Korrakaitse › Vanglad

halduskohus tagastas kaebajale kohustamisnõudes kaebuse, milles kaebaja soovis, et talle väljastaks vangla nikotiinplaastrid või nikotiini sisalduvaid närimiskumme. Sama kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata riigi õigusabi taotluse ja vormistas puudused mittevaralise kahju hüvitamise taotluse kohta. Kaebaja pidi täpsustama kui suure osa kahjunõudest moodustab tema väärikuse alandamisega põhjustatud kahju. Kaebuse esitaja on märkinud, et talle on mittevaraline kahju tekitatud seonduvalt sellega, et ta piinleb ilma suitsetamisvõimaluseta vanglas, mis on tekitanud hulganisti terviseprobleeme. Vangla süül ei ole kaebaja saanud vastavaid abivahendeid – nikotiinplaastreid, mis on talle hädavajalikud. Kaebaja ei lepi sellega, et ta peaks asja edasi menetlema maakohtus ning leiab, et talle on tekitatud nii terviseprobleeme kui ka suhtlemisprobleeme ja füüsilisi ning hingelisi kannatusi ning selle toiminguga on alandatud ka kaebaja inimvääriksut. Tartu Halduskohus on võtnud kohtumäärusega 20.03.2018 menetlusse X.i mittevaralise kahju nõude summas 650 eurot. Kohus on välja arvutanud kahjunõude kogusumma ja tuvastanud, et perioodil 01.10.2017 kuni 04.12.2017, mille eest kaebaja nõudis mittevaralist kahju 10 eurot iga päeva eest, tuleb kahjusumma kokku 650 eurot. Kohus on ka märkinud, et kui kaebaja nimetatud summaga ei nõustu, tuleb tal esitada kohtule vastav vastulause, kaebaja seda teinud ei ole. Kohus on seisukohal, et antud kaasuses on võimalik hinnata vangla tegevust ning seda kas vangla tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaebajal kahju tekkinud seonduvalt suitsetamise piiramisega. Kohtule on esitatud ka kaebaja terviseandmete kohta väljavõtted, mille osas on kohus sama kohtumäärusega kuulutanud menetluse kinniseks. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebusega taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist, kuna kaebaja on soovinud suitsetamisest loobuda, kuid selleks vajab ta abivahendina nikotiiniplaastreid või nikotiiniga närimiskummi, mida talle vangla on keeldunud andmast. Kaebaja on märkinud, et on pidevalt vanglas suitsetamisest keeldumise probleemiga tegelenud, et ta on olnud psüühiliselt häiritud ja tal on tekkinud terviseprobleeme. Kaebaja on märkinud, et tema süüdimõistvas kohtuotsuses ei ole kirjas, et teda määratakse karistust kandma vanglasse kus ei või suitsetada. Kaebaja on märkinud ka, et kui ta oleks teadnud, et tal vanglas suitsetada üldse ei lubata, oleks ta kohtus ja eeluurimise ajal teisiti käitunud. Kaebaja märgib ka, et ta on käitunud agressiivselt, kuid seda ei oleks juhtunud kui talle oleks antud nikotiiniplaastreid. Kaebaja kardab pidevalt, et kaotab kontrolli enese käitumise üle tekkida võiva närvihäire tõttu. Kaebaja on märkinud, et on mõelnud ka enesetapumõtetele, kuna olukord on olnud nii piinav. Kaebaja seisukohalt on vangla keelanud kaebajal suitsetamise ja pole andnud talle ka nikotiiniplaastreid, mille tagajärjel on kaebajal tekkinud terviseprobleemid, suhtlemisprobleemid, füüsilised ja hingelised kannatused. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja on seisukohal, et ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega talle mittevaralist kahju tekitanud. Vastustaja märgib, et kuigi meditsiiniline näidustus kaebajale nikotiiniplaastrite väljastamiseks puudus, oli talle vajaliku meditsiinilise abi osutamine tagatud. Nikotiiniplaastrite mittesaamine iseenesest ei ole kellegi väärikust alandav ning seda, et temale peale suitsetamise keelamist ühtegi valuvaigistavat või ärevust ja stressi maandavat ravimit ei antud, kaebaja ei väida. Vastustaja viitab, et kaebaja tervisekaardi väljevõtetest nähtub, et suitsetamise

keelamisega on kaebaja seostanud oma vaevused ainult esimese kuu jooksul. Edaspidi on ärrituvus ja halb enesetunne juba millegi muu, näiteks erinevate ravimite tarvitamise tagajärg. Kuigi nikotiiniplaastreid kaebajale ei väljastatud, ei ole alust väita, et kaebaja jäeti üldse ilma abita. Kaebajale määrati nii valuvaigisteid kui rahustatavaid tablette ( ravilugu 518 ja 524). Seega ei ole vastustaja hinnangul alust rääkida suitsetamise keelamisest või nikotiiniplaastrite andmata jätmisest põhjustatud kaebaja tervise kahjustamisest, samuti ei ole rikutud sellega kaebaja inimväärikust. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebaja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. 2.Kohus märgib, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega olnud võimalik kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. 3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Viidatud sättele tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Seevastu ametnike tegevusega riivatud õigusele juriidilise kvalifikatsiooni andmata jätmine kaebuses ei anna alust jätta kahju hüvitamise taotlust läbi vaatamata. Seda, kas ja millist RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kahjunõude esemena kirjeldatud faktilistest tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus. Kohus on kahjunõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega, mitte aga kaebaja õiguslike väidetega ühe või teise õiguse riive kohta. 4.Antud juhul näeb kaebaja vangla süüd selles, et talle ei ole antud suitsetamise mittevõimaldamisel vanglas suitsetamise asemel nikotiinplaastreid või nikotiiniga närimiskummi, mis leevendaks tema olukorda, kuna vanglas on keelatud suitsetada ja kaebaja arvates nikotiinplaastrid leevendaks kaebajal suitsetamishimu. Kuna vangla plaastreid ei väljastanud, on tekkinud tervisehäired ja hingelised kannatused, millest tulenevalt nõuab kaebaja ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on märkinud ka, et sellega on tema inimväärikust alandanud. 5.Kohus märgib, et nii Tartu Vangla muudetud kodukord p 2.3, mis keelab vanglas suitsetamise, kui ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 ja § 641 p 3 ja 31 muudatused, mille kohaselt on vanglas loetud keelatud esemeteks süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest on võimalik tubakatooteid kokku panna, on vanglas suitsetamine keelatud ja selles osas ei ole ka vaidlust. 6.Antud juhul on kohus seisukohal, et vangla ei ole süüliselt käitunud, kuna pole andnud kaebajale nikotiiniga närimiskummi või nikotiiniplaastreid. Kohus on ka oma kohtumääruses 12.02.2018 selgitanud, et nikotiiniplaastrite kasutamise vajaduse selgitab välja arst, kes on

vanglas meditsiinitöötaja ning meditsiinitöötaja ja kinnipeetava vaheline suhe on eraõiguslik suhe, tegemist on tervishoiuteenuse osutamisteenusega. 7.Vangla on andnud kohtule ka selgituse selle kohta (tl 8), kuidas toimub protseduur vanglas nikotiiniplaastrite ja nikotiiniga närimiskummi väljastamisel. Antud selgituses on märgitud, et nikotiiniplaastrite ja nikotiiniga närimiskummi vajaduse küsimuse otsustab arst ning X. ei vaja neid. Meditsiiniosakonna sellekohast vastust X. vaidlustanud ei ole. Vangla on selgitanud, et kuna arst oli otsuse X.ile nikotiiniplaastrite väljastamata jätmise kohta nende vajaduse puudumise tõttu teinud, siis kuigi seda kahjunõudes ei märgita, oli see teave kahjunõude lahendamise ajal teada. Kuna kahjunõue jäi rahuldamata ning nikotiiniplaastrite saamise taotlus oli eelnevalt jäetud rahuldamata, siis taotluse uuesti läbivaatamiseks ei olnud vajadust. 8.Kohus on seisukohal, et kui arst oleks pidanud vajalikuks X.ile määrata nikotiiniplaastreid, oleks need ka määratud ning vanglal tulnuks need ka X.ile anda. Antud juhul ei olnud vanglal nikotiiniplaastrite või nikotiini sisaldava närimiskummide andmise õigust ega kohustust, mistõttu neid ka ei antud X.ile. Kohus möönab, et X. võis end halvasti tunda, kuna tal võis olla raske oma harjumuspärasest suitsetamisest loobuda, kuid kohus ei ole samuti pädev hindama, kas kaebajale oleks olnud vaja määrata nikotiinplaastreid ning mis võib kaasneda nende mitteandmisel. Kohtule saadetud tervisekaardi väljavõtetest on näha, et kaebaja on viibinud sagedasti meditsiiniosakonnas vastuvõtul ning talle on määratud mitmesugust ravi. Seega ei saa öelda, et kaebaja oleks jäänud meditsiinilise abita kui ta seda vajas. Tervisekahju väide tuleneb kaebajalt, mis on kohtu arvates põhjendamata. Kuigi nikotiiniplaastreid kaebajale ei väljastatud, ei ole alust väita, et kaebaja jäi ravita ja tal oleks kaasnenud mingid pöördumatud tagajärjed. Samuti ei saa nikotiiniplaastrite mitteandmine alandada kellegi inimväärikust. 9.Vangla on märkinud oma vastuses kohtule, et kaebaja viibib vanglas alates 07.01.2013, seega on ta piisavalt kaua viibinud suitsetamist olulisel määral piiravas keskkonnas. Perioodil 01.08.2016 kuni 01.10.2017, see on suitsetamise keelamiseni, said Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad suitsetada kuni 3 sigatretti päevas, mida nad said suitsetada 1 tunni jooksul päeval, kui neile võimaldati jalutuskäik värskes õhus. Arvestades seda, et vanglas kehtib kindel kord, ei olnud kinnipeetaval võimalik suitsetada kohe peale äratust; kinnipeetavale ei olnud lubatud hoida sigarette enda juures, seega ei saanud valmistada raskust mitte suitsetada kohtades, kus see on keelatud; hommikuse ärkamisjärgsest suitsetamisest pidid kinnipeetavad loobuma juba vanglasse saabudes; ööpäevas sai kinnipeetav suitsetada ainult 3 sigaretti (juhul, kui tal sigarette üldse oli), suitsetamise aja eelistusi ei olnud. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool on vastanud kaebajale (14.09.2017) , et kolme sigareti suitsetamisest loobumine ei tekita füüsilisi võõrutusnähte, mis vajaks asendusravina nikotiiniplaastreid. 10.Kohus märgib, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Selleks, et mittevaralise kahju hüvitamist nõuda, peab olema täidetud selle eeldused. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud Tartu Vanglal süülist käitumist kaebaja suhtes, puudub isiku subjektiivsete õiguste rikkumine ning puudub põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel. Mittevaralist kahju ei ole tekitatud, mistõttu ei kuulu väljamõistmisele ka kaebaja poolt nõutav mittevaraline kahju rahas. 11.Kohus märgib, et antud asjas ei oma tähendust see, et kaebaja on viidanud enda süüdimõistvale kohtuotsusele, kus puudub märge selle kohta, et kaebaja hakkab karistust kandma vanglas kus on suitsetamine keelatud, kuna selliseid märkeid ei näe seadus ette kohtuotsuse

kirjutamisel; samas ei oma tähendust ka kaebaja väited sellele, et kaebaja käitub agressiivselt ilma suitsetamisvõimaluse asendamiseta ja käitumine muutub kontrollimatuks ning on viidanud ka ärevushäiretele ja enesetapumõtetele, mis kohtu arvates ei anna alust mittevaralise kahju väljamõistmisele. 12.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 13.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on kohtumääruses 20.03.2018 märkinud, et kaebus on riigilõivuvaba ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.