Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1947
Haldusasi
AS Saaremaa Laevakompanii kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2018. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Saaremaa Laevakompanii Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Ivar Siska
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Saaremaa Laevakompanii määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Saaremaa Laevakompanii määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
20.märtsi 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-1947 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 30.06.2014 hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla– Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (viitenumber 153701). Riigihankes esitas ainsana pakkumuse Väinamere Liinid OÜ (VML), kelle MKM jättis 23.09.2014 otsusega kvalifitseerimata. VML vaidlustas nimetatud otsuse haldusasjas nr 3-14-52659, kuid Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2015 otsusega on tema kaebus jäetud rahuldamata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 12.03.2015 määrusega nr 3-7-1-3-178-15, millega jäeti VML-i kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.MKM tegi 23.09.2014 ettepaneku esitada pakkumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla– Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (viitenumber 156229) hiljemalt 01.10.2014 kell 17.00. Tähtajaks esitasid pakkumused Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujad OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ. MKM tunnistas 13.10.2014 mõlemad pakkumused vastavaks ning ühispakkujate OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ pakkumuse edukaks. MKM ja ühispakkujad sõlmisid 11.12.2014 hankelepingu nr 14-009. VML vaidlustas ühispakkujate pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused haldusasjas nr 3-14-52874, kuid Tallinna Halduskohtu 08.01.2015 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2015 otsusega ning Riigikohtu 02.12.2015 otsusega nr 3-3-1-50-15 on tema kaebus jäetud rahuldamata.
3.AS Saaremaa Laevakompanii (SLK) esitas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MKM-i toimingutega tekitatud varalise kahju (saamata jäänud tulu kogusummas 15 775 610 eurot) hüvitamiseks. Kahju on põhjustatud sellega, et MKM avaldas AS Tallinna Sadam tütarettevõtjatele SLK ärisaladust, mis sisaldus VML-i poolt riigihankes nr 153701 esitatud pakkumuses. Sellega rikkus MKM riigihangete seaduse (RHS) § 45 lg-s 7 ja avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-s 17 sätestatud kohustusi ning võimaldas AS Tallinna Sadam tütarettevõtjatel esitada järgnevas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sobiv (SLK pakkumusel põhinev) pakkumus, mis tagas neile edu ning mille tulemusena jäi VML ilma võimalusest sõlmida ise MKM-ga hankeleping ja teenida seeläbi tulu. SLK hinnangul ei olnud varasemat konkreetses valdkonnas tegutsemise kogemust mitteomavatel ühispakkujatel võimalik nädala ajaga (23.09.2014–01.10.2014) teostada detailseid kuluarvestusi ja esitada nõuetekohast pakkumust, ilma et neile olnuks kättesaadav SLK ja VML koostöös koostatud pakkumus, mis esitati MKM-le 15.09.2014. MKM täitis hankemenetlust läbi viies avalikku ülesannet (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12; 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12) ja saamata jäänud tulu tuleb SLK-le hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Ühispakkujad on AS Tallinna Sadam tütarettevõtjad ja MKM on AS Tallinna Sadam ainuaktsionär, mistõttu on ühispakkujad MKM-i valitseva mõju all. Kaebajal on kahtlus, et MKM korraldas avatud hankemenetluse üksnes selleks, et koguda VML-lt piisavaid andmeid, mida ühispakkujatele edastada (vt Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 12). AS Tallinna Sadam nõukogu 30.09.2014 koosoleku protokollist nähtub, et MKM on tõenäoliselt edastanud AS-le Tallinna Sadam andmed SLK ja VML-i kulubaasi, tööjõukulude ja kütusekulu kohta.
4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidles 13.11.2017 vastuses kaebusele vastu ning palus jätta see kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. VMLi 15.09.2014 pakkumuse ühelgi dokumendil ei ole märget, et see võib sisaldada kellegi ärisaladust ning ärisaladust sisaldavad dokumendid on määratlemata jäetud ka kaebuses. Samuti ei ole selgitatud, milles seisnes SLK või VML-i ärisaladuse kasutamine OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ pakkumuses. Kaebus on seotud riigihangetega, milles esitas pakkumused VML, mitte SLK. Seetõttu ei ole SLK-l õigust nõuda kahju hüvitamist MKM-lt, vaid nõue konfidentsiaalsuskohustuse väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada VML-i vastu, kes väidetavalt SLK ärisaladust sisaldanud teabe MKM-le esitas. Kaebaja seisukohad on vastuolulised, sest kui praeguses asjas käsitab ta SLK-d ja tema tütarettevõtjat VML-i ühtsena, siis haldusasjas nr 3-17-353 leiab ta samas, et tegemist on kahe erineva äriühinguga, kus üks ei vastuta teise eest. VML on edutult ammendanud kõik kaebevõimalused riigihanke tulemuste vaidlustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-16-1603 on VML esitanud MKM-i vastu praegusega sarnase kahjunõude (23 940 096,36 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks), mille üheks aluseks on väidetavalt toimunud konfidentsiaalse informatsiooni edastamine ühispakkujatele. Nimetatud 2(5)
3-17-1947 nõue hõlmab ka praeguses asjas nõutava väidetava kahju, sest SLK on kaebust põhjendanud just tütarettevõtjalt VML saamata jäänud tuluga. Viide RHS § 45 lg-le 7 on asjakohatu, sest säte jõustus alles 01.09.2017. Kaebus tugineb tõendamata eeldusele, et ühispakkujad said enda valdusesse SLK ärisaladust sisaldava teabe ja ilma selleta ei oleks ühispakkujatel olnud võimalik hankemenetluses pakkumust esitada. Ainuüksi asjaolu, et ühispakkujad on oma emaettevõtja kaudu MKM-iga seotud, ei tõenda MKM-le usaldatud konfidentsiaalse teabe edastamist ühispakkujatele ega võimalda pakkujaid kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 38 lg 2 p 4 alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Väide VML-i ja ühispakkujate pakkumuste sarnasusest on paljasõnaline, mh erinesid kütusekulu arvulised näitajad. Ebaselgeks jääb seegi, kellele MKM väidetavalt SLK ja VML-i ärisaladuseks olevaid andmeid edastas. Hankeasjas ei saa käsitada kahjuna saamata jäänud tulu (vt Riigikohtu 22.10.2009 otsus nr 3-3-1-66-09, p 21).
5.Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2018 määrusega SLK kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning rahuldamata SLK taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks. Ainuüksi MKM-i poolt väidetavalt SLK ärisaladuse avaldamise ja kaebaja kirjeldatud kahju (SLK jäi ilma võimalusest teenida VML-i ja MKM-i vahel sõlmitava hankelepingu tulemusena tulu) vahel puudub ilmselgelt vahetu põhjuslik seos, mistõttu oleks selline kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Õigusvastase tegevusena, mis sai põhjustada kaebaja kirjeldatud kahju, tuleb siiski mõista hankemenetluse tulemusena MKM-i poolt VML-iga hankelepingu sõlmimata jätmist (mis võis omakorda olla tingitud MKM-i poolt ärisaladuse õigusvastasest avaldamisest). SLK seos kõnealuse hankemenetlusega seisneb selles, et ta oleks olnud pakkumuse esitanud VML-i edukaks osutumise korral viimase allhankijaks. Sellisel allhankijal puudub kaebeõigus hankija tegevuse vaidlustamiseks. RHS v.r § 117 lg-s 3 ja RHS §-s 185 on hankija tegevuse vaidlustamiseks nähtud ette erikord, millest tuleneb kaebeõigus üksnes pakkujale. RHS-st ega muudest õigusnormidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust hankija tegevuse vaidlustamiseks (sh hankemenetluse tulemusena väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks). Hankemenetlusega seonduvalt on kaebeõigus üksnes VML-il, kes on seda õigust ka igakülgselt kasutanud (vt haldusasjad nr 3-14-52659, 3-14-52754, 3-1452874, 3-14-53273, 3-15-783, 3-15-2934 ja 3-16-1603). Seaduse mõtteks ei saa olla hankemenetluses pakkumuse esitanud isiku kaebeõiguse ammendumise korral sisult sama vaidluse esemega kohtuasjade algatamine pakkuja allhankija poolt (kes on ühtlasi pakkuja emaettevõtjaks). Isegi kui lugeda emaettevõtja SLK ja tütarettevõtja VML konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 alusel riigihankemenetluses üheks ettevõtjaks, ei võimaldaks seegi tuletada SLK-le iseseisvat kaebeõigust, vaid sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et eeltoodud vaidlustes on menetlusosaliseks olnud VML ja SLK koos (sh pooleliolevas haldusasjas nr 316-1603, milles on samuti esitatud SLK ärisaladuse väidetava avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue). Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude lugemine riigihankemenetlust reguleerivate normide kaitse-eesmärgi osaks saaks üldse olla äärmiselt erandlik ning eeldaks, et konkreetse isikuga hankelepingu sõlmimine oleks ilma väidetava rikkumiseta olnud kahtlusteta kindel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AS Saaremaa Laevakompanii palub 10.04.2018 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Riigihankevaidluste lahendamise erikord ei ole praegusel juhul asjakohane, sest kahju hüvitamise nõue ei seondu hankemenetluse reeglite rikkumisega, vaid SLK ärisaladuse lubamatu avaldamisega. Kuigi SLK ärisaladuse avaldamine osutus võimalikuks seetõttu, et SLK ärisaladust sisaldav informatsioon esitati 3(5)
3-17-1947 MKM-ile hankemenetluse raames, ei oleks õiguslikult aktsepteeritav järeldus, et kuna SLK hankemenetluses ei osalenud, siis ei olegi tal võimalik kahju hüvitamise nõudega oma õigusi kaitsta. VML-i erinevatel kaebustel puudub seos praeguse asjaga ja need ei saa välistada SLK õigust esitada MKM-i vastu mistahes nõudeid (nt RVastS § 7 lg 1 alusel), kui MKM on rikkunud SLK õigusi. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ning kui kaebeõiguse olemasolu on vaieldav, siis tuleb kaebus lahendada otsusega. Halduskohus on praegusel juhul ka ise möönnud, et hankelepingu sõlmimata jäämise ja SLK ärisaladuse lubamatu avaldamise vahel võis esineda kaudne põhjuslik seos. Seejuures ei pea kahju olema tingimata teo vahetu tagajärg, vaid tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (vt Riigikohtu 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15). VML-i esitatud kahju hüvitamise nõue MKM-i vastu (haldusasi nr 3-16-1603) on esitatud RHS-i alusel, mistõttu ei ole tegemist praegusega võrreldes samal alusel esitatud nõudega.
7.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus 02.05.2018 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebuse kohaselt sisaldus SLK väidetav ärisaladus VML-i poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses, kuid jääb arusaamatuks, miks on MKM-ilt õigustatud väidetavat kahju nõudma just SLK, kuid mitte VML. Kaebaja väited SLK ärisaladuse MKM-i poolt avaldamisest ei ole tõendatud ning kaebaja pole selgitanud, millise avalik-õigusliku suhte raames on vastustaja tema õigusi rikkunud, mis annaks talle aluse nõuda kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel. Määruskaebuses viidatud lahendis nr 3-3-1-11-15 toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest nimetatud asjas oli tuvastatav pooltevaheline avalik-õiguslik suhe, mis praegusel juhul puudub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.RVastS § 7 lg 1 alusel on võimalik nõuda üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalik-õiguslikuks suhteks, mille raames sai väidetavalt SLK ärisaladus VML-i pakkumuse koosseisus MKM-ile teatavaks ning mille raames MKM väidetavalt kõnealuse ärisaladuse AS Tallinna Sadam tütarettevõtjatele TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping avaldas, olid vastavalt riigihankemenetlused nr 153701 ja nr 156229. Riigihankemenetluses esitatud pakkumuse konfidentsiaalsus ja hankija kohustus hoida pakkumuses sisalduvat ärisaladust (olenemata sellest, kas tegemist oli pakkuja enda või muu isiku ärisaladusega) tulenes RHS v.r § 43 lg-st 4 ja § 46 lg-st 5, samuti § 54 lg-st 3, § 55 lg-st 3 ja § 105 lg-st 4.
9.Varasem RHS ei sisaldanud selget kohustust pakkumuse koosseisus esitatud ärisaladust eraldi tähistada (st erinevalt kehtiva RHS § 111 lg-st 5). Seetõttu ei saanud vähemasti sellise teabe osas, mille pakkuja või muu isiku (sh allhankija) ärisaladuseks olekut pidi hankija mõistlikult eeldama (nt KonkS § 63 lg-s 1 sätestatud näitliku loetelu põhjal ning arvestades lisaks asjaomase teabe vanust – vt Euroopa Kohtu 19.06.2018 otsus nr C-15/16: Baumeister, p 57), määravaks lugeda ka seda, kas pakkuja oli ärisaladuseks oleva teabe pakkumuses vastavalt tähistanud või mitte. Kaebaja seisukohtadest (sh kaebuse lisast ; „Liiniveo kulude eelarve – SLK osa kuludest“ – I kd, tl 74-76) võib järeldada, et kaebaja hinnangul peab MKM olema ühispakkujatele avaldanud vähemasti andmed VML / SLK kulu- või hinnastruktuuride kohta (s.o VML-i pakkumuse koosseisus esitatud dokumendi „Liiniveo kulude eelarve – 1“ – I kd, tl 48-49p). Ringkonnakohtu hinnangul pidi hankijale olema iseenesest äratuntav, et üksikasjalik teave pakkumuse maksumuse kujunemise (sh üksikute kulukomponentide) kohta sisaldab pakkuja või kavandatava allhankija jaoks tundlikku teavet tema äritegevuse kohta, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ettevõtja huve (nt vähendada konkurentsivõimet). Eeltoodut arvestades ei ole võimalik välistada MKM-i vastutust RVastS § 7 lg 1 järgi ainuüksi viidetega, et VML-i pakkumuses oli SLK ärisaladus tähistamata ja SLK ise hankemenetluses ei osalenud. 4(5)
3-17-1947
10.Viide AvTS § 35 lg 1 p 17 ja § 38 lg 2 koostoimest tulenevale kohustusele mitte avaldada teavet, mille suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud, ei ole samas praegu iseenesest asjakohane, sest riigihankemenetluses esitatud pakkumuse konfidentsiaalsus on reguleeritud eriseaduses (vt AvTS § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 4). Asjas ei ole esitatud ka väiteid, et MKM oleks võimaldanud ühispakkujatele juurdepääsu SLK ärisaladusele AvTS alusel esitatud teabenõude täitmise korras või teabe avalikustamisega. Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et väidetav ärisaladuse lubamatu avaldamine toimus riigihankemenetluses.
11.Kuigi on õige, et RHS v.r § 117 lg 3 ja RHS § 185 lg 6 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse esitada üksnes isik, kellega jäi hankija õigusvastase tegevuse tõttu hankeleping sõlmimata ning praegusel juhul saab sellel alusel kahjunõude esitada üksnes VML, mitte SLK, ei välista eeltoodud sätted põhimõtteliselt RVastS § 7 lg 1 alusel hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist ka hankemenetluses mitteosalenud isiku poolt, kuid väidetav kahju, mille hüvitamist taotletakse, ei saa sellisel juhul siiski seisneda hankelepingu sõlmimata jäämise tõttu saamata jäänud tulus või muus vahetult hankemenetluse tulemusega seotud kahjulikus tagajärjes, vaid hüvitamisnõudega hõlmatud kahju peab olema eraldiseisvalt hinnatav (nt hankemenetluse käigus ettevõtja ärisaladuse kellelegi õigusvastaselt teatavaks saamine põhjustab ettevõtjale kahju mõnes hankemenetluse välises olukorras).
12.Olenemata sellest, kas ühispakkujatel OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ sai olla ilma riigihankes nr 153701 esitatud VML-i pakkumusega tutvumata võimekus esitada riigihankes nr 156229 nõuetekohane pakkumus väga lühikese ettevalmistusajaga (23.09.2014–01.10.2014), ning kas isegi juhul, kui see poleks olnud objektiivselt võimalik, saab sellest automaatselt järeldada VML-i pakkumuse n-ö lekitamist just MKM-i poolt (st vastustaja õigusvastast käitumist), on praeguses asjas esmajoones oluline, et SLK nõuab nimelt VML-ga hankelepingu sõlmimata jäämise tõttu temal saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid sellesisulise kahjunõude saaks esitada vaid hankemenetluses osalenud pakkuja. Kuna SLK kummaski hankemenetluses ei osalenud, siis puudub tal ilmselgelt õigus vastava hüvitamisnõude esitamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et SLK kahjunõue dubleerib sisuliselt (vähemasti osaliselt) VML-i hüvitamiskaebust, mille põhjendatust hinnatakse haldusasjas nr 3-16-1603.
13.Eelneva põhjal jääb SLK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.