Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-16-1249

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1249 Kaasnevad otsesed kahjulikud tagajärjed kaebaja omandiõigusele ja privaatsusele, sh üldiselt ka kogu miljööalale ja elanikele. Hoonete arhitektuurne lahendus rikub miljööalade teemaplaneeringus ja ka detailplaneeringus sätestatud arhitektuurseid nõudeid (massiivsus, tume värv, suured aknad, kõrguvad üle võtmestruktuuri elamute asudes samas siseaedades). Teistele selles piirkonnas ei ole lubatud isegi katuse tõstmist. Hooned mõjutavad ümbritsevate hoonete ja aedade valgustingimusi.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kuna teemaplaneering kehtestati mitu aastat pärast Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringut, ei saanud detailplaneering arvestada teemaplaneeringu põhimõtetega. Ehitusprojekt ja ehitusluba peavad aga vastama detailplaneeringule. Arhitektuur-ehituslikud lisatingimused ei muutnud detailplaneeringut. Arhitektuur-ehituslike lisatingimuste andmisega ei pidanud vastustaja järgima teemaplaneeringu nõudeid, kuna detailplaneering oli kehtestatud enne teemaplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse kohaselt ei olnud detailplaneeringu ülesandeks määrata hoonete tuleohutust. Seega pole oluline, milline tuleohutusklass määrati detailplaneeringus. Päästeamet pidas ehitusprojektis määratud tuleohutusklassi piisavaks. Detailplaneeringu seletuskirjast ei nähtu, et kavandatavate ehitiste küttelahendus peaks ilmtingimata olema gaasiküte või kaugküte, seetõttu ei ole planeeringuga vastuolus maakütte kasutamine. Haljastusprotsendi arvutamisel on lähtutud detailplaneeringus toodud krundilahendusest. Ehitusprojekti seletuskirja punktist 2.6.2 nähtub, et rajatav haljastus moodustab 45% krundi pinnast, sh kõrghaljastus 20%. Arhitektuur-ehituslike lisatingimustega on nõutav haljastus 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast. Väide, et rajatavad elamud ei sobitu ümbritsevasse arhitektuuri ja miljöösse on kaebaja subjektiivne arvamus. Kaebaja väide, et olemasolevate hoonete insolatsiooni tingimused muutuvad, on paljasõnalised ja tõendamata. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-10-2808 selgitanud, et tiheasustusalal ja linnakeskkonnas elades ei ole privaatsus üldjuhul eraldiseisvalt kaitstav hüve. Ka ei ole isikutel subjektiivset õigust nõuda, et nende elukeskkond ei muutuks.

3-16-1249 Detailplaneeringuga määratud uushoonestus on kantud teemaplaneeringu kaardile (http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6475s44140) ning vaidlusalune kinnistu jääb piiranguvööndisse. Teemaplaneeringu seletuskirja (lk 6) kohaselt lahendati detailplaneeringuga ajaloolise kvartali keskosa hoonestus, sealjuures arvestades kõikide kvartali sügavusse ulatuvate kinnistute omanike soove. Detailplaneeringu alasse kaasati ka Veerenni tn 37, Tare tn 5 ning Kauna tn 5 kinnistud, mille omanikud aga ei soovinud alale hooneid juurde ehitada ning seega jäi miljöö seisukohalt piisavalt haljastatud puhvriala. Seega arvestati kehtestatud detailplaneeringuga teemaplaneeringu kui hilisema planeeringu kehtestamisel. Teemaplaneeringu tingimused ei laienenud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringule ning neid ei pidanud vastustaja seega ka ehituslubade ja arhitektuur-ehituslike lisatingimuste väljastamisel arvestama. Viide teemaplaneeringu punktile 4.20.1 on asjakohatu. Ekslik on kaebaja väide, et detailplaneeringuga kavandatud ehitised kanti teemaplaneeringu kaardile üksnes formaalsusest. Detailplaneeringu kehtivust ei lõpeta aja möödumine selle kehtestamisest. Detailplaneeringu muutmist võis aja möödumisel õigustada nt ümbritseva keskkonna muutumine, kuid antud juhul ei ole kohalik omavalitsus pidanud detailplaneeringu muutmist või kehtetuks tunnistamist vajalikuks. Kaebaja ei ole tõendanud, et ümbritsev keskkond detailplaneeringu ala piirkonnas oleks oluliselt muutunud. Ehitusseadustik ei näe ette varem kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise kohustust. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 näeb ette varem kehtestatud planeeringute kehtima jäämise. Kolmas isik sai tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele. Arhitektuur-ehituslike lisatingimustega vaatas vastustaja detailplaneeringu nõuded üle. Detailplaneeringu ja teemaplaneeringu vastuolu tuleb vaidlustada detailplaneeringu kehtestamisel. Üldplaneering näeb ala ette korruselamute maaks ja vastuolu üldplaneeringuga puudub. Ehitusprojektile on lisatud detailplaneeringus esitatud tehniliste andmete võrdlustabel, millest nähtuvalt vastab projekt detailplaneeringule nii hoonete kõrguse, brutopinna kui ehitusaluse pinna osas. Krundi täisehituse protsent on isegi väiksem kui detailplaneeringus. Vastustajal ei olnud ehitusloa taotlejalt alust nõuda madalamate hoonete ehitamist kui lubas detailplaneering. Terrassi ja trepi paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole keelatud. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PlanS § 9 lg 1 p 3 mõistis hoonestusalana krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Terrass ja trepp nende hulka ei kuulu. Detailplaneeringus ja ehitusprojektis on määratud erinev tulepüsivusklass ning projektis määratu on madalam. Detailplaneering on ka selles osas siduv haldusakt. See vastuolu ei saa aga antud juhul kaasa tuua ehitusloa (hoonete püstitamiseks) tühistamist. 2006. a kehtinud PlanS § 9 lg 2 ei sätestanud detailplaneeringu ülesandena hoonete tuleohutuse määramist. Tegemist on projekti ja ehitusloa reguleerimisalaga. Seetõttu ei saa detailplaneeringu mittejärgimist selles osas pidada oluliseks rikkumiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et projektis ettenähtud tulepüsivusklass TP2 ei taga tuleohutust. Kohus on kaebajale selliste tõendite esitamise vajadust selgitanud. Kaebaja arvates tõendavad tuleohtu Päästeameti 17.01.2017 ja 17.03.2017 kirjad. 17.03.2017 e-kirjas on Päästeamet vastanud jaatavalt kaebaja küsimusele, kas ehitusprojektis määratud tulepüsivusklass peab vastama detailplaneeringus määratule. Sellest kirjast ei saa aga teha järeldust, et Kauna 3a kinnistule ehitatavad hooned on tuleohtlikud, kuivõrd Päästeametile ei ole esitatud küsimust nende hoonete tuleohutusnõuetele vastavuse kohta. Ka 17.01.2017 kirjas ei ole Päästeamet vastanud konkreetsete hoonete ehitamist ettenägeva ehitusprojekti vastavuse kohta tuleohutust reguleerivatele normidele ja 4(12)

3-16-1249 sellele, kas projekti järgi ehitamine tagab tuleohutuse. Päästeamet on selgitanud, et eeldab selles osas projekti vastavust detailplaneeringule ning kontrollib ehitusprojekti tuleohutusnõuetele vastavust, muu hulgas seda, kas konkreetses projektis märgitud meetmed tagavad vastavuse projektis nimetatud ehitise tulepüsivusklassile. Seega ei saa ka sellest kirjast järeldada, et ehitatavad hooned on tuleohtlikud. Päästeameti poolt projekti kooskõlastamisest ja Päästeameti 17.01.2017 kirjast lähtuvalt saab eeldada, et ehitusprojekt on tuleohutusnõuetele vastav, muu hulgas tagavad konkreetses projektis märgitud meetmed vastavuse projektis nimetatud ehitise tulepüsivusklassile. Projekti koosseisus olid nii asendiskeem, asendiplaan kui detailplaneeringus esitatud tehniliste näitajate võrdlustabel. Tuleohutuskujaga seonduvat on Riigikohus selgitanud lahendis asjas nr 3-3-1-69-16, kus selgitati, et tuleohutuskuja võib vastavate meetmete rakendamisel olla isegi väiksem kui 8 meetrit. Antud juhul on kaebaja elamu ja ehitatava lähima ehitise vahe 27,51 meetrit ning tulepüsivusklassiks on projekti kohaselt määratud TP2 ehk tuldtakistav (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315, mis kehtis projekti koostamise ajal ja millele viidatakse arhitektuurehituslikes lisatingimustes). Ehitisena tuleohutuskuja määramisel ei ole käsitatav maapinnal asuv hoonega ühendatud puitterrass, mis ei pea asuma ka hoonestusalas. Kaebaja viide, et TP2 tulepüsivusklassiga ehitis peab Eesti Ehitusstandardi järgi asuma 5 m krundi piirist, ei ole asjakohane. Kaebaja ei viita, millisest õigusaktist tulenevalt pidanuks sellist standardit kohustuslikuna järgima. Ehitistevahelise kuja piisavust kinnitab ka majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 54, mille § 19 lg 2 kohaselt peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitistele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Praegusel juhul on ka vastava valdkonna ekspert olemata võimalik öelda, et ehitiste vaheline kaugus on selline, mille puhul tuleohtu mõistlikult eeldada ei saa, arvestades sealjuures ka asjaolu, et uute hoonete konstruktsioonimaterjal (sh välisseintel) on raudbetoon. Hoonete paiknemist arvestades on ilmselgelt põhjendamatu ka kaebaja väide insolatsiooni vähenemise osas. Detailplaneeringu kohaselt olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimused ei muutu, sest hoonete vahemaa on piisav. Isegi kui eeldada vähest insolatsiooni vähenemist (mida kohus antud juhul ei pea võimalikuks), siis tulenes see juba detailplaneeringust, mis määras hoonete kõrguse ja paiknemise. Tiheasustusalal Tallinna kesklinna läheduses ei ole ehitamine naaberkinnistule ebatavaline ning selle tõttu kaebaja krundil nii päikesevalguse või loomuliku valguse vähenemine on mõju, mida tuleb naabril üldjuhul taluda. Päikesevalguse või loomuliku valguse varjamine tuleneks ehitatavatest hoonetest sõltumata juba kõrghaljastusest, mille likvideerimist kaebaja samas ette heidab. Ehitatavate elamute kütmine maasoojusega ei ole detailplaneeringuga välistatud. Rajatise rajamine ei nõua detailplaneeringut. Kaebaja väited maaküttega seonduvatest negatiivsetest mõjudest on tõendamata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda naaberkinnistule prügimaja rajamist, eriti olukorras, kus prügikastid ei paikne vahetult kaebaja kinnistu naabruses. Pealegi on ehitusprojektis (p 2.6.5) prügikonteineritele suletav varjualune ette nähtud. Ümbruskonnas on küll suur osa hoonetest krohvitud, ent näiteks Kodu tn 10, 12, 14 ja 15 on samuti puitviimistlusega. Seetõttu ei ole usutav, et uutel hoonetel puitviimistluse kasutamine krohvi asemel tooks kaasa kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise. Samuti nähtub ainuüksi kaebaja enda esitatud fotodelt, et piirkonnas on väga erinevat värvi ja tumedusega hooneid.

5(12)

3-16-1249 Kaebaja väide, et radooniuuring ei vasta nõuetele, on tõendamata. Radooni mõju naaberkinnistul puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid ehitusprojektis ettenähtud meetmed radooni mõju takistamiseks puudutavad sinna hoonesse elama asuvate inimeste subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks. Riigikohtu praktikas (lahendid asjades nr 3-3-1-4-12, 3-3-1-29-10 jt) on selgitatud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses. Vaate halvenemine ja privaatsuse ning kinnistule langeva loomuliku valguse vähenemine ilma vastava servituudi olemasoluta ei saa naabri õigusi rikkuda. Kaebaja privaatsus ei vähene. Kaebaja kinnistu poolsesse nurka on projekti kohaselt planeeritud haljastus ning mänguväljak ja parkimiskohad on kavandatud kaebaja kinnistust kaugemale. Ka terrassi kasutamisest tulenev mõju ei saa olla elamupiirkonnas tavapäratu. Tallinna Kultuuriväärtuse Amet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Ehitise arhitektuurne välisilme ei ole õiguslik kriteerium, mida kohus saaks õigusvaidluses hinnata. Otstarbekuse kaalutlus allub kohtulikule kontrollile väga piiratud ulatuses. Käesoleval juhul ei ole võimalik väita, et vaidlusalused ehitised oleks miljöösse ilmselgelt sobimatud. Seda ei nähtu ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 22.12.2015 kirjast nr 5-2/406-2. Miljööalasse püstitatav uushoonestus ei pea kopeerima piirkonna ajaloolist hoonestust. Kaebaja esitatud MT arvamusest ei nähtu, et 10 meetri kõrguste hoonete ehitamine vaidlusalusele kinnistusele oleks välistatud. Arvamusest võib küll järeldada, et miljööväärtuslikult oleks kõige parem, kui kvartali sisemust ei hoonestataks, kuid see ei tähenda, et vaidlusaluste hoonete rajamisel oleks piirkonna miljöö rikutud. Kohus ei saa teha õigusvaidluses haldusorganile ettekirjutusi lähtuvalt enda, MT või kaebaja maitse-eelistustest hoonete välisarhitektuuri osas. Projekteeritud hoonete sobivuse hindamisel olemasolevasse miljöösse on vastustajal avar kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. Projekti kohaselt (p 2.6.2) moodustab haljastus 45% krundi pindalast, sh 20% kõrghaljastust. Õuealal on ette nähtud murukate ja krundile istutatakse traditsioonilisi põõsa- ja puuliike (sirel, jasmiin, viljapuud jne), asendiplaani kohaselt ka 5 pihlakat. Asendiplaani põhjal ei ole alust väita, et haljastuse osakaal ei vastaks eelnimetatud protsentidele. Haljastuseks on ka murukattega alad ning hekid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-1249 Detailplaneeringuga näidati vaidlusaluse hoone välisviimistluseks krohv, viimane korrus katusekorrusena, soklikorrus ja tulepüsivusklass TP1. Küll aga tuli lisatingimustes sätestada teemaplaneeringuga kehtestatud nõuded, sh aknaavad vastavalt kõrvalmajadele, sisevaated jne. Tallinna ehitusmääruse § 31 sätestab, et miljööväärtusliku hoonestusala arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamisel tuleb lähtuda teemaplaneeringust. Seda TLPA ei teinud. Ehitusloa menetluse ajal kehtima hakanud EhS § 27 nägi ette, et nii vana planeeringu puhul tuli korraldada projekteerimistingimuste avatud menetlus ning kaasata piirneva kinnisasja omanik. Kaebajale tulenesid planeeringust subjektiivsed õigused, sh miljööle. Ehitusloa andmisel tuli kaaluda ka avalikke huve ning kaalutlusõiguse normide rikkumise tõttu rikutakse ka kaebaja õigusi. Detailplaneering oli õigusvastane. Kavandatud hooned ei vastanud ümbruskonnale. Kaebajat ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse kui menetlusosalist ega võimaldatud tal esitada sellele vastuväiteid. Planeeringulahenduse valis arendaja; vastustaja ei esitanud planeeringus põhjendusi sellise valiku kohta. Halduskohus ei ole neid kaebuse väiteid hinnanud, kuid oleks pidanud seda tegema. Detailplaneering oleks tulnud üle vaadata ja viia teemaplaneeringuga kooskõlla, arvestades selle kehtestamisest möödunud pikka aega. Vale on halduskohtu väide, et olukord ei ole 10 aasta jooksul muutunud. Järgida tuli PlanS §-i 140. Planeering sätestatakse lähiaastate ehitustegevuse jaoks (PlanS § 124 lg 2), seega ei ole ka kolmandal isikul õiguspärast ootust olukorra säilima jäämiseks. Mingisugust kaalumist ei toimunud, seega halduskohtu viide kaalutlusruumile on asjakohatu. Riigikohus on selgitanud, et varasema PlanS § 29 lg 1 kohustas kohalikke omavalitsusi detailplaneeringuid üle vaatama. Ekslik on halduskohtu väide, et projekt vastab planeeringule brutopinna ja ehitusaluse pinna osas. Maja 1b brutopinda on suurendatud. Kaebajal oli õigus nõuda madalamate hoonete püstitamist. See õigus tuleneb omandiõigusest ja teemaplaneeringust. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaid põhjenduse esitamisega on võimalik ehitusloas muuta detailplaneeringuga kindlaks määratud tulepüsivusklassi nõrgemaks. Halduskohtu seisukoht on vastuolus seadustega ja Riigikohtu praktikaga. Sellest tulenevalt on halduskohus valesti jaganud tõendamiskoormuse. Kaebaja sai tuleohutusklassi osas tugineda detailplaneeringule ning vastustaja peab tõendama ohutust, sh naabrile. Vastustaja ei ole seda teinud. Päästeamet ei saa anda kinnitust, mis ei vasta detailplaneeringule. Harju Päästeamet esitas detailplaneeringu menetlemisel sellise nõude, arvestades kogu planeeringuala. Päästeamet ei ole kirjades väitnud, et vaidlusalune hoone on naabrile ohutu. Kirjas hinnati tule mõju üksnes vaidlusalusele hoonele, mitte aga naaberhoonetele. Päästeameti kirjast nähtub, et ehitusprojekt pidi järgima detailplaneeringus ettenähtut. Halduskohtu viide Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315 on ekslik, sest see kaotas kehtivuse enne ehitusloa väljastamist. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna detailplaneeringus ei tulnud hoonete tulepüsivusklassi kindlaks määrata, siis ei ole rikkumine oluline. Tulepüsivusklass oli niivõrd oluline, et hoolimata sellest, et seda ei tulnud detailplaneeringuga kindlaks määrata, seda ikkagi tehti. Lähtuda tuli standardist, mis ei luba ilma tulemüürita ehitada kinnistu piirile lähemale kui 5 m. Ekslik on halduskohtu seisukoht terrassi ja trepi paiknemise osas. Tegemist on hoonega seotud rajatistega, mis oleks tulnud kajastada varasema PlanS § 9 lg 2 p 7 kohaselt detailplaneeringus. 7(12)

3-16-1249 Halduskohus on asunud vastustaja asemel tegema kaalutlusotsust, asudes seisukohale, et kuja terrassi ning kaebaja põõsaste ja puude vahel on piisav. Halduskohus on ekslikult väitnud, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine, sest kehvema tuleklassi tõttu võivad hävineda kaebaja puud ja põõsad. Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja eluruumides insolatsioon ei vähene. Halduskohus on seejuures tuginenud ehitusprojekti seletuskirja väitele, kuigi kaebaja vaidlustab seda. Ehitusprojektis ei ole seda väidet põhjendatud ega analüüsitud. Tugineda ei saa asjaolule, et detailplaneering lubas sellise kõrgusega hoone püstitamist. Teemaplaneering nõuab kaebajalt haljasala ja aia säilitamist (detailplaneeringu kehtestamise ajal sellist kohustust ei olnud), kuid varjutuse tõttu aed sammaldub ja taimestik sureb välja. Projekteeritavad hooned asuvad kaebaja kinnistust lõuna pool. Tegemist ei ole tavapärase tiheasustusalaga, vaid teemaplaneeringuga kaitstud miljööväärtusliku alaga. Kruntide tihendamine ei ole lubatud. Hoonestamisega kahjustatakse ka kaebaja aknast avanevat vaadet, mis on üks eluruumi väärtust mõjutavatest teguritest. Hoonestataval kinnistul ei paikne sellist kõrghaljastust, mis varjutaks kaebaja kinnistut. Hoonestatavate kinnistute kogu haljastus likvideeriti. Detailplaneering ei lubanud hooneid kütta maaküttega. Ekslik on halduskohtu väide, et rajatisi detailplaneeringus ei märgita. Seda nõudis PlanS § 9 lg 2 p 7. Puurkaevude asukohti detailplaneeringuga kindlaks ei määratud. Vastustaja kohustus on tõendada, et maakütterajatistega ei kahjustata kaebaja õigusi. Ka ühe puu raiumine mõjutab naaberkinnistu keskkonda. Kaebajal on õigus nõuda detailplaneeringu järgimist prügimaja osas, sest see takistab haisu levikut. Halduskohus ei oleks tohtinud vastaja asemel kaalutleda, kas ehitatava hoone välisviimistlus on sobilik. Detailplaneeringus kokku lepitud välisviimistluse nõue on siduv. Miljööväärtuslikule alale mittesobiva välisviimistlusega naaberhooned mõjutavad kaebaja kinnistu väärtust. Vara vähenemise ulatus on suurem kui haldusasjas nr 3-3-1-87-16 käsitletud juhul, arvestades, et tegemist on kesklinna miljööväärtusliku alaga. Seega rikutakse kaebaja omandiõigust. Halduskohus on ebaõigesti pidanud detailplaneeringu ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti nõuet, et hoone tuleb projekteerida soklikorrusega, maitseküsimuseks. Halduskohtu seisukoht, et kaebajal ei ole õigus nõuda naaberkinnistule ehitamisel miljöönõuete järgimist, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega Euroopa Nõukogu kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Arvestatud ei ole head ehitustava ning vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu sellekohaseid põhjendusi. Hoone sobivus ümbrusse määratakse ehitusprojekti põhjal, mitte detailplaneeringumenetluses. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et radooniuuringu nõuetele mittevastavus on tõendamata. Seadmed olid kalibreerimata ning uuringu tulemust ei saa arvestada. Halduskohus on ekslikult leidnud, et vaidlusaluse kinnistu projektijärgse haljastuse maht vastab nõuetele. Haljastuse hulka ei saa lugeda kinnistusisest teed ja parkla alust ala. Vajalikud arvutused tuleb esitada vastustajal.

Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Halduskohus ei ole väitnud, et detailplaneeringust ei tekkinud kaebajale subjektiivseid õigusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on kaebuses esitanud väiteid ka seonduvalt avalike huvide ja tulevaste kortermajade 8(12)

3-16-1249 elanike ehk teiste isikute õiguste kaitsega. Kohus on õigesti jätnud need kaebuse väited käsitlemata, kuna kehtiv õigus ei võimalda vaidlustada ehitusluba või projekteerimistingimusi populaarkaebusega. Halduskohus on teemaplaneeringuga seonduvat käsitlenud kohtuotsuse p-s 28. Teemaplaneering kehtestati pärast 19.10.2006 detailplaneeringut ja teemaplaneeringus arvestati detailplaneeringuga. Halduskohus leidis õigesti, et teemaplaneeringut ei pidanud ehituslubade ja arhitektuur-ehituslike lisatingimuste väljastamisel arvestama. Halduskohus selgitas õigesti, et arhitektuur-ehituslike lisatingimuste taotlemise vajadus tulenes linna ehitusmäärusest. EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on arhitektuur-ehituslikud lisatingimused kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Need tingimused ei muutnud detailplaneeringuga ettenähtud hoonete kõrgust, korruselisust, paiknemist krundil ega suurendanud mahtu ning ei muutnud muus osas ehitusõiguse sisu. Need puudutasid projekti vormistamise ja sisu nõudeid, mis tulenesid erinevatest seadusest alamalseisvatest aktidest; samuti olid ära näidatud standardid, millest juhinduda projekti koostamisel. Seega vaidlustas kaebaja arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, mitte EhS § 19 lg 1 p 2 mõttes projekteerimistingimusi. Halduskohus ei ole väitnud, et ehitusloaga on lubatud alandada detailplaneeringuga lubatud tulepüsivusklassi, kuid leidis, et see vastuolu ei too kaasa ehitusloa tühistamist. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole tõendanud, et projektis ettenähtud tulepüsivusklass TP2 ei taga tuleohutust. Päästeamet on projekti kooskõlastanud, seega on ehitusprojekt tuleohutusnõuetele vastav. 2006. a kehtinud PlanS § 9 lg 2 ei sätestanud detailplaneeringu ülesandena hoonete tuleohutuse määramist. Seetõttu ei saa detailplaneeringu mittejärgimist selles osas pidada oluliseks rikkumiseks. Ehitistevahelise kuja piisavust kinnitab majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 54, mille § 19 lg 2 kohaselt peab ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitistele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Praegusel juhul on kuja piisav, et tuleohtu vältida, arvestades, et uute hoonete konstruktsioonimaterjal on raudbetoon. Halduskohus on õigesti viidanud, et isegi kui eeldada vähest insolatsiooni vähenemist, siis tulenes see juba detailplaneeringust, mis määras hoonete kõrguse ja paiknemise. Detailplaneeringu kohaselt olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimused ei muutu, sest hoonete vahemaa on piisav. Ehitatavate elamute kütmine maasoojusega ei ole detailplaneeringuga välistatud. Rajatise rajamine ei eelda detailplaneeringut. Kaebaja väited maakütte ja puurkaevudest soojuse pumpamisega seonduvatest negatiivsetest mõjudest naaberkinnistule on tõendamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et radooniuuring on mittevastav. Halduskohus selgitas õigesti, et radooni mõju naaberkinnistul kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta, vaid ehitusprojektis ettenähtud meetmed radooni mõju takistamiseks puudutavad sinna hoonesse elama asuvate inimeste subjektiivseid õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-16-1249

3-16-1249

3-16-1249 vähem kui 8 m kaugusele naaberkinnistust. Ka tulepüsivusklassi TP2 nõuet tuleb pidada tulekaitsemeetmeks.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.