Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ruth Prigoda
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-702
Haldusasi
T.L. ja Umboja Kinnistuomanike Ühistu kaebus Keskkonnaameti 04.04.2018 kinnitatud metsateatisele nr 50000072244 ning selle alusel välja antud raieloale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – T.L., esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas; Kaebaja II – Umboja Kinnistuomanike Ühistu, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas; Eeldatav vastustaja – Keskkonnaamet Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
mitmed linnu- ja loomaliigid, mida tuleb elukeskkonna terviklikkuse ja väärtuse säilimise huvides kaitsta. Vabaõhumuuseumi tee 87a kinnistu piirneb vahetult T.L.le kuuluva Umboja tn 1 kinnistuga, mistõttu on tal otsene huvi ja puutumus naaberkinnistul toimuva puude raie suhtes. UKÜ liikmed on Umboja tänava äärsete kinnistute omanikud, kellest poolte kinnistud piirnevad vahetult Vabaõhumuuseumi tee 87a kinnistuga ning ülejäänud asuvad selle vahetus läheduses. Ühistu eesmärk on muu hulgas oma liikmete ühiste huvide esindamine. T.L. esitas kaebuse enda subjektiivsete õiguste ning UKÜ liikmete õiguste kaitseks. Nii Vabaõhumuuseumi tee 87a kinnistu kui ka selle kõrval asuvad kinnistud ja Õismäe raba on T.L.le ja UKÜ liikmetele väärtuslik rekreatsiooniala, kus nad käivad vabal ajal taastumas, oma peredega aega veetmas, lastele loodust tutvustamas ja õpetamas, koertega jalutamas jms. Puude raiumisega ja looduskeskkonna olulise muutusega väheneb või kaob võimalus kohata metsas loomi, avastada nende jälgi jms ning väärtuslik keskkond kaebajatele metsa ja looduse nautimiseks, laste kasvatamiseks ja õpetamiseks muutub oluliselt kehvemaks või kaob sootuks. Metsal on kaebajate jaoks eriline väärtus ja tähendus. Väärtuslikud looduskeskkonnad linnas on üsna vähesed ning vähenevad pidevalt. Puude raiumisega vahetult kaebajate naaberkinnistul on aga väärtusliku looduskeskkonna jõulise vähendamise mõju kaebajatele eriti tuntav ja neid kahjustav. Vabaõhumuuseumi tee 87a kinnistul asuvad puud kaitsevad kaebajate kinnistuid kagu ja lõuna suunast tuulte eest. Üksnes üldplaneeringus määratletud väikeelamute ala ei anna õigustust lageraieks. Kinnistu asub muu hulgas ka rohevõrgustiku arengualal, mille prioriteet on loodusväärtuste säilitamine. Igal juhul saab elamuehitus toimuda alles pärast detailplaneeringu kehtestamist, kusjuures selle raames tuleb koostada ka keskkonnamõjude hindamine. UKÜ põhikirjas ei ole küll otsesõnu märgitud keskkonnakaitsele suunatud tegevusi, kuid kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tuleks Riigikohtu määruse nr 3-3-1-87-11 (punkt 21) kohaselt tõlgendada laiendavalt. Kõiki UKÜ liikmeid poleks mõistlik ega otstarbekas eraldi kaebajatena kohtumenetlusse kaasata, UKÜ toimib esindusorganisatsioonina.
2(4)
Praegusel juhul ei ole UKÜ kaebust esitanud oma õiguste kaitseks, vaid oma liimete õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) näeb kaebeõiguse ette ka valitsusvälisele keskkonnaorganisatsioonile (KeÜS § 30), kelleks on mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset (KeÜS § 31 lg 1). Seega on UKÜ-l õigus kaebusega kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui ta kvalifitseerub valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks ning vaidlusalused haldusaktid on otseselt seotud tema õiguste ja huvidega toimimisel keskkonnaorganisatsioonina ja seotud tema vastava tegevuse eesmärkidega. Kaebusele lisatud UKÜ põhikirja kohaselt ei ole UKÜ põhikirjaline tegevus suunatud keskkonna kaitsmisele või seotud keskkonnakaitse või selle edendamisega. Seega on täitmata tingimus, et vaidlustatud haldusaktid on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega ei ole UKÜ valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 mõistes, kes saaks kohtule esitada kaebuse seonduvalt keskkonnakaitsega.
3(4)
õiguse tagamiseks näeb KeÜS § 23 lg 5 ette isiku õiguse nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Viidatud sättele tuginedes ei saa keskkonnaosa intensiivselt kasutav isik tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust, vaid keskkonna sellist mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest (Riigikohtu 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, punkt 24).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.