lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2700/33

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2700/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1038
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 10.08.2018 3-17-2700 Georgi Šubini kaebus Viru Vangla 13.09.2017. a otsuse nr 6-10/30435-2 ja Viru Vangla 08.11.2017. a vaideotsuse nr 6-12/353-4 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks teha asjas uus otsus Kaebaja/apellant Georgi Šubin Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.
2.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 26.07.2017 Viru Vanglale kirjaliku taotluse avavanglasse paigutamise kohta menetluse algatamiseks.
2.Viru Vangla jättis 13.09.2017. a vastusega nr 6-10/30435-2 (tl 7) kaebaja taotluse rahuldamata, sest vanglal puudus alus arvata, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi avavanglasse sattudes.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja esitas 18.09.2017 Viru Vanglale vaide nr 6-12/353-3, mille Viru Vangla jättis 08.11.2017. a otsusega nr 6-12/353-4 (tl 8-9) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 04.12.2017 hiljem täiendatud kaebuse (tl 14-17, 28), milles taotles Viru Vangla 13.09.2017. a otsuse nr 6-10/30435-2 ja Viru Vangla 08.11.2017. a vaideotsuse nr 6-12/353-4 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist teha kaebaja avavanglasse üleviimise taotluse osas uus otsus. Kaebaja põhjendas, et ta vastab avavanglasse paigutamise tingimustele. Kaebaja soovis avavanglasse üleviimist, sest seal on tal võimalik soetada proteesid ning saada hambavalule meditsiinilist abi, mida kinnises vanglas talle piisavalt ei osutata.
5.Vastustaja palus 26.02.2018 kaebusele esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 24.04.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus valida endale ümberpaigutust kinnise vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetava paigutamine avavangla osakonda võimalik ainult juhul, kui vanglateenistusel on piisav alus eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. Antud juhul ei tekkinud vanglal veendumust, et isik sobiks jätkama karistust kandma avavanglaosakonnas. Halduskohus märkis, et Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s 17 on sätestatud avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused ning kaebaja muud soovid tema üleviimise kohta ei ole vanglale aluseks kaebaja üleviimise menetluse alustamiseks ja selle teostamiseks. Halduskohus ei tuvastanud inimväärikuse alandamist ega kaebaja diskrimineerimist. Kaebaja väidete kohaselt on rikutud tema suhtes põhiseaduse §-de 11, 12, 14, 28 ja 41 sätteid, mis halduskohtu arvates ei ole tõendatud.
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 24.04.2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja hinnangul ignoreeris halduskohus paljusid tema argumente ja tõendeid ning andis osale kaebaja väidetest seaduse valesti tõlgendamisega ebaõige hinnangu, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Kaebaja leidis, et kohus ignoreeris fakte sellest, et kaebaja vajab hambaproteese, mistõttu oli avavangla tema jaoks ainus võimalus eraarstide poole pöördumiseks ja hambaproteeside saamiseks. Kaebaja märgib, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta ei kaldu põgenemisele, on kõigiga sõbralik ja puudub vajadus tema järelevalve all hoidmiseks. Kaebaja selgitab, et ta on täitnud 100% enda individuaalsest täitmiskavast ning ei vaja täiendavaid kursusi. Kaebaja hinnangul on tema poolt vaidlustatud õigusaktid õigusvastased, kuna need rikuvad tema psüühikat, sest neis toodud kohustused ei vasta seadustele. Kaebaja suhtes on rikutud põhiseadust. Vangla on kohustatud kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 74 alusel avavanglasse üle viima. Kaebaja peab Viru Vangla väiteid paljasõnalisteks, mistõttu kohus ei tohi neile tugineda. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1). Kaebaja pöördus kohtusse, kuna leiab, et Viru Vangla rikub tema õigusi, sest keeldus kaebaja üleviimisest avavanglasse. VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul paigutada avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime

uusi õiguserikkumisi. Seega ei ole vanglal isegi juhul, kui kinnipeetav vastab kõigile avavanglasse üleviimiseks vajalikele tingimustele, kohustust kinnipeetavat avavanglasse paigutada ja ka juhul, kui vangla on kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel teinud kaalutlusvea, ei saa seda pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Eelnevast tulenevalt saab pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbi vaatamist lihtmenetluses.

11.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 13.09.2017. a otsuse nr 6-10/30435-2, millega keelduti kaebaja ümberpaigutamisest avavanglasse. Halduskohus nõustus vastustajaga selles, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida enda ümberpaigutamist kinnise vangla avavanglaosakonda. Viru Vangla 13.09.2017. a otsusest nähtub, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna vanglal puudus alus arvata, et kaebaja ei pane toime uusi õigusrikkumisi avavanglasse sattudes. Viru Vangla selgitas, et Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 kohaselt on üheks avavanglasse paigutamise tingimuseks asjaolu, et kinnipeetav on täitnud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid täita. Kaebaja päevikuandmetest nähtuvalt on kaebaja küll läbinud teatud tegevused, kuid läbitud programmid ja tegevused ei ole avaldanud kaebaja käitumisele positiivset mõju. Kaebaja on mitmeid kordi väitnud, et ta ei vaja vestluseid ega programme, kuna programmides osalemine mõjub talle negatiivselt ning talle ettenähtud tegevused alandavad teda. Eeltoodule tuginedes puudus Viru Vanglal veendumus, et kinnipeetav suudaks avavanglaosakonnas õiguskuulekalt käituda ning halduskohus nõustus selle järeldusega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja apellatsioonkaebuse väited kummutaksid halduskohtu seisukohti. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
14.Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega apellatsioonkaebuse, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluste osas. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium