Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 11.04.2018, Tartu 3-16-1822 NeliK Tehnika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.10.2017. a otsus NeliK Tehnika OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja NeliK Tehnika OÜ Volitatud esindaja adv. Andres Veski Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.10.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesolevale otsusele.
2.Jätta NeliK Tehnika OÜ menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.05.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 29.10.2015. a korraldusega nr 12.2-3/035133-2 NeliK Tehnika OÜ 2015. a august käibedeklaratsioonis (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 05.05.2016. a kontrollaktis nr 12.2-3/035133-31 ja 06.05.2016. a kontrollaktis nr 12.2-3/0350133-31-1, mis on maksuotsuse lahutamatud osad.
2.MTA nõudis 22.06.2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/035133-33 NeliK Tehnika OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1497,38 eurot ning kohustas NeliK Tehnika OÜ-d tasuma maksu summas 9502,62 eurot. Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA, et metsamaterjali ega raieõiguse soetamist ei toimunud
Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt (endine ärinimi Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ) 05.08.2015. a arve nr 50815-1 alusel, vaid NeliK Tehnika OÜ soetas kasvava metsa raieõiguse Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult E. Kadajaselt. NeliK Tehnika OÜ teadis, et Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt ei ole metsamaterjali ega raieõigust soetatud. Eeltoodust järeldas MTA, et NeliK Tehnika OÜ on sisendkäibemaksu hulgas alusetult arvestanud Metsa Arenduse Keskus OÜ poolt väljastatud arvel kajastatud käibemaksu. Veel tuvastas MTA, et NeliK Tehnika OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Metsa Arenduse Keskus OÜ-le summas 22 400 eurot.
3.MTA jättis 22.08.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3432-2 rahuldamata NeliK Tehnika OÜ vaide MTA 22.07.2016. a maksuotsuse 12.2-3/035133-33 peale.
4.NeliK Tehnika OÜ esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: Kaebaja selgitustest ja vastuväitest kontrollaktile on üheselt mõistetav, et tegemist on kasvava metsa raieõiguse ostu-müügiga, sest keegi ei ostaks raieõigust ilma metsamaterjalita. 29.10.2015. a korralduses teabe andmiseks ei olnud juttu konkreetsetest metsatehingutest, mistõttu on põhjendamatu väide, nagu oleks kaebaja esindajal olnud piisavalt aega tutvuda tehingut kajastavate dokumentidega. Raamatupidamises kajastatud dokumendid tõendavad tehingu toimumist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. MTA pole kontrollaktis ega maksuotsuses märkinud, millised raamatupidamisdokumendid peaksid veel olema raamatupidamises, et need kajastaksid MTA arvates usaldusväärselt tehingu toimumist. Tihumeetrite erinevuse puhul on tegemist inimliku eksitusega, mis on hiljem parandatud. Arvuline eksimus lepingus ei tõenda tehingu puudumise fakti. Arve on esitatud ja selle eest on tasutud, samuti on tehingu toimumist kinnitanud kaebaja juhatuse liige, Metsa Arenduse Keskus OÜ esindaja kui ka kinnistu omanik, siis ei saa MTA väita, et muud asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita tehingu toimumist. Tehingu majandusliku sisu jättis MTA kõrvale.
5.NeliK Tehnika OÜ esitas 01.09.2017 seisukoha, milles ta märkis, et tunnistajate E. Kadajase, T. Israeli ja T. Kivi ütlused kinnitavad tehingute toimumist ning kaebaja on esitanud kõik võimalikud tõendid tehingute toimumise kohta.
6.Tartu Halduskohus jättis 17.10.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kui lepingupoolte tegelikuks tahteks oli raieõiguse ost-müük, siis oleks kaebaja juhatuse liige T. Kivi pidanud seda selgitama maksumenetluses koheselt, mitte väitma esmalt, et äriühing soetas raieõiguse, aga hiljem, et soetati kasvava metsa metsamaterjali. Raieõiguse ja metsamaterjali ostmine on erinevad tehingud. Tulenevalt lepingupoolte tahtest on leping sisuliselt sõlmitud nii käsundi täitmiseks (raieõigus) kui ka käsundi täitmise tulemusena saadud asja omandi üleandmiseks (metsamaterjali müük). Kuna augustikuus 2015. a ei olnud kaebaja teostanud palju tehinguid, siis oleks ta saanud 12 päeva jooksul enne MTA esindajatega kohtumist tutvuda äriühingu tegevust kajastava dokumentatsiooniga. 2) Ainuüksi MTA-le esitatud lepingule ja tasutud arvele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust. Näiliku tehingu puhul on reeglina olemas nii sõlmitud leping, tasutud arve kui ka kaup, kuid lisaks peab isik oskama selgitada tehinguga seotud asjaolusid ja tõendada, et lepingus märgitud kaup on reaalselt saadud müüjalt. Kaebaja selgitused üleandmisevastuvõtmise aktide puudumise osas ei ole veenvad. Äris ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, kellele metsamaterjal antud ajahetkel kuulub ning seda juba juhusliku hävimise riisiko tõttu. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja üleandmise-vastuvõtu aktide koostamata jätmisega soovis vältida üleliigset bürokraatiat just selle tehingu puhul, kuid teiste tehingute korral oli vormistamine korraldatud korrektselt.
3) Kaebaja ei esitanud raieõiguse võõrandamise lepingut nr A-30-07-15, mis oli sõlmitud 30.07.2015 E. Kadajase ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. Ka ei esitanud kaebaja MTA-le isikut tõendavate dokumentide koopiaid ja kinnistusraamatu väljatrükki. Kaebaja ei teostanud vastavalt metsaseaduse (MS) § 37 lg-le 3 raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkuse kontrolli ega pidanud kontrolli teostamist ja tehingu nõuetele vastavalt vormistamist vajalikuks. Eluliselt ei ole usutav, et metsandusvaldkonnas kogenud äriühing jätab metsa müügiga seotud tehingu sooritamisel eelnimetatud andmed kontrollimata. Kaebaja hooletu käitumine on põhjendatav sooviga sõlmida fiktiivne metsamaterjali ostu-müügileping Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga. Ebatõenäoline on, et kaebaja, kes tegutses äriühinguna kasu teenimise eesmärgil, oleks huvitatud kahjuliku tehingu sooritamisest. 4) Kui vaatamata lepingule, arvele ja kauba olemasolule on tehing vormistatud vastuoludega lepingu nimetuses, tehingu sisus, metsamaterjali koguses, tehingu kohta antud seletused on vastuolulised ja tehingu pooled ei oska selgitada tehinguga seotud detaile, esitatakse lepingu eksemplarid, mis ei ole identsed ning puuduvad raieõiguse ja metsamaterjali üleandmist tõendavad dokumendid, aga samuti dokumendid, mis kinnitaksid enne lepingu sõlmimist lepingupartneri tausta ja ostetava kauba päritolu kontrollimise kinnitamist ja tehingul on ostjale ilmselgelt kahjulik mõju, siis on piisavalt argumente, mis kogumis annavad kohtule alust pidada MTA kahtlust kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel toimunud tehingu näilisuse kohta põhjendatuks. Kaebaja teadis, et raieõiguse ja metsamaterjali tegelikuks müüjaks on Kallekõnnu kinnistu omanik füüsiline isik E. Kadajane, kes ei ole käibemaksukohustuslane. MTA on piisavalt põhjendanud seisukohta, et kaebaja osales maksupettuses, s.t kasutas oma maksuarvestuses teadlikult arvet, mis ei kajasta tehingu tegelikku sisu, jätmaks muljet kauba soetamise kohta käibemaksukohustuslaseks olevalt äriühingult ning õigustamaks seeläbi sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kaebajale käibe- ja tulumaksu määramine oli õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.NeliK Tehnika OÜ esitas 16.11.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.10.2017. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada MTA 22.06.2016. a maksuotsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus jättis hindamata kaebaja esitatud tõendid ja tugines üksnes maksuotsuse põhjendustele. Kohus jättis tunnistajate ja kaebaja seadusliku esindaja T. Kivi ütlused põhjendamatult arvestamata. Istungil antud ütlustes on selgelt väljendatud, et tegemist oli kasvava metsa raieõiguse ostu-müügiga, sest keegi ei ostaks raieõigust ilma metsamaterjalita. Isegi kui kaebaja ei esitanud kohtu nimetatud dokumente maksumenetluse käigus MTA-le, ei tähenda see, et kaebaja ei veendunud enne raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist raieõiguse olemasolu seaduslikkuses. Tunnistaja T. Israeli ütlustest nähtub, et ta edastas NeliK Tehnika OÜ-le O. Alandi kaudu E. Kadajasega sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingu. Lisaks kinnitasid istungil nii T. Israel kui ka E. Kadajane nende vahel sõlmitud lepingu seaduslikkust. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tehing oli NeliK Tehnika OÜ-le kahjulik. NeliK Tehnika OÜ seaduslik esindaja T. Kivi väitis istungil vastupidist, mida kohus ei arvestanud. Kohtul tulnuks hinnata ütlustes esinevaid vastuolusid veendumaks, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil.
8.MTA esitas 04.12.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: MS seab hoolsuskohustusele käibemaksuseadusega võrreldes kõrgendatud nõuded, pannes võõrandamistehingu puhul vastuvõtjale kohustuse kontrollida kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust. NeliK Tehnika OÜ kui raieõiguse ostja ei esitanud maksu- ega kohtumenetluses 30.07.2015 RÕVL nr A-30-07-15 ega selle lisasid ega lepingu
sõlminud isikute (müüja E. Kadajane, ostja esindaja lepingu allkirjastamisel T. Israel, ostja esindaja lepingu täitmise küsimustes O. Alandi) isikut tõendavate dokumentide koopiaid ega ostja esindaja O. Alandi esindatuse alust. Ka ei esitanud kinnistusraamatu väljatrükki. Olukorras, kus ostja ei huvitu kinnistu kuuluvusest ega veendu selle raieõiguse olemasolu seaduslikkuses ning jätab tehingu korrektselt dokumenteerimata, on ta võtnud riski, et ei suuda hiljem tehingu tegelikku toimumist tõendada ainuüksi ütlustega. Istungil antud ütlused olid ilmselgelt eelnevalt omavahel kooskõlastatud. Mõlemad tunnistajad ja NeliK Tehnika OÜ juhatuse liige T. Kivi viitasid ütlustes O. Alandile, kui valdkonda tundvale spetsialistile ja võtmeisikule, kuid samas loobus kaebaja O. Alandi ütlustest. Põhjendatud ei ole anda istungil antud ütlustele ülimuslikku kaalu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.Ka apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus oma sisendkäibemaksuna maha arvata Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ (praeguse nimega Metsa Arenduse Keskus OÜ) 05.08.2015. a arvel näidatud käibemaksu summas 5400 eurot (kontrollitoimiku lk 60). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järelduste ja seisukohtadega ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.MTA asus 06.05.2016. a kontrollaktis seisukohale, et kaebaja ei soetanud perioodil august 2015 metsamaterjali Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ-lt, sest kaebaja sai metsamaterjali enda poolt sisseostetud metsaülestöötamise teenuste tulemina (kontrollakti p 1.1.2, tl 36). Vaidlus MTA poolt tuvastatud asjaolu üle puudub, sest ka kaebaja kinnitab, et tema tegelik tahe oli osta kasvava metsa raieõigust, mitte juba ülestöötatud metsamaterjali (vt maksuotsuse lk 3 p 3.1). Metsaseaduse (MS, 01.07.2015 kuni 17.01.2016 kehtinud redaktsioonis) § 28 lg 2 kohaselt on metsamaterjal 1) langetatud puu ja puutüvi; 2) puutüve järkamisel saadud tüveosa ja 3) raidmed. Raieks MS § 28 lg 1 tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Kaebaja poolt MTA-le esitatud dokumentidest (metsamaterjali müügileping ja arve, vastavalt kontrollitoimiku lk-d 42-43 ja 60) nähtub kummatigi vaid metsamaterjali, mitte kasvava metsa raieõiguse müük.
12.MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Maksumenetluses kogutud tõenditest ning kontrollaktist nähtub, et olukorras, kus kaebaja tegelik tahe ei vastanud vormistatud dokumentidele (lepingu sisu ja vorm olid valed ning ka arve sisu ei vastanud väidetava tehingu tegelikule sisule), kogus maksuhaldur ka tehingutega seotud isikute seletusi ja muid asjassepuutuvaid tõendeid selleks, et tehingu tegelik sisu välja selgitada.
13.Maksuhaldur jõudis järeldusele, et kaebaja ei soetanud Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt ka kasvava metsa raieõigust (vt kontrollakti p 1.1.2.3, tl 39p), kuna soetas kasvava metsa raieõiguse Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult E. Kadajaselt. Maksuhalduri sellise seisukohaga on nõustunud halduskohus ning ka ringkonnakohtul puudub asjas kogutud tõendite põhjal alus teistsuguseks järelduseks.
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus ei analüüsinud kohtuotsuses selgesõnaliselt tunnistajate kohtuistungil antud ütlusi ja kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletust. Seda ei tõenda ka lause kohtuotsuses, mille kohaselt „[k]ohus tutvus poolte seisukohtadega, hindas olemasolevaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt“ (otsuse p 11). HKMS § 61 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Riigikohus on leidnud, et kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt RKHK 13.02.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 13; 24.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p 24; 19.05.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 19). Tunnistajad E. Kadajane ja T. Israel ning seaduslik esindaja T. Kivi andsid kohtuistungil selgitusi tehingute toimumise kohta (tl 137, 138-139, 140), kuid otsusest ei selgu, kas ja millisel määral halduskohus neid otsuse tegemisel arvestas. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vea saab parandada ka apellatsiooniastmes, mistõttu ei pea vajalikuks asja tagasisaatmist uueks lahendamiseks.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlused ning kaebaja seadusliku esindaja seletus ei muuda kontrollakti ja maksuotsuse järeldusi. Vaidlust ei ole selle üle, et tunnistaja E. Kadajane omandas Ida-Virumaal Vaivara vallas Sõtke külas asuva Kõnnukalle kinnistu (Maa-ametis on kinnistu lähiaadressiks märgitud Kallekõnnu), mille kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse 20.07.2015. Kinnistul asuva kasvava metsa raieõiguse võõrandas E. Kadajane lepingu A-30-07-15 järgi Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ-le juba 30.07.2015 (kontrollitoimiku lk 46p-49). Vaid mõned päevad hiljem, 05.08.2015, on vormistatud metsamaterjali müügileping Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ ja kaebaja vahel (kontrollitoimiku lk 42-44) ning kaebajale arve metsamaterjali müügi eest (kontrollitoimiku lk 60). Kontrollaktis leidis MTA, et E. Kadajase selgitused on kohati ebausaldusväärsed ja vastuolus kolmandate osapoolte selgitustega, viidates E. Kadajase selgituste vastuoludele O. Alandi ja K. Kivi selgitustega selles, kellele raieõigus võõrandati, keda esindas tehingus O. Alandi, kas viimane oli ka lepingu sõlmimise juures ning kuidas toimus raieala piiride mahamärkimine. Ka märkis MTA ära, et E. Kadajane ei küsinud lepingu sõlmimisel ostjalt dokumente, käis langil väidetavalt alles 8.-10. augusti paiku, ei kontrollinud raietööde lõppedes metsamaterjali kogust, raielangi seisukorda, ei fikseerinud metsa ega pinnase seisundit ega koostanud raielangi ülevandmise-vastuvõtmise akti, milline ükskõiksus kinnistu omaniku poolt on ebausutav. Ringkonnakohus leiab, et varasemates seletustes esinevaid vastuolusid ning selgituste ebausutavust ei kõrvalda ka tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused (tl 137). Näiteks 10.12.2015 selgitas E. Kadajane, et ta oli kinnistu raieõiguse müüki arutanud O. Alandiga, kes oli Maa ja Mets OÜ esindaja (kontrollitoimiku lk 212p). Kontrollaktis leidis maksuhaldur, et O. Alandi seotust nimetatud äriühinguga ei kinnita äriregistri andmed ega ka isik ise (kontrollakti lk 22). Kohtuistungil selgitas E. Kadajane, et O. Aland esindas „mingit Erametsakeskust, oli pikem nimi“ (tl 137). Ringkonnakohus leiab, et tagantjärgi kohtule nn õigete ütluste andmisega ei saa kõrvaldada varem antud ütlustest tulenevaid vastuolusid, kui puudub tunnistaja veenev selgitus selle kohta, miks kohtuistungil varasemaga võrreldes teistsuguseid selgitusi anti.
16.Ringkonnakohus leiab, et samad puudused on ka T. Israeli ütlustel (tl 138). Tunnistaja ütlustest ei selgu, miks oli vaja kinnistu raieõiguse edasimüügi puhul leping pealkirjastada „metsamaterjali müügilepinguna“, kui selle sisuks oli „raieõiguse ost-müük“, milles tunnistaja
väitel oli ka kokku lepitud. Ka ei selgita tunnistaja seda, miks koostas Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ ebaõige selgitusega arve, kuigi mõlemad osapooled pidasid silmas raieõiguse ost-müüki. Tunnistaja ütlused ei selgita ka seda, miks võttis T. Israel kaebaja poolt lepingu alusel ülekantud summad kohe äriühingu arvelduskontolt sularahas välja (vt kontrollakti lk 19). Kontrollaktis pidas maksuhaldur ebaveenvaks T. Israeli seletust selle kohta, kuidas ta käis raielangiga tutvumas juba 2015. a juuli keskel (s.o ajal, mil ta raieõigust soetanud ei olnud), samuti seda, et kuigi väidetavalt osteti kinnistu raieõigus kasumi teenimise eesmärgil, müüdi see praktiliselt kohe kaebajale edasi, tutvumata raieõigust puudutavate metsakorraldusmaterjalide (metsamajandamiskava) ja metsateatisega (kontrollakti lk 19). Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri poolt tuvastatud ebausutavusi ei kõrvalda ka tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused. Ühtlasi ei kummutanud tunnistaja ütlused maksuhalduri järeldusi selle kohta, et tehingu tegemisel eiras äriühing raieõiguse ostu-müügitehingu dokumenteerimise nõudeid (vt kontrollakti lk 20-21), äriühingul puudus tehingu tegemise ajal tavapärane majandustegevus ning puudusid ka rahalised vahendid raieõiguse soetamiseks (vt kontrollakti lk 27).
17.Kaebaja seadusliku esindaja T. Kivi seletus (tl 140) on samuti maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks ebapiisav. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Kivi on andnud maksumenetluses läbivalt vastuolulisi seletusi selle kohta, kas soetati metsamaterjali või raieõigust. Kontrollaktis leidis MTA, et on kummastav, et metsandusvaldkonnas pikemat aega tegutsenud juhatuse liige ei suuda tehingu liiki õigesti määratleda ja muudab järjepidevalt oma seisukohti (kontrollakti lk 4). T. Kivi varasemaid selgitusi ei muuda kuidagi veenvamaks ka kohtuistungil selgitatu, mille kohaselt „minu jaoks on ta metsamaterjali müük, tänapäeval on metsamaterjali ja raieõiguse müük. Minu jaoks tähendab raieõigus töö tegemist. Raieõiguse omandamisel on õigus ainult raiet teostada, teenust osutada, mitte müüa. Soovisin raiet teostada ja metsa müüa“ (tl 140). Samas ei ole võimalik kontrollida, milline oli kaebaja seadusliku esindaja nägemus tehingu tegelikust sisust, kui tehingu tegeliku sisu kohta esitatud tõendid on vastuolulised või puuduvad hoopis. MS § 37 lg-st 1 tuleneb, et raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Ühtlasi näeb MS ette raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid (§ 37 lg 3), samuti kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või kirjaliku akti vormistamise kohustuse koos selles ettenähtud andmetega (§ 37 lg 6). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et nõuetekohase, poolte tahet selgelt väljendava lepingu puudumisel oleks osapooled saanud vormistada vähemalt kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti selle kohta, mida, millal ja kellele üle anti ning vastu võeti (vt kontrollakti lk 11). Kuna ka seda ei tehtud, ei olnud kaebajal võimalik tõendada väidetava tehingu toimumist MS-s ette nähtud tõenditega.
18.Kaebaja leiab, et isegi kui ta ei esitanud MS § 37 lg-s 3 nimetatud dokumente maksumenetluse käigus maksuhaldurile, ei tähenda see seda, et kaebaja ei veendunud enne raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist raieõiguse olemasolu seaduslikkuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide on paljasõnaline ega tõenda kaebaja poolt hoolsusnõuete täitmist. Asjakohaste hoolsusnõuete täitmine on vajalik maksusuhetes oluliste asjaolude kohta tõendite kogumiseks, et olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus tehingute toimumise või nende tingimuste osas, saaks maksukohustuslane oma väiteid tõenditega kinnitada. Maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamisel oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast (RKHK 17.05.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-9-12, p 13). Ostja hoolsuskohustuse hindamiseks tuleb arvestada kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid
tingimusi (RKHK 03.06.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-21-04, p 15). Käesoleval juhul tulenes kaebaja hoolsuskohustus metsaseaduse asjakohastest sätetest. Metsaseadusega ettenähtud tõendite kogumine tehingu kohta olnuks kaebaja jaoks oluline, kuna maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (MKS § 82). Jättes tehingu kohta seadusega ettenähtud tõendid kogumata, riskib ostja sellega, et tema maksu- ja kohtumenetluses esitatud suulised väited tehingu kohta on paljasõnalised. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja seaduslik esindaja ei selgitanud kohtuistungil seda, miks jäeti tehingu tegemisel MS §-st 37 tulenevad nõuded täitmata või kui nõudeid tõesti täideti, siis miks jäeti maksuhaldurile MS-s märgitud, nõuete täitmist kinnitavad tõendid esitamata.
19.Seoses kinnistul toimunud raietöödega selgitas T. Kivi, et raietöödega alustati 05.08.2015 (s.o lepingu sõlmimisega samal päeval) ning töölised majutati 04.08.2015 (tl 140). Maksumenetluses selgitas T. Kivi, et „lõikamistööd algasid pärast 05.08.2015 ja kestsid augusti lõpuni“ (kontrollitoimiku lk lk 13p). Kuigi seda võib käsitleda väheolulise eksimusena, ei saa samas kuidagi väheoluliseks pidada asjaolu, et kaebajale metsalõikamise teenust osutanud JLB Varad OÜ juhatuse liikme J. Treesi kinnitusel informeeris K. Kivi teda metsalõikamise vajadusest vaidlusalusel kinnistul juba 2015. a juuni lõpus (vt kolmanda isiku 15.01.2016. a seletus, kontrollitoimiku lk 230p). J. Treesi selgitusega haakub ka harvesteriga kinnistul metsalõikust teinud M. Kägu seletus maksuhaldurile: „Läksime Kallekõnnu kinnistule juuli 2015 keskpaiku. Läksin sinna paarimehega Janel Laidsaluga. Jaanus Trees ütles, et on vaja teha metsalõikust Kallekõnnu kinnistul“ (kontrollitoimiku lk 245). Ringkonnakohus märgib, et kuigi nimetatud ajal võis olla E. Kadajase kinnistu võõrandamistehing tehtud (kinnistusaamatusse kanti ta omanikuna alles 20.07.2015), omandas Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ vaidlusaluse kinnistu viimaselt kaebajale edasivõõrandamiseks alles 30.07.2015. Viidatud ütlused kinnitavad maksuhalduri versiooni, mille kohaselt oli E. Kadajase ja Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ vaheline tehing näiline, eesmärgiga võimaldada kaebajal sama kinnistu kasvava metsa raieõiguse ostult käibemaksu maha arvata, ning juba eelnevalt oli kasvava metsa raieõiguse ostmine E. Kadajase kinnistult kokku lepitud. Kokkuvõtlikult on kaebaja seadusliku esindaja selgitused tehingu toimumise kohta kõiki maksuhalduri poolt kontrollaktis tõstatatud küsitavusi arvesse võttes ebaolulised ega kõrvalda maksuhalduri poolt esile toodud vastuolusid ja ebaveenvusi.
20.Kaebaja väitel on põhjendamatu kohtu seisukoht, et tehing oli kaebajale kahjulik, kuna kaebaja seaduslik esindaja väitis kohtuistungil vastupidist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja muu hulgas: „Tehinguga ei jäänud kahjumisse. Valga Puust kui palju raha sain, ei oska öelda, kõik läks ülekannetega. Valga Puuga sularahas ei toimunud tehinguid“ (tl 140). Samas ei ole seadusliku esindaja selgitus vastuolus kontrollaktis tuvastatuga eeldusel, et tehingud toimusid maksuhalduri osundatud isikute vahel. Kontrollaktis selgitab maksuhaldur: „MTA, leides esmalt NeliK Tehnika OÜ osaluse ja seotuse 30.07.2015 RÕVL nr A-30-07-15 dokumendiga seoses, leiab teiseks, et NeliK Tehnika OÜ tehing oli augustis 2015 tegelikkuses kasumlik, ehkki MTA-le esitatud selgitused ja dokumentaalsed tõendid on koostatud sooviga seda varjata. MTA hinnangul võib NeliK Tehnika OÜ kasumlikkus olla ligikaudu 17 000 – 18 000 (müügisumma 45 135 eurot – metsa ülestöötamise kulud 17 948,28 eurot – raieõiguse tasu Eiki Kadajasele 5000 eurot – 5000 eurot Oliver Alandile tehingu vahendamise eest) eurot (kontrollakti lk 26).
21.Maksuhalduri viimatine järeldus ei muuda siiski asjaolu, et kaebaja väidetud tehingutejada (kasvava metsa raieõiguse ost Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ-lt arvel märgitud hinnaga, metsa ülestöötamine ning metsamaterjali võõrandamine OÜ-le Valga Puu) tulemusena
olnuks tehing kaebajale kahjumlik. Maksumenetluse käigus tuvastas maksuhaldur, et kaebaja poolt metsa ülestöötamiseks tehtud tegelikud kulutused olid kokku 17 948,28 eurot (võsalõikamine 972 eurot, veoteenus 7707,75 eurot, metsamaterjali vahelattu koondamine 7205 eurot, töötajate majutus 192,66 eurot, kütus ja saeketiõli 1870,87 eurot (kõik summad käibemaksuta)). Kui kaebaja poolt kantud metsa ülestöötamise kuludele lisada Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ-le kasvava metsa raieõiguse eest arve alusel tasutud summa 27 000 eurot (ilma käibemaksuta), teeb see kokku 44 948,28 eurot, mis on suurem maksuhalduri poolt kontrollaktis märgitud metsamaterjali edasimüügihinnast OÜ-le Valga Puu (36 108 eurot ilma käibemaksuta). Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur ega halduskohus ei eksinud, leides, et keskmisest turuhinnast ilmselgelt kõrgema hinnaga metsamaterjali ost Lõuna-Eesti Erametsaomanike Keskus OÜ-lt olnuks kaebajale kahjumlik (otsuse p 11.3.4, lk 6). Kuna kahjumi teenimist ei saa pidada ühegi mõistlikult käituva ettevõtte eesmärgiks, on see täiendav oluline asjaolu, mis räägib maksuhalduri poolt esitatud versiooni kasuks ning seab kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja väidetud viisil.
22.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.10.2017. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Vastustaja, Maksu- ja Tolliamet, ei ole menetluskulude taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.