Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2700
Otsuse tegemise kuupäev
24.04.2018,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Georgi Šubini (Šubin) kaebus Viru Vangla 13.09.2017 otsuse nr 6-10/30435-2 ja Viru Vangla 08.11.2017 vaideotsuse nr 612/353-4 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks teha asjas uus otsus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Georgi Šubin; Vastustaja: Viru Vangla, esindaja vangla jurist Eve Kangro.
Resolutsioon
Jätta rahuldamata Georgi Šubini kaebus haldusasjas 3-172700. Kuulutada kinniseks menetlus G. Šubini terviseandmeid puudutavas osas (tl 75 ja 83-87) eraelu kaitseks. Saata kaebajale Viru Vangla poolt esitatud materjalid. Jätta Georgi Šubini menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 24.05.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Kinnipeetav Georgi Šubin esitas 26.07.2017 Viru Vanglale kirjaliku taotluse avavanglasse paigutamise kohta menetluse algatamiseks. Viru Vangla 13.09.2017 vastusega nr 6-10/30435-2 jäeti kinnipeetava taotlus rahuldamata, sest vanglal puudus alus arvata, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi avavanglasse sattudes. Kinnipeetav Georgi Šubin esitas 18.09.2017 Viru Vanglale venekeelse vaide, mis
registreeriti numbriga 6-12/353-3. Vaie saadeti 21.09.2017 tõlkesse ning tõlkest saabus vaie tagasi Viru Vanglale 11.10.2017. Vaide esitaja soovis, et Viru Vangla vastus nr 6-10/30435-2 tühistataks ja tema taotlus vaadatakse uuesti läbi. G.Šubini arvates Viru Vangla vastus moonutab tema õiguste ja vabaduste piiramise eesmärke. Vangla ei anna talle muud valikut peale iseenda rõõnamise, mis kujutab endast G.Šubini arvates sundi ja moraalset piinamist, mis ka hetkel toimub, sest tema suhtes ei menetletud avavanglasse üleviimist, mis toob tema jaoks kaasa Põhiseaduse riive. Viru Vangla on teinud 08.11.2017 otsustuse nr 6-12/353-4, millega on jäetud vaie rahuldamata. Georgi Šubin on pöördunud kaebusega Tartu Halduskohtu poole. Kohus on esialgselt jätnud kaebuse käiguta ning pärast kaebuse täpsustust on halduskohus kohtumäärusega 30.01.2018 vabastanud Georgi Šubini kaebuselt riigilõivu tasumisest ja võtnud kaebuse menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on vaidlustanud kahte haldusakti – 13.09.2017 otsustus nr 6-10/30435-2, millega keelduti kaebaja suhtes avavangla menetluse algatamisest ja 08.11.2017 otsustus nr 6-12/3534, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie. Kaebaja on taotlenud nimetatud haldusaktide tühistamist ja vangla kohustamist kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja on märkinud, et talle on kahe haldusakti tulemusel kahju tekkinud, tema õigusi on rikutud, kuna tema taotlust avavanglasse paigutamiseks ei ole menetletud ja teda ei ole avavanglasse ümber paigutatud. Kaebaja märgib, et vangla ignoreerib tema väiteid ja survestas tema veendumust. Kaebaja märgib, et tema ei võta vastu vangla vabandust selle kohta, et vangla viivitas temale vastuse koostamisel. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud kõikvõimalikke juhtumeid Viru Vanglas, mis on seotud tema isikuga, tööga vanglas ja meditsiiniabi osutamisega. Kaebaja märgib, et ta vastab nendele tingimustele, mis on vajalikud avavanglasse paigutamisel. Kaebaja toob näiteid võrdluseks teiste kinnipeetavate kohta, keda on üle viidud avavanglasse ja üldsõnaliselt viitab kontaktisikute toimingutele vanglas, mis on seotud tema taotluse mittemenetlemisega. Kaebaja on veendunud, et teda peaks ümber paigutama avavanglasse ning loeb vangla mittenõustumist selleks enda piinamiseks ja kuritahtlikuks käitumiseks. Kaebaja arvates otsib Viru Vangla põhjusi, et mitte kaebaja taotlust rahuldada. Kaebuse täienduses leiab kaebaja, et vangla vastus on paljasõnaline ning palub jätta selle tähelepanuta. Kaebaja viitab ka teistele haldusasjadele, kus kaebaja on välja toonud Viru Vangla kuritahtlikud õigusrikkumised tema suhtes. Kaebaja põhiliseks mureks on meditsiinilise abi saamine avavanglas, mida kinnises vanglas talle piisavalt ei osutata. Kaebaja on märkinud, et on individuaalse programmi täitnud 100% ja tal ei ole olnud ühtki distsipliinirikkumist. Kaebaja taotleb rahuldada tema kaebus. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Seonduvalt kinnipeetava kaebuse põhjendustega jääb vastustaja 13.09.2017 otsuses nr 610/30435-2 ja 08.11.2017 vaideotsuses nr 6-12/353-4 esitatud seisukohtade juurde ja käesolevas vastuses neid täielikult ei korda ning palub halduskohtul nendega arvestada. Vastustaja selgitab, et avavangla osakonda paigutatud kinnipeetavate üle ei teostata sedavõrd tugevat järelevalvet kui kinnise vangla osakonnas (isikutel on võimalik viibida vabaduses järelevalveta, nagu väljaspool vanglat töötamine, õppimine, kaupluse ja kiriku külastamine), mistõttu peab vanglal olema kindel veendumus, et isik suudab käituda õiguskuulekalt, sest vastasel juhul seaks vangla ohtu ühiskonna turvalisuse. Hetkel ei tekita vanglal veendumust riskide maandamisest sedavõrd, et isik sobiks jätkama
karistust kandma avavangla osakonnas. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et keelduva otsuse tegemine kaebaja taotluse osas oli õiguspärane ning ainuvõimalik. Vastustaja selgitab, et nii individuaalsest täitmiskavast (ITK), kui ka karistusajast tuleneva avavanglasse paigutamise tingimuseks on asjaolu, et kinnipeetav on läbinud temale ITK-s ettenähtud programmid ning need on avaldanud talle positiivset mõju. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Antud asjas on kaebaja sooviks , et Viru Vangla menetleks tema taotlust ümberpaigutamise kohta avavanglasse ning selle rahuldaks. Viru Vangla on sellest keeldunud ning vastanud taotlusele eitavalt. Viru Vangla on lahendanud taotluse 13.09.2017 otsustusega nr 6-10/30435-2 ja vaadanud läbi kaebaja vaide nimetatud otsustuse peale 08.11.2017 otsustusega nr 6-12/353-4, millega on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja taotleb mõlema haldusakti tühistamist ja asja uueks otsustamiseks saatmiseks. 3.Kohus märgib, et vastustaja on möönanud, et ametnik on ekslikult hävitanud G. Šubini esitatud esmase taotluse ümberpaigutamise kohta, reg nr 6-10/30435-1, kuid sellegipoolest on vastustaja seisukohal, et otsuse tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks saatmine ei oleks käesoleval juhul põhjendatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale vanglas meelepärast paigutust. Samas on vangla vabandanud ka seetõttu, et ametnik on koostanud kaebaja taotlusele vastuse viivitusega. Kaebaja on märkinud, et ei võta vabandust vastu, kuna see ei ole põhjendatud. 4.Kohus nõustub siinkohal vangla seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus valida endale ümberpaigutust kinnise vangla avavanglaosakonda. Samas nõustub kohus vangla seisukohaga, et kuigi esmane esitatud taotlus võis olla ekslikult hävitatud, on kaebaja saanud esitada taotluse, mille kohta haldusakt on koostatud ja kaebaja on saanud vastuse oma taotlusele. Vanglaametniku poolt esitatud 19.09.2017 õiendist nähtub, et ametnik on ekslikult hävitanud kaebaja pöördumise ning kohus möönab, et tegemist ei ole õiguspärase toiminguga, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Mis puudutab kaebaja poolt vabanduse mittevastuvõtmist selles, et vangla on hilinenud kaebajale vastuse koostamisega, on kohus seisukohal, et vangla on tunnistanud oma viga ja vabandanud, mida saab lugeda hüvitusena juhtunu eest. 5.Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt on kinnipeetava paigutamine avavangla osakonda võimalik ainult juhul, kui vanglateenistusel on piisav alus eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. 6.Tulenevalt Täitmisplaani § 17 lg 2 kohaselt peab vastama avavanglasse ümberpaigutatav kinnipeetav järgmistele tingimustele: 1) kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist; 2) kinnipeetav ei ole põgenemiskalduvustega; 3) riskihinnangust tulenevalt puudub tugevdatud järelevalve vajadus; 4) kinnipeetav ei ole kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses; 5) välismaalasest kinnipeetaval on elamisluba.
7.Kohus märgib, et avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetavate üle ei teostata sedavõrd tugevat järelevalvet kui kinnise vangla osakonnas (isikutel on võimalik viibida vabaduses järelevalveta nii töötamisel, õppimisel kui ka kaupluse ja kiriku külastamisel) ning seega peab vangla olema kindel, et isik suudab käituda õiguskuulekalt, et oleks tagatud ühiskonnas turvalisus. Antud juhul ei tekkinud vanglal veendumust riskide maandamisest sedavõrd, et isik sobiks jätkama karistust kandma avavanglaosakonnas. Vangla on seisukohal, et keelduva otsuse tegemine kaebaja taotluse osas oli õiguspärane ning ainuvõimalik. Vangla on esitanud kohtule materjalid selle kohta, et kaebajale on tagatud ka kinnises vanglas meditsiiniline teenus. (tl 75 ja 83-87). 8.Viru Vangla on selgitanud, et nii individuaalsest täitmiskavast, kui ka karistusajast tuleneva avavanglasse paigutamise tingimuseks on asjaolu, et kinnipeetav on läbinud programme ja vestluseid ning need on avaldanud mõju ja mingil määral vähendanud isiku riske ehk siis täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava. Kaebaja poolt esitatud täiendavast seisukohast saab järeldada, et talle tuleks kasuks osaleda sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid vangla on märkinud, et kaebaja on sellest keeldunud. Vastustaja on selgitanud, et nii individuaalsest täitmiskavast, kui ka karistusajast tuleneva avavanglasse paigutamise tingimuseks on asjaolu, et kinnipeetav on läbinud temale ITK-s ettenähtud programmid ning need on avaldanud talle positiivset mõju. 9.Kohus märgib, et Viru Vangla on kontrollinud kaebaja päevikuandmeid, millest nähtuvalt on kaebaja läbinud teatud tegevused, kuid läbitud programmid ja tegevused ei ole avaldanud kaebaja käitumisele positiivset mõju, mis on takistuseks otsustamaks tema ümberpaigutamisel. 10.Viru Vangla on toonud oma vastuses 26.07.2017 esitatud taotlusele näited kaebaja tegevusest: 1) 03.11.2016 päevikukanne - ITK vestlus alkoholi tarvitamise mõju teadvustamiseks. Kinnipeetav on väga enesekindel. Kohe algusest väidab, et ei vaja mingeid vestlusi ega programme, kuna ametnikud ise peavad temalt õppima. Ei tunnista süüd kuriteo toimepanemises ning väidab, et programmides osalemine mõjutab teda negatiivselt ning talle soovitatavad programmid alandavad teda. Kaebaja on vastanud ka, et tema isiklik elu ei puuduta kedagi ning vanglal puudub õigus suunata teda programmides osalemisse või mingitesse tegevustesse; 2)14.09.2016 on kaebaja keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Põhjuseks on toodud süü puudumine ning see, et kui kaebaja peaks programmis osalema, siis see tähendab, et ta nõustub oma süüdistusega; 3)Kaebaja on leidnud ka, et Viru Vangla poolt koostatud ITK ning selle raames koostatud tegevused alandavad teda. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt välja toodud väljavõtet päevikukannetest ning nõustub vanglaga, et kaebaja suhtumine vangla ametnike vastu on negatiivne ja üleolev, mis saab olla takistuseks menetluse algatamisel avavanglasse paigutamiseks. Antud juhul ei saa kindel olla, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist avavangla režiimil olles. 11.Kaebaja on märkinud, et soovib hambaravi ja paremat meditsiinilist teenust ning see on avavanglaosakonnas paremini korraldatud, mis on üheks põhjuseks miks ta avavanglasse üleminekut soovib, samuti märgib kaebaja, et avavanglas viibides saab ta töötada. Kohus märgib, et Täitmisplaani § 17 on sätestatud avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda
ümberpaigutamise üldtingimused ning kaebaja muud soovid tema üleviimise kohta ei ole vanglale aluseks kaebaja üleviimise menetluse alustamiseks ja selle teostamiseks. Nagu eespool kohus on märkinud, osutatakse kinnises vanglas samuti meditsiinilist teenust selle vajadusel. 12.Kaebaja väited, mis puudutavad kaebaja suhtes muude kitsenduste tegemist kinnises vanglas, ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida, kuna avavanglasse viimiseks taotluse algatamise menetlus on vangla pädevuses ning vangla peab juhinduma vangistust reguleerivatest sätetest, mitte lähtuma kinnipeetava tahtest. 13.Kohus märgib, et kaebaja muud väited, mis ei ole seotud avavanglasse paigutamise asjaoludega, jätab kohus tähelepanuta, nagu etteheited vanglaametnike tööle; kaebaja väide, et teda diskrimineeritakse; kaebaja väide, et vangla kohaldab tema suhtes valet seadust; viited kinnipeetav Leonid Sergejevi aadressil ja väide, et Viru Vangla moonutab kaebaja suhtes põhiseaduslikke õigusi, kuna kohus ei pea neid väiteid asjassepuutuvaks.
toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav otsus õigusvastaseks, mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav Viru Vangla 13.09.2017 otsus nr 6-10/30435-2 on õiguspärane ning samuti on õiguspärane vaideotsus, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.