastanud, et sellist võimalust pidas Euroopa Inimõiguste Kohus ebapiisavaks. Kaebaja viibib avavanglas ning seal kehtib ka oma päevakava, millega tuleb arvestada kaebajal. Avavangla osakonna päevakava järgi algab kell 12.00 lõunaaeg ja lõpeb
kell 12.50. Seega, kui vangla lubab kaebajal jääda kirikusse kuni 12.30, siis ilmselgelt ei jõua ta lõunaajaks vanglasse tagasi. Kohus märgib täiendavalt, et kaebuses ja selle täiendusest ei ole näha põhjendusi, miks kaebaja peab ca 1,5 tundi (tegelikult rohkem kui 2 tundi), mis ta viibib kirikus, ebapiisavaks usuliste vajaduste rahuldamise ajaks.
9.6.Sellest tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla oma tegevusega, mis on hõlmatud vastusega taotlusele, ei riiva kaebaja VangS §-s 62 nimetatud subjektiivset õigust.
9.7.Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kohustamiskaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
II
10.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ja ka vaidemenetlus on käesolevaks hetkeks lõppenud, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus tulenevalt HKMS § 249 lg-st 5 lubatav ja kohtul puudub võimalus taotlust sisuliselt läbi vaadata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.