Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-701
Haldusasi
R.T kaebus prokuratuuri kohustamiseks väljastada prokuröri haridust tõendav dokument
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – R.T Vastustaja – Prokuratuur Kolmas isik – Andrei Voronin
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.T apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta R.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-701 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-17-701 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-701 on lisaks edastatud SA Archimedes 17.03.2017 hinnang, mille kohaselt tõendab A. Voronini haridusdokument magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni. Vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebaja küsitud teave (prokuröri haridust tõendav dokument) on avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses, ning sellele vastamiseks tuleb hinnata, kas haridust tõendav dokument on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Seejuures on ekslik vastustaja käsitus, et haridusdokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, kuna prokurör ei ole seda saanud ega loonud avalikke ülesandeid täites, sest teabevaldajaks on prokuratuur, mitte prokurör. Prokuratuurile pandud avalikud ülesanded on sätestatud eelkõige ProkS §-s 1 ning kuigi loetelu ei ole täielik, saab sätte põhjal hinnata avalike ülesannete iseloomu. Avaliku ülesande mõõdupuuks tuleb pidada selle eesmärki teenida avalikku huvi või luua ühiskondlik hüve. Avaliku ülesande eesmärgiks on tuua kaasa tagajärgi väljaspool riigiasutust olevatele isikutele. Üldjuhul peab avalik ülesanne olema seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis konkretiseeritud (vt ka Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 11). Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust avalikke ülesandeid tuletada õigusnormist ka tõlgendamise teel. Ametniku vastamist haridusnõuetele hinnatakse reeglina värbamise ja valiku protsessis, mille raames kogutakse muu hulgas haridust tõendav dokument. ProkS §-st 1 nähtuvalt ei ole ametnike värbamist ja valikut puudutav prokuratuurile seadusega pandud ülesandeks. See ülesanne ei tulene prokuratuurile ka avaliku teenistuse seadusest (ATS), mis reguleerib ennekõike suhteid ametniku ja asutuse vahel, ega ka ühestki muust seadusest. Avalikkuse huvides on, et ametnikuna töötaksid inimesed, kes on selleks pädevad ja vastavad ametnikule kehtestatud nõuetele, kuid värbamine ja valik puudutavad eelkõige prokuratuuri sisesuhteid, mille eesmärk ei ole luua ühiskondlikku hüve, vaid tegemist on personaliotsustusega, mille eesmärk ei ole mõjutada avalikkust ega tuua kaasa tagajärgi isikutele väljaspool prokuratuuri. Nimetatud otsustus ei mõjuta ka ProkS §-s 1 sätestatud ülesannete täitmist, sest prokuratuuri ülesanded ei sõltu sellest, kes neid ametnikuna täidab. Kuigi ametniku värbamine ja valik tehakse haldusmenetluse raames ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik, ei tähenda see, et avalikkusele tuleb võimaldada juurdepääs kõigile haldusmenetluses kogutud andmetele, vaid arvestada tuleb ka isikuandmete kaitset (HMS § 7 lg 4). Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas andmete edastamine kolmandatele isikutele ilma andmesubjekti (prokuröri) nõusolekuta. Prokuratuur on haridusdokumendi kogunud kindlal eesmärgil ja seda ei saa kasutada muudel eesmärkidel (sh kolmandatele isikutele edastamiseks). Kuna A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei ole saadud avalikku ülesannet täites, ei ole tegemist avaliku teabega, mis tuleks teabenõudjale väljastada. Kui prokuratuurilt nõutakse teavet prokuröri haridustaseme kohta, piisab teabenõude täitmiseks teabenõudja teavitamisest, et isik vastab seaduses kehtestatud haridusnõuetele. Kuigi teabenõudjale on iseenesest võimalik väljastada ka teavet, mis ei vasta avaliku teabe tunnustele, eeldab see puudutatud isiku nõusolekut. Kuna A. Voronin oma haridusdokumendi kaebajale edastamiseks nõusolekut ei andnud, ei saa prokuratuur seda kaebajale edastada.
3-17-701 teiselt poolt ei nõustunud vastustaja samasisulise seisukohaga. Prokurörile seadusega kehtestatud nõuete (sh ProkS § 15 lg 1 p 1) hindamise käigus kogutud teave vastab AvTS § 3 lg-s 1 sätestatule, sest on saadud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites. Prokuröri ametikohtade täitmine isikutega, kes vastavad muu hulgas seaduses ettenähtud haridusnõuetele, on vaieldamatult seotud avalike ülesannetega (st dokumenti kasutatakse avalike ülesannete täitmisel). Sellist tõlgendust toetab põhimõte, et halduse tegevus peab olema läbipaistev, avatud ja kontrollitav (vt AvTS § 1; põhiseaduse § 44 lg 2; Riigikohtu 19.03.2009 otsus nr 3-4-1-1708; 07.12.2009 otsus nr 3-3-1-5-09, p 24). Kriminaalmenetluse seadustikus puudub eriregulatsioon, mis näeks ette isiku õiguse nõuda ja saada teavet selle kohta, kas kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse eest vastutav prokurör vastab ka tegelikkuses seaduses ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele. Sellises olukorras tuleb lähtuda AvTS-st, sest vastasel korral ei ole tagatud isiku õiguste lünkadeta ja tõhus kaitse. Kaebajal on õigustatud huvi dokumendi saamiseks, sest ta soovib olla veendunud, et tema kriminaalasja menetlev prokurör vastab seaduses ettenähtud nõuetele ning selleks ei piisa pelgalt teabevaldaja paljasõnalisest kinnitusest. Haridusdokumendi väljastamine ei kahjustaks prokuröri õiguslikult kaitstavat privaatsust ning vastustaja ei ole ka tunnistanud seda AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kõrghariduse olemasolu on isikut positiivsest küljest iseloomustav asjaolu ega oma sisulist puutumust isiku eraeluga. Praegusel juhul ei ole prokuratuur teabenõude täitmata jätmisel viidanud ühelegi AvTS § 23 lg-s 2 sätestatud alusele. Halduskohtu põhjendused seoses IKS §-s 6 sätestatud põhimõtetega ei ole asjakohased ning igal juhul tuleks ka sellise piirangu kohaldamisel igakordselt hinnata andmesubjekti ja teabenõudja õigustatud huvide kaalukust.
Kolmas isik Andrei Voronin ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
4(6)
3-17-701
R.Ti apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5(6)
3-17-701 Kaebaja on taotlenud juurdepääsu prokuröri haridusdokumendile eesmärgiga veenduda, et tema kriminaalasja menetlev prokuröri haridus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Iseenesest on kriminaalmenetluse osalisel õigus sellele, et tema asja menetleb prokurör, kes vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele (sh haridusnõudele). Kui kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ja kohtus riiklikku süüdistust esindav ning oma ülesannete täitmisel sõltumatu prokurör ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele, puudub alus eeldada, et tagatud on kohtueelse menetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus ning kohtulik arutamine toimub pädeva süüdistusakti alusel (vt ProkS § 1 lg 1 ja § 2 lg 2; KrMS § 30 lg 1, § 226, § 268 lg 1 ja § 301).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.