XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.10.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/040161-11 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti poolt riiklikus pensionikindlustuse registris kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks taastada muudetud andmed riiklikus pensionikindlustuse registris
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX, esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 22.06.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 04.09.2015 otsusega nr 1 XXX vanemahüvitise alates 01.12.2015 kuni 07.02.2017 XXX kasvatamiseks summas 2548,9 eurot kuus, võttes aluseks 2014. aasta sotsiaalmaksu summas 10 093,66 eurot, 21.04.2017 otsusega nr 2 vanemahüvitise alates 15.07.2017 kuni 22.09.2018 XXX kasvatamiseks summas 2548,9 eurot kuus, võttes aluseks 2014. aasta sotsiaalmaksu ning otsusega nr 3 vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe summas 6929 eurot.
2.11.05.2017 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) korralduse nr 12.2-3/040161-1 alusel XXX OÜ tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2014 kuni jaanuar 2015.
3.29.08.2017 korraldusega nr 12.2-3/040161-8 kaasas maksuhaldur menetlusse XXX, kelle õigusi ja kohustusi kontroll võis puudutada, ning kohustas teda seletuse andmiseks ja dokumentide esitamiseks ilmuma maksuaudiitori juurde 07.09.2017. XXX korraldusega määratud tähtajaks selgitusi andma ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Korralduse tagastas AS Eesti Post 18.09.2017 märkusega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“.
4.MTA jõudis 21.09.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/040161-9 XXX OÜ-le järeldusele, et perioodil jaanuar 2014 kuni jaanuar 2015 on äriühing kajastanud jaanuari 2014 kuni jaanuari 2015 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) valeandmeid, kuna XXX ei olnud perioodil jaanuar 2014 kuni jaanuar 2015 lepingulisi suhteid XXX OÜ-ga ning äriühing ei ole talle väljamakseid teinud.
5.23.10.2017 väljastas MTA XXX Grupp OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/040161-11 (vaidlustatud maksuotsus), millega vähendas XXX OÜ jaanuari 2014 kuni jaanuari 2015 (k.a) kinnipeetud tulumaksu kohustust 4963,73 eurot, arvestatud sotsiaalmaksu kohustust 8791,20 eurot, kinnipeetud kogumispensioni maksete kohustust 532,80 eurot ning kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmaksete kohustust 790,20 eurot, kokku 15 077,93 euro võrra. Nii 21.09.2017 akti arvamuse avaldamiseks (kontrollakti alusel) kui ka 23.10.2017 teate maksuotsuse koostamise kohta edastas maksuhaldur ka XXX, kuid ka need tagastas postiasutus hoiutähtaja möödumise tõttu vastavalt 18.10.2017 ja 14.11.2017.
6.SKA tunnistas 07.11.2017 otsuses nr 9.VH-2/14229 „Vanemahüvitise ning vanemahüvitise ja sünnihüvitise vahe määramise otsuse kehtetuks tunnistamine“ SKA 04.09.2015 vanemahüvitise määramise otsuse nr 1 , 21.04.2017 vanemahüvitise määramise otsuse nr 2 ja vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe määramise otsuse nr 3 kehtetuks tagasiulatuvalt selle jõustumise hetkest alates ning andis välja korrigeeritud andmete alusel uued vanemahüvitise otsused. Otsuse kohaselt on 19.10.2017 MTA-st saabunud isikustatud sotsiaalmaksu andmetel muutunud XXX 2014 aasta sotsiaalmaksu summa. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel oli XXX 2014. aasta sotsiaalmaks enne 10 093,66 eurot, nüüd 1797,46 eurot. SKA määras 07.11.2017 otsusega nr 4 XXX vanemahüvitise alates 01.12.2015 kuni 07.02.2017 XXX kasvatamiseks summas 453,9 eurot kuus ning otsusega nr 5 määras XXX kasvatamiseks alates 15.07.2017 kuni 22.09.2018 vanemahüvitise summas 453,9 eurot kuus.
7.04.12.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus MTA tegevuse, mis seisnes XXX isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks, MTA-le ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada faktilised tagajärjed ja taastada MTA poolt muudetud andmed riiklikus registris ning MTA maksuotsuse tühistamiseks ulatuses, millega MTA muutis XXX isikustatud sotsiaalmaksu andmeid riiklikus registris. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada MTA maksuotsuse kehtivus osas, millega MTA muutis XXX isikustatud sotsiaalmaksu andmeid riiklikus registris.
8.Tartu Halduskohus jättis 19.12.2017 määruses XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. 17.01.2018 esitas XXX kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus halduskohtul tühistada MTA 23.10.2017 maksuotsus nr 12.2-3/040161-11 täies ulatuses, teha kindlaks MTA poolt riiklikus pensionikindlustuse registris kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmise
õigusvastasus ning teha MTA-le ettekirjutus muudetud andmete taastamiseks riiklikus pensionikindlustuse registris. Kaebaja jäi kaebuses kaebeõiguse ja kaebuse tähtaegsuse osas avaldatu juurde. Tartu Halduskohus luges 20.02.2018 määruses XXX kaebuse tähtaegselt esitatuks, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
9.Kaebaja leiab, et talle ei tagatud maksumenetluses ärakuulamisõigust ja ta ei saanud avaldada maksuotsuse kohta oma seisukohta. Ärakuulamisõiguse rikkumine on kaasa toonud põhjendamatu otsustuse. Kaebaja väidab, et töötas XXX OÜ-s ja see on üheselt tõendatud. Kaebaja kinnitab, et temale on tehtud väljamakseid XXX OÜ poolt summas, milles need olid tööandja poolt deklareeritud MTA-le esitatavates deklaratsioonides. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on tehtud isikule, keda maksuotsuse tegemise ajal ei eksisteerinud, kuna XXX OÜ kustutati äriregistrist 20.10.2017, seega enne maksuotsuse tegemist. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et maksuotsuse subjekti õigusvõime puudumine on oluline puudus, millele tähelepanu pööramata jätmine peab kaasa tooma maksuotsuse tühistamise.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei olnud kaebajal perioodil jaanuar 2014 kuni jaanuar 2015 lepingulisi suhteid XXX OÜ-ga ning äriühing ei ole talle väljamakseid teinud. Seega on XXX OÜ kajastanud jaanuari 2014 kuni jaanuari 2015 TSD-del valeandmeid. Väljamaksete TSD-del kajastamise eesmärk oli üksnes XXX füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasi saamise ning alusetu haigus- ja vanemahüvitise võimaldamine. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja tõsikindlalt tahab väita ja selgitada oma töötamist XXX OÜ-s, siis oleks pidanud ta maksumenetlusest osa võtma, mitte sellest kõrvale hoiduma. Maksumenetluses oleks kaebajal olnud võimalik selgitada oma töötamisega seonduvat ning maksuhaldurit veenda, et tema töötamine XXX OÜ-s oli reaalne, mitte näilik tegevus lihtsalt suurema vanemahüvitise saamiseks ehk sisuliselt hüvitispettus. Vastustaja kinnitab, et maksuhaldur on üritanud kaebajale menetlusdokumente korduvalt kätte toimetada, kuid kaebaja ise ei ole menetlusdokumente vastu võtnud ja pole ka praeguses kohtumenetluses selgitanud, miks ta ei saanud oma rahvastikuregistrijärgselt aadressilt menetlusdokumente vastu võtta. Vastustaja leiab, et kuigi näilikult on XXX OÜ õigusvõime registrist kustutamisega lõppenud, on üldõigusjärgluse korras läinud maksunõue üle ühendavale ühingule. Seega oli maksuotsuse tegemine täiesti võimalik ning ei saa öelda, et see oleks tehtud juriidilisele isikule, keda ei eksisteerinud maksuotsuse tegemise hetkel.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
11.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Vaidlustatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et XXX OÜ reaalseid palga väljamakseid XXX jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2015 ei teinud, järelikult ei olnud ka XXX OÜ-l õigus deklareerida näidatud palgaväljamakselt kinnipeetavaid ja arvestatavaid tööjõumakse ega kohustust neid tasuda.
13.Vaidlus on selles, kas XXX OÜ on kajastanud jaanuari 2014 kuni jaanuari 2015 TSD-del valeandmeid ja kas kaebaja 2014 sotsiaalmaksu andmed on vastavuses tegelikkusega.
14.Tõele ei vasta kaebaja väited nagu oleks ta enda kohta tehtud deklaratsioone ja tasumisi kontrollinud.
14.1.Maksuhaldur tuvastas XXX OÜ kontrolli käigus, et töötamise registri andmetel oli kaebaja alates 01.12.2014 kuni 09.03.2015 XXX OÜ töötaja ja talle deklareeriti nimetatud perioodil töötasu väljamakseid, kuid XXX OÜ poolt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud käibe andmetest nähtuvalt puudusid ettevõtlusest saadavad vahendid töötajatele väljamaksete tegemiseks. Alates veebruarist 2015 XXX nime TSD-des ei ole kajastatud ja oktoobrist 2014 kuni jaanuarini 2015 ei ole TSD-sid üldse maksuhaldurile esitatud.
14.2.Märtsis ja aprillis 2014 ei ole XXX OÜ-s kellelegi töötasu makstud ega arvestatud, samas ei ole kontrolliperioodil tehtud ka XXX OÜ pangakontodelt ühtegi töötasu väljamakset ei XXX ega ka kellelegi teisele. Samuti ei nähtu pangakontodelt sularaha väljavõtmisi, millest saanuks maksta töötasu sularahas. Alles 23.02.2015 esitas XXX OÜ korraga perioodi jaanuar 2014 kuni jaanuar 2015 kohta uued TSD-d (tl 39-40p), milles deklareeris väljamakseid XXX kokku summas 26 640 eurot, kuid reaalselt puudusid XXX OÜ-l vahendid sellises summas väljamakse tegemiseks. Nimetatut tõendab asjaolu, et seisuga 31.01.2015 oli OÜ pangakontodel kokku raha 3,85 eurot ning kassa jääk seisuga 30.04.2014 oli 0 eurot, kusjuures hilisemate perioodide kassa kohta andmed puuduvad.
14.3.Deklareeritud väljamaksetelt arvestati ja deklareeriti sotsiaalmaksu 8791,20 eurot, tulumaksu 4963,73 eurot, kohustusliku kogumispensioni makseid 532,80 eurot ja töötuskindlustusmakseid 790,20 (526,8+263,40) eurot (tl 41), kuid mis kõik on tänaseni maksmata, sest XXX OÜ-l ei olnud vahendeid eelnimetatud maksete tasumiseks.
14.4.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud palgateatised (tl 6470) ei saa tagantjärele tõendada kaebajale palga tasumist XXX OÜ poolt. Esitatud palgateatiste näol on tegemist suvaliste failidega, mida saab igal ajahetkel tagantjärele vormistada ning mis ühtlasi ei saa kuidagi tõendada palga tasumist või kaebaja reaalset töötamist XXX OÜ-s. Kohtu arvates ei saa need ka tõendada mingit laadi väljamaksete tegemist või laekumist. Ammugi ei lükka need ümber maksuhalduri kogutud tõendeid selle kohta, et XXX OÜ-l polnudki vahendeid selliste väljamaksete tegemiseks.
14.5.Asja materjalidest nähtuvalt oli XXX OÜ-l seisuga 20.09.2017 maksuvõlg, mis tekkis alates 10.04.2014 ja koosnes kaebaja nimele deklareeritud väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksudest, 14 438,13 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 7800,13 eurot. Seega on XXX OÜ deklareerinud XXX väljamaksed, kuid ei ole väljamakselt tasumisele kuuluvaid makse ja makseid tasunud. Kuna e-maksuametist on selgesti nähtav, kas tööandja on deklareeritud
maksud ka tasunud, siis ei saanud kaebaja kohtu arvates ilmselgelt näha, et sotsiaalmaks oli tasutud, kui seda tegelikult polnud tehtud.
14.6.Lisaks märgib kohus, et XXX OÜ-le raamatupidamisteenust osutanud Christer Haimi selgitas maksuhaldurile, et sel perioodil, kui nemad Riina Adamsoniga jooksvalt teenust osutasid, tema teada XXX OÜ-l töötajaid polnud, lisades hiljem, et vist keegi ikkagi oli (tl 148149).
14.7.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhaldur jõudis põhjendatult järelduseni, et XXX ei ole XXX OÜ-s kontrolliperioodil töötanud, ta ei ole sealt sel perioodil töötasu saanud ning tema eest pole kontrolliperioodil tasutud tööjõumakse ning nendest asjaoludest oli ta teadlik.
15.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsus on tehtud isikule, keda maksuotsuse tegemise ajal ei eksisteerinud.
15.1.XXX OÜ oli käibemaksukohustuslane kuni 21.10.2014, mil XXX, kes oli XXX OÜ juhatuse liige alates 05.04.2013 kuni 09.04.2015, esitas avalduse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks seoses ettevõtluse puudumisega (tl 105). Alates 09.04.2015 kuni 09.10.2015 oli XXX OÜ juhatuse liikmeks kaebaja abikaasa XXX ja alates 19.09.2017 kuni 20.10.2017 XXX. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt jõustus XXX OÜ ühinemine XXX OÜ-ga 20.10.2017, mil tehti ühinemiskanne ühendava ühingu XXX OÜ registrikaardile (tl 160-161). Seega kohtu arvates lõpetati ühinemisega XXX OÜ õigusvõime näiliselt, kuid maksuvõlg läks edasi XXX OÜ-le. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX OÜ maksuvõlg kustutati vaidlustatud maksuotsusega ning pärast seda alles sai võimalikuks XXX OÜ kustutamine äriregistrist (tl 129-130), mille tulemusel on äriregistrist 05.12.2017 kustutatud ka
XXX OÜ.
Kuigi näilikult on XXX OÜ õigusvõime registrist kustutamisega lõppenud, on üldõigusjärgluse korras läinud maksunõue üle ühendavale ühingule. Seega oli maksuotsuse tegemine kohtu arvates täiesti võimalik ning ei saa väita, et see oleks tehtud juriidilisele isikule, keda ei eksisteerinud maksuotsuse tegemise hetkel.
16.Kaebaja väited, et talle ei tagatud ärakuulamisõigust, on kohtu arvates alusetud ja tõele mittevastavad.
16.1.Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur kaasas 29.08.2017 korraldusega nr 12.23/040161-8 (tl 25-26p) menetlusse XXX, kelle õigusi ja kohustusi kontroll võis puudutada, saates korralduse tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile ning kohustas teda seletuse andmiseks ja dokumentide esitamiseks ilmuma maksuaudiitori juurde 07.09.2017, kuid XXX korraldusega määratud tähtajaks selgitusi andma ei ilmunud ega teatanud maksuhaldurile ka mitteilmumise põhjustest. Nimetatud korralduse tagastas AS Eesti Post 18.09.2017 märkusega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ (tl 27).
16.2.MTA koostas kontrollakti alusel 21.09.2017 akti arvamuse avaldamiseks nr 12.2-3/04016110 (tl 22-22p) ja teate maksuotsuse koostamise kohta, mille edastas XXX, kuid ka need tagastas AS Eesti Post hoiutähtaja möödumise tõttu 18.10.2017 märkusega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ (tl 24).
16.3.Olukorras, kus maksuhaldur saatis kaebajale korduvalt posti teel teateid menetlusdokumentidest ja kaebaja eiras neid, ei saa kohus vastustajale ette heita XXX menetlusse kaasamata jätmist. Kohus järeldab, et kaebaja, jättes menetlusdokumendid vastu
võtmata, käitus pahatahtlikult ja hoidis ise tahtlikult maksumenetlusest kõrvale Seega on kohtu arvates tegemist subjektiivsete kaebajast endast olenevate põhjustega, mis ei võimaldanud tal varem teda puudutava haldusakti sisust teada saada. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud, miks ta ei saanud oma rahvastikuregistrijärgselt aadressilt menetlusdokumente vastu võtta.
17.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks, järelikult puudub kohtu hinnangul alus ka teiste taotluste rahuldamiseks.
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.