AS Saaremaa Laevakompanii kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Saaremaa Laevakompanii, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Ivar Siska
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja menetluse kinniseks kuulutamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i Saaremaa Laevakompanii kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata AS-i Saaremaa Laevakompanii taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Saaremaa Laevakompanii (SLK) esitas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotleb kaebuses ka menetluse kinniseks kuulutamist HKMS § 79 lg 1 p-le 5 tuginedes. Kaebuse kohaselt avaldas MKM AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele SLK ärisaladust, mis sisaldus OÜ Väinamere Liinid (VML) poolt esitatud pakkumuses riigihankemenetluses vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Selle tulemusena on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatel olnud kaebaja hinnangul võimalus esitada MKM-i poolt korraldatud riigihankes sobiv (SLK pakkumusel põhinev) pakkumus, mis tagas neile edu ja mille tulemusena VML-l ei õnnestunud MKM-iga hankelepingut sõlmida. Selle tulemusena jäi SLK ilma tulust, kuna VML pidi soetama hankelepingu täitmiseks SLK-lt teenust.
2.Tallinna Halduskohus võttis 11.10.2017 määrusega SLK kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MKM-i.
3.MKM palub 13.11.2017 vastuses jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 1) SLK on jätnud piisavalt määratlemata, mida ta peab enda ärisaladuseks, samuti on nõue esitatud vale isiku vastu ning teise isiku (VML) eest ja nimel. VML on samas oma kaebeõiguse riigihanke vaidlustamiseks ammendanud (kohtuasjad nr 3-14-52659, 3-14-52754, 3-14-52874, 3-14-53273, 3-15-783, 3-15-2934 ja 3-16-1603). Seega tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 2) Kui kohus jätkab menetlusega, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on ebaselge ning MKM ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud.
4.Vastusena halduskohtu 31.01.2018 kohtunõudele esitas SLK 15.03.2018 seisukoha vastustaja taotluse osas kaebuse läbivaatamata jätmiseks. SLK leiab, et HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 sätestab kohtu õiguse, kuid mitte kohustuse jätta kaebus läbivaatamata. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaebuse läbivaatamata jätmine on põhjendatud vaid erandjuhtudel siis, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Käesoleval juhul ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge. SLK on esile toonud, et MKM-ile on esitatud SLK ärisaladust sisaldavat informatsiooni, MKM on seda informatsiooni avaldanud ühispakkujatele, et viimased saaks vastavalt konkurentsivõimelist pakkumist koostada, korrigeerida ning esitada, mille tulemusena tunnistati ühispakkujate pakkumus MKM-i hankemenetluses edukaks ning seeläbi on SLK-le põhjustatud kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
5.Kohus leiab, et SLK kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
6.SLK on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse. Kahju on kaebaja hinnangul tekkinud MKM-i õigusvastase tegevuse tulemusena. MKM-i õigusvastase tegevusena käsitab kaebaja SLK ärisaladuse avaldamist avatud hankemenetluses vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Kaebuse kohaselt sisaldus SLK ärisaladus VML-i (SLK tütarettevõtja) poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses ning MKM avaldas seda kaebaja hinnangul isikutele, kes osutusid hiljem sama hankeeseme osas toimunud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses edukaks ja kellega sõlmiti hankeleping (kaebuse p 3.14). Kahjuna käsitab SLK enda saamata jäänud tulu (kasumit), mida ta oleks teeninud SLK ja VML-i vahelise lepingu alusel juhul, kui VML oleks osutunud hankemenetluses edukaks, st kui VML-i ja MKM-i (hankija) vahel oleks sõlmitud hankeleping. Nimelt järeldub kaebusest, et VML oleks hankelepingu täitmiseks prahtinud laevu SLK-lt ning hankelepingu mittesõlmimise
2(4)
3-17-1947 tulemusena jäi SLK-l saamata prahtimislepingust oodatav kasum (kaebuse p 5, 15.03.2018 seisukoha p 8). Kaebaja on esitanud ka seisukoha, et SLK jäi ilma võimalusest teenida VML-i ja MKM-i vahel sõlmitava hankelepingu tulemusena tulu ning see on otseses põhjuslikus seoses MKM-i poolt ühispakkujatele SLK ärisaladuse avaldamisega (kaebuse p 2.6, 15.03.2018 seisukoha p 11). Samas on kaebaja esitanud ka seisukoha, et ei vaidlusta riigihankega seotud asjaolusid (15.03.2018 seisukoha p 12).
7.Kohus märgib esmalt, et ainuüksi ärisaladuse väidetava avaldamise ja kaebaja kirjeldatud kahju vahel puudub ilmselgelt vahetu põhjuslik seos (ja selline kaebus oleks seetõttu ilmselgelt perspektiivitu). Õigusvastase tegevusena, mis sai põhjustada kaebaja kirjeldatud kahju, tuleb siiski mõista MKM-i poolt VML-iga hankelepingu sõlmimata jätmist hankemenetluse tulemusena (mis võis omakorda olla tingitud MKM-i poolt ärisaladuse õigusvastasest avaldamisest).
8.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Mõiste „oma õiguse kaitseks“ tähendab, et kaebajal peab olema konkreetsest normist tulenev subjektiivne õigus. Vastava normi eesmärgiks peab (mh) olema kaebaja õiguste kaitse, sh rikkumise tagajärjel tekkiva kahju ärahoidmine. SLK seos kõnealuse hankemenetlusega seisneb selles, et SLK oleks olnud VML-i, kui pakkuja edukakas osutumise korral viimase allhankijaks. Kohtu hinnangul puudub sellisel allhankijal kaebeõigus hankija tegevuse vaidlustamiseks. Hankija tegevuse vaidlustamiseks on riigihangete seaduses (RHS) ette nähtud erikord. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 117 lg 3 nägi ette, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi tõttu (sarnane regulatsioon sisaldub alates 01.09.2017 kehtiva RHS-i §-s 185). Kohus on seisukohal, et RHS-st ei tulene kaebajale subjektiivset õigust hankija tegevuse vaidlustamiseks / õigusvastasuse tuvastamiseks, seejuures hankemenetluse tulemusena väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks (ja seda otse kohtule). SLK kaebeõigust ei tulene kohtu hinnangul ka muudest õigusnormidest (hankemenetlust kõrvale jättes puudub ühtlasi piisav seos kaebaja poolt kirjeldatud õigusvastase tegevuse ja kahju vahel).
9.Kaebeõigus on kõnealuse hankemenetlusega seonduvalt VML-il, kes on vastavat õigust igakülgselt ka kasutanud. Kohtute infosüsteemi andmetel on VML vaidlustanud kõnealuse riigihanke raames kõikvõimalikud MKM-i otsused, sh otsused teise pakkuja (ühispakkujate) kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta (haldusasjad nr 3-14-52659, 3-14-52754, 3-14-52874, 3-14-53273, 3-15-783, 3-15-2934 – vaidlused on lõppenud kaebuseid rahuldamata). Samuti on VML esitanud kahjunõude temaga hankelepingu sõlmimata jätmise tulemusena saamata jäänud tulu (kasumi) hüvitamiseks (haldusasi nr 3-16-1603 – halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, vaidlus on pooleli ringkonnakohtus). Kohtu hinnangul ei saa seaduse mõtteks olla hankemenetluses pakkumuse esitanud isiku kaebeõiguse ammendumise korral sisult sama vaidluse esemega kohtuasja(de) algatamine pakkuja allhankija poolt (kes on ühtlasi pakkuja emaettevõtjaks). Kohus lisab, et isegi kui lugeda emaettevõtja SLK ja tütarettevõtja VML konkurentsiseaduse § 2 lg 3 alusel riigihankemenetluses üheks ettevõtjaks, siis ei võimaldaks ka see tuletada SLK iseseisvat kaebeõigust. Sel juhul tuleks asuda seisukohale, et eelviidatud vaidlustes on koos 3(4)
3-17-1947 VML-iga olnud menetlusosaliseks ka SLK (seejuures haldusasjas nr 3-16-1603, mille sisuks on samuti SLK ärisaladuse väidetava avalikustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue).
10.Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et saamata jäänud tulu hüvitamise nõude lugemine riigihankemenetlust reguleerivate normide kaitse-eesmärgi osaks saaks olla äärmiselt erandlik. See eeldaks tõendatust, et hankemenetluse tulemusena konkreetse isikuga lepingu sõlmimine oleks ilma väidetava rikkumiseta olnud kahtlusteta kindel, st hankijal puuduks igasugune seaduslik alus hankelepingu sõlmimata jätmiseks konkreetse isikuga.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et SLK-l puudub ilmselgelt kaebeõigust hankija poolt hankemenetluses tehtud toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks ning kaebus kuulub seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele.
12.HKMS 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluse kinniseks kuulutamise taotlus
13.Kaebaja on esitanud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 79 lg 1 p 5 alusel. HKMS § 79 lg 1 p 5 sätestab, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks.
14.Arvestades, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS 43 lg 2), ei ole kohtu hinnangul põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamine. Kohus ei ole käesolevas asjas ühtlasi teinud ega ka plaani teha avalikke menetlustoiminguid (menetluse kinniseks kuulutamise esmaseks eesmärgiks on piirata menetlusväliste isikute osalemist menetlustoimingul).
15.Seejuures on kaebaja taotlus mõnevõrra vastuoluline. Kaebaja taotleb menetluse kinniseks kuulutamist (mida reguleerib HKMS § 77 lg 1), viidates samas HKMS § 79 lg 1 p-le 5, mis näeb ette kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise võimaluse. Kaebusest ei nähtu samas, et kohtule oleks esitatud või plaanitaks esitada sellist teavet või dokumente, mida peaks vastustaja eest varjama (kaebaja ei ole taotlenud vastustaja poolt toimikuga tutvumise õiguse piiramist HKMS § 88 lg 2 alusel). Kaebusest järeldub ühtlasi, et kohtule esitatud dokumentidega (kaebuse lisadega) on MKM-il olnud võimalik varasemalt hankemenetluses tutvuda, st tegemist ei ole teabega, mis oleks olnud enne käesolevas asjas kaebuse esitamist saladuseks MKM-i ees. Seega ei nähtu kaebusest asjaolusid, mis annaksid aluse MKM-i eemaldamiseks mõnelt menetlustoimingult. Muid menetlusosalisi kohtuasjas ei ole.
16.Menetlusvälisele isikule toimikuga tutvumiseks loa andmine (HKMS § 89) eeldab pooltelt nõusoleku küsimist ning selle raames on kohtul võimalik kaaluda ka ärisaladuse kaitse vajadust.