Z.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922 „Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.K., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Silver Sarapuu Kolmas isik – T.P., volitatud esindaja adv Raul Keba
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Jätta Z.K. kaebus läbi vaatamata.
Arvata kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot riigi tuludesse.
Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulu dokumendid hiljemalt 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).
3-17-140 kinnistu jagamine ning mõlemale moodustuvale krundile kuni 2-korruselise üksikelamu ja kahe abihoone rajamine (DP seletuskiri p 1.4; tl 25).
2.DP võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega 1054-k. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 16.–30.09.2013 ja 6.-20.02.2014. Planeeringu teise avaliku väljapaneku (6.-20.02.2014) ajal teatas Vuti tn 22 üks omanikest Z.K. 20.02.2014 TLPA-d, et teda ei ole planeeringumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud, ning hoolimata sellest, et on DP avaliku väljapaneku viimane päev, ei ole tal piisavalt aega planeeringuga tutvumiseks ja oma seisukoha kujundamiseks. TLPA ja Z.K. leppisid kokku, et viimasele võimaldatakse kuni 14.03.2014 DP-ga tutvuda. Z.K. esitas 13.03.2014 planeeringule oma vastuväited, millele TLPA vastas 25.03.2014 kirjaga nr 3-2/1841.
3.DP avalik arutelu toimus 03.04.2014. Naaberkinnistu Vuti tn 14 omanikud ja Z.K. tegid ettepanekuid Vuti tn 16 kinnistule kavandatud elamu suuruse, abihoonete kõrguse, kõrghaljastuse paiknemise, Vuti tänava äärse kraaviga ja sademeveega seoses. Tallinna Linnavalitsus teatas 20.05.2014 Z.K.le, et ei nõustu esitatud ettepanekuga hoone suuruse ja abihoone kõrguse osas.
4.Harju maavanem andis 09.06.2016 detailplaneeringule tingimusliku heakskiidu, paludes kohalikul omavalitsusel planeeringudokumentatsiooni lisada vastav parandus katuse räästa mitte üle 8 meetrise lubatud kõrguse osas.
5.Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1922-k kehtestati Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering. Tallinna linn teavitas 28.12.2016 Z.K.d detailplaneeringu kehtestamisest.
6.Z.K. esitas 20.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922 „Mooni tn 55a // Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922-k kehtivuse peatamiseks kuni jõustunud kohtulahendini käesolevas haldusasjas. Kaebuse kohaselt rikub DP lahendus sademevee ärajuhtimiseks kaebaja omandiõigust ja DP põhjustab talle ebaproportsionaalselt suurt privaatsusriivet.
7.Tallinna Halduskohtu 20.01.2017 kohtunõudega anti Tallinna linnale ja kolmandale isikule võimalus esitada esialgse õiguskaitse taotlusele omapoolne seisukoht hiljemalt 25.01.2017.
8.Tallinna linn esitas 25.01.2017 vastuse kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna linn leidis, et DP kehtetuks tunnistamine ja esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole õiguspärane ega põhjendatud ning palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole põhistanud ega selgitanud, milles seisneb just tema õiguste rikkumine, tuleb kaebus selles menetlusstaadiumis lugeda perspektiivituks. Kaebaja on kaebuses väljendanud arvamust, et Mooni tn 55a ja Vuti tn 16 kinnistute hoonestamine riivab tulevikus kaebaja privaatsust ning kinnistute sademevesi kahjustab kaebaja kinnistut. Pole esitatud konkreetseid tõendeid, et kaebaja privaatsust rikutakse tulevikus sellisel määral, et oleks tarvilik rakendada esialgset õiguskaitset. Samuti ei ole kaebaja esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et naaberkinnistute vihmavesi hakkaks tulevikus kaebaja kinnistut kahjustama.
9.T.P. esitas 25.01.2017 kohtule avalduse, milles märkis, et arusaamatuks jääb kaebuses esitatud väide, et kaebaja ei olnud teadlik sademevee kraavi olemasolust. 2010. aastal oli Vuti
2(7)
3-17-140 tn 22 kinnistul paiknev kraav selgelt eristatav, vaatamata sellele kuhjatud prügile. Kristiine linnaosavalitsuse DP avalikul arutelul 14.04.2014 väitis hr. K., et temale teadaolevalt juhiti kraavi pesuvett. Arutelu protokollis on ka nõue, et Vuti tn 22 omanik taastaks kinnistut läbiva kraavi.
10.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 27.01.2017 määrusega menetlusse, kaasas T. P. kolmanda isikuna menetlusse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 11.02.2017 Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja palus esialgse õiguskaitse kohaldamist.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata.
jättis
23.02.2017 määrusega kaebaja määruskaebuse
13.T. P. esitas 27.02.2017 vastuse kaebusele. Kolmanda isiku väitel puudub kaebaja hoonel kasutusluba ega ole esitatud kasutusteatist, mistõttu tuleb kõik hoone kasutamisega seonduvad väidetavad subjektiivsete õiguste riived jätta tähelepanuta. Analoogselt kohtute arvamusega on kolmas isik seisukohal, et kehtestatud planeeringulahenduses on Mooni tn 55a // Vuti tn 16 sademevee küsimus lahendatud. Seejuures on oluline DP seletuskirja punktis 3.5 sisalduv nõue, et hoonete ehitusprojekti mahus tuleb esitada krundi vertikaalplaneerimise lahendus, millega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Seega ei saa DP-s kajastatud sademevee lahendused iseseisvalt kaebaja huve rikkuda. Seoses katuseterrassi küsimusega viitab kolmas isik, et ainuüksi asjaolu, et DP-s ei ole keelatud katusele terrassi kavandada, ei anna alust lugeda DP-d õigusvastaseks. Püstitatava hoone arhitektuurne lahendus selgub alles ehitusloa menetluses. Kolmas isik on seisukohal, et DP-s pos nr 2 Vuti tn 16 ja Vuti tn 22 kinnistu vahele ette nähtud 1,7 meetri kõrgune tihe puitlipp-piirdeaed või võrkpiire peidetuna igihaljasse, kuni 2 meetri kõrgusesse dekoratiivhekki, on piisav abinõu tagamaks kaebaja privaatsust. Mis puudutab piirdeaia väljaehitamiseks kohustatud isiku määramist, siis sellist nõuet kuni 30.05.2015 kehtinud planeerimisseadus (edaspidi PlanS 2003_2015) ette ei näinud. See küsimus lahendatakse ehitusloa menetluses, mille käigus on kaebajal võimalik enda arvamust väljendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 15. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.03.2013 määrus nr 3-3-1-11-13, p 17).
16.Kaebuse eesmärgiks on DP tühistamine. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud DP vastuolus PlanS § 126 lg 1 p-ga 4 ja § 131 lg-te 1 ning 3, samuti vastuolus kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringuga osas, kus DP ei taga nõuetekohast sademevee ärajuhtimist Mooni tn 55a/Vuti tn 16 kinnistult ning DP-järgse lahenduse realiseerimisel toimuks liigse sademevee valgumine kaebajale kuuluvale Vuti tn 22 kinnistule. Ühtlasi leiab kaebaja, et DP põhijoonis on vastuolus DP seletuskirjaga, kuivõrd sademevee valgumiseks rajatav drenaaž ei jää DP
3(7)
3-17-140 põhijoonise kohaselt planeeringualasse. Lisaks põhjustab kaebaja hinnangul vaidlustatud DP ebaproportsionaalselt suure riive kaebaja privaatsusele.
17.Kohus on oma 27.01.2017 määruses andnud esialgse hinnangu kaebuse perspektiivikusele seoses sademevee reguleerimisega DP-s ning kaebaja privaatsusriivega ning leidnud, et ei pea kaebust perspektiivikaks. Kohus on 27.01.2017 määruse põhjendustes välja toonud, et DP-s on reguleeritud Mooni tn 55a // Vuti tn 16 sademevee küsimus ja täpsema lahenduse sademevee ärajuhtimiseks DP alalt näeb ette ehitusprojekt. Ehitusprojekti koostamisel saab välistada olemasoleva olukorra halvenemise ja vertikaalplaneerimisega välditakse sademevee valgumist naaberkinnistutele. Ka asjaolu, et kaebajale ei ole üheselt selge, kelle kohustus on Vuti tänava kraavi ning truubi rekonstrueerimise teostamine, ei saa DP tühistamist kaasa tuua, sest see ei riku kaebaja õigusi. See saaks puudutada üksnes DP-st huvitatud isiku õigusi. Samuti ei mõjuta nimetatud asjaolu DP ehitusõiguse lahendust. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-t 1 tuleb tõlgendada viisil, et enne EhSRS jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni PlanS 2003_2015 sätestatud nõuetest, st nii menetlusnõuetest kui ka sisulistest nõuetest. Kohus jääb jätkuvalt neile seisukohtadele.
18.Ka Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud halduskohtu seisukohtadega oma 23.02.2017 määruses ning lisanud, et ei ole äratuntav, kuidas saaks DP seletuskirja punktist 4.1 nähtuv sademevee ära juhtimise lahendus kaebaja õigusi rikkuda. Lisaks ei pidanud ringkonnakohus kaebaja privaatsuse riivet intensiivseks hoolimata sellest, et kolmas isik pole kinnitanud valmisolekut rajada esimeses järjekorras kaebaja ja oma kinnistu vahelisele piirile DP seletuskirja punktis 3.4 kirjeldatud tihedat puitlipp-piirdeaeda või võrkpiiret igihaljasse dekoratiivhekki peidetuna.
19.Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline ja toimub piiratud informatsiooni tingimustes ning käesolevaks ajaks on selgunud uus asjaolu (ehitisregistri andmetel puudub kaebaja hoonel kasutusluba ega ole selle kasutamiseks esitatud ka kasutusteatist), siis on kaebus kohtu hinnangul materiaalõiguslikult perspektiivitu.
20.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebajal puudub õigus Vuti tn 22 asuvat hoonet ja rajatisi kasutada, siis on ainetud kaebaja väited seoses ebaproportsionaalse privaatsusriivega. Ehitusseadustik (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda (EhS § 50 lg 3). Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47 lg 2). Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist (EhS § 48 lg 2). Ehitistregistri andmetest ei nähtu, et kaebajale kuuluvale hoonele aadressil Vuti tn 22, Tallinn oleks väljastatud kasutusluba või selle kasutamiseks oleks esitatud kasutusteatis. Olukorras, kus kaebajal puudub õigus ehitist ja rajatisi aadressil Vuti tn 22 kasutada, ei saaks kolmanda isiku poolt DP realiseerimine tingida kaebaja privaatsuseriivet. Sellegipoolest märgib kohus järgmist.
21.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et DP-s pos nr 2 (Vuti tn 16) ja Vuti tn 22 kinnistu vahele ette nähtud 1,7 m kõrgune tihe puitlipp-piirdeaed või võrkpiire peidetuna igihaljasse, kuni 2 m kõrgusesse dekoratiivhekki, on piisav abinõu tagamaks kaebaja privaatsuse (tl 112). Ka Harju maavanem on oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993 selgitanud, et PlanS 2003_2005 § 9 kohaselt ei kuulu krundi piirete puhul ainult ühe ja konkreetse piirdetüübi määramine
4(7)
3-17-140 detailplaneeringu kohustuslike ülesannete hulka; kohalik omavalitsus määrab selle kaalutlusõiguse alusel, detailplaneeringuga võidakse lubada mitu omavalitsuse hinnangul planeeringualale sobivat piirdetüüpi ning see lahendatakse täpsemalt hilisema ehitusprojekti staadiumis; kui seadust ei ole rikutud, otsustab krundi ehitusõiguse üksikasjade osas naabri ettepaneku arvesse võtmise kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus ikkagi iseseisvalt ning maavalitsus ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt kirjutada planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus (tl 19 pöördel). Eelnevast ilmneb, nagu kohus on ka juba oma 27.01.2017 määruses viidanud (tl 72, p 25), et detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud ning küsimused sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08, p 18). Ühtlasi nõustub kohus kolmanda isikuga, et PlanS 2003_2015 ei sätestanud nõuet, et detailplaneeringus tuleks määrata isik, kes piirdeaia välja ehitab. Asjaolu, kes kannab piirdeaia rajamise kulud ja kas piirdeaed püstitatakse esimeses järjekorras, ei ole detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel oluline, vaid see küsimus lahendatakse ehitusloa menetluses.
22.Alusetu on kaebaja nõue, et DP-d oleks pidanud täiendama viisil, mis lubaks Vuti tn 16 abihoonete ning teiste hoonetega sarnanevate väikeehitiste (nt varjualune või lehtla) ehitamise üksnes DP-ga ettenähtud hoonestusalasse. Selline kaebaja nõue ei põhine ühelgi õigusaktis sätestatud normil. Ka Harju maavanem on selgitanud oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993, et Mooni tn 55A//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneering vastab PlanS 2003_2015 §-s 9 sätestatud sisulistele nõuetele ning järelevalve teostaja ei saa nõuda, et kohalik omavalitsus määraks detailplaneeringus kohustuslikust krundi ehitusõigusest karmimad ehitustegevuse piirangud, kui viimane seda teha ei soovi; nii väikeehitiste kui ka ehitusloakohustuslike hoonete ehitamist detailplaneeringu olemasolul reguleerib EhS ning seal sätestatud korda on seadusandja pidanud piisavaks ka naabrusõiguste tagamise kontekstis (tl 20; 3. lõik).
23.Põhjendamatu on kaebaja nõue määrata DP realiseerimise järjekord, kuivõrd planeerimisele järgnevat projekteerimist ja ehitustegevust reguleerib EhS. Harju maavanem on oma 09.06.2016 kirjas nr 6-7/993 märkinud, et nende abinõude määramise kohustust detailplaneeringu koosseisus PlanS 2003_2015 § 9 otseselt ette ei näe; EhS §-s 12 on sätestatud ehitamisele esitatavad nõuded; ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu; kuid need abinõud nähakse ette ikkagi planeerimisele järgnevas projekteerimis- ja ehitustegevuse staadiumis (tl 19 pöördel ja tl 20). Seejuures on kolmas isik õigesti viidanud DP seletuskirja p-le 3.5, milles on sätestatud, et katustelt tulevad sajuveed juhtida rennide või torude abil pinnasele ja immutada omal krundil; hoonete ehitusprojekti mahus esitada krundi vertikaalplaneerimise lahendus, millega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele (tl 27 pöördel). Seega on DP-s sätestatud piisavad abinõud tagamaks kaebaja omandiõiguse kaitse.
24.Samuti on Tallinna linn õigesti märkinud, et DP on kooskõlas 03.11.2016 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritav ala väikeelamute juhtotstarbega alale (tl 49). Nii on TLPA juba oma 25.03.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud kaebajale, et piirkonna hoonestus on eriilmeline; kavandatavad elamud ehitusaluse pinnaga 170 m2 on väikeelamule sobiva suurusega; krundile kavandatav ehitusalune pind kokku on 230 m2 ehk 170 + 60 = 230 m2; kavandatud hoonestustihedus kruntidel on 0,3, mis järgib piirkonnas olevat hoonestustihedust (tl 51). Ka DP seletuskirja p-s 3.4. on märgitud, et hooned peavad arhitektuurselt sobituma antud piirkonda nii gabariitide, katusekallete kui ka välisviimistluse
5(7)
3-17-140 poolest (tl 26 pöördel). Seejuures on ka analüüsitud kavandatavaid hooneid ümbritsevaid ehitisi ning kavandatavate hoonete sobitumist piirkonda (DP seletuskiri p 3.4.; tl 26 pöördel). Lisaks on käsitletud DP kooskõla Kristiine linnaosa üldplaneeringuga Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse nr 1922-k seletuskirjas (tl 22 pöördel).
25.Ekslik on kaebaja seisukoht, et DP põhijoonis on vastuolus DP seletuskirjaga, kuivõrd sademevee valgumiseks rajatav drenaaž ei jää DP põhijoonise kohaselt planeeringualasse. Vastustaja on kohaselt selgitanud, et antud piirkonda puudutab DP seletuskiri, mille on kooskõlastanud ka huvitatud isik; planeeringu põhijoonis ja seletuskiri on üksteist täiendavad dokumendid (tl 91 pöördel). PlanS 2003_2005 § 2 lg 1 teise lause kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Vaidlust ei ole selles, et detailplaneeringu põhijoonisele on kantud ajaloolise kraavi asukoht, olemasolev truup, taastatav kraavilõik ning planeeritav drenaažitoru (tl 30). Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et eksitav on DP põhijoonisel märgitud ajaloolise kraavi asukoht kaebajale kuuluval Vuti tn 22 kinnistul ning kaebaja ei ole sellise kraavi olemasolust teadlik (tl 3). TLPA on oma 25.03.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud kaebajale, et TLPA arhiivis asuvatest materjalidest on võimalik tuvastada, et ajalooliselt on kinnistute vaheline, Vuti tänavale suubuv kraav paiknenud Vuti tn 22 kinnistul; Vuti tn 16 piiril paikneva kraavi kohta arhiivi materjalides andmed puuduvad (tl 51). Lisaks on TLPA 20.05.2014 kirjas nr 3-2/1841 selgitanud kaebajale, et mis puudutab kraavi taastamist, siis kõnealune kraav on ajalooliselt paiknenud Vuti tn 22 kinnistul (vastav krundiplaani koopia on ka planeeringu kaustas) ning on likvideeritud arvatavasti kinnistu omaniku enda poolt (tl 14 pöördel, teine lõik). Ühtlasi on kolmas isik õigesti märkinud, et juba Mooni 55a//Vuti 16 kinnistu DP 03.04.2014 avaliku arutelu protokolli p-s 4 otsustati nõuda Vuti 22 omanikult taastada Vuti 22 kinnistut läbiv kraav (tl 13).
26.Kohtulikult on kontrollitav planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 6). Kaebaja ei ole väitnud, et rikutud oleks planeerimismenetluse nõudeid. Seejuures on asja materjalide juurde esitatud Harju maavanema 09.06.2016 kiri nr 67/993 „Mooni tn 55a//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringu järelevalve“, millega maavanem, lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks EhSRS § 1 lg 1 ning PlanS 2003_2015 § 23 lg 6, andis oma heakskiidu Mooni tn 55A//Vuti tn 16 kinnistu detailplaneeringule (tl 21;
7.lõik). Planeeringu kehtestamise eelduseks on planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine (PlanS 2003_2015 § 4 lg 2 p 2). Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ning huvid (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2005 otsus nr 3-3-1-33-05, p 13). Käesoleval juhul on asja materjalist nähtuvalt arvestatud kaebaja huvidega ning tehtud mitmeid muudatusi detailplaneeringusse. Nii näiteks on kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetluse käigus vastuväiteid esitanud isikutele vastu tulles ehitusmahtusid vähendatud nii hoonete kõrguse (sh elamu räästa kõrguse) kui ka ehitisealuse pinna osas ning kruntide piirete osas (vt Harju maavanema 09.06.2016 kiri nr 6-7/993, tl-d 19 (4. lõik), 19 pöördel (5. lõik) ja 20 pöördel (4. lõik)).
27.Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud DP tühistamiseks, mistõttu kaebusega soovitud eesmärgi saavutamine võimalik ei oleks. Seega on tegemist materiaalõiguslikult perspektiivitu kaebusega, mistõttu tuleb see jätta läbivaatamata.
6(7)
3-17-140 Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi
vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 29. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jätta tagastamata ja arvata riigi tuludesse (HKMS § 104 lg 5 p 3).
30.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. Vastustaja on taotlenud jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (tl 48). Kolmas isik on palun mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Eelnevast tulenevalt annab kohus vastustajale ja kolmandale isikule menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.