Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-1628 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Fennec LIS’s OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada.

See, et MG OÜ-l puudus laoplatsi omandiõigus, ei välista kaebajale teenuse pakkumist. Paljassaare tee 14a kinnistu omanik Lahesuu Sadama AS andis MG OÜ-le suuliselt õiguse kasutada välist laoplatsi ja esitas MG OÜ-le laoplatsi kasutamise eest arveid. MG OÜ ladustas laoplatsil soojakuid. Seega kasutas MG OÜ laoplatsi kokkuleppel selle omanikuga. Kaebaja ja MG OÜ vahel oli laoleping, mitte (all)üürileping, mille alusel võttis MG OÜ hoiule kaebajale kuuluvad esemed (valvetehnika). Aga isegi kui pidada kaebaja ja MG OÜ vahelist lepingut (all)üürilepinguks, on see võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kehtiv. Allüürile andmine toimub VÕS § 288 lg 1 kohaselt üürileandja nõusolekul, kuid kui üürnik annab asja allüürile üürileandja loata, ei ole allüürileping tühine ning nõusoleku puudumine ei ole VÕS § 315 lg 1 p-st 3 tulenevalt ka eraldiseisvalt üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Lahesuu Sadama AS ei ole MG OÜ-le lepingut üles öelnud. Seega oli MG OÜ-l õigus ja võimalus pakkuda nii hoiu- kui ka üüriteenust. Väär on MTA väide, et kaebaja esitatud teave on vastuolus Lahesuu Sadama AS-lt saadud teabega. Lahesuu Sadama AS vastusest ja sellele lisatud fotolt nähtub, et MG OÜ ladustas laoplatsil soojakuid. See, et Lahesuu Sadama AS juhatuse liige või töötajad ei ole näinud laoplatsil kaebaja ladustatud esemeid, ei tähenda, et neid seal ei olnud. Kaebaja ladustas oma asju MG OÜ soojakutes. Lahesuu Sadama AS esitatud foto pärineb ajast, kui kaebaja oli oma asjad juba laoplatsilt ära viinud. MTA ei ole välja selgitanud, mida Lahesuu Sadama AS töötajad täpsemalt nägid. Isegi kui kaebaja ei ladustanud laoplatsil ühtki asja, tulnuks tal laolepingu alusel ikkagi tasu maksta, sest tasu maksmine ei sõltu sellest, kas ja millises mahus kaebaja laopinda tegelikult kasutas. Eelnevat arvestades ei ole tähtsust, et MG OÜ juhatuse liige AM ja kaebaja juhatuse liige OK olid omavahel tuttavad ning MG OÜ-l ja kaebajal oli 2(7)

3-17-1628 sama raamatupidaja. Need asjaolud ei välista teenuse saamist. Seega oli kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Eelnev tähendab üksiti, et MG OÜ arve alusel tehtud väljamakse on seotud kaebaja ettevõtlusega ning tulumaksu määramine on alusetu.

Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Sisendkäibemaksu saab maha arvata KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel. Muu hulgas peab arvelt nähtuma tehingu tegelik majanduslik sisu. MG OÜ arvelt ei selgu, millist pinda ja millises mahus renditi, samuti ei nähtu hinna kujunemise mehhanism. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-76-14 piisaks ainuüksi sellest, et jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole selgitanud laoplatsil konteineri ladustamise asjaolusid. Konteineri mõõte arvestades ei mahtunud see laoplatsil olnud soojakusse. Kuna soojakud olid halvas seisus (akendeta, pragudega), ei ole usutav, et kaebaja ladustas seal väärtuslikke asju (valvetehnika jms). See kinnitab Lahesuu Sadama AS väidete õigsust. Kui tehingu pooled on omavahel seotud, tehingud jäetakse nõuetekohaselt dokumenteerimata ja tehinguga seotud majanduslikud riskid jaotuvad väga ebavõrdselt, on alust kahelda tehingute tegelikus toimumises.

3-17-1628 töötajad ning territooriumil on olnud üksnes fotodel olevad putkad. Seega tugines NM nii oma isiklikule teadmisele kui ka töötajatelt saadud infole. Lahesuu Sadama AS väidete õigsuses ei ole alust kahelda. 01.03.2016 laolepingut arvestades pidi kaebaja toimetama laoplatsile hulgaliselt väärtuslikke valveteenuse osutamiseks vajalikke esemeid, sh soojakuid. Toimikus on fotod soojakutest, milles väidetavalt paiknesid valveseadmed, ning fotod valveseadmetest (tl 77–83). Viidatud fotodel kujutatud soojakud ei ole need soojakud, mida on näha NM poolt maksuhaldurile edastatud fotodel. Teisi soojakuid ei ole aga NM väidete kohaselt platsil ladustatud. Kaebaja väide, mille kohaselt ei saanudki sadama töötajad seadmeid näha, sest need asusid soojakute sees, on vastuolus laolepingu teksti ja tunnistaja JK poolt kohtule esitatud fotodega. Laolepingu kohaselt paigutati sadama territooriumile seadmeid ja soojakuid. Sellist kasutusviisi kinnitasid ka tunnistajad. Seega pidid sadama töötajad nägema mh soojakute paigutamist ja ümberpaigutamist sadama territooriumil. Eelneva tõttu on usutav, et kaebaja või MG OÜ ei ole viidatud fotodel kujutatud soojakuid ning nendes paiknevaid seadmeid kunagi laoplatsile toonud. Maksuhaldur oleks võinud NM väite õigsuse kontrollimiseks küsida teavet ka sadama töötajatelt, kuid see eksimus ei muuda maksuhalduri lõppjärelduste õigsust. NM-l või tema küsitletud sadama töötajatel ei olnud motivatsiooni maksuhalduri eest teavet varjata. Kaebaja ei ole kommenteerinud 20-jalase konteineri ladustamise asjaolusid. Konteineri soojakutes ladustamine ei ole selle mõõtmete tõttu võimalik. Ka istungil üle kuulatud tunnistajad ei andnud sellekohaseid selgitusi. Selgituste andmata jätmine kinnitab pigem maksuhalduri väidet, et tehingut ei toimunud. Maksuhalduri järeldust ei muuda kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud laoseisu aruanded (tl 19–23), sest neist nähtub üksnes see, et osa aruannetes kajastatud seadmetest oli 01.03.2016 seisuga kusagil rendilaos. Kaebaja väiteid laopinna kasutamise kohta ei kinnita ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. Tunnistaja PS väidete kohaselt olid laopinnal igal nädalal erinevad valvuriputkad koos seal paiknevate valveseadmetega, mis olid pidevalt töös (15–25 putkat, millest võidi ära viia 1 ja tuua asemele 2). Valvuriputkad toimetati laopinnale sadama territooriumi värava kaudu ning tunnistaja suhtles valvuritega väravas. Tunnistaja selgituse kohaselt sisenes ta sadama territooriumile Fennec LIS’s OÜ kirja kandvas vormiriietuses ning vormi kandmata teda territooriumile ei lubatud. Putkad toimetati sadama territooriumile autoga ja neid liigutati kraanaga. Need tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, sest laopinna kasutust tunnistaja kirjeldatud viisil ei tõenda ükski teine maksumenetluses esitatud tõend ning need on vastuolus ka Lahesuu Sadama AS-lt saadud teabega. On usutav, et sadama töötajad oleksid tunnistaja kirjeldatud laoplatsi kasutust märganud ning töötajate kaudu oleks sellest olnud teadlik ka sadama juhataja. Lahesuu Sadama AS-l puudub motivatsioon teavet maksuhalduri eest varjata. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse seisukohalt on ka oluline, et kaebaja ei väitnud maksumenetluses, et tunnistaja on vaidlusalusel perioodil korraldanud soojakute vedu valveobjektidelt vaidlusalusele laopinnale ja laopinnalt valveobjektidele, vaid esitas selle väite alles kohtumenetluses. See annab omakorda aluse kahelda, et tunnistaja omas puutumust tema poolt istungil kirjeldatud teenusega. Seda kahtlust kinnitab töötamise registri väljavõte (tl 76), mille järgi PS ei olnud enne 07.07.2017 kaebaja töötaja. Seega ei saanud ta osaleda väidetavate valvuriputkade ja valveseadmete sadama territooriumile toimetamisel alates 2016. aasta sügisest, sh kanda seejuures Fennec LIS’s OÜ logoga vormi. Lisaks on tunnistaja ütlused vastuolulised, sest PS kinnitas alguses, et töötas kaebaja juures, kuid muutis siis MTA küsimustele vastates ütlusi ning väitis, et asus 2016. aasta sügisest tööle hoopis Turvamehed OÜ-s. Seega ei saa tunnistajal olla teavet Paljassaare tee 14a asuva laopinna kasutamise kohta 2016. aasta märtsist detsembrini. Eelnevat arvestades ei kinnita PS ütlused MG OÜ arvel nr 16202 kajastatud teenuse osutamist kaebajale.

4(7)

3-17-1628 Teenuse osutamise fakti ei tõenda ka tunnistaja JK ütlused. Tema väiteid ei kinnita ükski teine tõend ning kaebaja ei ole maksumenetluses väitnud, et JK on korraldanud valvuriputkade vedu valveobjektidelt laopinnale ja laopinnalt valveobjektidele. Tunnistaja väidete kohaselt on ta suhelnud Lahesuu Sadama AS juhatajaga ning öelnud, et kaebaja asju hoiustatakse soojakutes. Vestluse teine osapool seda ei kinnitanud. Tunnistaja seletuste kohaselt sõitsid territooriumile kaebaja logosid kandvad patrullautod, kuid territooriumi omanik ei ole ka seda fakti kinnitanud. Samuti erinevad JK ütlused PS ütlustest valvuriputkade arvu osas – JK väitel oli neid 30–50, PS väitel 15–25. Lisaks on JK kaebaja juhatuse liikme OK abikaasa. Seega on tegemist seotud isikutega, kellel on ühine huvi tegelikke asjaolusid maksuhalduri eest varjata. Lahesuu Sadama AS-l puudus vajadus platsi kasutamise fakti maksuhalduri eest varjata. Maksuhalduri kahtlusi selles, et tehingut ei ole tegelikkuses toimunud, kinnitab ka MG OÜ juhatuse liikme AM ja kaebaja juhatuse liikme OK vaheline usaldus, mis võimaldas isikutel sõlmida kokkuleppeid, mille tegelik eesmärk oli lubamatu maksueelise saamine. Asjaolu, et ettevõtjad ei pea juhtide isiklikule usaldusele tuginedes vajalikuks kaitsta ettevõtete huve omavahelistes suhetes elementaarsete õiguslike vahenditega (nt kokkulepped ja üleandmise aktid kirjalikus vormis) või et suhetest tulenevad majanduslikud riskid jaotuvad väga ebavõrdselt (kaebaja usaldas MG OÜ-le väärtusliku tehnika, kuid ei pidanud selle kohta kõige elementaarsemal tasandil arvestust), õigustab kahtlust, et nende isikute vahelised suhted ei ole tavapärased teineteisest sõltumatute ettevõtjate omavahelised suhted. Isikute seotus ja tehingu iseloom (laopinna kasutus) kinnitab üksiti maksuhalduri kahtlust, et kaebaja teadis, et MG OÜ ei ole arvel nr 16202 märgitud teenuse pakkujaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et MG OÜ ja kaebaja raamatupidamist teeb sama isik. Lisaks on oluline, et ehkki teenust osutati väidetavalt 2016. a märtsist detsembrini, väljastati arve kogu perioodi kohta 20.12.2016, mil see ka kohe tasuti. Eeltoodu viitab sellele, et arve vormistamine toimus poolte kokkuleppel ja kaebajale sobilikul hetkel. See omakorda kinnitab, et kaebaja oli tehingu fiktiivsusest teadlik ning arve vormistamise eesmärk oli kaebaja maksukohustuse vähendamine. Seega ei ole arve nr 16202 nõuetekohane algdokument KMS § 37 tähenduses. See arve ei anna alust deklareerida sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1) ega lugeda dokumendi alusel tehtud väljamakset ettevõtlusega seotuks (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1628 ütlustel on suurem kaal kui muudel tõenditel, sest tunnistajaid on hoiatatud teadvalt valeütluse andmisega kaasnevast vastutusest. Tunnistajad kinnitavad arvel näidatud tehingute toimumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1628 tõenda aruannetes kajastatud asjade paigutamist Paljassaare tee 14a asuvale laopinnale, sest aruannetest nähtub üksnes, et osa valveseadmetest on 01.03.2016 seisuga kusagil rendilaos.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.