Ühispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193527) 10. mai 2018. a otsuse punkti 2, 15. mai 2018. a otsuse punkti 1 ja 16. mai 2018. a korralduse nr 525 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov; Vastustaja (hankija) – Tartu linn; Kolmas isik – Bewegen Technologies Inc.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ühispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus haldusasjas nr 3-18-1248 rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. augustil 2018. a (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) avaldas 03.02.2018. a riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193572) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihangete alusdokumendid. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on parim hinna ja kvaliteedi suhe (hanketeate p II.2.5). Tähtpäevaks – 13.04.2018. a esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh vaidlustajad ja kolmas isik.
2.Tartu Linnavalitsuse 10.05.2018. a otsuse punktis 1 tunnistati kolmanda isiku Bewegen Technologies Inc. ja Nextbike Gmbh pakkumused vastavaks ning punktis 2 lükati tagasi ühiispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus tagasi (II kd, tl 25). Samuti tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Smoove SAS pakkumus. Tartu Linnavalitsuse riigihanke eest vastutava isiku 15.05.2018. a otsuse punktis 1 kvalifitseeriti kolmas isik Bewegen Technologies Inc. kui edukas pakkuja (I kd, tl 45–45p). Tartu Linnavalitsuse 16.05.2018. a korralduse nr 525 punktis 1 tunnistati edukaks kolmanda Bewegen Technologies Inc. isiku pakkumus.
3.Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 15.06.2018. a otsusega (II kd, tl 15–18) jäeti ühispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustus Tartu Linnavalitsuse 10.05.2018. a otsuse punktile 2 rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4) ja Tartu Linnavalitsuse 15.05.2018. a otsuse punktile 1 ning Tartu Linnavalitsuse korralduse nr 525 punktile 1 läbi vaatamata (RHS § 192 lg 3 p 7).
4.Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd. ja Eesti Keskkonnateenused AS esitasid 25.06.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ (viitenr 193527) 10.05.2018. a otsuse punkti 2, 15.05.2018. a otsuse punkti 1 ja 16.05.2018 korralduse nr 525 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 26.06.2018. a määrusega (I kd, tl 57–58) kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Tartu Linnavalitsusel riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193527) hankelepingu sõlmimise Bewegen Technologies Inc.-iga kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega kaasas kohus asja kolmanda isikuna Bewegen Technologies Inc.
6.Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määrusega (I kd, tl 66–67) kuulutas kohus menetluse kinniseks haldusasja nr 3-18-1248 toimikusse lisatud vaidlustusasja toimiku dokumendi (II kd, tl 67) osas ärisaladuse kaitseks ja piiras kolmanda isiku Bewegen Technologies Inc. õigust tutvuda haldusasja nr 3-18-1248 toimikusse lisatud vaidlustusasja toimiku dokumendiga, s.o II kd, tl 67 osas ning õigust saada sellest koopiaid. Kaebajate seisukohad
7.Kaebajad on seisukohal, et kaebajatele ei saa ette heita dokumentide esitamata jätmist, mille esitamise pakkumuse osana nõue ei tulene üheselt hankedokumentidest ja mille esitamist pakkumuse osana ei nõua ka e-riigihangete registri süsteem pakkumuse osana. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et on normaalne, kui hankedokumentidest ja e-riigihangete registrist tulenevad nõuded esitatavatele dokumentidele on omavahel vastuolus.
8.Vaidlustatud otsused põhinevad hankedokumentide ja riigihangete registrist tulenevate vorminõuete omavahelisel vastuolul, mis viis kaebajaid pakkumuse esitamisel eksitusse. Pakkujate eksitusse viimine vastuoluliste hankedokumentidega on keelatud. Selliste juhtumite ärahoidmiseks on Euroopa Kohtu kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et hankija kohustus on tagada, et hankedokumendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Riigikohus on rõhutanud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.
9.Käesoleval juhul on tegemist Riikohtu otsuses kirjeldatud olukorraga. Kaebajad on jätnud juhtimissüsteemi kirjelduse esitamata mitte teadlikult ja pahatahtlikult, vaid seetõttu, et 2(5)
dokumentide esitamise nõue ei olnud riigihangete registris esitatud ning hankedokumendid on vastavas osas vähemalt ebaselged. Kaebajad kasutasid hankedokumentide inglise keelset versiooni, millest ei nähtu ühese selgusega, et juhtimissüsteemi kirjeldus tuleb esitada pakkumuse esitamisel. Samuti ei nähtu ei vastavustingimustest ega e-riigihangete keskkonnast pakkumuse esitamisel vajadust juhtimissüsteemi kirjeldus esitada.
10.Hankija on vaidlustusmenetluse käigus väitnud, et pakkumus ei peagi vastama vaid eriigihangete registris genereeritud vastavustingimuste failis esitatud nõuetele ja sisuliselt on pakkuja ülesandeks leida üles hankedokumentides erinevalt esitatud nõuded pakkumusele ja neist tulenevalt pakkumus koostada ja esitada. Hankija seisukoht kinnitab, et hankedokumentides ja e-riigihangete registris esitatud vastavustingimused on omavahel vastuolus. Kuna pakkujate eksitus on hankija tegevuse tulemus, siis peab hankija igal juhul andma pakkujale võimaluse pakkumust täiendada esitamata dokumentidega.
11.Hankija ei ole käesoleval juhul selgelt välja toonud, milliste dokumentide esitamine on pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks.
12.Isegi, kui tegemist oleks hankemenetluse nõuete rikkumisena, oleks selline rikkumine kõrvaldatav täiendava selgituse küsimuse abil. Kaebajate poolt puuduoleva informatsiooni esitamine ei muuda pakkumust sisuliselt. Pakkumus on tehtud arvestades kindlat tehnoloogiat. Hankija ei ole täiendavaid selgitusi küsinud ning on pakkumuse tagasi lükanud. Viidatud asjaolud on piisavaks aluseks hankija otsuse kaebajate pakkumus tagasi lükata ja pakkujad hankemenetlusest kõrvaldada kehtetuks tunnistamiseks. Pakkumusest puuduv juhtimissüsteemi kirjeldus on pelgalt loodava süsteemi kirjeldus, mis näitab, et pakkuja on võimeline looma vastava funktsionaalsusega süsteemi, mitte aga olemasoleva ja toimiva süsteemi toimimispõhimõtete kirjeldus, millest saaks hankija teha järeldusi oma vajadustele vastavuse kohta. Ebaproportsionaalne on lugeda pakkumus mittevastavaks ja kaebajad hankemenetlusest kõrvaldada alusel, et esitamata on loodava süsteemi kirjeldus. Hankijale täiendvate selgituste andmise võimaldamine ei oleks vastuolus konkurentsi põhimõtega ega halvendaks teiste pakkujate olukorda. Hankija otsused Bewegen Technologies Inc. pakkumuse edukaks tunnistamiseks ja tema kvalifitseerimiseks eduka pakkujana on tehtud hankija otsuse alusel kaebajate pakkumus tagasi lükata ja kaebajad hankemenetlusest kõrvaldada, taotlevad kaebajad ka hankija vastavate otsuste kehtetuks tunnistamist. Vastustaja vastuväited
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja lükkas pakkumuse tagasi, kuna see ei vastanud hanke alusdokumentides esitatud nõuetele. Täpsem loetelu mittevastavuste kohta sisaldub riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vastustaja vastuse p-s 2.1. Riigihanke alusdokumentides olid nõuded esitatud arusaadavalt. Põhjendused, miks pakkuja peab juhinduma kõigist riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest, on toodud riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vastustaja vastuse p-s 2.2. Põhjendused, miks hankija ei nõustunud puuduolevate dokumentide tagantjärele esitamisega ( nn selgituste küsimise kaudu), on sama menetlusdokumendi p-s 2.3. Kohtupraktika kohaselt ei ole puuduolevate dokumentide tagantjärele esitamine aktsepteeritav (Tartu Halduskohtu 22.06.2018. a otsus haldusasjas 3-18977).
14.Kaebaja avaldab kaebuse p-s 10, et nad kasutasid hankedokumentide inglise keelset versiooni, millest ei nähtu ühese selgusega, et juhtimissüsteemi kirjeldus tuleb esitada pakkumuse esitamisel. Hankija leiab, et see väide on tõendamata. On ebausutav, et ühispakkujate kaks Eesti partnerit (Titanium Partners OÜ ja Eesti Keskkonnateenused AS) eelistavad hankedokumente lugeda eestikeelse versiooni olemasolu korral mõnes muus keeles. Isegi juhul, kui Eestis registreeritud pakkujad seda peaksid tegema, oli neil võimalus esitada vastuolude avastamise korral küsimusi. Kaebaja ei avaldanud hankijale asjaolu, et ta lähtus 3(5)
ingliskeelsest versioonist, ka peale pakkumuse esitamist ning peale avamise protokollis enda pakkumuses esinevate puuduste ülevaatega tutvumist. Samuti on kaebaja jätnud vastava asjaolu VAKOle esitamata, mistõttu tuleks see küsimus jätta halduskohtul tähelepanuta. Kuna hankija eeldas, et hanke vastu tunneb huvi ka piiriüleseid pakkujaid (tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega), esitati registris ka hankedokumentide inglise keelne tõlge. Hoolimata ülalesitatust jääb vastustajale arusaamatuks, mida kaebaja silmas peab, väites, et ingliskeelsest versioonist ei nähtu selgelt, et juhtimissüsteemi kirjeldus tuleb esitada pakkumuse esitamisel. Eesti- ja inglise keelsed versioonid kattuvad, mille tõttu pidi kaebaja aru saama, et dokumendid (muuhulgas juhtimissüsteemi kirjeldus) tuleb esitada pakkumuse koosseisus. Juhul, kui kaebaja ei saanud ingliskeelsest hankedokumendist aru, oli tal võimalus lugeda eestikeelset dokumenti. Tõlke kvaliteediga vastustaja hinnangul probleeme ei ole. Seda kinnitab ka asjaolu, et teised välismaised pakkujad (Bewegen, Smoove) said sellest aru ja esitasid pakkumuse koosseisus kõik nõutud dokumendid. Kohtu seisukoht
15.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Halduskohus on seisukohal, et kui tõlgendada eesmärgipäraselt ja keeleliselt RHS § 46 lõiget 4 seaduse seletuskirjas ja riigihangete vaidlustuskomisjoni-, ja ka kohtupraktikat arvestades, siis saab asuda seiskohale, et käesolevas asjas poolte vahelise vaidluse põhjustanud küsimuses (hankijale dokumentide tagantjärgi esitamise võimaldamine ja selgituste küsimine) ei ole seadusandja soovinud anda pakkujatele ulatuslikumat võimalust esialgsele pakkumusele ja koos sellega esitatud dokumentidele lisaks esitada hiljem õigeaegselt esitamata jäänud dokumente. Seda eelkõige seetõttu, et riigihankemenetluses toimib muuhulgas formaliseerituse põhimõte. Uurimispõhimõte on ka vaidlustuskomisjonis piiratud (vrdl RKHKo 3-3-1-24-13). Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-st 3 tuleneb, et kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib avaliku sektori hankija, kui käesoleva direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Halduskohus on seisukohal, et kohtu poolt tõlgendatult on seadusandja tahe ja lähenemine kookõlas aga ka Euroopa Liidu riigihankeõigusega, mh direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-ga 3.
17.Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et riigisisene õigus koosmõjus viidatud direktiivi sättega ei anna ettevõtjale võimalust esitada hiljem pakkumuse koosseisus tähtaegselt esitamata jäänud dokumente, mille esitamise kohustus tulenes hanke alusdokumentidest. Euroopa Kohtu otsuse nr C-131/16 kohaselt ei tohi täiendavate dokumentide või selgituste esitamine viia uue pakkumuse esitamiseni. Samas ei saa teha sellest lahendist järeldust nagu oleks tähtajaks mitteesitatud dokumentide hilisem esitamine muudel juhtudel lubatav. Selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises, samuti peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest. Pakkujaid peab kohtlema võrdselt, nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal. Kusjuures on peetud tarvilikuks sedastada, et võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused ning pakkumuse korrigeerimist või täiendamist on piiratult aktsepteeritud vaid siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Pakkujal ei tohi võimaldada esitada avaldusi ja dokumente, mis olid hankedokumentides nõutud, kuid mida pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei esitatud. 4(5)
Euroopa Kohtu osundatud seisukohad kohalduvad käesolevale vaidlusele. Seega ei tulene eelnevast, et riigisisene õigus koosmõjus viidatud direktiivi sättega annaks ettevõtjale võimaluse esitada hiljem pakkumuse koosseisus tähtaegselt esitamata jäänud dokumente, mille esitamise kohustus tulenes hanke alusdokumentidest. Seetõttu ei pea halduskohus käesoleva kaasuse asjaolusid sarnaseks kaebaja viidatud Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtuasjade asjaoludele. Halduskohus peab vajalikuks osundada võrdse kohtlemise põhimõttele sellest aspektist, et hiljem esitatud dokumendi arvesse võtmine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Viidatud lahendis asjas C-131/16 on eriti rõhutatud vajadust tagada pakkujatele võrdsed võimalused just pakkumuste ettevalmistamise ajal. Kui mõni pakkuja tohiks hanke alusdokumentides nõutud dokumente esitada teistest pakkujatest hiljem, annaks see talle võimaluse kasutada pakkumuse dokumentide ettevalmistamiseks teistest rohkem aega, st looks mõnele pakkujale teistest soodsamad tingimused.
18.Vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses taas esitatuna (I kd, tl 64p) jääb kohtule arusaamatuks, milles seisneb kaebaja poolt viidatud erinevus juhtimissüsteemi kirjelduse esitamise kohustuse osas eesti- ja inglise keelsetes hakedokumentides, mistõttu ei pea kohus ka seda etteheidet aluseks kaebuse rahuldamisele.
19.Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse punktis 17 on osundatud pakkumuse vastavustingimuste kumulatiivsuse põhimõttele ning sellele, et pakkumuse peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, mistõttu on halduskohtu hinnangul alusetu ka kaebaja etteheide vaidlustuskomisjonile ja hankijale selles, justkui oleks selgelt määratlemata, milliste dokumentide esitamine on pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks.
20.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vastustaja otsustused ja riigihangete vaidlustuskomisjoni asjas tehtud otsus on õiguspärased ning kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega kuludokumente esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.