Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-653
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Puudutatud isik – X OÜ, seaduslik esindaja YY
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tagavate
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-653 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 03.04.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba sissenõude pööramiseks X OÜ rahalistele ja varalistele õigustele (arestida X OÜ pangakontod Eesti krediidiasutustes 14 103,83 euro ulatuses ning maksukohustuslase tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigus ja rahalised õigused AS LHV Pank vastu kokku 13 681,57 euro ulatuses). Taotluse kohaselt kontrollib MTA 22.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038848-1 alusel X OÜ november 2015 – veebruar 2016 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. X OÜ on nimetatud käibemaksudeklaratsioonidel (KMD) kajastanud E OÜ-lt ja J OÜ-lt soetatud teenustelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna kokku summas 23 235,80 eurot. E OÜ arvetes kajastatud teenuste soetamisel on X OÜ teinud perioodil 2015 november – 2016
3-18-653 veebruar Swedbank AS pangakontolt väljamakseid kogusummas 18 198,40 eurot. Maksuhaldur oli seisukohal, et X OÜ ei ole tegelikkuses E OÜ nimel perioodil november– detsember 2015 väljastatud arvetel nr 101, 102, 103, 104 ja 105 ja J OÜ nimel perioodil jaanuar‒veebruar 2016 väljastatud arvetel nr 004-0229 ja 003-0125 kajastatud teenuseid soetanud. Dokumendid on vormistatud tagantjärele, eesmärgiga jätta mulje tehingute toimumisest. Kuna väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 loetletud nõuetele ning arvetel kajastatud äriühingute vahel tehingute teostatus ei leidnud kinnitust, siis puudus X OÜ-l õigus nende äriühingute nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuste soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. X OÜ on teinud perioodil 2015 november – 2016 veebruar pangakontolt väljamakseid E OÜle. Kuna X OÜ ja E OÜ vahel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud ning E OÜ-le tehtud väljamaksete kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid, siis tuleb need maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Kontrolli tulemusel suureneb X OÜ maksukohustus kokku 27 785,40 euro võrra (käibemaks 23 235,80 + tulumaks 4549,60). Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlust, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse. Olukorras, kus isik on esitanud teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Lisaks on X OÜ 2017. a jooksul esitatud KMD-d varifirmale iseloomulike tunnustega: käibelt arvestatud käibemaks on üldjuhul võrdne sisendkäibemaksuga, mille tulemusena on deklareeritud minimaalselt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Jaanuar ja veebruar 2018 KMD-l ei ole X OÜ 20% määraga maksustatavat käivet deklareerinud. Alates juunist 2017 kuni tänaseni ei deklareeri X OÜ väljamakseid ühelegi isikule, mis samuti võib viidata asjaolule, et äriühing hakkab oma tegevust lõpetama. 2017. a majandusaasta aruannet ei ole X OÜ esitanud, mistõttu puudub MTA-l ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on põhivara summas 31 712 eurot, kuid MTAle teadaolevalt puudub X OÜ-l hetkel põhivara. MTA-l puudub ülevaade ka X OÜ arvelduskontol olevast rahast. Isegi kui kontol oleks piisavalt raha, on tegemist väga likviidse ning ajas muutuva varaga. Lisaks võivad X OÜ jooksvad kohustused (nt 2016. a majandusaasta aruandest tulenevad kohustused kokku summas 60 419 eurot) raskendada määratava maksusumma (s.o 27 785,40 eurot) tasumist tulevikus. MTA-le teadaolevalt on X OÜ raamatupidaja ja kontrollitava perioodi deklaratsioonide esitaja LL kriminaalasjas nr XXX süüdi mõistetud maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil KMD-des valeandmete deklareerimises või sellele kaasaaitamises. Käesoleval hetkel on LL-l kehtiv seos 16 äriühinguga ja osadel nendest on samuti kehtiv maksuvõlg. X OÜ on maksumenetluse käigus pidevalt rikkunud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust, jättes vajalikud dokumendid esitamata ja teabe andmata. Seega on MTA-l alust arvata, et X OÜ kasutab ka pärast maksuotsuse väljastamist võimalusi maksukohustuse vältimiseks. Koostatava maksuotsusega tuleks X OÜ-l tasuda maksusumma 27 785,40 eurot. MTA hinnangul ei ole maksukohustuse täitmine äriühingu poolt tagatud järgmistel põhjustel: 1) seisuga 02.04.2018 on X OÜ ettemaksukonto saldo 8,93 eurot; 2) X OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara; 3) väikelaeva registri kohaselt ei kuulu X OÜ-le väikelaevu; 4) X OÜ ei oma väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid; 5) Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu X OÜ-le sõidukeid; 6) MTA ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). 2(7)
3-18-653 MTA taotleb kohtult luba arestida X OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse AS LHV Pank vastu, mis tuleneb Mercedes Benz CLA 45 kasutamise aluseks olevast kapitalirendilepingust nr 137588 LHV Pank AS-ga või antud lepingu lõppemisega seotud tulevikus tekkivad AS LHV Pank rahalised kohustused X OÜ ees. Kuna maksukohustuslasel puudub muu vara, mille arestimisel oleks võimalik tagada määratava maksukohustuse tasumine, on põhjendatud aresti seadmine vallasasja omandiõiguse üleandmise nõudeõigusele. Täiendavalt on põhjendatud X OÜ pangakontode arestimine summas 14 103,83 eurot (määratav maksusumma (ei sisalda intressisummat), millest on lahutatud taotletava varalise õiguse summa ehk 27 785,40–13 681,57=14 103,83). X OÜ pangakontode arestimine on ainuke võimalus saada kätte äriühingu kogu võimalik määratav maksusumma. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur X OÜ vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 27 785,40 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 esitatud loetelule. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 27 785,40 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.04.2018 määrusega taotluse (resolutsiooni p 1) ning andis resolutsiooni p-ga 2 MTA-le loa arestida Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks X OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõigus ja rahalised õigused, mis tulenevad AS-ga LHV Pank sõlmitud lepingust nr 137588, kokku summas 13 681,57 eurot (p 2.1). Samuti andis kohus MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks aresti seadmist kõikides Eesti krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses (p 2.2). MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 22.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038848 alusel X OÜ november 2015 ‒ veebruar 2016 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Taotlusest nähtuvalt on maksuhalduril alust arvata, et mitmetel arvetel kajastatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud ning väidetavalt tehtud tehingutega seotud dokumendid on vormistatud tagantjärele. Seega puudub X OÜ-l nendel arvetel kajastatud teenuste osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd neid tehinguid ilmselt tegelikkuses ei toimunud, tuleb ka nende alusel tehtud väljamaksed tulumaksuga maksustada kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Arvestades maksuhalduri taotluses ning selle lisades märgitut, on tõenäoline, et X OÜ-le määrataks rahaline kohustus summas 27 785,40 eurot. Taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Võttes arvesse MTA poolt taotluse p-s 3 esitatud selgitusi, saab maksuhalduri kahtlust kontrolli tulemusel antava haldusakti (maksuotsuse) sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse osas põhjendatuks pidada. MTA on oma kahtlusi veenvalt põhistanud ning nõustub, et arvestades maksupettuse toimepanemise kahtlust, tegevuse lõpetamise viitavaid asjaolusid, äriühingu teadaolevat majanduslikku seisu (vähene vara ning võrdlemisi suured 3(7)
3-18-653 kohustused) ning võimaliku määratava maksukohustuse suurust, on põhjendatud kahtlus, et antava maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Põhjendatud on anda MTA-le luba arestida X OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmised nõudeõigus ja rahalised õigused AS-i LHV Pank vastu kokku 13 681,57 euro ulatuses. Nimetatud nõudeõiguse arestimine ei takista oluliselt X OÜ tavapärase majandustegevuse jätkamist, kuid aitab osaliselt tagada võimalikku maksumenetluse tulemusena tekkivat MTA nõuet. Et nimetatud meede aitab võimalikku MTA nõuet üksnes osaliselt tagada, on põhjendatud anda MTA-le luba taotleda ka X OÜ pangakontode arestimist. Maksuhaldur on kinnitanud, et MTA lõpetab määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile tagatise suuruses 27 785,40 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui X OÜ soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 27 785,40 eurot. MKS ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ palub 07.05.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2018 määrus osas, millega halduskohus andis MTA-le loa aresti seadmiseks kõikides krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses või alternatiivselt võimaldada tasuda arestitud summa ühe aasta jooksul selliselt, et igakuiselt ei oleks arestitud rohkem kui 1175,32 eurot. X OÜ on tegutsev ettevõte, mis teostab fassaaditöid. Vaieldavad tehingud on seotud objektidega, kus tellijaks olid korteriühistud. Kaebaja tegevusperiood on märts‒detsember, mil on võimalik fassaaditöid teha. Talvisel perioodil ettevõte reeglina majandustegevust ei oma, vaid toimub läbirääkimiste pidamine uue majandusaasta objektide suhtes, lepingute sõlmimine, hinnapakkumiste koostamine, objektide ülevaatus, üksikud parandustööd objektidel jne. MTA taotletud abinõu rakendamisega on saavutatud hoopis vastupidine tulemus, kus kaebaja majandustegevus on niivõrd takistatud, et ettevõte peab kaaluma võimalust tegevuse lõpetamiseks, et vältida kahju tekkimist oma klientidele. Ettevõttel on leppetrahvide maksmise kohustus, mille läbi suurenevad ettevõtte võlgnevused. Makseraskustes ettevõttele ei ole ehitusmaterjalide müüjad valmis aga ehitusmaterjale väljastama jne. MTA ei ole millegagi põhistanud seda, et tegemist oleks varifirmaga. MTA järeldus, et majandustegevus puudub viimastel kuudel ja see viitab varifirmale, on alusetu. Ettevõttel ei olegi olulist majandustegevust aasta lõpus ja alguses, mil fassaaditöid teha ei saa. X OÜ on esitanud 2016. a majandusaasta aruande, eelmise majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg on alles 30.06.2017. Selle koostamine käib ja see esitatakse nõutud ajaks. MTA arvamus, et X OÜ jooksvad kohustused võivad raskendada määratava maksusumma tasumist tulevikus, on oletuslikud. 2017. majandusaasta käigus on õnnestunud vähendada X OÜ kohustusi. Määruskaebuse esitaja esitab koostamisel oleva vahebilansi seisuga 30.04.2018. X OÜ-l puudub igasugune teave ja seos viidatud kriminaalasjaga. LL tegevus ei puuduta kuidagi kaebaja tegevust, LL ei ole kaebaja töötaja, juhatuse liige ega osanik, vaid osutab käsunduslepingu alusel teenust.
4(7)
3-18-653 X OÜ on esitanud maksumenetluse käigus oma vastuväited, vajalikud lepingud, selgitused. X OÜ juhatuse liige YY on teinud piisavalt koostööd MTA-ga. Kuna YY on ainuke juhatuse liige, siis ei ole tal võimalik MTA seatud tähtaegadel kõiki dokumente esitada ja ilmuda MTA asukohta selgitusi andma. X OÜ soovib tulevase maksuotsuse vaidlustada. X OÜ omab põhivara, mis on seotud ehitustegevusega. Ettevõtte käibevahendite arestimine raskendab oluliselt edasist majandustegevust ning ka võimalikku maksukohustuse täitmist tulevikus. Lisaks omandiõiguse riivele rikub ennetava aresti seadmine ka õigust tegeleda ettevõtlusega. Maksuhalduri soovitud tagatist ei ole äriühingul võimalik anda. Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamine taotletud ulatuses ei ole võimalik, siis palub määruskaebuse esitaja lubada 14 103,83 euro arestimine selliselt, et iga kuu laekuks MTA-le 1175,32 eurot. Selliselt on ilmselt juba enne maksuvaidluse lõppu võimalik tasuda suurem osa võimalikust maksuvõlast.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 23.05.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja väide, et tema majandustegevus muutub seoses MTA tegevusega oluliselt raskemaks, ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole veenvalt ära näidanud, kuidas pangakonto arest toob kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi. MTA on oma 02.04.2018 taotluses kirjeldanud, millest tuleneb MTA kahtlus, et määruskaebuse esitaja võib lõpetada oma majandustegevuse ja miks on maksuhaldur seisukohal, et X OÜ puhul on tegemist varifirmale iseloomulike tunnustega äriühinguga. X OÜ 2017. a jooksul esitatud KMD-d on varifirmale iseloomulike tunnustega ja jaanuar ning veebruar 2018 KMD-l ei ole X OÜ 20% määraga maksustatavat käivet deklareerinud. Alates juunist 2017 kuni tänaseni ei deklareeri X OÜ TSD11 lisal 1 väljamakseid ühelegi isikule, mis samuti võib viidata asjaolule, et äriühing hakkab oma tegevust lõpetama. Ehitus Insenerid OÜ ei ole esitanud 2017. a majandusaasta aruannet taotluse koostamise seisuga ning puudub ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud bilanss ei saa olla tõendiks, kuna on esitatud allkirjastamata kujul ega pruugi kajastada äriühingu tegelikku majanduslikku seisu. Isegi kui võtta arvesse bilansis kajastatut, võib märkida, et kuna 30.04.2018 seisuga on äriühingul kohustusi summas 61 612 eurot, võib see raskendada maksuotsusega määratud maksusumma tasumist. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega kaasaaitamiskohustuse täitmise osas. Maksuotsuse väljastamise seisuga (17.04.2018) oli määruskaebuse esitajal täitmata MTA 22.11.2016 korraldus nr 12.2-3/038848-1 ning esitamata korraldusega küsitud kontrollitava perioodi ostuarved. Kontrolli alguses pikendas maksuhaldur nimetatud dokumentide esitamise tähtaega kuu aja võrra 02.12.2016 otsusega nr 12.2-3/038848-2. Vaatamata sellele olid maksuotsuse väljastamise hetkel kontrollitava perioodi ostuarved esitamata. Lisaks on kõnealuses maksumenetluses pikendatud ka kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega 32 päeva võrra, kuid määruskaebuse esitaja eriarvamust ei esitanud. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tagatist, kinnitab seda, et isik ei ole ilmselt suuteline maksuotsusega määratavaid maksukohustusi täitma. Määruskaebuse esitaja alternatiivset taotlust võimaldada tasuda arestitud summa ühe aasta jooksul võrdsetes osades arveldusarvet täies ulatuses arestimata ei saa rahuldada. Äriühing ei ole maksuvõimeline ning esineb suur risk, et ta ei ole võimeline maksegraafikut täitma. Lisaks on äriühingu
5(7)
3-18-653 arveldusarve arestitud summas 14 103,83 eurot, mitte täies ulatuses, nagu määruskaebuses märgitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.X OÜ on vaidlustanud halduskohtu 05.04.2018 määruse osas, millega halduskohus andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks aresti seadmist kõikides Eesti krediidiasutustes olevatele X OÜ pangakontodele 14 103,83 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 05.04.2018 määruse tühistamiseks või muutmiseks taotletud ulatuses puudub alus.
6.Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollis taotluse esitamise ajal maksude tasumise õigsust. Taotluses oli märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p 3). X OÜ maksukohustus määrati MTA kinnitusel kindlaks 17.04.2018 maksuotsusega (MTA vastus määruskebusele).
7.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, st ka loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust.
8.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja nr 3 3 1 16 12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-413, p 22).
9.Halduskohtu määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et X OÜ võib olla pannud toime maksupettuse. Seda kahtlust on MTA taotluses piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja ei ole maksupettuse kahtlusele vastuväiteid esitanud. Lisaks on MTA välja toonud, et X OÜ on 2017. a jooksul esitanud KMD-d varifirmale iseloomulike tunnustega. Alates juunist 2017 ei ole X OÜ deklareerinud väljamakseid ühelegi isikule, kuigi määruskaebuse kohaselt tegeleb äriühing fassaaditöödega just suvisel perioodil.
10.Määruskaebuses leitakse, et pangakontode arest raskendab oluliselt X OÜ majandustegevust ja võimaliku maksukohustuse täitmist tulevikus. Lisaks omandiõiguse riivele rikub ennetava aresti seadmine määruskaebuse esitaja õigust tegeleda ettevõtlusega, käibevahendite puuduse tõttu ei ole võimalik hankida vajalikke materjale, maksta tarnijatele, hankijatele, tekivad võlgnevused, maksehäired ning uusi töid on väga raske saada. 6(7)
3-18-653 Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enam koormavaid täitetoiminguid ning selle tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine. Samas puudub kohtul kindlus, et X OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ning ei ole maksuotsuse täitmise ajaks varatu. Juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Määruskaebuse esitajal puudub registrisse kantav vara. X OÜ 2016. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingul põhivara summas 31 712 eurot, kuid MTAle teadaolevalt puudub X OÜ-l hetkel põhivara. 30.04.2018 seisuga on esitatud bilansi kohaselt äriühingul kohustusi summas 61 612 eurot, mis võib raskendada maksuotsusega määratud maksusumma tasumist. MTA-l puuduvad andmed äriühingu arvelduskontodel olevast rahast. Pangakonto arestimata jätmine tähendaks ilmselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, kuna isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik heauskselt tagab enda maksujõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik maksunõue sisse nõuda. Määruskaebuse esitaja pole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks maksusummat tõhusalt tagada. Kui isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja soov jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise. Praegusel juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle määruskaebuse esitaja huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Määruskaebuse esitaja alternatiivse taotluse – võimaldada tasuda arestitud summa (14 103,83 eurot) ühe aasta jooksul võrdsetes osades (igakuiselt 1175,32 eurot) ilma arvelduarvet täies ulatuses arestimata – rahuldamiseks ei ole alust. Maksuhaldur on oma 02.04.2018 taotluses põhjalikult selgitanud, miks ei saa äriühingut pidada maksuvõimeliseks. Sellest ning määruskaebuse esitajal lasuva maksupettuse kahtlusest tulenevalt on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et äriühing ei oleks võimeline taotletud maksegraafikut täitma.
12.Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.