Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
23.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-330
Haldusasi
XX kaebus Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduste nr 444, nr 445 ja nr 446 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tori vald (Sindi linna õigusjärglane), esindaja Siiri Jõerand
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.04.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 235 lg 1).
Sindi Linnavalitsus andis 23.02.2016 korralduse nr 54 „Sindi Linnavalitsuse lähteseisukohad projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine““. Korralduses toodi välja tingimused, mille järgimisel annab Sindi Linnavalitsus nõusoleku ehitusloa väljastamiseks Sindi paisu avamise projektile.
3-18-330 Sindi hääleõiguslike linnaelanike algatusel esitati 28.03.2016 Sindi Linnavalitsusele eelnõu Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 tühistamiseks.
Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2017 otsusega haldusasjas nr 3-16-1546 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.11.2017 otsusega XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Nimetatud kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 05.03.2018 määrusega, millega jäeti XX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 444, millega otsustati väljastada ehitusluba betoonpaisu (pikkus 150 m), kaldakindlustuse ning kalatrepi lammutamiseks.
Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 445, millega otsustas väljastada ehitusloa Danspin OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Sindi linnas katastriüksustel Kalamaja tee 4, Vabriku kanal ja Sindi pais; Raho OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Sindi linnas katastriüksustel Kalamaja tee 1, Kalamaja tee 3, Vabriku kanal ja Sindi pais; Pulli küla elamute uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Pulli külas katastriüksusel Pärnu jõgi V1 ning Sindi linna olemasoleva sademeveesüsteemi suubla ümberehitamiseks uue sademeveetorustiku rajamiseks Sindi linnas katastriüksusel Sindi pais.
Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 446, millega väljastati luba Sindi linnas katastriüksutel Supluse tn 3, Sindi pais ja Pärnu jõgi V1 Sindi välisujula ümberehitamiseks.
XX esitas 03.01.2018 Tori Vallavalitsusele vaide Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduste nr 444 ja nr 446 kehtetuks tunnistamiseks.
Tori Vallavalitsus tagastas vaide 11.01.2018 kirjaga nr 6-2/3-1. Vallavalitsus märkis, et haldusasjas nr 3-16-1546 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kuna XX-l puudub subjektiivne õigus nõuda Sindi paisu säilimist endisel kujul – see tähendab, et Sindi paisu lammutamiseks tingimuste seadmine ei mõjuta kaebaja tervist ega heaolu määral, mis kvalifitseeruks subjektiivse õiguse rikkumisena – ei ole kaebajal Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 vaidlustamiseks kaebeõigust. Kuna XX vaidlustatud korraldused käsitlevad Sindi paisu avamise järgmist etappi ehk on sama protsessi osad, siis haldusasjas nr 3-16-1546 tehtud kohtuotsustest tulenevalt puudub XX-l vaideõigus.
2(5)
3-18-330 tuletada avalikes huvides halduskohtusse pöördumise õigust; linnaelanike kollektiivsete huvide eest seismine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Populaarkaebuse esitamine võib tulla kõne alla planeeringute, mitte aga ehituslubade vaidlustamisel.
XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.04.2018 määrus.
Kohus oleks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seadusele (KeÜS) pidanud arvestama ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis (Århusi konventsioon) sätestatut. Århusi konventsiooni üheks eesmärgiks on puutumusest lähtuva kaebeõiguse käsitlemine ja kohtusse pöördumise kergendamine ning kohtusse pöörduja tõendamiskoormuse leevendamine. Kaebaja on asjast huvitatud üldsuse esindaja Århusi konventsiooni art 9 lg 2 mõttes, kuna ta esindab 43 hääleõiguslikku linnakodanikku, kes andsid oma allkirja Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 tühistamise eelnõule. Paisu lammutamine ei ole ainus võimalus tagada kaladele vaba läbipääs kudealadele. Selleks on palju odavamaid ja keskkonda vähem kahjustavaid võimalusi, mis on teada varasemate keskkonnamõju hindamiste kaudu. Århusi konventsiooni eesmärke arvestades peab asjast huvitatud üldsuse esindajal olema võimalik nõuda vastustaja väljastatud ehituslubade kohtulikku kontrolli, kuna need muudavad keskkonnatingimusi Pärnu jõel ja selle ümbruses Sindi linnas. Koos ligi 200 aasta vanuse paisu lammutamisega rajatakse keskkonnatingimuste parandamiseks mõeldud vahendite arvelt ka uus välisujula, milleks süvendatakse jõge 400 m pikkuselt ning hävitatakse kogu sealne elukeskkond. Linna territooriumil asuva 4,5 ha suuruse paisjärve likvideerimisega kahjustatakse linnaelanike puhketingimusi. Keskkonnaministeeriumi ja temale alluvate asutuste eestvedamisel on jäetud avalikkuse ees käsitlemata ja kaalumata muud võimalused tagamaks kaladele läbipääs paisust. Kohus jättis tähelepanuta kaebuses esitatud väited ehituslubade õigusvastasuse kohta.
3(5)
3-18-330
4(5)
3-18-330 mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Riigikohus märkis 13.05.2015 otsuses nr 3-3-1-8-15 (p-d 20 ja 21), et KeÜS kontekstis ei ole puutumus enam iseseisvaks kaebeõiguse aluseks, vaid määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse. Keskkonnaõiguse asjades tuleb isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.