Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-140 XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922 ,,Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks Kaebaja – XX, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Silver Sarapuu Kolmas isik – YY, volitatud esindaja adv Raul Keba
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2017. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on Vuti tn 22, Tallinn asuva kinnistu omanik, mille naaberkinnistuks on Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu (omanik YY).
2.Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2012 korraldusega nr 72-k algatati Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1922-k kehtestati Kristiine linnaosa 0,25 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering (Casa Planeeringud OÜ töö nr 07/11).
3.XX esitas 20.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922-k tühistamiseks.
3-17-140
4.Tallinna Halduskohtu 15.03.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti kaebus läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus selles osas Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2017 määrusega.
5.Kolmas isik YY esitas 27.03.2017 taotluse menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmiseks summas 2640 eurot.
6.XX esitas 05.12.2017 seisukoha kolmanda isiku menetluskulude taotluse osas ning taotluse jätta kaebaja menetluskulud osaliselt vastustaja kanda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS, siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonile) § 108 lg 11 alusel tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda. Kolmas isik kinnitas alles kohtumenetluses, et tagab nõuetekohase sadevee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise. Asjaolule, et detailplaneeringu järgi toimub sadevee ärajuhtimine väljapoole detailplaneeringuala piiri jäävasse Vuti tänava kraavi, osundas kaebaja tähelepanu juba planeerimismenetluses. Vastustajal oleks olnud võimalik laiendada planeeringuala piiri selliselt, et kaebaja subjektiivsed õigused oleksid tagatud ka ilma kohtumenetluses antud kolmanda isiku kinnituseta. Kolmanda isiku vastav kinnitus on käsitatav halduslepingu sõlmimise nõusolekuna. Seega tekkis kaebaja jaoks kohtumenetluses olukord, kus haldusakti muudeti kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Kui sadevee ärajuhtimine kolmanda isiku kinnistult Vuti tn kraavi oleks selgunud juba planeerimismenetluse käigus, oleks kaebajal olnud võimalik ümber hinnata kaebuse eduväljavaated (vt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p-d 29 ja 43). Lisaks ei ole kolmanda isiku esindaja poolt kantud menetluskulud tervikuna põhjendatud ega vajalikud. Põhjendatud ega vajalikud ei olnud Vuti tn 16 kinnistul kolmanda isiku esindaja tehtud paikvaatlus ja fotodega kolmanda isiku esindaja nõupidamine vastustaja esindajaga. Kolmanda isiku 20.02.2017 vastus määruskaebusele ning 27.02.2017 vastus kaebusele on suures osas samasisulised. Kaebuse läbi vaatamata jätmine oli otseselt seotud asjaoluga, et kolmas isik kinnitas 21.02.2017 määruskaebemenetluses ning 27.02.2017 vastuses kaebusele, et on nõus lahendama enda kinnistu sadevee küsimuse. Vastustaja ei lahendanud Vuti tn 16 kinnistu sadevee küsimust planeerimismenetluse käigus, vaid kaebaja subjektiivsed õigused tagati kohtumenetluses pärast kaebuse esitamist. Seega on põhjendatud välja mõista kaebaja kantud menetluskulu vastustajalt summas 1351,67 eurot kuni ajahetkeni, mil kolmas isik kinnituse esitas.
7.Tallinna linn menetluskulude väljamõistmise taotlust ega seisukohta kaebaja ega kolmanda isiku menetluskulude osas ei esitanud.
8.Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrusega mõisteti XX-lt kolmanda isiku YY kasuks välja menetluskulud summas 2640 eurot (resolutsiooni p 1) ning jäeti ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole ebaõiglane. HKMS § 108 lg 11 kohaldamine tuleks kõne alla juhul, kui ilmneks, et vaidlustatud haldusakti andmisel on tehtud olulisi vigu kolmanda isiku tegevusest tulenevalt või kui kolmas isik on oma selge ja eksitava tegevusega loonud kaebajale väära ettekujutuse vaidlustatud haldusakti sisust või sellega reguleeritavast faktilisest olukorrast. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebajale pidi olema ette nähtav, et kaebuse esitamise korral kaasatakse menetlusse kolmas isik ning sellega võivad kaasneda menetluskulud. Kolmandale isikule ei saa teha etteheiteid seoses vaidlusaluse 2(6)
3-17-140 haldusakti andmisega ega saa väita, et kolmas isik oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja põhjustanud sellega kaebajale kohtusse pöördumise vajaduse. Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja viidet Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-15-873. Praeguses asjas on ringkonnakohus 31.05.2017 määruses selgitanud, et vaidlusaluses detailplaneeringus oli selgelt märgitud, et kinnistu omanikul tuleb tagada sadevee äravool nii rajatava kraavi kui ka olemasoleva kraavi ja truubi rekonstrueerimise abil ning detailplaneeringu eesmärgiks ei ole kaebaja kinnistule kraavi rajamine, vaid Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu ehitusõiguse ja maakasutuse tingimuste määramine. Kohtumenetluse käigus ei ole vaidlustatud haldusakti põhjendusi täiendatud ning kohtumenetluses antud kolmanda isiku kinnitus ei saanud mõjutada kaebaja võimalust hinnata kaebuse eduväljavaateid enne kohtusse pöördumist. Kolmanda isiku menetluskulude kandmine on tõendatud ja nende suurus põhjendatud. Arve spetsifikatsiooni kohaselt vastab kulu 13,75 advokaadi töötunnile, mis ei ole vaidluse mahukust arvestades ülemäärane, sest hõlmab ka määruskaebusmenetlust. Kaebaja etteheide, et kolmanda isiku vastus kaebusele ja määruskaebusele on suuresti samasisulised, ei ole asjakohane. Määruskaebusele ja kaebusele antud vastuste koostamise aega tuleb vaadelda koos ning nende kahe toimingu peale kokku 7,5 töötunni kulumine ei ole nende mahtu ja sisu arvestades ülemäärane. Põhjendatud on kohapealse olukorra vaatlemise, samuti vastustaja esindajaga peetud nõupidamisega seotud ajakulu. Põhjendamatu on kaebaja taotlus mõista tema menetluskulud osaliselt välja vastustajalt. Selline menetluskulude jagamine on HKMS § 108 kohaselt välistatud, kuna kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks oli HKMS § 151 lg 1 p 2. Kaebaja seisukoht, nagu oleks kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kaebajale kasulikus suunas muudetud, on alusetu ning menetluskulude jagamisele ei kohaldu HKMS § 108 lg 6.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrus ja teha uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda; alternatiivselt mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus osas. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017 määruse p-s 18 asus kohus seisukohale, et kokkulepe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ringkonnakohus tugines mh asjaolule, et kolmas isik on kohtumenetluses kinnitanud, et tagab nõuetekohase sadevee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise. Kolmanda isiku kinnitus on käsitatav planeerimisseaduse (PlanS) §-s 131 sätestatud halduslepingu esemena. Kui kolmanda isiku vastav kinnitus ei ole käsitatav halduslepingu sõlmimisena, ei ole kaebajal ega vastustajal hiljem võimalik nõuda sadeveelahenduse rajamist. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et detailplaneeringus oli selgelt märgitud, et kinnistu omanikul (kolmandal isikul) tuleb tagada sadevee äravool nii rajatava kraavi kui ka olemasoleva kraavi ja truubi rekonstrueerimise abil. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1 on üksnes kirjeldatud umbisikulist kohustust, et sadevee äravool tuleb tagada mh olemasoleva kraavi ja truubi rekonstrueerimise abil. Detailplaneeringus ei olnud määratud, kes vastava töö tegema peab ning asjaolu, et selle on nõus tegema kolmas isik, selgus alles kohtumenetluses. Seega ei saanud kaebajale varem olla ettenähtav kolmanda isiku kinnitus sadeveelahenduse väljaehitamise kohta ja seeläbi kaebuse eduväljavaadete hindamine. 13,75 töötunni suurune maht ei ole antud vaidluse mahukust, sisu ja kolmanda isiku esindaja esitatud vastuseid arvestades põhjendatud ja vajalik. Kolmanda isiku kahe vastuse (kaebusele 3(6)
3-17-140 ja määruskaebusele) sisu on suuresti kattuv. Kohapealse olukorra vaatlemine ei olnud põhjendatud. Kolmas isik esitas kohtumenetluse käigus vaid ühe foto, mis oli tehtud kaebaja kinnistust ning mille asjakohasus oli küsitav. Vastava foto oleks saanud teha ka kinnisasja omanik ilma esindaja kohaloluta. Kolmas isik ei ole esitanud kohtumenetluse käigus ühtegi tõendit selle kohta, mida vastustaja esindajaga nõupidamisel arutati ning kuidas ja mil määral seondus see käimasoleva haldusasja menetlusega.
10.YY vaidleb määruskaebusele vastu. Kolmanda isiku kinnitust selle kohta, et ta lähtub ehitusprojekti menetluses detailplaneeringus määratud nõudest välistada sadevee valgumine naaberkinnistutele, ei saa lugeda detailplaneeringu muutmiseks ega nõusolekuks sõlmida haldusleping. Kaebajale pidi enne kohtumenetluse alustamist olema teada, et kolmanda isiku kinnistul tekkiva sadevee lahendamise tagab kolmas isik. Seetõttu ei saanud kohtumenetluse käigus vastava kinnituse esitamine omada tähtsust kaebaja võimalustele hinnata kaebuse eduväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine on põhjendatud ka arvestades asjaolu, et kaebaja on käitunud pahatahtlikult ning kohut eksitanud. Kaebaja on üritanud läbi detailplaneeringu ja kohtumenetluse saavutada olukorra, kus keegi teine ehitab välja toimiva sadeveesüsteemi Vuti tänaval. Paikvaatluse tegemine oli vajalik, kuna kaebaja väitis, et tema kinnistul asub aastaringselt kasutatav bassein. Kuivõrd nimetatud basseini kaardimaterjalilt ei nähtu, oli vajalik olukorra kontrollimine koha peal. Samuti oli koha peal vajalik kontrollida sadevee lahendusega seonduvaid asjaolusid, nt maapinna suhtelist kõrgust kaebaja kinnistul, Vuti tänaval ja teisel pool tänavat. Nõupidamine vastustajaga oli vajalik, et välja selgitada detailplaneeringu menetluse käigus toimunud linna ja kaebaja vaheline suhtlus. Seadus ei näe menetluskulu väljamõistmise eeldusena ette kolmanda isiku kohustust esitada tõendeid selle kohta, mida kohtumisel arutati.
11.Tallinna linn määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrus muutmata.
13.Kaebaja peab ebaõiglaseks temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 108 lg 11) ning taotleb alternatiivselt kolmanda isiku menetluskulude suuruse vähendamist (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 108 lg 11 on nähtud ette kaitsenormina, mille alusel saab välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada või jätta need tervikuna välja mõistmata eelkõige juhul, kui kaebaja ei saanud vastavate menetluskulude tekkimist või nende tegelikku suurust mõistlikult ette näha ega nende tema kanda jäämise võimalusega halduskohtusse pöördumise otsustamisel arvestada. Põhjendamatult suured, ebavajalikud või tõendamata menetluskulud tuleb seejuures jätta välja mõistmata HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel ning menetlusosalise poolt oma menetlusõiguste kuritarvitamisega tekitatud menetluskulud omakorda menetlusosaliselt välja mõista HKMS § 108 lg 9 alusel. HKMS § 108 lg 11 rakendamiseks tuleb muu hulgas hinnata kaebusega kaitsta soovitud õiguse iseloomu ja olulisust ning kaebaja õiguste riive intensiivsust (Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2015 määrus asjas nr 3-14-50500, p 10; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus asjas nr 3-13-1612, p 10; 31.08.2015 määrus asjas nr 3-15-1088, p 18). Riigikohtu halduskolleegium on pidanud HKMS § 108 lg 11 kohaldamist põhjendatuks ka 4(6)
3-17-140 olukorras, kus isik, kelle kasuks kulud tuleks välja mõista, on oma tegevusega vaidluse põhjustanud või muutnud selle keerukamaks või mahukamaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 30).
14.Kaebaja hinnangul on HKMS § 108 lg 11 kohaldamiseks alust seetõttu, et detailplaneeringus ei olnud määratud, kes peab sadevee lahenduse välja ehitama ning asjaolu, et seda on nõus tegema kolmas isik, selgus alles kohtumenetluses; sellele kinnitusele tuginedes jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata ja ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus selgitas 15.03.2017 määruse p-s 17 sadeveesüsteemi rajamisega seonduvat ning märkis, et täpsem lahendus sadevee ärajuhtimiseks Vuti tn 22 kinnistult nähakse ette ehitusprojektiga ning kaebaja õigusi ei riku see, et detailplaneeringus ei ole üheselt sätestatud, kes peab nõuetekohase sadeveesüsteemi väljaehitamise tagama. Ringkonnakohus viitas tõepoolest 31.05.2017 määruse p-des 17 ja 18 kolmanda isiku kinnitusele sadeveesüsteemi väljaehitamise kohta, kuid põhjendas määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtvalt asjaoluga, et detailplaneeringu lahendus ei riku selles osas kaebaja õigusi ning drenaažilahendust puudutavad küsimused lahendatakse ehitusloa menetluses, kuhu tuleb kaasata ka isikud, kelle õigusi ja huve võib ehitis või ehitamine puudutada (EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2), sh kaebaja (vt ringkonnakohtu 31.05.2017 määruse p-d 16 ja 17). Seega ei saanud haldusasja lahendamisel määravaks kolmanda isiku kinnitus ning kolmas isik ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud ega põhjustanud oma tegevusega vaidluse muutumist mahukamaks.
15.Haldusasja materjalidest nähtub, et kolmas isik andis kinnituse sadevee juhtimise süsteemi rajamise kohta 21.02.2017 menetlusdokumendis. Kaebaja ei pidanud pärast nimetatud kinnituse saamist (mida kolmas isik kordas ka 27.02.2017 menetlusdokumendis) vajalikuks taotleda haldusasja menetluse lõpetamist või loobuda kaebusest, mistõttu ei ole iseäranis usutav, et kaebaja halduskohtusse pöördumise ajendiks oli üksnes kolmanda isiku kinnituse puudumine. Lisaks vaidlustas kaebaja detailplaneeringu ka põhjendustel, et detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis on omavahel vastuolus, detailplaneering rikub kaebaja privaatsusõigust ning detailplaneeringus ei ole ette nähtud selle realiseerimise järjekorda. Kaebaja õiguste riivet ei pidanud kohtud praegusel juhul nii intensiivseks, et see õigustaks asja sisulist menetlemist.
16.Kaebaja viide kolmanda isiku kohtumenetluses antud kinnitusele kui halduslepingu sõlmimise kokkuleppele ei ole asjakohane. Ringkonnakohus selgitas 31.05.2017 määruse p-s 18, et kokkulepe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Küsimus sellest, milliseks kujunevad vastava kokkuleppe tingimused, ei saa mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kokkulepe määrab üksnes selle, kas ehitamiskohustus on vastustajal või kolmandal isikul. Seega ei ole põhjust käsitada kolmanda isiku kinnitust haldusakti põhjenduste täiendamisena, mis saanuks mõjutada kaebaja õigusi.
17.Ringkonnakohtule ei nähtu muid asjaolusid, mis tooksid vältimatult kaasa kaebajalt menetluskulude väljamõistmise ebaõigluse. Kaebajale pidi olema ettenähtav, et vaidlustades naaberkinnistu suhtes kehtestatud detailplaneeringut, kaasatakse haldusasja menetlusse kolmanda isikuna naaberkinnistu omanik, kes võib kohtumenetluses kasutada professionaalse esindaja abi. Samuti ei ole kaebaja ja kolmanda isiku positsiooni põhjust pidada nii ebavõrdseks, et see õigustaks menetluskulude välja mõistmata jätmist.
18.Kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning nende 5(6)
3-17-140 teostamiseks kulunud aega. Kolmanda isiku esindajal tuli kaebuse ning esialgse õiguskaitse määrusele esitatud määruskaebusele esitada vastus ning määruskaebemenetluses ka täiendav seisukoht. Nendele toimingutele kulunud aega (9 tundi) ei ole põhjust pidada üleliigseks ka olukorras, kus kaebuse ja määruskaebuse vastused on suures osas sama sisuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ongi seetõttu kulunud kaebusele vastuse koostamiseks üsna vähe aega. Samuti on kolmas isik 21.01.2018 vastuses määruskaebusele usutavalt selgitanud, miks oli vajalik paikvaatluse läbiviimine ning vastustaja esindajaga kohtumine. Seetõttu oli ka nende toimingutega seotud esindajatasu väljamõistmine kaebajalt põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.