Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
14.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-862
Haldusasi
K.O.a kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt 2017. aasta eest saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 500 eurot.
Menetlusosalised
Kaebaja: K.O. Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Eero Tonka Vastustaja: Tallinna linn
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
K.O.a ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmiti 07.09.2017 töövõtuleping nr 116/137, mille kohaselt K.O. (töövõtja) kohustus tegema lepingu punktis 1 nimetatud töid. Tallinna Linnplaneerimise Ameti 29.12.2017 käskkirjaga nr 2-1/68 „Teenistusse võtmine“ võeti K.O. teenistusse ja nimetati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna kooseisus oleva juristi ametikohale alates 01.01.2018 katseajaga 4 kuud (katseaja lõpp 30.04.2018). 27.04.2018 esitati K.O.ale käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta 30.04.2018. Käskkirja p 5.1 kohaselt hüvitatakse kasutamata puhkus 12 kalendripäeva ulatuses. 27.04.2018 esitas K.O. kohtule kaebuse, milles palus Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt välja mõista 2017. kalendriaasta eest saamata jäänud 10 päeva puhkuse hüvitis summas 500,00 eurot ning saamata jäänud puhkuse hüvitise tasumisega viivitamise eest viivis alates 01.05.2018 kuni hüvitise põhinõude täieliku tasumiseni.
21.05.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.28.05.2018 kohtunõudega küsis kohus vastustajalt täiendavat informatsiooni kaebusega seonduvate asjaolude kohta, sh kaebajaga 07.09.2017 sõlmitud töövtulepingu nr 1-16/137 õigusliku olemuse kohta. Vastustaja vastas kohtunõudele 04.06.2018.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 p-de 1 ja 2 kohaselt on avalik teenistus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine (ametnik) või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö (töötaja). Tallinna linna vastusest kohtule ilmneb, et K.O.a (töövõtja) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (tellija) vahel 07.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-16/137 puhul oli tegemist eraõigusliku võlaõigussuhtega. 07.09.2017 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et kaebaja (töövõtja) ülesandeks oli ehitusosakonna juriidiline nõustamine. Vastustaja selgituse kohaselt 07.09.2017 ei olnud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus ühtki juristi ülesannetega töötaja või ametniku ametikohta. ATS § 8 lg 1 kohaselt on teenistuskoht ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Kohtule on esitatud Tallinna Linnavolikogu 15.12.2016 otsus nr 186 (tl 41-60), millega kinnitati Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 01.01.2017. Dokumendist on näha, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonnas puudusid 2017. aastal juristi ametikohad. Seega ei saanud kaebajal 2017. aastal olla teenistussuhet Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Tallinna Linnavolikogu 07.12.2017 otsusega nr 168 kinnitati Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 01.01.2018 (tl 61-79). Nimetatud otsusest nähtub, et juristi ametikohad loodi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisu alles alates 01.01.2018. Kaebaja esitas 27.12.2017 vastustajale ehitusosakonna juristi ametikohale kandideerimiseks dokumendid (tl (111-113). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.12.2017 käskkirjaga nr 2-1/68 võeti kaebaja teenistusse ja nimetati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus olevale juristi ametikohale alates 01.01.2018 katseajaga 4 kuud (katseaja lõpp 30.04.2018). Vastustaja kinnitusel ei kandunud 07.09.2017 töövõtulepingu alusel sõlmitud töötamise suhe 01.01.2018 üle teenistussuhteks. Töövõtulepingu punktis 14 sätestatu järgi leping jõustus 18.09.2017 ja lõppes 31.12.2017. Sama punkt nägi ette, et kui pooled soovivad lepingut pikendada, sõlmitakse uus leping järgmiseks perioodiks. Eeltoodu alusel on kohus kindlaks teinud, et K.O.a ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahel 07.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-16/137 puhul oli tegemist eraõigusliku võlaõigussuhtega ning selle pinnalt tõusetunud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuivõrd nimetatud töövõtulepingu puhul kehtib Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 2, siis peab kaebaja pöörduma selle lepingu pinnalt tõusetunud vaidluste lahendamiseks (sh saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudega) töövaidluskomisjoni poole, kuna sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel ning tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 1 läbi vaatamata. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.