3-16-1822 17. oktoober 2017, Jõhvi Ülle Polluks NeliK Tehnika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – NeliK Tehnika OÜ, esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet (MTA), esindaja Tiia Pukk
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.11.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTA tegi 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33, millega nõudis NeliK Tehnika OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1497,38 eurot ning kohustas NeliK Tehnika OÜ-d tasuma maksusumma 9502,62 eurot. Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA, et ei metsamaterjali ega raieõiguse soetamist ei toimunud Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt (endine nimi Lõuna–Eesti Erametsaomanike keskus OÜ), vaid NeliK Tehnika OÜ soetas kasvava metsa raieõiguse Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult Eiki Kadajaselt. NeliK Tehnika OÜ teadis, et Metsa Arenduse Keskus OÜ ei ole tegelikkuses metsamaterjali ega raieõigust soetatud. Eeltoodust tulenevalt järeldas MTA, et NeliK Tehnika OÜ on sisendkäibemaksu hulgas alusetult arvestanud Metsa Arenduse Keskus OÜ poolt väljastatud arvel kajastatud käibemaksu (tl 6-9).
1.1.NeliK Tehnika OÜ esitas MTA 22.07.2016 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 22.08.2016vaideotsusega nr 6-1/3432-2 rahuldamata (tl 54-57).
1.2.NeliK Tehnika OÜ esitas 12.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.23/035133-33 tühistamiseks ja taotles esialgse õiguskaitse korras MTA 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 kehtivuse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja MTA kohustamist vabastama aresti alt Nelik Tehnika OÜ arvelduskontod Ühtlasi taotles NeliK Tehnika OÜ kaebuses nimetatud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil (lk 1-9).
1.3.Tartu Halduskohus jättis 20.09.2016 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Halduskohtu 20.09.2016 määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2016 määrusega.
1.4.Tartu Halduskohus võttis 03.11.2016 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
1.5.MTA esitas 20.12.2016 vastuse kaebusele.
1.6.04.05.2017 toimus haldusasja arutamine kohtuistungil.
1.7.Tartu Halduskohus otsustas 26.06.2017 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses, määras täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 01.09.2017 ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtajaks 17.10.2017.
1.8.Kaebaja esitas 01.09.2017 kohtule lõpliku seisukoha kaebuse menetluse ja kohtuistungil uuritud tõendite kohta koos menetluskulude nimekirjaga.
1.9.Vastustaja esitas 14.09.2017 vastuse kaebaja seisukohale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.Kaebaja ei nõustu vaidlusaluse maksuotsuse p-s 2 toodud väitega, et kaebaja selgitused tehingu liigi osas olid menetluse käigus muutuvad. Tulenevalt kaebaja poolt antud selgitustest ja vastuväitest kontrollaktile on ühiselt mõistetav, et tegemist on kasvava metsa raieõiguse ostumüügiga, sest keegi ei ostaks lihtsalt raieõigust ilma metsamaterjalita. Kaebaja raamatupidamises kajastatud dokumendid tõendavad tehingu toimumist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. MTA pole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses märkinud, millised raamatupidamisdokumendid peaksid veel täiendavalt olema raamatupidamises, et need kajastaksid MTA arvates usaldusväärselt tehingu toimumist. Vaatamata MTA seisukohale, et näpuvea läbilaskmine lepingus pole usutav, on kaebaja endiselt arvamusel, et tegemist oli kahetsusväärse veaga, mida kumbki lepingupool kohe ei märganud. Sellise arvulise eksimuse olemasolu lepingus ei tõenda MTA poolt väidetud tehingu puudumise fakti. Kui kaebaja oleks tõepoolest ostnud raieõiguse tegelikkuses otse kinnistu omanikult Eiki Kadajaselt ja püüdnud seda MTA eest varjata, siis sellisel juhul oleks tõenäoliselt kõik tehingut kajastavad dokumendid vormistatud piinliku täpsusega (sealhulgas üleandmise-vastuvõtmise aktid), et varjata tehingu ostmist kinnistu omanikult ja jätta mulje, et kasvava metsa raieõigus soetati Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt. Kaebaja arvates, kui arve on esitatud ja selle eest on tasutud, samuti on tehingu toimumist kinnitanud nii kaebaja juhatuse liige, Metsa Arenduse Keskus OÜ esindaja kui ka kinnistu omanik, siis ei saa MTA väita, et muud asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita tehingu toimumist. Maksuotsuses on ebaselge, mis „asjad” MTA arvates viitavad tehingu puudumisele. MTA püüab läbivalt kogu maksuotsuses näidata, et tehing oli teostatud juriidiliselt ebakorrektselt. Tehingu majandusliku sisu jätab MTA antud juhul üldse kõrvale. MTA väide, et raamatupidamises on kajastatud vale arve, põhineb üksnes kontrollakti ja maksuotsuse koostanud ametniku nägemusel, mitte hinnangul tõenditele tervikuna ning poolte poolt tegelikult teostatud tehingule ning poolt tahtele. Kaebaja märgib, et lisaks sellele, et on tasutud pangaülekandega, on olemas arve ja reaalne ostu-müügi objekt, reaalselt on tehtud töid ning on olemas tehingu poolte ja kinnistu omaniku ütlused, mis samuti kinnitavad tehingu toimumist. Kaebaja leiab, et juba
maksuotsusele eelnenud kontrollakt oli koostatud otsitud ja alusetutel põhjustel ning tõendeid on tõlgendatud meelevaldselt ja ebaloomulikult. MTA püüdnud ümber lükata ilmselget fakti, et kaebaja ostis kasvava metsa raieõiguse Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamist ja MTA-lt kõikide menetluskulude väljamõistmist.
3.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
3.1.Vastustaja märkis, et esitatud kaebus on sõnasõnalt samane kaebaja poolt MTA-le esitatud vaidega, millega seoses maksuhaldur esitas oma seisukohad vaideotsuses. Kuna vaideotsuses on kõikidele kaebaja seisukohtadele juba vastatud, siis palus vastustaja kohtul käsitleda vaideotsuse põhjendavat osa vastusena kaebusele.
3.2.Vastuseks kaebaja väidetele seoses kaebaja juhatuse liikmete ajas muutuvate selgitustega viitas vastustaja kontrollaktide punkti 1.1.2.2 alapunktile 1 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktile 2 ning leidis, et kaebaja ei ole maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.
3.3.Vastuseks kaebaja mittenõustumisele maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja juhatuse liikmetele anti piisavalt aega august 2015 tehingute asjaolude meenutamiseks, märkis vastustaja, et nähtuvalt kaebaja august 2015 tegevuse kohta esitatud käibedeklaratsioonist oli deklareeritud käibe suuruseks 46 014, 50 eurot, millest 32 400 eurot moodustas Metsa Arenduse Keskus OÜga väidetavalt tehtud tehing. Seega ei ole kaebaja olnud augustis 2015 teinud nõnda palju tehinguid, et nende kohta oli võimatu seletusi anda, eriti kui oli teada, millise perioodi tehingute kohta maksuhaldur küsimusi esitama hakkab.
3.4.Vastuseks kaebaja väitele, et kaebaja on väidetavalt toimunud tehingu eest tasunud, viitas vastustaja kontrollaktide punkti 1.1.2.3 alapunktile 4 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktile 6 ning leidis, et kaebaja ei ole maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.
3.5.Maksuhalduri seisukohad selles osas, kuidas ja miks vormistati tehingu toimumine kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ja mitte tegeliku tehingupartneri Eiki Kadajasega, on ära toodud kontrollaktide punktis 1.1.2.4 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktides 6, 7 ja 8. Vastustaja arvates ei ole kaebaja ka selles osas maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.
3.6.Lähtudes eeltoodust, palus vastustaja kohtul jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja palub kohtult MTA 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamist, millega vastustaja nõudis kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1497,38 eurot ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 9502,62 eurot.
5.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tulenevalt haldusasja materjalidest taandub pooltevaheline vaidlus sellele, kas kaebaja teostas reaalselt Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga tehingu kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali ostu-müügi kohta või mitte. Kaebaja leiab, et ta on maksumenetluses omalt poolt esitanud piisavalt tõendeid selleks, et lugeda metsa raieõiguse ja metsamaterjali ostu-müügi tehing Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga reaalselt teostatuks. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja tuginedes
maksumenetluse käigus kogutud tõenditele leiab, et tegemist on näiliku tehinguga, mida tegelikult ei ole olnud. Vastustaja arvates ostis kaebaja nii raieõiguse kui ka metsamaterjali Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult Eiki Kadajaselt.
7.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 2 sätestab, et maksuotsus on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Maksuotsusele kohaldatakse ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
8.MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
9.MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Kohtupraktika kohaselt piisab maksuõigussuhetes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.1
10.Sellest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas vaidlustatud maksuotsuses kajastatud maksuhalduri väited kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel teostatud näiliku tehingu kohta saab lugeda põhjendatuks. Tuvastatust oleneb ka vaidlusaluse maksuotsuse kui haldusakti nii formaalne kui ka materiaalne õiguspärasus.
11.Kohus tutvus poolte seisukohtadega, hindas olemasolevate tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt ning tulenevalt kujunenud siseveendumusest peab põhjendatuks MTA seisukohta, et kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ei toimunud majandustehingut ei raieõiguse soetamise ega metsamaterjali ostu-müügi kohta aga samuti MTA seisukohta, et kaebaja ostis nii metsa raieõiguse kui ka metsamaterjali Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult Eiki Kadajaselt.
11.1.Kohtule esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et ei nõustu maksuotsuses esitatud väitega, et väidetavalt olid kaebaja selgitused tehingu liigi kohta muutuvad. Tulenevalt kaebaja poolt antud selgitustest ja vastuväitest kontrollaktile on ühiselt mõistetav, et tegemist on kasvava metsa raieõiguse ostu-müügiga, sest keegi ei ostaks lihtsalt raieõigust ilma metsamaterjalita. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusaluse maksuotsuse kohaselt 1) 05.08.2015 toimub metsamaterjali müügilepingu sõlmimine kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel; 2) maksumenetluses 11.11.2015 suuliste selgituste andmise käigus nimetab kaebaja juhatuse liige 1 RKHKo 3-3-1-33-14, p 11.
Toivo Kivi raieõiguse, mitte metsamaterjali soetamist; 3) maksumenetluses 19.04.2016 suuliste selgituste andmise käigus nimetab Toivo Kivi kasvava metsa metsamaterjali, mitte raieõiguse soetamist; 4) 05.06.2016 vastuväites märgib Toivo Kivi, et poolte tegelik tahe oli kasvava metsa raieõiguse müümine ja ostmine. Kohus on seisukohal, et kaebaja juhatuse liikmete selgitused 05.08.2015 tehingu liigi kohta on tõepoolest muutunud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel 05.08.2015 sõlmitud ostu-müügi lepingu esemeks oli metsamaterjali müük. (tl 278). Esialgselt väitis kaebaja juhatuse liige, et kaebaja soetas raeõiguse, mitte metsamaterjali. Hiljem selgitas, et oli siiski tegemist metsamaterjali ostu-müügiga (tl 33-50). Kohus leiab, et selliste tehinguliikide kohta erinevate selgituste andmine on ebatavaline olukorras, kus kaebaja on olemas metsandusvaldkonnas tegutsemise kogemus. Kohtu arvates, kui lepingupoolte tegelikuks tahteks oli ka reieõiguse ostu-müük, siis oleks kaebaja juhatuse liige T. Kivi pidanud seda selgitama maksumenetluse käigus koheselt, kuid mitte väitma esmalt, et tema äriühing soetas raieõiguse, mitte metsamaterjali, aga hiljem, et tegelikult soetati siiski kasvava metsa metsamaterjali. Kohus märgib, et raieõiguse ja metsamaterjali ostmine on sisuliselt kaks erinevat tehingut. Raieõiguse ostu korral teostatakse metsa raiet (käsundi täitmine VÕS § 619 lg 1) ilma metsamaterjali omaniku muutmiseta aga metsamaterjali ostmise korral metsaraiet ei teostata, kuid toimub juba valminud metsamaterjali ost koos selle omaniku vahetusega (VÕS § 201 lg 1). Kohus möönab, et lepingu pealkirjaks võib olla kas reieõiguse või metsamaterjali ost-müük, kuid tulenevalt lepingupoolte ühisest tahtest on leping sisuliselt sõlmitud nii käsundi täitmiseks (raieõigus) kui ka käsundi täitmise tulemusena saadud asja omandi üleandmiseks (metsamaterjali müük), kuid kui selline tehing leidis tegelikult aset, peab kogenud ettevõtja oskama koheselt selgitada, et tegemist on siiski võõrandamise, mitte käsunduslepinguga, kus raie tulemusena saadud metsamaterjal läheb raiet korraldanud isiku omandisse.
11.2.Kaebaja väitis, et MTA korralduses, millega kutsuti kaebajat andma selgitusi ei olnud märgitud, millise konkreetse metsatehinguga seoses seda tuleb teha. Seega ei olnud kaebajal piisavalt aega tutvuda tehingut kajastavate dokumentidega, mistõttu kaebaja muutlikud selgitused on põhjendatud. Kohus leiab, et selline asjaolu ei põhjenda kaebaja, kui metsanduse valdkonnas kogenud ettevõtja poolt ebatäpsete selgituste andmist. Samas MTA kinnitusel oli kaebajale teada, mis perioodil küsitakse temalt teavet tehingute kohta. Kohus leiab, et kuna augustikuus 2015 ei olnud kaebaja teostanud palju tehinguid, oleks kaebaja saanud 12 päeva jooksul enne MTA esindajatega kohtumist hoolikalt tutvuda äriühingu tegevust (mh ka 05.08.2015 tehingut) kajastava dokumentatsiooniga.
11.3.Kaebaja leidis, et tema raamatupidamises kajastatud dokumendid tõendavad tehingu toimumist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. MTA pole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses märkinud, millised dokumendid peaksid veel täiendavalt olema raamatupidamises, et need kajastaksid usaldusväärselt tehingu toimumist. Kaebaja arvates jättis MTA tehingu majandusliku sisu kõrvale ja põhjendas maksuotsust viidates asjaolule, et tehing oli juriidiliselt nõuetekohaselt vormistamata.
11.3.1.Esmalt märgib kohus, et nõustub MTA-ga selles, et ainuüksi maksuhaldurile esitatud lepingule ja tasutud arvele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust ja lähtuda tuleb eelkõige tegelikest asjaoludest. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Kohtupraktika kohaselt peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud
oleksid kontrollitavad.2 Jättes oma raamatupidamises kajastamata soetatud kaupa puudutavad dokumendid ja äris tavapärased kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, võtab äriühing endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud.3
11.3.2.Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja MTA-le tehingu tõendamiseks Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga 05.08.2015 sõlmitud müügilepingu (tl 278) ja tasutud arve nr 50815-1 (tl 60). Kohus on seisukohal, et juhul, kui isikule esitatakse kahtlus näiliku tehingu kohta, kus talle heidetakse ette, et tehing oli sooritatud teise tehingu varjamiseks, siis sellise kahtluse ümberlükkamiseks ilmselgelt ei piisa tehingu kohta lepingu ja arve esitamisest ning kauba olemasolu näitamisest. Näiliku tehingu puhul on reeglina olemas nii sõlmitud leping, tasutud arve kui ka kaup, kuid lisaks eeltoodule peab isik oskama ka selgitama muid tehinguga seotud asjaolusid ja tõendada, et lepingus märgitud kaup on reaalselt saadud müüjalt.
11.3.3.Kaebaja kinnitas, et üleliigse bürokraatia vältimiseks ei ole ta koostanud ei raieõiguse ega matsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaebaja selgitused üleandmise-vastuvõtmise aktide puudumise osas ei ole veenvad. Kohus nõustub MTA-ga, et äris ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, kellele metsamaterjal antud ajahetkel kuulub ning seda juba juhusliku hävimise riisiko tõttu. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja üleandmise-vastuvõtu aktide koostamata jätmisega soovis vältida üleliigset bürokraatiat just sellise tehingu puhul, kuid teiste tehingute sooritamise korral oli vormistamine korraldatud korrektselt (on koostatud üleandmise-vastuvõtu aktid).
11.3.4.Kohtu jaoks siiski veelgi veenvamaks argumendiks, mis seab sügava kahtluse alla 05.08.2015 tehingu sooritamise on see, et sooritades 05.08.2015 tehingut ei ole kaebaja ei teostanud Metsa Arenduse Keskus OÜ-l raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seadusliku kontrolli. Metsaseaduse MS § 37 lg-s 3 on sätestatud raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid. Maksumenetluse käigus esitas kaebaja MTA-le raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavate dokumentidena üksnes Metsa Arenduse Keskus OÜ kohta 05.08.2015 seisuga tehtud äriregistrikaardi kehtivate andmete väljatrükk ja väljavõte käibemaksukohustuslaste registrisse kuuluvuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud raieõiguse võõrandamise lepingut nr A-30-07-15, mis oli sõlmitud 30.07.2015 füüsilise isiku E. Kadajanse ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. Samuti ei ole kaebaja esitatud MTA-le isikut tõendavate dokumentide koopiaid ja kinnistusraamatu väljatrükki. Seega on kohtu arvates ilmne, et kaebaja ei teostanud vastavalt MS § 37 lg-le 3 raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seadusliku kontrolli ega pidanud teatud põhjusel sellise kontrolli teostamist ja tehingu nõuetele vastavalt vormistamist vajalikuks. Kohutu arvates, et eluliselt ei ole usutav, et metsandusvaldkonnas kogenud äriühing jätab metsa müügiga seotud tehingu sooritamisel eelpoolinetatuid andmed kontrollimata. Kaebaja hooletu käitumine on põhjendatav vaid sooviga sõlmida fiktiivne metsamaterjali ostu-müügileping Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga. Kohus peab vajalikuks ka rõhutada, et MTA andmetel oli 05.08.2015 tehing kaebajale kahjulik. Kohus leiab, et on ebatõenäoline, et kaebaja, kes tegutses äriühinguna kasu teenimise eesmärgil, oleks huvitatud sellise tehingu sooritamisest. Kaebaja ei ole selgitanud ei maksumenetluses ega ka halduskohtumenetluses, mis eesmärgina ta, olles metsandusvaldkonnas kogenud äriühing otsustas osta metsamaterjali ilmselgelt keskmisest turuhinnast kõrgema hinnaga (tl 250, 259). 2 RKHKo 3-3-1-15-13, p 15. 3 RKHKo 3-3-1-65-14, p 13.
11.4.Kaebaja väitis, et vaidlusalune maksuotsus põhineb vaid maksuhalduri subjektiivsel arvamusel näiliku tehingu kohta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et maksuotsuses tehtud järeldused 05.08.2015 tehingu näilisuse kohta on kinnitatud ka faktiliste asjaoludega, mis seavad objektiivselt kahtluse alla 05.08.2015 tehingu tegeliku toimimise. Kohtu arvates väärivad tähelepanu järgmised tuvastatud faktid: 1) kaebaja juhatuse liikme Kristjan Kivi selgituste kohaselt ütles Toivo Kivi temale juuli lõpus või augusti alguses, et on pakkuda raieõigust müüa. Samas JLB Varad OÜ juhatuse liikme Jaanus Treesi selgituste kohaselt rääkis Kristjan Kivi temale tulevastest lageraietöödest Kallekõnnu kinnistul juba juuni lõpus Otepääl toimunud kohtumisel seoses metsatöömasina Harvesteri rendile andmisega JLB Varad OÜ-le ehk ajal, millal kaebaja esindajad veel ei pidanud teadma, et Kallekõnnu kinnistul olev mets saab ostu-müügi lepingu objektiks. 2) kaebaja juhatuse liikme Kristjan Kivi selgituse kohaselt otsis kaebaja töömeestele Margus Kägule ja Janek Laidsalule majutuskohad. MTA-le esitatud dokumentide kohaselt on üks osa majutusarvest koostatud 04-07.08.2015 majutuse eest. Seega toimus majutus juba enne 05.08.2015 “Metsamaterjali müügilepingu” sõlmimist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. Kallekõnnu kinnistul metsalõikamist teostanud JLB Varad OÜ töötaja Margus Kägu selgituse kohaselt alustasid nemad harvesteriga lõikamist juuli keskpaigast kestusega 3-4 nädalat. 3) Metsa Arenduse Keskus OÜ-l puudus majanduslik tegevus ja äriühing lõpetas oma tegevuse peale 05.08.2015 toimunud tehingut. Kaebaja poolt Metsa Arenduse Keskus OÜ-le metsamaterjali ostmise eest tasutud rahast (32, 400 eurot) jäi tasumata käibemaks4 ning tehingu eest kogu tasutud raha võttis Metsa Arenduse Keskus OÜ juhatuse liige pangakontolt sularahas välja. 4) Metsa Arenduse Keskus OÜ ei ole kaebajale edastanud Eiki Kadajasega 30.07.2015 sõlmitud metsa raieõiguse ostu-müügi lepingut RÕVL nr A-30-07-15, kuid selline leping oli kaebajal olemas. Kaebaja jättis eelpoolnimetatud olukorda kommenteerimata. Kohus leiab, et kui vaatamata lepingule, arvele ja kauba olemasolule on tehing vormistatud vastuoludega lepingu nimetuses, tehingu sisus, metsamaterjali koguses, tehingu kohta antud seletused on ka vastuolulised ja tehingu pooled ei oska selgitada tehinguga seotud detaile, esitatakse lepingu eksemplarid, mis ei ole identsed ning puuduvad raieõiguse ja metsamaterjali üleandmist tõendavad dokumendid, aga samuti dokumendid, mis kinnitaksid enne lepingu sõlmimist lepingupartneri tausta ja ostetava kauba päritolu kontrollimise kinnitamist ja tehingul on ostjale ilmselgelt kahjulik mõju, siis on olemas piisavalt palju argumente, mis kogumis annavad kohtule alust pidada MTA kahtlust kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel toimunud tehingu näilisuse kohta põhjendatuks.
11.6.Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 järgi arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kaebaja arve ei vasta KMS § 37 lg 7 ps 2 sätestatud nõudele, kui arvel märgitud müüja ei olnud kauba tegelik müüja ja ostja oli või pidi olema sellest teadlik .5 Kohus leiab, et ka antud juhul teadis kaebaja, et raieõiguse ja metsamaterjali 4 RKHKo 3-3-30-15, p 16 (pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata ja/või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata). 5 RKHKo 3-3-1-30-15, p 27
tegelikuks müüjaks on Kallekõnnu kinnistu omanik füüsiline isik Eiki Kadajane, kes muu hulgas ei ole käibemaksukohustuslane isik. Võttes arvesse, et 05.08.2015 tehing oli näilik, ei ole võimalik, et kaebaja oleks ostnud raieõigust ega metsamaterjali ei Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt ega teistelt äriühingutelt. Kuna metsamaterjali on kaebaja kätte saanud ja müüs selle edasi teistele äriühingutele, siis peab kohus ka sellisel juhul põhjendatuks MTA väidet, et tegelikuks metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüjaks oli füüsiline isik Eiki Kadajane (kontrollakti p 1.1.2.5). Sellest tulenevalt leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti pidanud kaebaja poolt MTA-le esitatud ja 05.08.2015 kajastanud tehingut arvet nõuetele mittevastavaks ja keeldunud kaebajal Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt metsamaterjali ostmist kajastava arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamisest. Eeltoodut arvestades luges maksuhaldur tulumaksuseaduse TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel õigesti Metsa Arenduse Keskus OÜ nimel väljastatud arve alusel tasutud summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras kaebajale tasumiseks ka tulumaksu (maksuotsuse p 2.2.2 ja kontrollakti p 1.2.2).
11.7.Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et tehingut kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ei toimunud. Maksuotsus on selles osas piisavalt ja nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis maksuhalduri seisukohad ümber lükkaks. Tehingutega seotud isikute seletused on vastuolulised ja maksuhaldur on isikute seletustest teinud põhjendatud järelduse, et eelpoolnimetud isikute koostöö algas ja toimus kaebaja initsiatiivil. Maksuhalduri seisukohta maksupettuse toimepanemise kohta kinnitab ka kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel 05.08.2015 sõlmitud leping, mis on ilmselgelt vormistatud tagantjärele selleks, et jätta maksuhaldurile mulje tehingu tegelikust toimumisest. Maksuotsuses viidatud tõendite valguses on välistatud võimalus, et kaebaja ei olnud teadlik, et Metsa Arenduse Keskus OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et kaebaja osales maksupettuses, st kasutas oma maksuarvestuses teadlikult arvet, mis ei kajasta tehingu tegelikku sisu, jätmaks muljet kauba soetamise kohta käibemaksukohustuslaseks olevalt äriühingult ning õigustamaks seeläbi sisendkäibemaksu mahaarvamist. Võttes arvesse eelpoolnimetatut oli kaebajale käibe- ja tulumaksu määramine vaidlusaluse maksuotsusega õiguspärane ning kohus ei tuvastanud ka ühtki sellist menetluslikku rikkumist, mis annaks aluse õige maksuotsuse tühistamiseks.
11.8.Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.