Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-10824
Tsiviilasi
OÜ CONTRADE GRUPP hagi RM, MM ja AG vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. jaanuari 2016. a otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja OÜ CONTRADE GRUPP apellatsioonkaebus, 26 253,24 eurot kaebuse hind RM ja MM vastuapellatsioonkaebus, 0 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ CONTRADE GRUPP (registrikood 11271663), seaduslik esindaja AN Kostja I RM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja II MM (isiikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja III AG (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
20. oktoober 2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. jaanuari 2016. a otsus osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Välja mõista OÜ-lt CONTRADE GRUPP RM kasuks esimese astme kohtus kantud menetluskulud 250 eurot ja MM kasuks 250 eurot.
3.Jätta Harju Maakohtu 4. jaanuari 2016. a otsus muutmata hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
7.Määrata kindlaks OÜ CONTRADE GRUPP poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurus. Mõista OÜ-lt CONTRADE GRUPP välja RM kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 216,50 eurot, sh õigusabikulu
191,50 eurot ja riigilõiv 25 eurot ja kostja II kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 216,50 eurot, sh õigusabikulu 191,50 eurot ja riigilõiv 25 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ CONTRADE GRUPP (hageja) esitas 20. juulil 2015. a Harju Maakohtule hagi RM, MM ja AG (kostjad) vastu solidaarselt 26 253,24 euro hüvitamiseks.
2.Hageja ja 24 Burn Group OÜ (endine ärinimi Söevaru OÜ, võlgnik) vahel oli 22. augustil 2011. a sõlmitud leping nr 009, millega hageja müüs võlgnikule kivisütt. Võlgnik jättis hagejale 17. oktoobri 2013. a seisuga tasumata kauba eest 22 502,97 eurot ja tasumata arvetelt viivise 3750,27 eurot. Võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot.
3.Hageja nõue kostjate vastu tuleneb sellest, et kostjad jätsid 24 Burn Group OÜ pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja see on tekitanud hagejale kahju. Lisaks sellele rikkusid kostja I ja kostja II raamatupidamise korraldamise nõudeid. Kostja II oli võlgniku raamatupidaja ja osanik ning seega vastutab ka tema hagejale tekkinud kahju eest. Lisaks heitis hageja kostjatele I ja II ette heade kommete vastast käitumist. Kostjate vastuväited
4.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Võlgniku poolt arvete tasumata jätmine ei tekita kostjatele iseseisvat vastutust. Kostjad ei ole teinud tahtlikult tehinguid ega toiminguid, millega tekitada kahju hagejale.
5.Kostja III vaidles samuti hagile vastu. Kostja III omandas võlgniku osa 25. aprillil 2013. a ning ajavahemikus 25. aprill 2013. a - 6. september 2013. a tegeles võlgnik sõidukite ostu-müügiga. 6. septembril 2013. a müüdi võlgniku osa edasi. Kostja III ei teadnud midagi hageja võlgnevusest, sest talle ei antud üle kogu äriühingu dokumentatsiooni. Kostjal III ei olnud juurdepääsu võlgniku endisele arvelduskontole. Hageja nõudest sai ta teada pankrotihaldurilt. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas, et võlgniku ja hageja vahel sõlmiti 22. augustil 2011. a leping nr 009, millega hageja kohustus müüma võlgnikule kivisütt ning võlgnik on jätnud hagejale kauba eest tasumata kokku 22 502,97 eurot ning sellelt arvestatud viivise 3750,27 eurot. Võlgnik on äriregistrist kustutatud 9. novembril 2015. a. Kostja I oli
võlgniku juhatuse liige 3. novembrist 2010. a kuni 25. aprillini 2013. a. Kostja II oli võlgniku juhatuse liige 27. septembrist 2010. a kuni 3. novembrini 2010. a ja osanik 23. septembrist 2010. a kuni 17. aprillini 2013. a. Kostja III oli võlgniku juhatuse liige 25. aprillist 2013. a kuni 6. septembrini 2013. a.
8.Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg-s 51 tuleneva osaühingu juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse üheks eesmärgiks on äriühingu võlausaldajate kaitsmine kahju eest, mille pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks ära hoidnud. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine toob kaasa juhatuse liikmete otsese isikliku deliktiõigusliku vastutuse osaühingu võlausaldaja ees. Sellisel juhul käitub juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub.
9.Maakohus leidis, et võlgniku püsiv maksejõuetus nähtub 2012. a majandusaasta aruandest, mille kohaselt oli võlgnikul 31. detsembri 2012. a seisuga vara 26 550 eurot ja kohustusi 42 166 eurot. 31. detsembril 2012. a muutus võlgniku omakapital negatiivseks (-15 616 eurot). Seega esines olukord, kus võlgniku juhatuse liige pidi 2013. a alguses viivitamata tarvitusele võtma abinõud olukorra lahendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Nimetatud ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja I. Kostja III sai võlgniku juhatuse liikmeks olukorras, kus võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimist 31. detsembril 2012. a ei välista ka ajutise halduri seisukoht. Kostjate väited maksejõuetuse tekkimise aja kohta 2013. a märtsis on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole tõendanud, et vaatamata negatiivsele netovarale ei olnud võlgnik püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise hetkeks ei saa olla aeg, mil äriühingul puudub mistahes vara ja majandustegevus on lõplikult seiskunud. Seega on kostja I ja kostja III rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust.
10.Lisaks kohustuse rikkumisele tuleb hagejal tõendada, et selle tagajärjel halvenes hageja olukord võrreldes sellega, kui juhatuse liige oleks õigeaegselt esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Hagejal kui võlgniku võlausaldajal on võimalik nimetatud varaliste olukordade vahe suuruses summas esitada kahju hüvitamise nõue kohustust rikkunud juhatuse liikme vastu.
11.Kahju ja põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kostja I ja kostja III käitumise hindamisel silmas pidades arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-te 1, 2 ja lg 4 ning § 128 sisuga ning hinnata, millised oleksid olnud hageja võimalused oma nõude maksma panekuks, kui kostjad ei oleks eeldatavat ÄS § 180 lg 51 rikkumist toime pannud. Hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslik seos on olemas juhul, kui kostjatele etteheidetava teota oleks hageja saanud oma nõude maksma panna. Kui hagejal oleks jäänud nõue maksma panemata ka kostjate poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral, tuleb jätta hagi rahuldamata. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja näol oli tegemist nn vana võlausaldajaga, sest nõue võlgniku vastu oli olemas juba püsiva maksejõuetuse tekkimise hetkel. Seega saab kahjuna käsitleda varalise olukorra vahet, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.
12.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjatele etteheidetava teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Põhjusliku seose tuvastamiseks saab kasutada nn elimineerimismeetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik
tagajärg oleks saabunud ilma kostja teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Hageja ei esitanud võlgniku vastu hagi kauba eest tasu saamiseks. Samuti on võlgniku pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu. Hageja väide, et ta oleks saanud oma nõude rahuldatud pankrotihalduri poolt kauba müümisel, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja pole tõendanud, et 20. jaanuaril 2013. a oli võlgnikul hageja poolt saadud kaup müümata. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, milline oleks olnud tema perspektiiv oma nõude rahuldamiseks pankrotimenetluse käigus. Ilmselgelt ei oleks hageja saanud oma nõuet rahuldatud ka juhul, kui kostja III oleks esitanud seaduses sätestatud aja jooksul pankrotiavalduse. Puuduvad andmed, et 2013. a mai alguses oli võlgnikul vara, mille arvelt hageja nõue rahuldada. Tulenevalt ajutise halduri arvamusest võlgnikul vara puudub, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ja otstarbekas on menetlus lõpetada raugemisega. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei saanud hageja poolt väljatoodud aegadel põhjustada hagejale hagis märgitud kahju. Kuna puudub objektiivne teokoosseis, ei ole vajalik käsitleda teisi nõude eeldusi.
13.ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. RPS § 16 sätestab kohustuse lähtuda raamatupidamise aastaaruande koostamisel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, kusjuures viidatud sätte p 4 näeb ette olulisuse printsiibi – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruande informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. RPS § 16 p 9 sätestab avalikustamise põhimõtte – aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
14.Hageja ei ole välja toonud, millised viivisenõuded tulnuks aastaaruande lisas kajastada ja seega ei saa ka kohus hinnata, kas tegu oli olulise asjaolu kajastamata jätmisega. Hageja väidab, et ta ei oleks võlgnikule kaupa müünud, kui ta oleks teadnud võlgniku raskest majanduslikust olukorrast. Hageja ei ole välja toonud, millisest majandusaasta aruandest ja milliste kannete kajastamata jätmine on tema käitumist mõjutanud. 2012. a majandusaasta aruanne on kinnitatud 15. aprillil 2013. a ning viimane arve kauba eest väljastati võlgnikule 15. jaanuaril 2013. a. Seega ei saanud võlgniku 2012. a majandusaasta aruande andmed kuidagi mõjutada hageja majanduslikke otsuseid võlgnikule kauba müümisel. Hageja ei ole välja toonud, et teda eksitasid võlgniku 2011. a majandusaasta aruandes kajastatud kanded. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja III rikkus seadusest tulenevat kohustust. Hageja ei ole välja toonud kohustuse rikkumise asjaolusid.
15.Kuna kostja II ei olnud alates 4. novembrist 2010. a juhatuse liige, siis ei saa talle ette heita juhatuse liikme kohustuste rikkumist 2012. a majandusaasta aruande koostamisel. Ainuüksi asjaolu, et kostja II oli võlgniku raamatupidaja, ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel nõude esitamise eelduseks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja II
õigusvastast tegu ning seega puudub kostjal II deliktiõigusliku vastutuse esmane eeldus. ÄS § 135 ei välista osaniku enda deliktiõiguslikku vastutust osaühinguga seotud kuritarvituste korral, kuid tõendamata on, et kostja II jättis täitmata ÄS §-st 176 tuleneva kohustuse või tegutses muul moel eesmärgiga jätta hagejale kauba eest tasumata.
16.Kostja I oli vaidlusalusel perioodil juhatuse liige. Juhatuse liikmel on lojaalsus- ja hoolsuskohustus äriühingu enda ees. Selleks, et tugineda heade kommete vastasele käitumisele, peab juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks olema võlausaldajale kahju tekitamine. Kostjate esindaja selgitas, et võlgnikul olid kõik riiklikud maksud makstud ja võlgnik püüdis oma kohustusi võlausaldajate ees täita. 2012. a laenu andmine oli seotud uue tegevuse alustamisega. Lisaks sellele ei tuvastanud võlgniku pankrotihaldur juhatuse liikme lojaalsus- ega hoolsuskohustuse rikkumist võlgniku ees. Heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamisega ei ole käsitletavad need juhtumid, kus juhatuse liikme käitumine on ametisuhtes hinnatav nõuetekohase käitumisena. Kohus ei tuvastanud, et kostja I tegutses eesmärgiga jätta kohustused hageja ees täitmata.
17.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning kohus mõistis välja hagejalt kostja II kasuks menetluskulud 126 eurot ja kostja II kasuks menetluskulud 126 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga), sest see ületab keskmist sarnase kvaliteediga õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja I ja kostja II esindaja ei ole advokaat. Esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid sisaldavad viiteid erinevatele Riigikohtu lahenditele ega sisalda asjakohast õiguslikku argumentatsiooni. Maakohus pidas põhjendatud tunnitasu maksumuseks 70 eurot (käibemaksuta). Kostjate esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ulatuses, mis teeb summaliselt 252 eurot, mis tuleb kostjate kasuks välja mõista võrdsetes osades. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
19.Hageja kordab menetluses esitatud seisukohti ja jääb selle juurde, et esitas hagi kostjate kui võlgniku juhatuse liikmete ja osaniku vastu, kuna võlgnik ei täitnud oma kohustusi ning välja kuulutati võlgniku pankrot. Pankrotimenetluse käigus tuvastas haldur, et võlgnik on varatu. Kostjad vastutavad kahju hüvitamise eest osaühingule ja osaühingu võlausaldajale. Võlgniku juhatuse liikmed jätsid kohtule esitamata avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus ei andnud ka hinnangut kostja I ja kostja II tegevusele, mis hageja arvates on vastuolus heade kommetega.
20.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse välja nõuda pankadest võlgniku arveldusarvete väljavõtted alates 22. augustist 2011. a (kui sõlmiti leping nr 009 hageja ja võlgniku vahel) kuni arvete sulgemiseni ning Maksu- ja Tolliametist augustist 2012. a kuni oktoobrini 2013. a kõik raamatupidamisaruanded, sh deklaratsioonid ja selgitused, mis võlgnik esitas. Nimetatud tõendeid ei saa hageja ise pankadest ja Maksu- ja Tolliametist nõuda ja kohtule esitada. Samas nähtuvad arvelduskontodelt võlgniku pangaülekanded.
Vastuapellatsioonkaebus
21.Kostja I ja kostja II paluvad kaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning uue otsusega rahuldada nende menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses.
22.Maakohtu otsusest ei ole arusaadav kohtu järeldus kostjate esindaja tunnitasu osas, milles kohus leidis, et esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks saab lugeda 70 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta. Kujunenud praktikas ei käi jutt sellest, et kas lepinguliseks esindajaks on advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Ainuüksi asjaolu, et kostjate esindaja ei ole advokaat, ei saa olla põhjenduseks ega aluseks tunnitasu oluliseks vähendamiseks. Kaheldav on ka hinnata tunnitasu määra põhjendatust lähtudes konkreetse asja keerukuse astmest ja mahust, sest õigusabi tunnitasu määr sõltub siiski eelkõige õigusabiteenuse nõudmisepakkumise vahekorrast õigusabiteenuse turul ehk turuhinnast, mitte niivõrd konkreetse asja keerukusest ja menetluslikust mahust. Viimati nimetatud kriteeriumid on asjakohased eelkõige osutatud õigusabi ajamahu põhjendatuse hindamisel, mitte õigusabiteenuse tunnitasu määra põhjendatuse hindamisel. Samuti ei märkinud maakohus oma põhjendustes selliseid erilisi asjaolusid, mis tingiks õigusabiteenuse osutaja kvalifikatsiooni arvestamist põhjendatud tunnihinna määramisel.
23.Kuigi hageja tunnistas kostjate menetluskulude põhjendatust 1000 euro ulatuses, ei arvestanud maakohus sellega.
24.Kohtu määratud ajakulu on ebaõige. Võttes arvesse vaidluse sisu mahtu ja keerukust, on põhjendatud hagiavaldusele vastuse aluseks oleva informatsiooni kogumiseks, õigusliku positsiooni loomiseks ning vastuse koos lisadega esitamiseks kohtule kulutatud aeg 8 tunni ulatuses. Hagiavaldus ja vastus hagile on kohtumenetluse kõige olulisemad dokumendid ja nimetatud dokumendid tuleb põhjalikult motiveerida ning argumenteerida, mistõttu on tegemist ajaliselt mahukate dokumentidega. Vastuse hagile koostamine ilma hagiga tutvumise, kliendiga kohtumise ja õigusliku positsiooni loomiseta võimatu. Vastus hagile on suunatud teatud eesmärgi saavutamisele ning nimetatud eesmärgi saavutamine ilma valdkonna puudutava kohtupraktika ja seadusandluse analüüsimiseta on võimatu. Seetõttu on nimetatud toimingutele (hagiga tutvumine, kliendiga konsulteerimine ja vastuse koostamine) esindaja kulutatud aeg põhjendatud täies ulatuses. See puudutab ka 18. oktoobri 2015. a menetlusdokumenti, mille ettevalmistamisele ja koostamisele kulutatud aeg on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, ning 9. oktoobri 2015. a, 9. novembri 2015. a ja 7. detsembri 2015. a menetlusdokumentide tutvumisele kulutatud aega 5 tunni ulatuses. Vastused
25.Pooled vaidlevad üksteise kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta selles osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
27.Kolleegium määratleb esmalt vaidluse raamid (I), lahendab seejärel apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse (II-III) ning otsustab lõpuks menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (IV). I
28.Kuna kostjad ei ole maakohtu otsust hagis esitatud nõuet puudutavas osas vaidlustanud, ning hageja on vaidlustanud otsust osas, mis puudutab hagi rahuldamata jätmise põhjusi, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust järelduse osas, et kostjatel I ja III oli pankrotiavalduse esitamise kohustus ning et seda kohustust on rikutud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. II
29.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja esile toodud asjaolud ei anna alust kostjate suhtes hagi rahuldamiseks. Maakohus on käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostjate vastu rahuldada. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude põhjal õige järelduse, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjatelt maksejõuetuks muutunud 24 Burn Group OÜ poolt arvete maksmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 127 lg 4 järgi nõutavat põhjuslikku seost 24 Burn Group OÜ-le esitatud arvete hagejale maksmata jäämise ja pankrotiavalduse esitamise kohustustust ettenägeva ÄS § 180 lg 51 kui kaitsenormi rikkumise vahel (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostjate I ja III poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral oleks hagejal õnnestunud saada võlgnikult müüdud kauba eest tasu kätte ehk perspektiivi nõude rahuldamiseks pankrotimenetluse käigus. Võlgniku pankrotimenetlus on raugenud PankrS § 29 lg 1 alusel, mis tähendab, et võlgnikul on puudunud vara, mille arvelt isegi pankrotimenetluse kulusid katta, samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasinõudmise või -võitmise võimalusi (I kd, tl 39-45). Põhjusliku seose tõendamiskoormis lasub hagejal ja seepärast oli tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjatest tulenevatest asjaoludest.
30.Maakohtu järeldused peavad paika ka seisukoha osas, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostjad I ja II on rikkunud ÄS § 183 järgset raamatupidamise korralduse kohustust ja RPS sätteid kaitsenormi tähenduses ning et hagejale oleks sellel põhjusel kahju tekkinud (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Samuti on maakohus õigesti leidnud, et puudub alus väiteks, mille kohaselt on kostjad I ja II käitunud Burn Group OÜ-le esitatud arveid tasumata jättes või Burn Group OÜ osalust kostjale III võõrandades tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
31.Kuivõrd hageja esitatu põhjal ei olnud maakohtul võimalik tuvastada kahju tekitamise objektiivse teokoosseisu olemasolu, on maakohus jätnud deliktikoosseisu muude elementide esinemise õigesti analüüsimata. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku pikemalt korrata.
32.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
33.Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. See tähendab, et hagejal tuli TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 järgi tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, mida ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada.
TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. III
34.Vastuapellatsioonkaebuse osas nõustub kolleegium kostjate I ja II väitega, et maakohus ei ole otsust lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas nõuetekohaselt põhjendanud ning seepärast tuleb maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada.
35.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. See tähendab, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimisel pidama silmas iga taotletud menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtma seisukoha iga õigusabitoimingu osas. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud otsuses võtnud seisukoha üksnes osade toimingute suhtes, jättes seejuures põhjendamata, miks nende menetlustoimingute puhul on ajakulu vähendatud, ning jätnud osad menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud täielikult analüüsimata. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse puuduse vastuapellatsioonkaebust lahendades kõrvaldada ja ise vastavas osas menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata.
36.Kostjate maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostjate esindajal hagiavaldusega tutvumiseks 2 tundi, kliendiga konsulteerimiseks 2 tundi ja hagile vastuse koostamiseks 4 tundi. Maakohus pidas nimetatud toimingutest põhjendatuks üksnes vastuse koostamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastuse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi, kuid leiab, et ka hagiavaldusega tutvumine on õigusabi nõuetekohaseks osutamiseks vajalik toiming. Samuti ei saa kostjate esindajale ette heita kliendiga konsulteerimist. Seda arvestades peab ringkonnakohus lisaks vastuse koostamiseks 1,5 tunni kulutamisele, põhjendatuks ka hagiavaldusega tutvumist ja sellel teemal kliendiga konsulteerimist kokku 1,5 tunni ulatuses.
37.Kostjate esindaja on esitanud 18. oktoobril 2015. a kohtule arvamuse (I kd, tl 129-131) hageja 9. oktoobril 2015. a esitatud hagi täpsustuse kohta (I kd, tl 119-125). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et arvamuse koostamise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samas on maakohus pidanud ebaõigesti mittevajalikuks hüvitada hagi täiendusega tutvumisele kulutatud aega. Seisukoha esitamiseks tuleb lepingulisel esindajal tutvuda menetlusdokumendiga, mille osas kohus seisukohta nõuab ja seepärast peab kolleegium vajalikuks menetlustoiminguks ka hageja täiendusega tutvumist 30 min ulatuses.
38.Kuivõrd hageja 9. novembri 2015. a seisukoha (I kd, tl 148-151) osas ei olnud kostjatel vaja kohtu nõudmisel seisukohta esitada, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nimetatud menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu ei ole vaja vastaspoolel hüvitada.
39.Hageja 7. detsembri 2015. a täienduse ja taotlustega (I kd, tl 156-158) tutvumist on maakohus pidanud õigesti põhjendatuks ja ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt sellele kulunud 30-minutilise ajakulu osas. Tutvumist vajanud taotluse näol ei olnud tegemist mahuka menetlusdokumendiga.
40.Seoses vastuapellatsioonkaebuse väidetega lepingulise esindaja tunnitasu määra kohta peab kolleegium vajalikuks selgitada, et ringkonnakohtu arvates ei ole 120-eurone
(käibemaksuga) tunnitasu mitteadvokaadist esindaja puhul vajalik ja põhjendatud, kuna selline tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul võib lugeda mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul põhjendatuks 100 euro suurust tunnitasu (käibemaksuga). Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas, on küll peetud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot koos või ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13), kuid osundatud praktika peab siiski silmas advokaatidest esindajate poolt osutatud õigusabi tunnihinda ning ei ole seetõttu muude lepinguliste esindajate puhul kohaldatav.
41.Eeltoodut kokkuvõttes peab ringkonnakohus vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi (1,5+1,5+1+0,5+0,5) ja hagejalt tuleb kostjate I ja II kasuks välja mõista maakohtus kantud õigusabikulust kokku 500 eurot (5x100), millest kummalegi kostjale kuulub 250 eurot. IV
42.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Kostja I ja kostja II 20. oktoobril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 42 ja pöördel) kohaselt on kostjate apellatsiooniastmes kandnud õigusabikulusid kokku 1200 eurot (käibemaksuga), millele lisandub istungil osalemise kulu ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises (2,5 tundi); apellatsioonkaebusele vastamises (3 tundi), vastuapellatsioonkaebuse koostamises (4 tundi) ja vastuapellatsioonkaebusele esitatud vastusega tutvumises (0,5 tundi). Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuga.
44.Kolleegium leiab, et kostjate lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on vajalikud, kuid nendele toimingutele on kulunud TsMS § 175 lg 1 tähenduses liialt palju aega. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund ja sellele vastuse koostamiseks 1 tund. Kuivõrd kostjate vastuapellatsioonkaebus on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise peale, siis menetluskulude nimekirjas märgitud 4 tundi kaebuse koostamiseks on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks 2 tundi. Hageja vastusega vastuapellatsioonkaebusele tutvumist ei ole vaja vastaspoolel hüvitada. Põhjendatud on ringkonnakohtu istungil osalemise kulu 50 minutit. Eeltoodu tõttu peab kolleegium kostjate esindaja ajakulu põhjendatuks 4,83 tunni (1+1+2+0,83) ulatuses.
45.Tunnitasumäära põhjendatuse osas on ringkonnakohus selgitanud oma seisukohta kostjate vastuapellatsioonkaebusele vastates.
46.Eeltoodust tulenevalt on kostja I ja kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 483 eurot (4,83x100). Lisaks on kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal (II kd, tl 42 ja pöördel) kostjad tasunud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis tuleb vastaspoolel hüvitada. Hagejalt tuleb menetluskulud kostjate kasuks välja mõista võrdsetes osades.
47.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.