Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-458

R.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuuri kohustamiseks täita teabenõue.

Prokurörile keeletunnistuse väljastamine toimub avalikes huvides, mille all tuleb mõista keeleseaduse (KeeleS) eesmärki – arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Prokurör kui avalik teenistuja ja riigivõimu teostaja ei peaks pelgama avalikustada kolmandatele isikutele – ennekõike aga isikule, kelle põhiõiguste ja -vabaduste piiramises ta süüdistuse esitamise ja selle kohtus tõendamise kaudu osaleb – enda kohta väljastatud keeletunnistust. Vastupidine hoiak võimaldab püstitada kahtluse, kas prokuröri kvalifikatsioon vastab eesti riigikeele valdamisele kehtestatud nõuetele (KeeleS § 3 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 1 ls 1). Põhiseaduse (PS) § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seega ei saa pidada mõistlikuks ega heauskseks olukorda, kus prokurör ja Riigiprokuratuur varjavad dokumenti, mille põhjal saab isik – pealegi isik, kelle kohta on prokurör koostanud süüdistusakti, mille abil ja kaudu prokurör kohtu poolt isiku süüdimõistmiseni ja karistamiseni soovib jõuda – veenduda, et prokurör vastab ka eesti keele valdamise osas tõepoolest seaduses ettenähtud nõuetele.

Prokuratuur palus jätta kaebuse rahuldamata.

A. Voronini keeletaset tõendav dokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, sest see pole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabena on käsitatav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-19-14, p 19). Prokuröri keeletaset tõendav dokument ei ole saadud ega loodud tema kui avaliku teenistuja tegevuses ülesannete täitmise tulemusena. Avaliku teabena ei ole võimalik käsitada teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud ajaliselt enne, kui isik üleüldse prokurörina ametisse nimetatakse. Ajaliselt on välistatud, et vaidlusalune dokument saadakse või luuakse ajal, kui isik on prokurörina ametisse nimetatud. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise keskseks eesmärgiks on luua demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest lähtudes võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Praegusel juhul ei täidaks keeletaset tõendava dokumendi isikule edastamine viidatud eesmärki, kuna selles dokumendis ei väljendu teave prokuröri poolt avalike ülesannete täitmise kohta. Juhul, kui isikul on konkreetseid ning sisulisi etteheiteid prokuröri poolt avalikus teenistuses ülesannete täitmisele, on võimalik esitada vastav kaebus KrMS-s sätestatud korras üldkohtule või taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks ProkS § 32 lg 1 järgi. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul nii võimalus kontrollida haridust tõendava dokumendi olemasolu ja kehtivust kui teavitada kahtluste korral, puudutagu see

2(6)

3-17-458 kahtlus kas haridustaset või prokurörile esitatavaid sisulisi nõudeid teadmiste ja oskuste osas, prokuratuuri. Isiku nõusolekul on võimalik väljastada ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta, kuid A. Voronin ei ole sellesisulist nõusolekut andnud. Asjaolu, et isiku keeletaset tõendava dokumendi edastamine saab toimuda vaid isiku enda nõusolekul, kinnitas Riigiprokuratuurile Andmekaitse Inspektsioon. Muu hulgas selgitas Andmekaitse Inspektsioon, et keelenõuete täitmist kontrollib ja tagab tööandja, mitte piiramatu ring kolmandaid isikuid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-17-458 Haldusasjas nr 3-17-701 leidis halduskohus, et prokuröri haridusdokumendi näol ei ole tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõistes. Praeguses asjas esitatud seisukoht, mis keeleoskuse tõendi osas eelnimetatust erineb, ei tekita kohtuotsuse suhtes usaldusväärsust. Kaebajal on juurdepääsuõigus soovitud teabele tulenevalt põhiseadusest. Samuti on kaebajal õigus saada kohtulikku kaitset. Kaebaja huvi seondub käimasoleva kriminaalmenetlusega ning võimaldab kaebajal veenduda, kas prokurör vastab seadusega kehtestatud nõuetele. Veenev ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebajal on võimalik esitada kaebus KrMS-s sätestatud korras üldkohtule või taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks ProkS § 32 lg 1 järgi. Puudub oht, et soovitud teabe avalikuks tulek kahjustaks kolmandat isikut. Seaduse nõuetele vastava keeletaseme olemasolu konstateeriv või kinnitav dokument on isikut positiivsest küljest iseloomustav asjaolu ning ei oma isiku eraeluga sisulist puutumust. Isegi kui halduskohtu käsitusega nõustuda, on vajalik erinevate huvide kaalumine. Kuna teabe avaldamine kolmandat isikut ei kahjusta, ei olnud alust teabenõude täitmisest keelduda. Soovitud dokumenti ei ole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Teabevaldaja saab teabenõude täitmisest keelduda üksnes AvTS § 23 lg 1 p-des 1–4 ja võib teabenõude täitmisest keelduda üksnes AvTS § 23 lg 2 p-des 1–7 ettenähtud alustel. Praegusel juhul ei ole Riigiprokuratuur ühelegi nimetatud alusele viidanud. Erinevate riigiasutuste, sh Andmekaitse Inspektsiooni seisukohad ei ole kohtule siduvad.

4(6)

3-17-458

Andrei Voronin apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

3-17-458 üle otsustamisel nii teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisel kui teabenõude täitmise otsustamisel kaaluda juurdepääsu soovinud isiku eesmärki ja huvi kaalukust ühelt poolt ning puudutatud isiku eraelu kaitse tähtsust teiselt poolt.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.