Maksuõigus › Maksuotsused

MG OÜ ei saanud olla arvel nr 16202 märgitud teenuse pakkujaks sest: a) MG OÜ juhatuse liige A.M. on kaebajaga seotud isik; b) kaebaja ja MG OÜ raamatupidamist teeb sama isik; c) nõuetele mittevastava arve abil sai kaebaja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ning välja viia ettevõtlusest raha tulumaksuvabalt. Eeltoodut kokku võttes on MTA seisukohal, et kaebaja on perioodil märts kuni detsember 2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud MG OÜ arvel nr 16202 märgitud käibemaksu summas 2116,67 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused: arve ei kajasta tehingu tegelikku majanduslikku sisu kuna arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikkuses toimunud (KMS § 37, § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1). Kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (30.12.2016 MG OÜ arve nr 16202). Kuna arve ei vasta nõuetele, siis on kaebajal tekkinud kohustus deklareerida maksustamisperioodil detsember 2016 tulumaksu summas 3175 eurot ja see tasuda (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 54 lg 2 ja 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

pole tegemist üüritud laoplatsi allüürile andmisega vaid üüritud laoplatsi kasutamise loana. MG OÜ võttis hoiule kaebajale kuuluvad esemed (valvetehnika) ja kaebajal oli seejuures võimalik laoplatsi kasutada. 4.1.4 Lahesuu Sadama aktsiaseltsi 05.06.2017 vastus MTA-le ja sellele lisatud fotod kinnitavad, et MG OÜ ladustas nende territooriumil soojakuid ja need asuvad seal. Kui Lahesuu Sadama aktsiaseltsi juhataja ka ei näinud kaebaja poolt ladustatud esemeid, ei tähenda see veel, et esemeid ei ole seal ladustatud. Kaebaja on selgitanud, et ladustas asju MG OÜ soojakutes ja soojakute all, kuna tegemist oli hinnaliste asjadega ja sellist ladustamist võimaldasid ka asjade mõõtmed. Kaebaja on esitanud vastavatest seadmetest maksuhaldurile ka fotod. Kuna Lahesuu Sadama aktsiaseltsi poolt esitatud foto hõlmab perioodi, mil kaebaja oli laolepingu MG OÜ-ga lõpetanud ja ladustatud esemed ära viinud (st 05.06.2017) siis ei ole viidatud fotodega võimalik tõendada kaebaja vara paiknemist/mittepaiknemist laoplatsil. Lahesuu Sadama aktsiaseltsi 05.06.2017 e-kiri ei oma sellist tõenduslikku jõudu nagu oleks omanud tunnistajate ülekuulamine. Maksuhaldur ei ole Lahesuu Sadama aktsiaseltsi töötajaid üle kuulanud. Kui ka teoreetiliselt oletada, et kaebaja ei paigaldanud laoplatsile mitte ühtegi eset, siis oli ta ikkagi kohustatud laolepingu alusel tasu maksma. Menetluses puuduvad pädevad tõendid selle kohta, et kaebaja ei ladustanud laoplatsil oma valvetehnikat kuna MTA ei ole nimetatud asjaolu tõendamiseks üle kuulanud ühtegi tunnistajat ja Lahesuu Sadama aktsiaseltsi e- kiri ei saa olla pädevaks tõendiks. Maksuhaldur ei ole ka ise vastavaid tõendeid kogunud ega nõudnud ka kaebajalt esemete territooriumil ladustamist puudutavate tõendite esitamist ning on seeläbi rikkunud uurimiskohustust. Kaebaja ja MG OÜ on pikaajalised lepingupartnerid ning neil puudus vajadus fikseerida iga soojaku laoplatsile toomisel soojakus paiknenud valvetehnika. 20-jalane konteiner ei paiknenud soojakus vaid laoplatsil. Lahesuu Sadama aktsiaseltsi poolt esitatud fotol olid soojakud, mis olid tõepoolest kahjustatud ja mida kaebaja valvetehnika hoidmisel ei kasutanud. Kuna valvetehnika oli soojakutes sees, siis sai valvetehnikat vedada laoplatsile koos soojakutega. 4.1.5 Asjaolu, et A.M. ja O.K. on tuttavad ja on seotud varasemalt tööalaselt, ei oma asjas tähendust, sest eespool toodud käsitluse järgi sai MG OÜ kaebajale teenust osutada ja ka osutas. Samuti on tegemist meelevaldse järeldusega, kuna isikute omavaheline seotus võib küll kaasa aidata maksupettusele, kuid samas ei välista teenuse osutamist ja saamist. Asjaolu, et K. K. tegi mõlemale äriühingule raamatupidamist ei oma samuti tähtsust, sest MG OÜ sai kaebajale teenust osutada. MG OÜ poolt kaebajale väljastatud arve puhul on tegemist nõuetekohase arvega. 4.2 Tulumaks MG OÜ-ga tehtud tehingult. Kaebaja on teinud väljamakse osutatud teenuse eest. Kuna MG OÜ andis kaebajale kasutada laoplatsi oma seadmete hoiustamiseks ja kaebaja teenust ka kasutas, on tegemist majandustegevusega ja ettevõtlusega. Seega on arve nr 16202 nõuetekohane. MG OÜ sai olla teenuse pakkuja ja ka reaalselt pakkus kaebajale teenust. Menetluses on tõendatud MG OÜ poolt väljastatud arvel kajastatud teenuse sisu ja maht ja seos kaebaja ettevõtlusega. MTA seisukoht

kaebaja ja MG OÜ vahel ei ole toimunud. Seega ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet. 5.2 Sisendkäibemaksu arvatakse maha käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Arve nr 16202 on üldsõnaline, s.o arvest ei ole arusaadav, mida ja kui palju pinda renditi ning hinna kujunemise mehhanism, mis on arvel erinevatel perioodidel erinev. Tulenevalt eeltoodust on MTA seisukohal, et vaidlusalune arve on üldsõnaline ning see ei võimalda kindlaks teha väidetavalt osutatud teenuse mahtu, mis iseenesest on Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-76-14 kohaselt piisav kaebuse rahuldamata jätmiseks. MG OÜ nimel vormistatud arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud. Järelikult ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ka kaebajale tulumaksu määramine. Seega on kaebaja sisendkäibemaksu arvestanud alusetult ja jätnud tasumata ka tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. 5.3 MG OÜ juhatuse liikme A.M. ja kaebaja juhatuse liikme omavaheline usaldus võimaldas isikutel sõlmida kokkuleppeid, mille eesmärk on tegelikult lubamatu maksueelise saamine. Asjaolu, et ettevõtjad ei pea juhtide isiklikule usaldusele tuginedes vajalikuks kaitsta omavahelistes suhetes kokkuleppeid elementaarsete õiguslike vahenditega (nt kokkulepped kirjalikus vormis) või et suhetest tulenevad majanduslikud riskid jaotuvad väga ebavõrdselt, õigustab kahtlust, et nende isikute suhted ei ole tavapärased teineteisest sõltumatute ettevõtete vahelised suhted. 5.4 MTA märgib, et poolte vahel on vaidlus ka selle osas, kas kaebaja on ladustanud vaidlusalusel territooriumil konteinerit. Maksuotsuse p-s 3.4 on märgitud, et kaebaja on jätnud kommenteerimata 20-jalase konteineri ladustamise. Arvestades konteineri mõõtu (6,058 m x 2,438 m x 2,591 m1), ei ole selle soojakus hoidmine ilmselgelt füüsiliselt võimalik. Samuti, arvestades Lahesuu Sadama aktsiaseltsi poolt esitatud pildil olevate soojakute seisukorda, ei tundu sellistes poollagunenud seisundis (akendeta ja pragudega) soojakutes väärtuslike esemete ladustamine tõenäoline. Kaebaja on jätnud kaebuses sisuliselt kommenteerimata 20-jalase konteineri ladustamise. MTA ei kahtle Lahesuu Sadama aktsiaseltsi poolt esitatud vastuste usaldusväärsuses. Viidatud vastus on käsitletav käesolevas asjas tõendina. Soojakute väidetava veo osas märgib MTA, et kaebaja on maksumenetluses väitnud, et soojakute vedu on toimunud ainult aadressilt Kadaka tee 86A Tallinn ning aadrerssidele Kadastiku 45b Narva, Vanakuu 7 ja 9 Tallinn ja Tartu linna. Seetõttu tuleb jätta arvestamata kaebuse punktis 4.4.3 esitatud väited.

KOHTU PÕHJENDUSED

(HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

väitnud, et selliseid esemeid ei ole laoplatsil ladustatud, sealjuures ei ole neid sadama töötajate poolt nähtud. Sadama juhataja N.M. on oma 05.06.2017 e-kirjades maksuhaldurile selgitanud, et sadama territooriumile paigutati MG OÜ-ga sõlmitud kokkuleppe alusel mõned valvuriputkad. Vastavate putkade fotod on lisatud e- kirjale (tl 48 pöördel). Viidatud fotod võivad küll olla tehtud peale Lahesuu Sadama aktsiaseltsi ja MG OÜ vahelise õigussuhte lõppemist, kuid N.M. e-kirjast nähtub, et lepingu raames paigutati platsile üksnes fotodel kujutatud putkad, mis jäid platsile ka peale õigussuhte lõppemist. See tähendab, et faktiline olukord püsis N.M. teada olevalt muutumatuna alates õigussuhte algusest kuni selle lõppemiseni. Oma korduvas e- kirjas selgitab sadama juhataja, et maksuhalduri poolt loetletud seadmeid ei ole näinud ka sadama töötajad ning territooriumil on olnud üksnes fotodel toodud putkad. Seega tugineb N.M. MTA-le teavet andes nii oma isiklikule teadmisele kui ka tema poolt küsitletud töötajatelt saadud infole. 9.2 Kohtul puudub alus kahelda Lahesuu Sadama aktsiaseltsi juhataja poolt maksuhaldurile edastatud e-kirjades toodud väidete õigsuses. Kui lähtuda kaebaja poolt maksumenetluses esitatud laolepingu punktis 1 toodud lepingu objekti kirjeldusest, siis pidi kaebaja toimetama laoplatsile hulgaliselt väärtuslikke valveteenuse osutamiseks vajalikke esemeid, sh soojakuid. Kohus võttis asja materjalide juurde fotod soojakutest, milles väidetavalt paiknesid valveseadmed ning valveseadmete fotod (tl 77-83). Viidatud fotodel kujutatud soojakud ei ole need soojakud, mis on näha N.M. poolt maksuhaldurile edastatud fotodel. Teisi soojakuid ei ole N. M. väidete kohaselt platsil aga ladustatud. Kohus loeb usutavaks, et kui N. M. või sadama töötajad oleksid kaebaja poolt esitatud fotodel (tl 77-83) kajastatud soojakuid ja seadmeid laoplatsil näinud, ei oleks see N.M. märkamata ja teadmata jäänud. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil väidetu, mille kohaselt ei saanudki sadama töötajad seadmeid näha, kuivõrd need asusid soojakute sees on vastuolus laolepingu teksti ja tunnistaja J.K. poolt kohtule esitatud fotodega. Lepingu kohaselt paigutati sadama territooriumile seadmeid ja soojakuid. Sellist kasutusviisi kinnitasid ka tunnistajad. Seega pidid sadama töötajad nägema mh soojakute paigutamist ja ümberpaigutamist sadama territooriumil. Seda aga töötajad ja N. M. näinud ei ole. Seega loeb kohus usutavaks, et viidatud fotodel kujutatud soojakuid ning nendes paiknevaid seadmeid ei ole laopinnale kaebaja või MG OÜ poolt kunagi toodud. Seda, et seadmed paiknesid N.M. poolt maksuhaldurile edastatud fotodel paiknevates soojakutes kaebaja ei väida. Õigeks tuleb pidada kaebaja märkust, mille kohaselt oleks maksuhaldur võinud N.M. väite õigsuse kontrollimiseks küsida täiendavat teavet ka sadama töötajatelt, kuid nimetatud eksimus ei muuda maksuhalduri lõppjärelduste õigsust. Kohus loeb usutavaks, et kui vastavaid seadmeid oleks laoplatsil näinud N.M. või tema poolt küsitletud sadama töötajad, puuduks neil mistahes motivatsioon vastavat teavet maksuhalduri eest varjata või anda ebatäpseid ütlusi. 9.3 Viidatud asjaolu muudab usutavamaks ka see, et N.M. e-kirjade kohaselt kasutas MG OÜ sadama territooriumi üksnes sümboolse tasu eest. Ei ole eluliselt usutav, et kui kaebaja oleks tõepoolest kasutatud laopinda selliselt, nagu väidab seda kaebaja, oleks see võinud jääda Lahesuu Sadama aktsiaseltsi juhatajale ja töötajatele märkamata ning et tasu oleks jäänud sümboolsele tasemele. 9.4 Kaebaja ei ole kaebuses ega ka kohtumenetluses esitanud kommentaari 20-jalase konteineri ladustamise kohta. Konteineri soojakutes ladustamine ei ole selle mõõtmete tõttu võimalik. Ka istungil üle kuulatud tunnistajad ei andnud sellekohaseid selgitusi. Vastavate selgituste andmata jätmine kinnitab pigem maksuhalduri väidet, et tehingut ei toimunud. Maksuhalduri järeldust ei muuda ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud laoseisu aruanded (tl 19-23). Viidatud tõendid ei tõenda seda, et aruannetes kajastatud seadmed oleksid paigutatud Paljassaare tee 14a Tallinn asuvale laopinnale. Aruannetest nähtub üksnes, et osa aruannetes kajastatud seadmetest on 01.03.2016 seisuga kusagil rendilaos. 9.5 Kaebaja väiteid laopinna kasutamise kohta ei kinnita ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja P.S. väidete kohaselt olid laopinnal igal nädalal erinevad valvuriputkad koos seal paiknevate valveseadmetega, mis olid pidevalt töös (15-25 6(8)

putkat, millest võidi ära viia 1 ja tuua asemele 2). Valvuriputkad toimetati laopinnale sadama territooriumile värava kaudu ning tunnistaja suhtles valvuritega väravas. Tunnistaja selgituse kohaselt sisenes ta sadama territooriumile Fennec LIS kirja kandvas vormiriietuses ning vormi kandmata teda territooriumile ei lubatud. Putkad toimetati sadama territooriumile autoga ja neid liigutati Fiskars kraanaga. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja poolt kirjeldatud viisil laopinna kasutust ei tõenda ükski maksumenetluses esitatud tõend ning need on vastuolus Lahesuu Sadama aktsiaseltsilt saadud teabega. Kohtu hinnangul oleksid sadama töötajad pidanud vältimatult tunnistaja poolt kirjeldatud kasutust märkama ning nende kaudu oleks sellest olnud teadlik ka sadama juhataja. Nagu kohus märkis, siis puudub Lahesuu Sadama aktsiaseltsil igasugune motivatsioon maksuhalduri ees vastava teabe varjamiseks. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse seisukohalt on oluline, et kaebaja ei väitnud maksumenetluses, et tunnistaja on vaidlusalusel perioodil korraldanud soojakute vedu valveobjektidelt vaidlusalusele laopinnale ja laopinnalt valveobjektidele vaid esitas väite alles kohtumenetluses. See annab omakorda aluse kahelda, et tunnistaja omas puutumust tema poolt istungil kirjeldatud teenusega. Nimetatud kahtlust kinnitab MTA poolt kohtuistungil esitatud töötamise registri väljavõte. Nagu nähtub MTA esindaja poolt kohtule esitatud töötamise registri väljavõttest (tl 76), siis ei ole P. S. üleüldse olnud enne 07.07.2017 kaebaja töötaja, millest järelduvalt ei saanud ta ka osaleda väidetavate valvuriputkade ja valveseadmete sadama territooriumile toimetamisel alates 2016 aasta sügisest, sh kanda seejuures Fennec LIS logoga vormi. Tunnistaja on ka ise olnud oma ütlustes vastuoluline, kinnitades alguses, et töötas kaebaja juures, kuid muutis MTA küsimustele vastates ütlusi ning väitis, et asus 2016 aasta sügisest tööle hoopis Turvamehed OÜ-s. Seega ei saa tunnistajal kohtu hinnangul olla tegelikkuses teavet Paljassaare tee 14a Tallinn asuva laopinna kasutamise kohta 2016 aasta märtsis-detsembris. Seega ei kinnita tunnistaja ütlused laopinna kasutamist perioodil märtsis-detsembris 2016 kaebaja poolt, st arvel nr 16202 kajastatud teenuse osutamist MG OÜ poolt kaebajale. Teenuse osutamise fakti ei tõenda ka kohtuistungil üle kuulatud J. K. ütlused, kuivõrd tunnistaja ütlustes väljendatut ei kinnita ükski teine tõend ning kaebaja ei ole maksumenetluses maksuhaldurile väitnud, et tunnistaja on korraldanud valvuriputkade vedu valveobjektidelt laopinnale ja laopinnalt valveobjektidele. Tunnistaja väidete kohaselt on ta suhelnud Lahesuu Sadama aktsiaseltsi juhatajaga ning öelnud, et kaebaja asju hoiustatakse soojakutes. Vastavat asjaolu vestluse teine osapool aga ei kinnitanud. Tunnistaja seletuste kohaselt sõitsid territooriumile ka kaebaja logosid kandvad patrullautod, kuid territooriumi omanik ei ole nimetatud fakti samuti kinnitanud. Samuti erinevad tunnistaja J.K. ütlused P. S. ütlustest valvuriputkade arvu osas – J.K. ütluste kohaselt oli neid 30-50 vahel, P. S. väitis aga et neid oli 15-25. Seega ei muuda tunnistaja ütlused kohtu veendumust selles, et faktiliselt teenust ei osutatud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses annab aluse kahelda ka asjaolu, et tunnistaja J.K. on kaebaja juhatuse liikme O.K. abikaasa, mistõttu on tegemist omavahel seotud isikutega, kellel on ühine huvi tegelikke asjaolusid maksuhalduri eest varjata. Seevastu Lahesuu Sadama aktsiaseltsil puudus vajadus platsi kasutamise fakti maksuhalduri eest varjata. 9.6 Maksuhalduri kahtlusi selles, et tehingut ei ole tegelikkuses toimunud, kinnitab ka MG OÜ juhatuse liikme A.M. ja kaebaja juhatuse liikme omavaheline usaldus, mis võimaldas isikutel sõlmida kokkuleppeid, mille eesmärk oli tegelikkuses lubamatu maksueelise saamine. Asjaolu, et ettevõtjad ei pea juhtide isiklikule usaldusele tuginedes vajalikuks kaitsta ettevõtete huve omavahelistes suhetes elementaarsete õiguslike vahenditega (nt kokkulepped ja üleandmise aktid kirjalikus vormis) või et suhetest tulenevad majanduslikud riskid jaotuvad väga ebavõrdselt (kaebaja usaldas MG OÜ-le väärtusliku tehnika ilma, et selle kohta oleks peetud kõige elementaarsemal tasandil arvestust), õigustab kahtlust, et nende isikute omavahelised suhted ei ole tavapärased teineteisest sõltumatute ettevõtjate omavahelised suhted. Samuti kinnitab isikute omavaheline seotus ja tehingu iseloom (laopinna kasutus) maksuhalduri kahtlust, et kaebaja teadis, et MG OÜ ei ole arvel nr 16202 märgitud teenuse pakkujaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et MG OÜ ja kaebaja raamatupidamist teeb sama isik. Oluline on, et ehkki väidetavat teenust osutati 7(8)

perioodil märts-detsember 2016, väljastati arve kogu perioodi kohta alles 30.12.2016, mil see koheselt ka tasuti. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodu viitab sellele, et arve vormistamine toimus vastastikuse kokkuleppe alusel ning kaebajale sobilikul hetkel. See omakorda kinnitab, et kaebaja oli tehingu fiktiivsusest teadlik ning arve vormistamise eesmärk oli kaebaja maksukohustuse vähendamine.

MENETLUSKULUD

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.