Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Statoil Fuel&Retail Eesti AS (praegu Circle K Eesti AS) esitas 09.12.2015 Tallinna Ettevõtlusametile tagastusnõude 2015 oktoobris deklareeritud reklaamimaksu osas Balti jaama kaupluse vaateakende kleebiste eest; Lootsi tn 1 teenindusjaama valgustulbal kaubamärkide „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja teabe „Truckdiesel“ eest ning Tammsaare tee 111 teenindusjaama valgustulbal kaubamärkide „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja teabe „Autopesu“ eest. Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsusega nr 5-1.12/24 jäeti tagastusnõude täitmise taotlus osaliselt rahuldamata. Otsusega rahuldati tagastusnõue aadressil Lootsi 1 asuva valgustulba teabe „Truckdiesel“ osas põhjusel, et maksuhaldur hindas aadressil Lootsi 1 asuva valgustulba asukoha kaebaja majandustegevuse koha (tankla) sissepääsu tajutavas läheduses olevaks, mistõttu ei käsitlenud reklaamina majandustegevuse koha liiki „Truckdiesel“ Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 tähenduses. Tagastusnõue summas 337, 50 eurot jäeti rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Statoil (praegu Circle K) avas 30.09.2015 aastal Tallinnas Balti jaamas (Toompuiestee 37) kaupluse. Kaupluse vaateakendele paigutati kleebised kohvitassi ja saiakeste ning kohvitassi ja hamburgeri ning hot-dogi pildiga (lisa nr 1 ja 2 - fotod Balti jaama kaupluse vaateakendest). Kaebaja ei käsitanud nimetatud kleebiseid reklaamina ega deklareerinud neid Tallinna reklaamimaksu deklaratsioonis. 19.10.2015 e-kirjaga teavitas Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialist Aino Egel kaebajat, et tema hinnangul tuleb tasuda reklaamimaksu ka kleebistel kuvatud saiakeste, kohvitassi ja hamburgerite kujutistelt (lisa nr 3Tallinna Ettevõtlusameti 19.10.2015 e-kiri). Maksuvõla tekkimise vältimiseks muutiski kaebuse esitaja vastavalt e-kirjale sel hetkel deklaratsiooni, kuid esitas 20.11.2015 parandatud maksudeklaratsiooni 2015. aasta oktoobrikuu reklaamimaksu kohta, millest jättis kleebised välja, kuna need ei ole reklaamid Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (määrus) § 1 lg 1 p 1 tähenduses. Statoil (praegu Circle K) esitas tagastusnõude täitmise taotluse 2015. aasta oktoobrikuu eest kleebiste eest tasutud reklaamimaksu eest summas 279 eurot (kleebiste suurus 20m2 x 0,45 eur x 31 päeva). Statoili (praegu Circle K) 09.12.2015 kiri nr R-096 „Tagastusnõue 2015.a. oktoobris deklareeritud ja tasutud reklaamimaksu osas“ on kaebuse lisa nr 4. Tallinna Ettevõtlusamet tegi 15.01.2016 otsuse nr 5-1.12/24 tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamata jätmise kohta (kaebuse lisa nr 5), millega ei rahuldanud kaebaja nõuet, leides ebaõigesti, et Balti jaama vaateakendel olevate kleebiste näol on tegemist reklaamiga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kleebistel kujutatud kohvitassi ja saiakeste (vasakpoolsetel akendel) ning kohvitassi ning hot-dogi ja hamburgerite (parempoolsetel akendel) pildid ei ole

intensiivsed üleskutsed kauba ostmiseks, vaid kleebiste näol annab ettevõtja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb (toidu- ja esmatarbekaupade müük) ning samuti muudavad kleebised tegevuskohta visuaalselt kaunimaks. Piltidel ei ole kujutatud kaebaja poolt eksklusiivselt müüdavaid või unikaalseid tooteid, mida möödakäijaid intensiivselt kutsutaks poodi ostma, vaid kasutatud on universaalseid illustratiivseid kujutisi kohvijoogist, pagaritoodetest ja kiirtoidust andmaks ülevaadet poest müüdavate kaupade kategooriatest. Arvestades, et kaebaja põhitegevusala on mootorikütuste jaemüük, mida esmakordselt Balti jaama kauplemispunktis ei teostata, on kohane kleebiste abil antav teavitus, et Balti jaamas on tegemist üksnes kohvipoega. Kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse kohta liigi tähistamisega, siis seda ei loeta Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 ning määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Ülatoodust (punktid 4 ja 5) tulenevalt on Tallinna Ettevõtlusamet jätnud ebaõigesti rahuldamata kaebuse esitaja tagastusnõude täitmise taotluse Balti jaama vaateakendel olevatelt kohvitassi ja saiakeste ning kohvitassi ja hot-dogi ja hamburgeri kleebistelt reklaamimaksu (summas 279 eurot) tagastamise osas. Reklaamimaksu tagastusnõuded summas 66,96 eurot Lootsi 1 tankla valgustulbal kuvatud teabe „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „Truck Diesel“2 eest ja summas 27,84 eurot Tammsaare tee 111 valgustulbal kuvatud teabe „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „Autopesu“ eest. Kaebuse esitajale kuuluva Sadama teenindusjaama (Lootsi 1) paigutatud valgustulbal on avalikkusele kuvatud muuhulgas ka teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „TruckDiesel“. Foto Lootsi 1 valgustulbast on sarnastele järeldustele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 12.03.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-50912 ja Tallinna Halduskohus 22.04.2015 otsuse haldusasjas nr 314-50041. Tallinna Ettevõtlusamet on «TruckDiesel“ märgistuse osas teinud otsuse tagastusnõue rahuldada, kuna teave asub majandus- ja kutsetegevuse kohas ja võimalik on kohaldada erandit, kui kaebaja soovib sisulist hinnangut, kas tegemist on olemuselt reklaamiga (kaebuse lisa nr 6). Statoili Tammsaare teenindusjaama (Tammsaare tee 111) paigutatud valgustulbal on avalikkusele kuvatud muuhulgas ka teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „Autopesu“. Foto Tammsaare tee 111 valgustulbast on kaebuse lisa nr 7. Statoil ei olnud käsitanud nimetatud teavet reklaamina ega deklareerinud seda reklaamimaksu deklaratsioonis, kuni saabus taaskord 26.01.2015 Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialisti Aino Egeli e-kiri, milles kohustati vastustajat kõrvaldama väidetavad puudused 2015. aasta jaanuarikuu reklaamimaksu deklaratsioonides, lisades muuhulgas Lootsi 1 valgustulbal ja Tammsaare tee 111 valgustulbal kuvatava teabe reklaamimaksuga maksustatava teabe hulka (lisa nr 8 - Tallinna Ettevõtlusameti 26.01.2015 ekiri). Maksuvõla tekkimise vältimiseks vastustaja muutiski vastavalt e-kirjale sel hetkel deklaratsiooni, kuid esitas 20.11.2015 parandatud maksudeklaratsiooni 2015.aasta oktoobrikuu reklaamimaksu kohta, millest jättis välja valgustulbal olevad märgised „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „TruckDiesel“ ning „Autopesu“ välja, kuna need ei ole reklaamid Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et valgustulpadel olev teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „Truck Diesel“ ja „Autopesu“ ei ole reklaam Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 tähenduses, kuna selles puudub intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Märgiste „Routex R“, „DVK“ ja „UTA“ peamine eesmärk on teavitada kliente vastavate rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide aktsepteerimisest vastustaja teenindusjaamas. Märgised on neutraalse kujundusega sõnalised märgid, olles selgelt üksnes informatiivsed (ilma silmatorkava ja ligitõmbava esitluseta). Märgise „TruckDiesel“ peamine eesmärk on teavitada kliente veoautode tankuri olemasolust teenindusjaamas. Märgise „Autopesu“ peamine eesmärk on teavitada kliente autopesula olemasolust teenindusjaamas.

Nimetatud märgiste kaudu annab Statoil infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta. Kuna veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas kaebaja teenindusjaamas, on kohane märgiste kaudu antav teavitus. Ka need märgised on üksnes sõnalised, neutraalse kujundusega ja ilma silmatorkava ja ligitõmbava esitluseta. Seega märgiste eesmärk ei ole intensiivselt teenuste või kauba müüki edendada. Seetõttu ei ole tegemist reklaamiga. Valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse vastustaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis kutsuks vastustaja teenindusjaama oste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit „TruckDiesel“ viitega. Rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide märgistus annab teavet eelkõige turistidele, kes võiksid soovida maksta vastava maksekaardiga (mida ei aktsepteerita mitte igas tanklaketis), seega samuti ei kutsu see teenindusjaama juhuslikult mööduvaid isikuid. Tallinna Ettevõtlusamet on ekslikult otsuses siiski pidanud ülalnimetatud märgistusi reklaamiks ning leidnud, et need kuuluvad reklaamimaksuga maksustamisele. Erandina on otsuses (p 22) leitud, et Lootsi 1 valgustulbal olevat teavet „TruckDiesel“ võib käsitada majandustegevuse koha liigina ja asukohast tulenevalt on teave hõlmatud RekS § 2 l 2 p 2 tegevuskoha tähistuse erandiga ning reklaamimaks summas 33,30 eurot tuleb tagastada. Statoil on seisukohal, vastavat maksuvabastust vaidlustamata, et erandi kohaldumine ei oleks antud juhul sisuliselt vajalik, kuna teave on juba oma sisult neutraalne ega kvalifitseeru reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 mõiste kohaselt. Märkimisväärt on samas asjaolu, et kuigi Tallinna Ettevõtlusameti 26.01.2015 kirjas (p 1) leiti üheselt, et Lootsi 1 valgustulp ei asu majandus- või kutsetegevuse koha või selle sissepääsu juures, siis ligi aasta hiljem tehtud otsuses on leitud, et Lootsi 1 valgustulp asub siiski majandustegevuse koha sissepääsu juures. Valgustulba asukoht ei ole aasta jooksul muutunud. Kahjuks iseloomustavad taoline ebaselgus ja ootamatud meelemuutused pidevalt Tallinna reklaamimaksu määruse kohaldamist. Eel toodust tulenevalt leiab kaebaja, et Tallinna Ettevõtlusamet on jätnud ebaõigesti rahuldamata Statoili tagastusnõude täitmise taotluse Lootsi 1 ja Tammsaare 111 valgustulpadel kuvatavalt teabelt „Routex R“, „DKV“, „UTA“ ja „Autopesu“ reklaamimaksu (58, 50 eurot) tagastamise osas. Vastustaja: Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et otsus on seaduslik, põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja väidab, et Toompuiestee 37 eksponeeritud fotode puhul on tegemist reklaamiga. Vastuse lisas 1-5 on esitatud fotod kaebaja tegevuskoha vaateakendest vaidlusaluste fotodega. Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „välireklaamina käsitatakse reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavaga külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms) või ms on avalikust kohast jälgitavad. Välireklaamiks on ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele“. Kuivõrd reklaami mõiste on määruses sõnastatud analoogselt reklaamiseaduses defineeritud reklaami mõistega, siis on põhjendatud lähtuda seaduse seletuskirjast. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on fotod paigutatud hoone fassaadi akendele, kus asub kaebaja tegevuskoht ning fotod on vaadeldavad tänaval möödujate poolt. Seega tegevuskoha vaateakendel

eksponeeritud teave on kvalifitseeritav välireklaamina esmalt selle asukoha (linnatänavaga külgnev ala) tõttu. Fotode eksponeerimise viisi ei saa pidada neutraalseks eksponeeritud fotode mõõtmete (akna kogupindala), asukoha (kaupluse mõlemal küljel), koguse (fotodega on kaetud oluline osa tegevuskoha akendest) ja värvivaliku (säravad ja kontrastsed toonid tulevad esile hoone neutraalses toonis fassaadi taustal) tõttu. Fotode sisuks on aurava kohvitassi (seejuures on kohvitassilt nähtav ka osa Statoili kaubamärgist) ning värskete pagaritoodete ja burgerite kujutised. Selliselt eksponeeritud fotod tõmbavad möödujate tähelepanu kauplusele oluliselt intensiivsemalt kui nt neutraalne ja maksuvaba tegevuskoha tähistus sõnalises vormis (nt „kohvipood“ nagu seda kaebuses on nimetatud), millist kaebaja hoonel ei ole pidanud vajalikuks maksuvabana avaldada. Vastustaja arvates on fotod pilkupüüdvad ja viitavad eesmärgile kutsuda möödujates esile soovi kohvipoe külastamiseks ja suurendada seeläbi kauba müüki. On tähelepanuväärne, et fotode eksponeerimise viisi tõttu on fotod märgatavad mõlemalt poolt kauplust (Põhja puiestee suunalt kui ka Rannamäe tee suunalt) juba oluliselt kaugemalt (ka sõiduteelt autoga) kauplusele lähenedes. Selline teave mõjutab tarbijat ilmselgelt enam, kui uksele lisatud maksuvaba kirje „Kohvipood“. Kohtupraktikas on leitud, et avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel on esmajoones oluline sellise teabe avalikustamise peamine eesmärk (mh kauba müügi suurendamine) ja hinnata tuleb seda, kas vastava teabe avalikustamisel võis olla muu sisuline eesmärk peale isikute käitumise suunamise. Kaebaja arvamus, et kleebiste abil antav teavitus kvalifitseerub samuti majandustegevuse koha liigi tähistuse alla, on ebaõige. Kleebistel on kujutatud müüdavaid tooteid (mitte tegevuskoha liiki) ja viisil, mille üldtajutav kuju muudab teabe reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Reklaamide eksponeerimisel tuleb arvestada peale sõnalise ja pildilise info edastamise ka varjatud tähenduste ja alltekstidega, mida avaldatav reklaam potentsiaalses reklaamitarbijas võib tekitada/luua. Loomulikult ei ole võimalik arvesse võtta kõiki seoseid ja järeldusi üksikindiviidide tasandil, kuid arvestada tuleb üldise, kollektiivse tajuga. Kuna inimeste mõtlemine toimib teatud määral sarnaste mustrite alusel, siis ei tohiks neid mõttemustreid reklaamis kasutada n.ö „varjatud info“ edastamiseks, mida justkui välja ei öelda/näidata, kuid mis vaikimisi on siiski reklaami sisse kodeeritud. Sellise tarbija alateadvust mõjutava ja vaikimisi fotodesse kodeeritud sõnumi edastamise viisi näiteks on kaebaja tegevuskoha vaateakendel eksponeeritud suuremõõtmelised isuäratavate toodete fotod. Antud teabe hindamisel on väljend „Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna“ asjakohane. Fotode eesmärk on mõjutada tarbija teadvust ja maitsemeeli ning selle eesmärgi täitmiseks on kasutatud viisi, mis toimib ka sõiduteelt autoga kauplusele 100 m kauguselt lähenedes. Samuti ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et fotode eesmärgiks on tegevuskoha visuaalselt kaunimaks muutmine. Esiteks ei ole äritegevuse eesmärk altruistlik linnaruumi kaunistamine ja selliseks tegevuseks ei ole saadud ka kooskõlastust vastavatelt linnaasutustelt. Teiseks, on sellise praktika levimisel ettearvamatud tagajärjed nii liiklusohtlikkuse seisukohast kui ka avaliku linnaruumi ja ehitiste koormamise näol visuaalse teabega, mis linnakujunduslikult võib osutuda sobimatuks. Tallinna linna arvates ei ole vaidlusaluste fotode eksponeerimisel olnud muud sisulist eesmärki peale kaupluse märgatavaks tegemise ja kauba müügi suurendamise. Tammsaare tee 111 valgustulbal kuvatud kaubamärgid „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ ning teave „Autopesu“ on reklaam RekS § 2 lg 1 punkti 3 ja määruse § 1 lg 1 p 1 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ka kaubamärk või ärinimi võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, ürituse edendamine või isiku käitumise avalikes huvides suunamine. Seejuures on kohus leidnud, et iga reklaam ei pea tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa. RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust

selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Seega on oluline nii teabe sisu, eksponeerimise viis kui ka eksponeerimise asukoht. Kõikide kütusemüüjate puhul on praktikas tavapärane, et tulpadel soovitakse eksponeerida kütusemüüja enda kaubamärki, teisi erinevaid kaubamärke (nt R-kiosk jt), kütuse liike ja hindasid valgustulpade erinevatel ja enamasti vahetatavatel moodulitel. Määruse § 6 lg 1 kohaselt võetakse maksustamisel aluseks reklaampind, milleks on asja pindala, mille vahendusel reklaami eksponeeritakse. Reklaami maksustatakse reklaami tervikliku eksponeerimise ulatuses. Maksuhaldur on kõikide kütusemüüjate puhul tõlgendanud määruse § 6 lg 1 maksukohustuslasele soodsamal viisil ning lugenud maksustatavaks tervikuks mitte valgustulba pindala, vaid valgustulba vahetatava mooduli pindala. Sellest tulenevalt saab nt tankla sissepääsu juures asuva valgustulba mooduli kütusemüüja kaubamärgi lugeda maksuvabaks teabeks, aga kauba nimetuse ja hinnateabe maksuliseks reklaamiks. Määruse § 6 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et tervikuks loetakse kogu valgustulbal asuv teave, ei võimaldaks mitte maksustada ka RekS § 2 lg 2 p 2 loetletud elemente (isikule objektiivselt tajutav tervik on sellisel juhul kogu valgustulp). Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur igakordselt kütusemüüjate valgustulpade moodulitel eksponeeritud teavet mh ka valgustulba asukoha põhiselt. Vaidlustatud otsusega on Tammsaare tee 111 asuva valgustulba asukoht loetud RekS § 2 lg 2 p 2 piiridest väljuvaks (ehk valgustulp ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel ega selle sissepääsu juures). Valgustulba asukoha skeem on esitatud lisas 6 ja fotod lisades 7-10. Lisadelt nähtub, et valguspost asub ristmikul, see on paigaldatud eesmärgiga saavutada suurem avalikkuse tähelepanu ja valguspostil puudub tajutav seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Tegemist ei ole kohatähistusega RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 mõttes. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2011 lahendis haldusasjas 3-11-1062 märkis kohus, et Reklaamimaksu eesmärk ei ole pelgalt kohalikule omavalitsusele fiskaalse kasu toomine, vaid ka ülemäärase avaliku ruumi koormava info hulga vähendamine. Maksuobjektiks saab aga olla vaid selline teave, ilma milleta on tarbijatel piisavalt teavet kaubandustegevuse ja pakutavate teenuste ja müüdava kauba kohta. Maksuvabalt tuleb anda võimalus ettevõtjale jagada teavet selle kohta, kuidas ettevõtja müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga seda, kuidas ettevõtja tegevuskohta on võimalik üles leida. Küsimusele, kas sõidutee ääres autojuhtidele suunatud teave müügikoha olemasolu kohta esitatud viisil on vajalik, et nad leiaksid piisavalt lihtsalt sissepääsu kioskisse, tuleb ringkonnakohtu arvates vastata eitavalt. Seega on tegemist teabega, millel eksponeeritud teave (kõik valgustulba moodulid) loetakse reklaamiks teabe eksponeerimise asukoha ja ka sisu tõttu. Kaebaja majandustegevuse koha leidmiseks saaks maksuvabalt edukalt samas kohas eksponeerida ka neutraalset liiklusmärki. Lootsi 1 valgustulbal kuvatud kaubamärgid „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ on reklaam Lootsi 1 asuva valgustulba asukoha skeem on esitatud lisas 11 ja foto lisas 12. Otsusega on maksuhaldur hinnanud valgustulba asukoha tankla sissepääsu tajutavas läheduses olevaks. Valgustulba ja sissepääsu vahe on 12,87 m. Antud kaalutlusest lähtuvalt tagastati otsusega valgustulbal eksponeeritud majandustegevuse koha liigi (RekS § 2 lg 2 p 2 , määruse § 1 lg 2 p 2) eest tasutud reklaamimaks. Samas jäeti tagastusnõue rahuldamata sama valgustulba teisel moodulil eksponeeritud kaubamärkide „Routex R“, „DKV“, „UTA“ eest põhjusel, et majandustegevuse koha liigi tähistuse erandi alla ei kvalifitseeru kolmandatele isikutele kuuluvate kaubamärkide maksuvaba eksponeerimine. Sellisele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-13-829, märkides otse p 12, et „Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et RekS § 2 lg 2 p-le 2 tuginedes võib majandustegevuse kohas reklaamimaksu tasumata välja panna mis tahes kaubamärke. Eelnimetatud norm välistab reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse. Igasugune muu teave, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse koha tähistamine, vaid teabe andmine selles kohas osutatavate teenuste või müüdava kauba kohta, on reklaam. Reklaamiks on ka tegevuskohas avaldatud info selle kohta,

milliseid kaubamärke kandvate seadmete osas teenust osutatakse või milliseid kaubamärke kandvaid kaupu müüakse.“

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Toompuiestee 37 kohvipoe akendel eksponeeritud kleebised ning Lootsi 1 ja Tammsaare tee 111 asuvatel valgustulpadel olev teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „Truck Diesel“ ja „Autopesu“ on käsitletavad reklaamina reklaami mõiste kohaselt. Esiteks kohus käsitleb Toompuiestee 37 eksponeeritud kleebistega seonduvat. Circle K (end.Statoil) avas 30.09.2015 aastal Balti jaamas Tallinnas asukohaga Toompuiestee 37 kaupluse. Kaupluse vaateakendele paigutati kleebised kohvitassi ja saiakeste ning kohvitassi ja hamburgeri ning hot-dogiga. Kaebaja väitel nimetatud kleebiseid ei ole reklaamina käsitatavad. Vastustaja on vastupidisel seisukohal. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kleebistel kujutatud kohvitassi ja saiakeste (vasakpoolsetel akendel) ning kohvitassi ning hot-dogi ja hamburgerite (parempoolsetel akendel) pildid ei ole intensiivsed üleskutsed kauba ostmiseks, vaid kleebiste näol annab ettevõtja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb (toidu- ja esmatarbekaupade müük) ning samuti muudavad kleebised tegevuskohta visuaalselt kaunimaks ning et piltidel ei ole kujutatud kaebaja poolt eksklusiivselt müüdavaid või unikaalseid tooteid, mida möödakäijaid intensiivselt kutsutaks poodi ostma, vaid kasutatud on universaalseid illustratiivseid kujutisi kohvijoogist, pagaritoodetest ja kiirtoidust andmaks ülevaadet poest müüdavate kaupade kategooriatest. Kaebuse esitaja märgib, et kuna Circle K põhitegevusala on mootorikütuste jaemüük, mida esmakordselt Balti jaama kauplemispunktis ei teostata, siis on kohane kleebiste abil antav teavitus, et Balti jaamas on tegemist üksnes kohvipoega. Kaebaja leiab, et kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse kohta liigi tähistamisega, siis seda ei loeta Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 2 ning määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Vastustaja on seisukohal, et Toompuiestee 37 eksponeeritud fotode puhul on tegemist reklaamiga. Antud juhul on fotod paigutatud hoone fassaadi akendele, kus asub kaebaja tegevuskoht ning fotod on vaadeldavad tänaval möödujate poolt. Seega leiab vastustaja, et tegevuskoha vaateakendel eksponeeritud teave on kvalifitseeritav välireklaamina selle asukoha (linnatänavaga külgnev ala) tõttu. Vastustaja märgib, et selliselt eksponeeritud fotod tõmbavad möödujate tähelepanu kauplusele oluliselt intensiivsemalt kui nt neutraalne ja maksuvaba tegevuskoha tähistus sõnalises vormis (nt „kohvipood“), millist kaebaja hoonel ei ole pidanud vajalikuks maksuvabana avaldada. Vastustaja arvates on fotod pilkupüüdvad, mõjutavad tarbija teadvust ja maitsemeeli ning viitavad eesmärgile kutsuda möödujates esile soovi kohvipoe külastamiseks ja suurendada seeläbi kauba müüki ning et vaidlusaluste fotode eksponeerimisel olnud kaebajal muud sisulist eesmärki peale kaupluse märgatavaks tegemise ja kauba müügi suurendamise. Vastustaja leiab, et kleebistel on kujutatud müüdavaid tooteid (mitte tegevuskoha liiki) viisil, mille üldtajutav kuju muudab teabe reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, mille kohaselt reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et Circle K kohvipoe akendel eksponeeritud fotod on käsitletavad reklaamina. Kohus nõustub kaebuse esitaja põhjendustega, mida ei hakka tervikuna üle kordama. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kleebistel kujutatud kohvitasside ning saiakeste, hot-dogi ja hamburgeride pildid ei ole intensiivsed üleskutsed kauba ostmiseks, vaid kleebiste näol antakse tarbijale infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas Circle K veel peale mootorikütuste jaemüügi (põhitegevusala) tegutseb (toidu- ja esmatarbekaupade müük). Kohus nõustub kaebajaga, et kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse kohta liigi tähistamisega, siis seda ei lugeda Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 ning määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Teiseks kohus käsitleb Lootsi 1 ja Tammsaare 111 asuvatel valgustulpadel oleva teabega „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „Truck Diesel“ ja „Autopesu“ seonduvat. Kaebuse esitaja on seisukohal, et valgustulpadel olev teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „Truck Diesel“ ja „Autopesu“ ei ole reklaam Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 tähenduses, kuna selles puudub intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Kaebaja väitel märgiste „Routex R“, „DVK“ ja „UTA“ (neutraalse kujundusega sõnalised märgid) peamine eesmärk on teavitada kliente vastavate rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide aktsepteerimisest vastustaja teenindusjaamas ning need on üksnes informatiivse iseloomuga. Kaebaja selgitab, et märgise „TruckDiesel“ peamine eesmärk on teavitada kliente veoautode tankuri olemasolust teenindusjaamas ning märgise „Autopesu“ peamine eesmärk on teavitada kliente autopesula olemasolust teenindusjaamas, seega nimetatud märgiste kaudu annab Circle K infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta. Kuna veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas vastustaja teenindusjaamas, on kohane märgiste kaudu antav teavitus. Kohtu hinnangul nimetatud märgiste eesmärk ei ole intensiivselt teenuste või kauba müüki edendada, vaid tegemist on teavitusega, mis ei ole reklaam. Kohus nõustub kaebajaga, et valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse vastustaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis tingimata kutsuks vastustaja teenindusjaama oste tegema ka juhuslikke möödujaid, kes muidu ei ole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit „TruckDiesel“ viitega. Kohus märgib, et neid märgistusi ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid saaks ilmselgelt pidada reklaamiks. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et valgustulbal kuvatud kaubamärgid „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ on reklaam. Kohtu arvates on tegemist teavitusega maksevahendite kasutamise kohta Circle K teenindusjaamas. Kohtu hinnangul nimetatud kaubamärke ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid saaks pidada reklaamiks ning nende eksponeerimise eesmärk ei ole intensiivselt teenuste või kauba müüki edendada, mistõttu ei ole tegemist reklaamiga. Samuti ei nõustu kohus vastustajaga, et ristmikul asuv valguspost on paigaldatud sinna eesmärgiga saavutada suurem avalikkuse tähelepanu ja valguspostil puudub tajutav seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Kohus nõustub kaebajaga, et valgustulba peamine eesmärk on teavitada kliente autopesula olemasolust Circle K teenindusjaamas ning et nimetatud märgiste kaudu annab Circle K infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta. Kuna kaebaja kinnitusel veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas Circle K teenindusjaamas, siis on kohane antud juhul ka märgiste kaudu antav teavitus. Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud märgiste eesmärk ei ole intensiivselt teenuste või kauba müüki edendada, seega ei ole tegemist reklaamiga.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsuses asjas nr 3-14-50912 punktis 8 on kohus asunud järgnevale seisukohale: „/.../Halduskohus on õigesti viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Äratuntavus tähendab muu hulgas seda, et reklaami kaudu peab olema identifitseeritav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse. Vaidlusalused köögivilju kujutavad kleebised on illustratiivsed ega kutsu üles ostma konkreetseid kaupu (paprikaid, tomateid) ega anna edasi infot kaebaja poolt müüdava kauba omaduste kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja tegevuskoha akendel eksponeeritud köögiviljade kleebised ei ole sedavõrd intensiivne üleskutse kaebaja poes müüdavate puu- ja köögiviljade ning teiste kaupade ostmiseks, mis kutsuks kaebaja kauplusesse sisseoste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud kauplust külastada. Seetõttu ei saa teavituse eesmärgiks pidada ka kauba müügi suurendamist ning vaidlusalused köögiviljade kleebised kaebaja kaupluse akendel ei ole käsitatavad reklaamina RekS § 2 lg 1 p 3 ning määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes. Erinevalt vastustajast on ringkonnakohus seisukohal, et kleebiste kujundus, sisu ja esitlusviis ei viita tavalise tähelepanu ja mõistliku arusaama juures sellele, et plakatite peamine eesmärk on konkreetse toote tarbijale tutvustamine ja selle toote müügi suurendamine. Ringkonnakohtu hinnangul annab kaebaja nende kleebiste kaudu infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb. Majandustegevuse registri väljavõtte (tl 7) kohaselt on kaebaja tegevusvaldkonnaks mh puu- ja köögiviljade jaemüük. Teavitamine jaekaubanduse valdkonnast ei ole käsitletav reklaamina. Vastustaja on viidanud asjaolule, et kaupluse nimi „ARARAT“ seondub tarbijate teadvuses eelkõige alkohoolsete jookide müügikohaga. Ringkonnakohus peab seda väidet usutavaks. Seega, kui vaidlusalused kleebised puuduksid, siis tarbijad tõenäoliselt ei teaks, et kaebaja tegutseb ka teistes jaemüügi valdkondades. Asjaolu, et illustratsioonid võivad mõjuda kaebaja ettevõtlusele positiivselt (kauplust külastavad isikud, kes muidu oleksid seda pidanud üksnes alkoholipoeks ega oleks sinna sisseoste tegema läinud), ei muuda ringkonnakohtu hinnangul teavitust reklaamiks. Tegemist on majandus- või kutsetegevuse koha liigi tähistamisega (vrd mööblipood, Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsus nr 3-13-829, p 10), mida RekS § 2 lg 2 p 2 ning määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei loeta reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele/.../. Eeltsiteeritud ringkonnakohtu lahendis on viide Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsuse asjas nr 3-13-829 punktile 10, milles märgitakse järgnevat: „/.../Ringkonnakohus sisustab RekS § 2 lg 2 p-i 2 halduskohtust erinevalt. Kirjad TINDID TOONERID, SEADMETE REMONT ja KASSETIDE TÄITMINE ei anna edasi majandustegevuse liiki, vaid majandustegevuse sisu, edastades kaebaja majandustegevuse kohta infot intensiivsemalt, kui RekS § 2 lg 2 p 2 ette näeb. Vastuseks kaebaja märkusele, et Tallinna linna tõlgenduse kohaselt oleks reklaamiga tegemist ka siis, kui kasutada kauplusel silti „Mööblikauplus“, märgib ringkonnakohus, et mõiste „mööblikauplus“ kajastab tegevuse liiki ning mahub seega RekS § 2 lg 2 p 2 reguleerimisalasse. Reklaamiga oleks tegemist juhul, kui tegevuskohas oleksid näiteks kirjad „pehme mööbel“, „lauad ja toolid“ jms/.../“. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt reklaam on teave, mis on avalikustatud mistahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Kohus käesolevas asjas leiab, et kõnealused kohvipoe akna kleebised ja valgustulbal olevad märgistused ei ole kaebaja poolt paigaldatud teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärgil ning seega ei ole reklaamiks reklaami mõistes.

RekS § 2 lg 2 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et reklaamina ei käsitata: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. RekS § 2 lg 2 p-le 2 välistab reklaami hulgast majandustegevuse koha tähistuse. Samuti määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p-d 1-3 sätestavad, et reklaamina ei käsitata: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teave); 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, toitlustusettevõtte puhul pakutavate toitude ja jookide menüü (v.a allahindlused, sooduskampaaniad ja eripakkumised), isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teabega. Kohus eeltoodust tulenevalt asub seisukohale, et vaidlusalused aknakleebised ja valgustulpade märgistused ei ole reklaamina käsitatavad ning ei loeta reklaamiks RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 mõistes ning seda ka juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud tingimustele. Kohtu hinnangul Circle K-le kuuluva kohvipoe akende kleebiste puhul on tegemist majandus-ja kutsetegevuse kohta liigi tähistamisega (võttes seejuures arvesse, et Circle K põhitegevusalaks on mootorikütuste jaemüük), millega teavitatakse tarbijaid, et tegemist on üksnes kohvipoega (mitte tanklaga/teenindusjaamaga). Lootsi 1 ja Tammsaare tee 111 asuvatel valgustulpadel olevate märgistuste puhul on kohtu arvates tegemist teavitusega, millises jaekaubanduse valdkonnas Circle K tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta ning kuna veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas Circle K teenindusjaamas, nagu kinnitas kaebaja, siis on igati kohane ka märgiste kaudu antav teavitus. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsus nr 5-1.12/24 osas, millega jäeti rahuldamata tagastusnõue 337,50 eurot ning määrati tasumisele kuuluva reklaamimaksu summas 337,50 eurot on õigusvastane ning selles osas tuleb kaevatav otsus tühistada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja kinnitas, et kaebaja menetluskulud seisnevad üksnes riigilõivu tasumises summas 15 eurot, mille väljamõistmist vastustajalt taotletakse. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu, summas 15 eurot, kandes selle summa kaebuse esitaja poolt nimetatud arvelduskontole. Kaebajal tuleb teavitada vastustajat, millisele arvelduskontole menetluskulude summa kandmist soovitakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHUS

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.