Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2652
Haldusasi
AA, TK, UK, ML, ML, HT, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühing Loodusvõlu kaebus Keskkonnaameti poolt Märjamaa alevis Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistutele 6. oktoobril 2020. a väljastatud metsateatiste nr 50000428473, nr 50000428475, nr 50000428477, nr 50000428479, nr 50000428481 ja nr 50000428483 registreeringute ning Keskkonnaameti 30. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/20/216 ja 14. detsembri 2020. a käskkirja nr 1-1/20/241 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – AA, TK, UK, ML, ML, HT, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Mittetulundusühing Loodusvõlu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Karmen Kaplinski Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan – Märjamaa vald Kolmas isik – Stora Enso Eesti AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – IN
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Stora Enso Eesti AS ja IN määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Stora Enso Eesti AS ja IN määruskaebused osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punkt 5 asjas nr 3-20-2652 osas, mis puudutab metsateatisi nr 50000428481 ja 50000428483. Teha selles osas uus määrus, millega peatada metsateatiste nr 50000428481 ja 50000428483 registreerimisotsuse kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kuni 31. juulini 2021.
3.Muus osas jätta Stora Enso Eesti AS ja IN määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punkt 5 asjas nr 3-20-2652 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvate Kuuse tn 8 (registriosa nr 2124637, katastritunnus 50501:003:0005) ja Oti tee 2 (registriosa nr 2124637, katastritunnus 50501:003:0006) kinnistute omanik IN esitas 01.10.2020 Keskkonnaametile metsateatised lageraiete ja harvendusraiete teostamiseks. Metsateatised registreeriti metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) numbritega 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483.
2.Metsaregistris tehti 06.10.2020 registreeritud metsateatistele 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 raieid lubavad märked ning edastati registri väljavõtted maaomanikule.
3.AA, TK, UK, ML, ML ja HT esitasid 03.11.2020 Keskkonnaametile vaide Oti tee 2 ja Kuuse tn 8, Märjamaa kinnistutele väljastatud metsateatiste kehtetuks tunnistamiseks ja uute metsateatiste väljaandmise keelamiseks.
4.Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid 04.11.2020 ning MTÜ Loodusvõlu esitas 05.11.2020 Keskkonnaametile vaided Oti tee 2 ja Kuuse tn 8, Märjamaa väljastatud metsateatiste kehtetuks tunnistamiseks ja uute metsateatiste väljaandmise keelamiseks.
5.Keskkonnaamet tagastas 30.11.2020 füüsiliste isikute vaided, leides, et metsateatised ei riku nende õigusi, ning jättis 14.12.2020 vaideotsusega Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ning MTÜ Loodusvõlu vaided rahuldamata.
6.AA, TK, UK, ML, ML, HT, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Mittetulundusühing Loodusvõlu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ esitasid 30.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.01.2021) tühistada Keskkonnaameti väljastatud metsateatised nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 ning 30.11.2020 ja 14.12.2020 vaideotsused. Füüsilisest isikust kaebajad on Märjamaa alevi elanikud, kelle elukeskkonna olemuslik osa on olnud kõnealune metsapark ja kes on harjunud kasutama metsaparki enda elukorralduses, eelkõige vaba aja veetmiseks. Seega on neil kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 ja § 30 alusel. Valdavalt lageraie tulemusel muutuks olemuslikult Märjamaa alevi keskkond, kaoks kohalike elanike võimalus käia metsapargis puhkamas ja vaba aega veetmas. Samuti väheneks aleviku kaitse maanteest lähtuva õhusaaste ning müra ja tuule eest (vt ka KeÜS seletuskiri, lk 31). KeÜS § 23 eesmärk on kaitsta nende isikute õigusi, kes iga päev viibivad raiumisohus olevas metsas või selle läheduses. KeÜS § 23 lg 2 ei sätesta piirangut, et oluline puutumus võib tekkida ainult 2(12)
3-20-2652 riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluva või avalikuks kasutamiseks määratud maa-alaga. Eesti keskkonnaõigus hõlmab lisaks põhiõigustele ka isiku esteetilisi huve ja vaba aja veetmise võimalusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-03). Metsa majandamise mõju tunnustamine kaebajate tervise- ja heaoluvajadustele on kooskõlas metsaseaduse (MS) eesmärgiga tagada metsa säästev majandamine (MS § 2). Riigikohus on selgitanud, et MLl on võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi, vaidlustades Keskkonnaameti 06.10.2020 kinnitatud metsateatisi (Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p-d 8 ja 13). Kaebeõigus ei ole piiratud üksnes ML-ga. Teisteks kaebeõigust omavateks isikuteks on isikud, kes on ML-ga samasuguses või sarnases olukorras, st Märjamaa alevi elanikud, kes metsaparki kasutavad. Mittetulundusühingutest kaebajate põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ja nad edendavad seda. Seega on tegemist keskkonnaorganisatsioonidega KeÜS § 31 lg 1 mõistes, kelle puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu KeÜS § 30 lg 2 kohaselt eeldada. Märjamaa Vallavolikogu 18.09.2018 määruse nr 37 ,,Puu raieloa andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 37) § 1 kohaselt määrab see kindlaks Märjamaa alevis ja külade tiheasustusaladel puude raieks loa taotlemise, vormistamise ning väljastamise tingimused. Korda ei kohaldata puude raiele kasvavas metsas metsaseaduse tähenduses ja viljapuudele. Kuna vaidlusalustel kinnistutel asub park, tuleb kohaldada määrust nr 37 (vt MS § 3 lg-d 2 ja 3). Kinnistud asuvad määruse nr 37 lisa 3 kohaselt Märjamaa alevi tiheasustusalal. Sellisel juhul väljastab raieloa Märjamaa Vallavalitsus (määruse nr 37 § 3 lg-d 1 ja 2). Seega ei saanud Keskkonnaamet registreerida metsateatisi ning haldusaktid on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Alternatiivselt on haldusaktid õigusvastased. Märjamaa alevi üldplaneeringus (ÜP) seatud piirangud raietele on HMS § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas ÜP-ga (MS § 41 lg 8; Riigikohtu 25.05.2009 otsus asjas nr 3-3-1-22-09, p 13; Riigikohtu 15.10.2013 otsus asjas nr 33-1-35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus asjas nr 3-06-2172, p 10; 28.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1786, p 18). ÜP-s on metsapargi kinnistute otstarve määratud järgmiselt: joonise nr 5 järgi on Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 olemasolev pargi, metsa- või haljasala maa; joonise nr 7 järgi on määratud Oti tee 2 park haljasalaks; joonise nr 12 järgi on Oti tee 2 määratud pargiks, parkmetsaks (vt ka ÜP seletuskirja lk 20). ÜP-s sätestatud tingimust tuleb tõlgendada nii, et see ei luba Märjamaa alevi metsapargis teostada lageraiet ega muid raieliike viisil, mis läheks vastuollu ÜP-ga. Lageraie tegemisel olemasolev haljastus ei säiliks. Teiseks oleks lageraie tegemine metsapargis vastuolus ÜP-s seatud kitsenduse eesmärgiga, milleks on luua alevi elanikele meeldiv elukeskkond, säilitada alevi hea maine ja heakorrastada metsad. Maakasutuse kaardi järgi jääb Kuuse tn 8 enamikus pargi, metsa või haljasala maale. Sellise tõlgenduse on ÜP kaardile andnud ka Märjamaa vald haldusasjas nr 3-20-580. ÜP-ga ei määrata üldjuhul kinnistute sihtotstarvet, vaid maakasutuse juhtotstarve (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 18). Keskkonnaameti praktika üldplaneeringust tulenevate kitsendustega arvestamisel on vastuoluline. Keskkonnaamet on alles vaideotsuses napisõnaliselt selgitanud, et ÜP ei sea piiranguid ega eritingimusi ning raie tegemist toetab kinnistu sihtotstarve. ÜP ei välista kinnistutel metsamajandamisega tegelemist, kuid piirab seda kohustusega säilitada olemasolev haljastus mahus, mis tagab parkmetsale omase elukeskkonna (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50824).
3(12)
3-20-2652 Lageraie tegemine metsapargis riivab ebaproportsionaalselt kolmandate isikute, sh kaebajate õigusi. Metsad pakuvad kohalikele elanikele mh võimalust vaba aja veetmiseks, ent kaitsevad ka kohalikku elukeskkonda õhusaaste, müra, tuule ja tuisu eest. Kui kinnistul tehakse valdavas osas lageraie, muutub elukeskkond aastakümneteks ning piirkonnas suurenevad negatiivsed mõjutused. Tegemist on Märjamaa alevi olulise rekreatsioonialaga. See tuleneb ka ÜP-st. Kaebajatel tekkis ÜP alusel nii õigus kui ka õigustatud ootus, et kinnistut võib puhkeotstarbeliselt kasutada ning keelatud on kinnistu kasutamine vastuolus ÜP-ga. Lageraie tegemise mõju ei piirdu ainult Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistutega, vaid mõjutab Märjamaa alevi looduskeskkonda tervikuna. Maaomaniku ja raieloa taotleja õigused ei kaalu kaebajate õiguste riivet üles. Maaomanikul ei ole õigustatud ootust, et ta saaks igal juhul teostada omandiõigust lageraie vormis. Lageraie keelamine saaks riivata üksnes raieõiguse omanikust ettevõtja ettevõtlusvabadust. Raieõiguse ostmine oli ettevõtte tavapärane äririsk. Lageraieks õigusi andvatest metsateatistest keeldumine ei riivaks ebaproportsionaalselt ka maaomanikku, kuna ÜP-ga ei ole raie täielikult välistatud. Vaidlusalune metsapark asub vähem kui 1 km kaugusel Märjamaa järtade maastikukaitsealast (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” p 2 alapunkt 54). Keskkonnaametil oli kohustus kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2).
7.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlustatud metsateatiste kehtivus kohtumenetluse lõpuni ning keelata Keskkonnaametil samadele kinnistutele uute metsateatiste väljastamine kohtumenetluse lõpuni. Kaebuse eesmärk on kaebajate tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimine Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistutel. Kehtivate metsateatiste alusel on võimalik kinnistutel alustada kohe lageraiega. Kui kinnistutel alustatakse raietöödega, muutub tühistamiskaebuse edasine menetlemine sisutuks. Maha raiutud metsa ei ole võimalik kaebajate eluea kestel taastada. Kaebus ei ole perspektiivitu. Metsateatise väljastamise õigus oli kohalikul omavalitsusel, mitte Keskkonnaametil. Metsateatised on vastuolus ÜP-ga (Riigikohtu 25.05.2009 otsus asjas nr 33-1-22-09, p 13). Kuna raie käigus likvideeritakse metsapargis suurel alal põhimõtteliselt kõik puud, välistab selline tegevus ÜP eesmärkide saavutamise. Keskkonnaamet ei ole metsateatistes ega vaideotsuses ÜP seletuskirja analüüsinud. Seega on haldusaktid põhjendamata (vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580). Puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Mitmed Märjamaa valla elanikud on avaldanud soovi kinnistul raie keelamiseks. Muu hulgas võimaldaks esialgse õiguskaitse kohaldamine jõuda kompromissini. Avalikku huvi ei kaalu üles kinnistu omaniku ja raieõiguse soetanud isiku õigusi. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ning kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale kuuluval kinnistul on võimalik teha lageraiet. Metsapargi kinnistu omanikul ja raieõiguse ostnud isikul on endiselt võimalik maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut eesmärgipäraselt edasi kasutada, kohaldades loodussäästlikumaid raieliike.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.12.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 registreerimisotsuse kehtivuse HKMS § 252 lg 4 alusel 30 päevaks, mis määruse mittevaidlustamisel rakendub kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava 4(12)
3-20-2652 määruse jõustumiseni (resolutsiooni p 2).Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2021 määrusega jäeti rahuldamata Stora Enso Eesti AS määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.12.2020 määruse tühistamiseks.
9.Keskkonnaamet esitas Tallinna Halduskohtule 13.01.2021 vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele ning palus halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud määrusega. Füüsilistest isikutest kaebajatel puudub kaebeõigus. Mittetulundusühingutest kaebajatel on KeÜS § 30 lg-st 2 tulenev kaebeõigus, kuid mitte piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus (Riigikohtu lahend asjas nr 3-16-1472, p 17). Raie on tavapärane metsa majandamise viis. Kui kavandatav raie vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning seadustega kitsendusi ei ole kehtestatud, toimub nn lihtsustatud menetlus – kavandatud raie õiguspärasust kontrollitakse automaatselt ja raie registreeritakse MS § 41 lg 81 kohaselt (registreering). Registreering on võrdne haldusaktiga ja mõeldud väiksema keskkonnariskiga tegevusteks. Registreeringu menetlusnõuded on lihtsamad ja vähem koormavad, samuti on piiratumad võimalused registreeringust keelduda. Kui alale, kuhu on kavandatud raie, on seatud õigusaktiga piirangud või täiendavad tingimused või kui raie ei vasta sätestatud reeglitele, siis raiet automaatselt ei registreerita ning sellisel juhul teeb süsteem eitava otsuse või suunab metsateatise ametniku menetlusse. Sellisel juhul on ametnikul õigus seada täiendavaid tingimusi raie tegemiseks või keelduda raie registreerimisest (MS § 41 lg 8). Eelnevat arvestades ei ole Keskkonnaametil võimalust keelata raiet või seada sellele piiranguid, kui selleks puudub õiguslik alus. Seetõttu puudub vajadus kaasata menetlusse kolmandaid isikuid. Raie registreering või registreerimisest keeldumine ei puuduta peale metsaomaniku kellegi teise õigusi. Seetõttu ei ole MS-s ette nähtud, et metsateatise menetlusse tuleks kaasata peale metsaomaniku teisi isikuid (vt ka õiguskantsleri 03.04.2018 seisukoht nr 61/180178/1801556). Kaebusest nähtuvalt on füüsilistest isikutest kaebajad esitanud puutumuskaebuse, viidates peamiselt nende heaoluvajadusele. Olukorras, kus metsateatis naabri seadusest tulenevaid õigusi või kohustusi ei puuduta, ei ole naaber menetlusosaline ning metsateatise registreerimine ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda (vt ka Riigikohtu 07.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-902; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-702, p-d 6.1 ja 6.3; Riigikohtu 13.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-8-15). Kaebajad teevad Riigikohtu 28.11.2020 määrusest asjas nr 3-20-580 ekslikke järeldusi. Riigikohus ei võtnud seisukohta, kas kohtuasjas vaidlustatud registreeringud olid vastuolus HMS §-ga 56 või mitte. Samuti ei viita haldusasi nr 3-20-580 sellele, et praeguses kohtuasjas vaidlustatud registreering oleks HMS §-ga 56 vastuolus. Registreeringule on kantud kõik vajalikud hoiatused ja põhjendused. Kaitsekord Märjamaa järtade maastikukaitsealal kehtestati Vabariigi Valitsuse 23.03.2006 määrusega nr 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitseeeskiri“ ning see ei laiene väljapoole maastikukaitseala piire.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud metsateatiste kehtivuse kuni haldusasja menetluse lõpuni (resolutsiooni p 5). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui raietöödega alustatakse, ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda ja kaebuse eesmärk jääks saavutamata. Nimetatud tagajärge ei 5(12)
3-20-2652 oleks võimalik kõrvaldada kaebajatele soodsa kohtulahendi korral ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Ringkonnakohus hindas 05.02.2021 määruse tegemisel kaebuse perspektiivikust (p 17) ning leidis, et kaebust ei saa pidada küll suuri edulootusi omavaks, aga ka mitte ilmselgelt põhjendamatuks (vähemalt ÜP-d puudutavas osas). Samuti tõi ringkonnakohus viidatud määruses välja, et kolmandal isikul ei muutu raie teostamine esialgse õiguskaitse kohaldamisel võimatuks, kuna raietöid on Eesti kliimas võimalik teha nii talvel kui ka suvel (p 18). Raie edasilükkumine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei too kolmandale isikule kaasa märgatava kahju tekkimist ning tema huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei saa pidada ülekaalukas. Asjas ei nähtu tungivat avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Stora Enso Eesti AS palub 04.03.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.02.2021 määruse resolutsiooni p 5 ja jätta uue määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus oleks pidanud hindama, kas kaebajate õigused saaksid kahjustatud või mitte. Olukorras, kus ei esine erakorralist ja tegelikku ohtu kaebajate õiguste olulisele kahjustamisele, ei ole neil esialgse õiguskaitse vajadust. Sama tuvastasid kohtud haldusasjas 3-20-580. Füüsilistest isikutest kaebajad ei ole ära näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et nad saaksid eraomanikule kuuluvas metsas jalutada ja seda puhkeotstarbeliselt kasutada. Vaidlusalune eramets ei ole määratud üldkasutatavaks avalikuks alaks. Vastupidi, maaomanik peaks saama talle kuuluval kinnistul metsa majandada. Erametsas jalutamise võimaluse kadumine ei mõjuta kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Stora Enso Eesti AS ja Keskkonnaamet on välja toonud, et metsa majandamisel puuduksid negatiivsed mõjud Märjamaa järtade maastikukaitse- ja loodusalale. Vaidlusalune mets ise ei ole kaitsealune. Maalehe 26.03.2020 artikli kohaselt on metsas üraskikahjustus sees ning metsa tervise seisukohast on vajalik raie teostamine ja uue metsa istutamine. Eeltoodu pinnalt ei saa ka mittetulundusühingutest kaebajate huvid raie teostamisel kahjustatud. Keskkonnakaitse seisukohast on raie pigem vajalik. Esialgse õiguskaitse küsimuses ei ole põhjendatud asuda haldusasjas nr 3-20-580 märgitust erinevale seisukohale. Kaebusel puuduvad eduväljavaated. Raiete lubamine Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistul on kooskõlas ÜP-ga (15.01.2021 määruskaebuse p C). Märjamaa valla alevi ÜP maakasutuse joonise järgi on Oti tee 2 katastriüksus pargi-, metsa- ja haljasala maa ning Kuuse tn 8 katastriüksus perspektiivne eramute maa. ÜP ei sea piiranguid kinnistu kasutamisele. Raie teostamine ei riku kaebajate õigusi (15.01.2021 määruskaebuse p D). Kinnistul asus varem tihe võsa ning seda ei olnud võimalik tervikuna kasutada jalutamiseks. Pärast Stora Enso Eesti AS poolt raie ettevalmistamiseks teostatud võsa eemaldamist muutus ala kasutatavaks. Maaomanikul ei ole kohustust lubada kaebajatel talle kuuluvat erametsa kasutada. Raie teostamisel puuduvad negatiivsed mõjud kaitsealale (15.01.2021 määruskaebuse p E). Keskkonnaamet on võimalikke mõjusid Märjamaa järtade maastikukaitsealale ja loodusalale hinnanud vaidemenetluses (14.12.2020 vaideotsuse p 2.4; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2021 määrus). Kaebuse vähest perspektiivi kinnitab haldusasi nr 3-20-580. Metsateatise alusel võib raiet teha 12 kuu jooksul (MS § 41 lg 13). Arvestades kohtuasjade tavapärast kestust, on keeruline saavutada jõustunud kohtuotsust 12 kuu jooksul. See tingib 6(12)
3-20-2652 olukorra, kus metsaomanik peab esitama kohtuvaidluse kestel metsateatise tähtaja möödumisel uue metsateatise, mille järel võib käivituda uus kohtuasi koos esialgse õiguskaitsega. Selline olukord esines haldusasjas nr 3-20-580. Metsateatiste kehtivuse peatamine riivaks oluliselt kolmanda isiku huve raieõiguse teostamisel. Samuti riivab see oluliselt maaomaniku huve talle kuuluva kinnistu kasutamisel ja majandamisel. Raietööde teostamiseks on konkreetsel juhul eelistatuim aeg talvel, et vältida maa liigset kahjustamist. Ringkonnakohtu seisukoht, millele halduskohus on tuginenud, on antud 30 päevaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis, kus kohus leidis, et raie lühiajaline edasilükkumine ei too kaasa märgatavat kahju. On ilmne, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtuvaidluse ajaks saavad kolmanda isiku õigused oluliselt kahjustatud. Suvisel perioodil on nii maapinna seisukorra tõttu kui ka looduskaitselistel põhjustel raie teostamine keerulisem, mistõttu on tegemist kolmanda isiku jaoks ajakriitilise küsimusega. Seda ei ole halduskohus arvestanud (vt ka Riigikohus 13.11.2020 määrus asjas 3-20-349). Lisaks peatas halduskohus kõikide metsateatiste kehtivuse, tegemata vahet, et osaliselt on metsateatised harvendus- ja osaliselt lageraie tegemiseks. Harvendusraie tegemine ei kahjusta kaebajate õigusi ega oma keskkonnale negatiivset mõju. Metsa raiega kaasneb metsa uuendamise kohustus (MS §-d 24 ja 25). Ka lageraie järel jääb kõnealune maa metsamaaks, millel kasvavad seemnepuud ning uuenemise järel uus mets.
12.IN palub 04.03.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.02.2021 määruse resolutsiooni p 5 ja jätta uue määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlusalused kinnistud ei ole avalikus kasutuses. Tegemist ei ole pargi, vaid metsamaaga. Seda kinnitab nii maa kõlvikuline koosseis kui ka selle sihtotstarve. Märjamaa vald on haldusasjas nr 3-20-580 esitatud dokumentides selgitanud, et Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistu ei ole park ega muu puhkeotstarbeline maa, vaid mets. Seda on kinnitanud Keskkonnaamet. Raie teostamine ei kahjusta kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Suur osa Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 asuvast metsast oli enne alusmetsa raiumist jalutamiseks sobimatu. Seda ala ei ole varem puhkeotstarbelistel eesmärkidel kasutatud. Pärast alusmetsa raie teostamist on võimalik alal osaliselt jalutada ja seda rekreatiivsetel eesmärkidel kasutada. Samas ei anna see kaebajatele õigust nõuda, et kinnistut eesmärgipäraselt ei kasutataks ega teostataks raiet. Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistul asuv mets vajab uuendamist ja raiet. Tegemist on raieküpse metsaga, kus on lisaks üraskikahjustus sees. Raie teostamine on metsa tervise parandamise ja uuendamise seisukohast hädavajalik. Keskkonnaamet, kes on kaitseala valitseja, on kinnitanud, et raie teostamine keskkonnakaitselist probleemi kaasa ei too. Vaidlusalused kinnistud ei piirne kaitsealaga. Raie takistamisel on olulised negatiivsed mõjud maaomanikule ja raieõiguse omandajale. IN on püüdnud kaebajatega kompromissi saavutada ja Stora Enso Eesti AS on pidanud raierahu, et mitte häirida metsas pesitsevaid linde, ning pakkunud kaebajatele võimalust metsas teatud puud säilitada. Ühelt poolt võib raie teostamise võimatus tuua kaasa nõuded Stora Enso Eesti AS-ga sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingust. Teisalt on raie teostamine hädavajalik metsa tervise seisukohast. Kohtuvaidluse tõttu lükkub raie teostamine ja uue metsa istutamine edasi, mis toob kaasa veelgi suuremad negatiivsed tagajärjed.
13.Keskkonnaamet nõustub määruskaebustes esitatud seisukohtadega.
7(12)
3-20-2652
14.ML, ML, AA, TK, UK, HT, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühing Loodusvõlu paluvad jätta määruskaebused rahuldamata. Asjas on rakendatud esialgset õiguskaitset korduvalt (halduskohtu 31.12.2020 ja 17.02.2021 määrused). Tallinna Ringkonnakohus on kontrollinud esialgse õiguskaitse kohaldamise asjaolusid ja halduskohtu seisukohtade õiguspärasust määruskaebuse menetluses. Praeguseks ei ole haldusasja faktiliste asjaolude ja õiguslike hinnangute osas midagi muutunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks edasine vaidlus sisutuks. Saja aasta vanust metsa ei ole võimalik ühelgi viisil hiljem taastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks Stora Enso Eesti AS-le seda, et raie lükkub edasi. Ettevõtja ei kanna majanduslikku kahju, sest saja-aastases metsas puidu kvaliteet ja selle hind ei muutu aasta jooksul üksnes seetõttu, et raie viibib. Kuigi haldusasja nr 3-20-580 menetluse kestel ei olnud raie teostamine piiratud, viivitas Stora Enso Eesti AS raie teostamisega seni, kuni metsateatiste kehtivus lõppes. Stora Enso Eesti AS ei ole tõendanud, kuidas riivab esialgse õiguskaitse kohaldamine tema huve (vt ka Tallinna Halduskohtu 19.05.2020 määrus asjas nr 320-580, p 24). IN ei ole määruskaebuses põhjendanud ega tõendanud, kuidas kannatavad tema huvid seetõttu, et esialgse õiguskaitse tõttu lükkub raie teostamine edasi. Stora Enso Eesti AS on 2020. a-l viivitanud ilma õigusliku takistuseta raie teostamisega. Seega ei ole usutav väidetav üraskikahju ja selle võimalik seos IN huvidega. Puuduvad tõendid, et IN kannaks kahju tulenevalt raieõiguse võõrandamise lepingust. Pealegi kasvab vaidluse all olevatel kinnistutel valdavalt mänd ning äärmiselt vähe kuuske. Üraskikahju on seotud kuusega. Edasiste õigusvaidluste vältimiseks oli menetlusosalistel võimalik nõustuda haldusasjas nr 3-20-580 tuvastamisnõude lahendamisega, kuid Keskkonnaamet taotles menetluse lõpetamist, millega nõustus ka Stora Enso Eesti OÜ. Kaebajad on kaebuses viidanud Keskkonnaameti vastuolulisele ja ebaselgele halduspraktikale seoses MS § 41 lg-te 7 ja 8 kohaldamisega (kaebuse p 41 jj). Keskkonnaamet ei ole järginud Riigikohtu poolt asjas nr 3-20-580 antud juhiseid ega muud kohtupraktikat (nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-22-09). Menetlusosalised on möönnud, et valla ÜP on vaidlusaluste kinnistute osas vähemalt vastuoluline. Ebaõige on väide, nagu oleks haldusasjas nr 3-20-580 hinnatud vaidluse perspektiivi samadel asjaoludel väikeseks. Viidatud kaebuses oli kaebajaks ainult ML. Praegusel juhul on kaebuse esitanud lisaks veel üheksa kaebajat, sh neli keskkonnaorganisatsiooni. Metsateatised omavad kaebajatele erinevat mõju. Seejuures mõjutas haldusasjas nr 3-20-580 esialgse õiguskaitse kohaldamist see, et ringkonnakohus luges kaebetähtaja möödunuks ning Riigikohtu menetluse ajal metsateatiste kehtivus lõppes. Praegune kaebus ei ole perspektiivitu. Stora Enso Eesti AS ei ole määruskaebuses eitanud, et vähemalt Oti tee 2 on Märjamaa ÜP kaardi järgi pargi-, metsa- ja haljasala maa. Isegi kui Kuuse tn 8 oleks perspektiivne eramumaa, on kaebus vähemalt osaliselt asjakohane. Raie teostamine riivab kaebajate subjektiivseid õigusi (vt 01.03.2021 seisukoht). Subjektiivsete õiguste riive intensiivsuse täpne hindamine ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse esemeks. Metsateatised võivad põhimõtteliselt riivata kaebajate subjektiivset õigust heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (vt Riigikohtu 01.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 8). Antud asjas on kaebuse esitanud ka Märjamaa alevi kinnistuomanikud. Seega riivavad metsateatised osade kaebajate omandiõigust. Samuti on kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid, kelle puhul subjektiivsete õiguste riivet eeldatakse. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda, et Keskkonnaameti aktid oleksid kooskõlas Märjamaa üldplaneeringus kokkulepitud piirangutega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-69-16, p 26). 8(12)
3-20-2652 Ei saa välistada raie negatiivset mõju Natura alale. Otsus mitte laiendada Märjamaa järtade maastikukaitseala ei tähenda, et kaitseala lähedal on igasugused tegevused lubatud. Natura 2000 võrgustiku ala võib ebasoodsalt mõjutada väljaspool ala toimuv tegevus. Praktikas nõuab Keskkonnaamet ise sageli Natura ala lähedal tegevusloa taotlemisel keskkonnamõju eelhindamist põhjusel, et läheduse tõttu võib eeldada, et tegevus mõjutab Natura 2000 võrgustiku ala. See, et kaitseala piiride laiendamine Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistuteni ei ole proportsionaalne, ei tähenda, et kavandatav lageraie ei oma keskkonnamõju. Keskkonnaameti 14.12.2020 vaideotsusest ei selgu, kas ja millal on hinnatud lähedal toimuvate raiete mõju Märjamaa järtade maastikukaitsealale. Isegi kui raiet ei ole väljatöötamiskavatsuses ohutegurina märgitud, ei saa järeldada, kes, kas ja mis mahus on raiest tulenevaid mõjusid maastikukaitsealale hinnanud. Märjamaa järtade maastikukaitseala väljatöötamiskavatsus ilmestab, et Märjamaa ÜP-s väljendatud soov säilitada Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistutel kõrghaljastus piirkonna rekreatiivse väärtuse säilitamiseks pidi olema Keskkonnaametile äratuntav. Keskkonnaamet on väljatöötamiskavatsuses ise selgitanud, miks on lageraie piiramine vajalik maastikuilme ja kaunite vaadete säilitamiseks ja miks teised alternatiivsed raieliigid oleks paremad. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, kuna ei välista metsamaa sihtotstarbelist kasutamist, vaid seab piirangu valdavalt ühele raieliigile ja piiratud ajaks. Lageraie tegemine ei ole ainus võimalus Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 asuvate kinnistute kasutamiseks. IN-l on võimalik kasutada metsa majandamiseks ning tulu teenimiseks muid viise, mis oleks kooskõlas Märjamaa ÜP-s seatud kitsendusega.
15.Märjamaa vald nõustub esialgse õiguskaitse kohaldamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
17.Kaebajatel esineb jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus selgitas 05.02.2021 määruse asjas nr 3-20-2652 p-s 15, et vaidlusalused metsateatised kehtivad kuni 06.10.2021. Metsateatiste alusel oli võimalik kohe raietöödega alustada. Kui raietöödega alustatakse, ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Õiguslik ega faktiline olukord ei ole selles osas muutunud. Vaidlustatud metsateatiste alusel ei ole raietöödega alustatud ning load on endiselt kehtivad, mistõttu on kaebajate õigusi võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega tõhusalt kaitsta. Kaebusega taotletav eesmärk on võrreldes varasema kaebuse eesmärgiga jäänud samaks.
18.Menetlusosalised on endiselt eri meelt küsimuses, kuidas tõlgendada ÜP-s märgitud vaidlusaluste alade maakasutusotstarvet. ÜP jooniselt nr 6 nähtub, et Oti tee 2 kinnistu on märgitud metsaalaks. Sama nähtub jooniselt nr 5. Kuuse tn 8 osas ei ole ÜP joonised nr 5 ja 6 niivõrd selged, sest joonistelt ei ole üheselt aru saada, kus kulgevad Kuuse tn 2, Kuuse tn 8 ja Oti tee 3 kinnistute piirid. Kõrvutades neid jooniseid Maa-ameti ortofotodega, viitavad ÜP joonised nr 5 ja 6 pigem sellele, et Kuuse tn 8 kinnistu on märgitud (perspektiivse) pereelamute maana (vrdl samas Märjamaa Vallavalitsuse 25.03.2020 vastus). Joonisel nr 7 on Kuuse tn 8 9(12)
3-20-2652 kinnistu märgitud pereelamute maana ning Oti tee 2 pargi, haljasalana. Ka joonisel nr 12 kajastub pargi, parkmetsana üksnes Oti tee 2 kinnistu. Kaebajate väited seonduvad eelkõige ÜP-ga seatud võimalike piirangutega haljastuse säilitamisele, mis puudutavad eelnevast nähtuvalt eelkõige Oti tee 2 kinnistut. Kuigi ÜP-ga seatud tingimuste küsimuses ei saa kaebust pidada suuri edulootusi omavaks, ei ole kaebus selles osas ka ilmselgelt põhjendamatu. ÜP-st ei nähtu, et Oti tee 2 (ega Kuuse tn 8) kinnistu oleks määratud rohealade koosseisu, kuid halduskohtul tuleb asja edasises menetluses hinnata, kuidas tõlgendada ÜP-s märgitud alade maakasutusotstarvet, sh ÜP-s seatud võimalikke piiranguid haljastuse korrastamisele (vt nt ÜP p 1.2.3, 4.1.6 ja 4.1.7).
19.Täiendavalt selgitas ringkonnakohus kaebuse perspektiivi kohta eelviidatud määruses, et kaebuse väidetel, mis puudutavad Keskkonnaameti pädevuse puudumist metsateatiste registreerimisel ja raietööde negatiivset mõju Märjamaa järtade maastikukaitsealale, on väga vähesed edulootused. Vaidlusalused kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, mistõttu ei saa neid pidada pargiks MS § 3 lg 3 tähenduses. Pargi alaga on tegemist juhul, kui maa sihtotstarve on MaaKatS § 181 lg 12 p 2 järgi sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa. Seetõttu on metsateatiste registreerimisel kohaldatav MS, mitte määrus nr 37. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirjast nähtuvalt on kaitse-ala kaitse-eesmärk põhiliselt karstialade ja erinevate elupaigatüüpide kaitse, aga ka loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse, mida kaitse-eeskirjas ei ole nimetatud. Keskkonnaameti 14.12.2020 vaideotsuse p-s 2.4 on selgitatud, et tegemist on püst-linalehikuga. Selle taime kasvukoht ei ole vanades metsades, vaid lubjarikastel looaladel.1 Keskkonnaameti seisukoha, et metsaraie vaidlusaluste metsateatiste alusel ei kahjusta Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitseeeskirjaga kaitstavaid eesmärke, õigsuses ei ole eelneva valguses põhjust kahelda (p 17). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Kaebuse perspektiiv ei ole kirjeldatud osas muutunud.
20.Endiselt on vaidluse all kaebeõiguse olemasolu füüsilistest isikutest kaebajatel ning nende võimalike subjektiivsete õiguste rikkumine. Füüsilistest isikutest kaebajad on kaebuses kaebeõiguse alusena tuginenud KeÜS § 23 lg-le 1, mis sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama sätte teise lõike kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga (vt ka Riigikohtu 13.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-8-15, p-d 19‒21). Füüsilistest isikutest kaebajad on 01.03.2021 menetlusdokumendis selgitanud, et vaidlusalustel kinnistutel asuva metsa raie rikub nende õigusi, sest nad on aastakümneid metsaparki kasutanud, mh käivad nad seal seenel ja jalutamas (dokumendi p 9; vt ka kaebuse p 18). Samuti kaitseb vaidlusalune mets kaebajate omandit looduslike mõjude ja emissioonide eest (dokumendi p 14; vt ka p-d 26–40 ja kaebuse p 64). Esmalt nähtub kaebajate väidetest, et nad seovad enda õiguste rikkumise parkmetsaga. Maa-ameti ortofotodelt nähtub, et Kuuse tn 8 kinnistul ei asu mets ühtlaselt tihedalt, vaid üksnes laululava ja Oti tee poolses osas. Kuigi ei ole välistatud, et kaebajad on kasutanud puhkealana ka nimetatud kinnistul paiknevat metsa, eelkõige laululava poolses otsas, on tegemist võrdlemisi väikese metsaribaga. Samuti ei ole usutav, et Kuuse tn 8 kinnistul raiutav mets avaks kaebajate kinnistud sellistele välistele mõjutustele, et raie teostamist seal saaks pidada ebaproportsionaalseks. Sauna tn 1 kinnistu (kaebajad UK ja TK) jääb Kuuse tn 8 kinnistust rohkem kui 800 m kaugusele ja Vahtra tn 13 kinnistu (kaebaja HT) ca 400 m kaugusele. Kase tn 4 kinnistu (kaebajad ML, ML ja AA) paikneb Kuuse tn 8 kinnistust ca 300 m kaugusel. Maaameti ortofotodelt nähtuvalt asuvad Sauna tn 1 ja Vahtra tn 13 kinnistud Kuuse tn 8 kinnistust piisavalt kaugel ning nende vahele jääb tiheasustus. Lisaks aitab võimalikke Pärnu-Ikla
3-20-2652 maanteelt tulenevaid kahjulikke mõjutusi leevendada laululava taga ning Oti tee 3 kinnistutel paiknev mets, samuti Liiva ja Liiva põik tänavate juures asuvatel kinnistutel paiknev mets (nt Liiva tn 27 ja Liiva tn 40 kinnistud). Kase tn 4 kinnistu ning Kuuse tn 8 kinnistu vahel paikneb Kuuse tn 2 kinnistu, mis on metsaga kaetud.
21.Osas, mis puudutab Oti tee 2 kinnistut, ei saa ringkonnakohtu hinnangul füüsilistest isikutest kaebajate kaebeõigust ning nende subjektiivsete õiguste võimalikku riivet haldusasja praeguses menetlusetapis välistada. KeÜS § 23 lg 1 alusel kaebeõiguse olemasolu hindamisel tuleb mh välja selgitada, milline on vaidlusalusel kinnistul asuva metsa tähtsus kaebajate jaoks ning mil viisil ja millise intensiivsusega on nad seda kasutanud. Puutumuse tuvastamine ei tähenda keeldu kaebajate huve mistahes viisil negatiivselt mõjutada, vaid haldusorgani kohustust kaebaja huve kaalumisel arvesse võtta. Kaebajad väidavad, nad on kasutanud metsa väga pikka aega ning sellest on kujunenud nende elukeskkonna osa. Samas on IN selgitanud, et varem oli mh eraldisel nr 3 (Oti tee 2) tihe võsa ning mets osaliselt läbimatu. Alles raie-eelse koristustöö käigus eemaldatud võsa võimaldab nüüdseks ala kasutada puhkeotstarbel. Neid asjaolusid tuleb halduskohtul asja sisulisel lahendamisel täiendavalt selgitada. Ala puhkeotstarbel kasutamise tõttu Oti tee 2 kasvava metsaga olulise puutumuse omamine on siiski väheoluline väide, sest Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 asuv kinnistu on eraomandis ning kinnistu igaüheõiguste raames kasutamise võimalus sõltub eelkõige maaomaniku loast (KeÜS § 32; Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580). Arvesse tuleb võtta ka seda, kas kaebajatel on piirkonnas muid võimalusi vaba aja veetmiseks, mis vähendaks võimalike subjektiivsete õiguste riivet.
22.Ringkonnakohus peab vähetõenäoliseks, et Sauna tn 1 ning Vahtra tn 13 kinnistutele kaasnevad ulatuslikud ebasoodsad loodusmõjud või emissioonid pärast raie teostamist Oti tee 2 kinnistul. Nii Vahtra kui ka Sauna tn kinnistud paiknevad Oti tee 2 kinnistust võrdlemisi kaugel ning kinnistute vahele jääb muu hoonestus. Lisaks jääb Pärnu-Ikla mnt ja nimetatud kinnistute vahele Laululava ümbritsev mets ning Liiva ja Liiva põik tänavate juures asuvatel kinnistutel paiknev mets (nt Liiva tn 27 // Kruusiaugu ja Liiva tn 40), mis aitab võimalikke negatiivseid mõjutusi leevendada.
23.Kase tn 4 ning Oti tee 2 vahel paikneb Kase tn 5 kinnistu, millel asub samuti kõrghaljastus. Samas on ringkonnakohtule arusaadavalt Kase tn 4 kinnistu omaniku peamiseks mureks, et Oti tee 2 kinnistul raie teostamisel tekib Kase tn 5 ning Kuuse tn 2 kinnistu vahelisel alal tuulekoridor. Samuti suureneb kahjulike mõjutuste hulk, sest ka Oti tee 4 kinnistult on mets juba suures osas eemaldatud. Kuigi võimalike tormikahjude osas on viidatud üldistele kahjudele, sidumata neid vaidlusaluse piirkonnaga (vt nt 01.03.2021 täienduse p 18), ei saa ringkonnakohtu hinnangul selliste mõjutuste olemasolu siiski täielikult välistada. Seejuures tuleb halduskohtul hinnata eelnevalt kirjeldatud ÜP-st tulenevaid võimalikke piiranguid kõrghaljastuse säilitamisel. Seega, kuna kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 12.11.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-15, p 10). Samuti on metsateatised vaidlustanud mittetulundusühingud, kelle kaebeõigust ei ole kahtluse alla seatud. Kahtlused füüsilistest isikutest kaebajate kaebeõiguse olemasolus ei õigusta seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
24.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada kolmanda isiku ja avaliku huvidega. Vaidlusalused metsateatised kehtivad kuni 06.10.2021. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtumenetluse ajaks on pigem tõenäoline, et vaidlusaluseid metsateatisi ei ole võimalik vähemalt lähiajal realiseerida ega raiet teostada. Teisalt tuleb arvesse võtta seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneks olukord, kus kaebuse eesmärgi saavutamine ei 11(12)
3-20-2652 oleks enam mõistlikult võimalik, sest raie-eelset olukorda ei oleks võimalik taastada. IN on küll märkinud, et esialgse õiguskaitse jätkuval kohaldamisel võivad talle mh kaasneda nõuded Stora Enso Eesti AS-ga sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingust, ent ei ole selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Samas võib siiski eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei oleks uute metsateatiste heakskiitmisele takistusi (vt ka Riigikohtu 11.12.2020 määrus asjas nr 3-20605, p 16). Isegi selliste võimalike uute metsateatiste vaidlustamise korral saab praeguse kohtumenetluse järeldustega arvestada ja esialgse õiguskaitse edasine kohaldamine on sel juhul äärmiselt piiratud.
25.Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud kaebuse perspektiive ning menetlusosaliste vastandlikke huve, ei ole ringkonnakohtu hinnangul haldusasja praeguses menetlusfaasis esialgse õiguskaitse kohaldamine siiski tervikuna põhjendatud, vaid on seda üksnes osas, mis puudutab Oti tee 2 kinnistule väljastatud metsateatisi (metsateatised nr 50000428473, 50000428475, 50000428477 ja 50000428479). Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et Kuuse tn 8 kinnistul raie teostamisega ei kaasne eelduslikult füüsilistest isikutest kaebajatele (ning nende kinnistutele) selliseid kahjulikke mõjusid, mis õigustaksid metsateatiste kehtivuse jätkuvat peatamist (vt ka 20.02.2020 koosoleku protokoll). Küsitav on Kuuse tn 8 kinnistu käsitamine haljasalana. Kokku hõlmab Kuuse tn 8 kinnistul kavandatud raie 1,23 hektarit, milles 0,72 hektarile on ette nähtud harvendusraie. Kuuse tn 8 kinnistul on peamiseks puuliigiks kuusk 0,51 ha ulatuses (vt dtl 225), mistõttu aitab raie teostamine vähendada ka võimalikku üraskikahju. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine metsateatisi nr 50000428481 ja 50000428483 puudutavas osas kuni kohtumenetluse lõppemiseni proportsionaalne.
26.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on metsateatiste nr 50000428481 ja 50000428483 osas siiski põhjendatud kuni 31. juulini 2021, sest sellele eelnevalt on raiutaval alal eelduslikult linnupesi. Lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal on lubatud üksnes hädakaitseks (looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 3 p 1 ja lg 61 p 2) või loa alusel elanikkonna või lennuohutuse huvides või kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks või õppevõi teadusotstarbel (LKS § 55 lg 3 p-d 2–5 ja lg 61 p-d 1 ja 2). LKS § 55 lõikes 61 sätestatud keeldu tuleb järgida metsatööde tegijal ning seda peab silmas pidama ka riik tegevuseks luba andes (vt õiguskantsleri 07.06.2019 kiri nr 7-4/190856/1902927). Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole raietöid võimalik enam teostada talvisel aastaajal, ei ole raietööde teostamine vajadusel vältimatult võimatu ka alates augustist kuni metsateatiste kehtivuse lõppemiseni (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2021 määrus asjas nr 3-20-2652, p 18). Oti tee 2 kinnistut puudutavas osas on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
27.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Stora Enso Eesti AS ja IN määruskaebused osaliselt ning tühistab halduskohtu 17.02.2021 määruse resolutsiooni p-i 5 osas, mis puudutab metsateatisi nr 50000428481 ja 50000428483. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab metsateatisi nr 50000428481 ja 50000428483 puudutavas osas esialgse õiguskaitse taotluse kuni 31. juulini 2021. Muus osas jäävad määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.