Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 19.10.2016, Tartu 3-16-1822 NeliK Tehnika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamiseks NeliK Tehnika OÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.09.2016. a määruse peale Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja NeliK Tehnika OÜ Maksu- ja Tolliamet (MTA)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruanne.
1.MTA tegi 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 (tl 6-9p), millega nõudis NeliK Tehnika OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1497,38 eurot ning kohustas NeliK Tehnika OÜ-d tasuma maksusumma 9502,62 eurot. MTA selgitab maksuotsuses, et MTA kontrollis NeliK Tehnika OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil august 2015. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 05.05.2016. a kontrollaktis nr 12.2-3/035133-31 (tl 1633) ning 06.05.2016. a kontrollaktis nr 12.23/035133-31-1 (tl 35-52). Nelik Tehnika OÜ käibemaksu korrigeerimise metoodika on toodud maksuotsuse lisas nr 1 (tl 16).
2.NeliK Tehnika OÜ esitas 22.07.2016 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 22.08.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3432-2 rahuldamata (tl 54-57).
3.Maksuhaldur alustas 06.09.2016 maksusumma sissenõudmistoiminguid ja saatis pankadele korralduse pangakontode arestimiseks.
4.NeliK Tehnika OÜ esitas halduskohtule kaebuse MTA 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.23/035133-33 tühistamiseks, ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja kohustada MTAd vabastama aresti alt Nelik Tehnika OÜ arvelduskontod (lk 1-9). NeliK Tehnika OÜ taotles esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamist ning MTA poolt juba arestitud kontode aresti alt vabastamist. NeliK Tehnika OÜ selgitas, et maksuotsuse kohene täitmine seaks NeliK Tehnika OÜ olukorda, kus tal pole enam võimalik täita võetud kohustusi tarnijate ja finantsasutuste ees. Osaühingul on mitmed rahalised kohustused sõlmitud laenulepingute ja liisinglepingute näol, ning käibevahendite liikumise takistamine kontode arestimise näol tekitab olukorra, mis halvab kogu ettevõtte tegevuse. Seetõttu on esialgne õiguskaitse vajalik, vältimaks NeliK Tehnika OÜ jaoks pöördumatute tagajärgede tekkimist, mille tagajärjel võib NeliK Tehnika OÜ-le soodne kohtuotsus osutuda sisutuks. Selliselt oleks endise olukorra taastamine kohtuotsuse täitmisel võimatu ning Nelik Tehnika OÜ õiguste rikkumisel oleks pöördumatud tagajärjed. Lisaks tooks maksuotsuse täitmise peatamata jätmine kaasa maksuvõlgnevuse avalikustamise ajal, kui selle üle toimub õiguslik vaidlus. Eeltoodu võib samuti kaasa tuua negatiivseid tagajärgi osaühingule.
5.Tartu Halduskohus jättis 20.09.2016. a määrusega (tl 61-62) määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole mitte kuidagi põhjendatud ja taotluses puuduvad põhistused. Halduskohtu hinnangul tuleb igasuguse tagajärje saabumise võimalikkus siduda konkreetse faktilise asjaoluga, et taotlus oleks kohtu jaoks veenev. Ainuüksi asjaolu, et maksu tasumine on koormav ja nõuab maksukohustuslaselt mõningate rahaliste vahendite ümberpaigutamist, ei saa pidada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamiseks piisavaks põhjuseks. MTA vastusest nähtuvalt omab ettevõte registervara, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Seega on määruskaebuse esitaja väited paljasõnalised ja siinkohal võib asuda seisukohale, et ettevõtte käibevara ja omakapital pigem ületavad äriühingu kohustusi (puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et ettevõte on asetatud raskesse olukorda). Tuleb tõdeda, et juriidilistel isikutel tuleb oma igapäevases majandustegevuses arvestada ka ootamatute väljaminekute ja kehtivatest haldusaktidest tulenevate kohustustega. Samuti on NeliK Tehnika OÜ-l võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist või jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud halduskohus NeliK Tehnika OÜ maksusumma tasumise kohustusega kaasnevate pöördumatute tagajärgede tekkimist tõenäoliseks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise üks eeldustest täitmata, mistõttu ei pidanud halduskohus vajalikuks hinnata kaebuse perspektiivi ega kaaluda erinevaid huve. On oluline tähele panna, et võimaliku kohtumenetluse tulemusena kaebuse rahuldamise korral kuulub maksusumma tagastamisele ning lisaks on määruskaebuse esitajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist. Seega on maksusumma kohese sissenõudmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed tagantjärele kõrvaldatavad. Halduskohus möönis, et maksuvõla avalikustamine võib mõjutada määruskaebuse esitaja usaldusväärsust tema lepingupartnerite suhtes ning selle hilisem kõrvaldamine maksusumma tagasimaksmisega ei ole lihtsalt kõrvaldatav. Küll
aga ei ole paljasõnaline väide, et maksuvõla avalikustamine võib ettevõtte majandustegevust mõjutada, veel aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole kaitsta määruskaebuse esitajat igasuguste negatiivsete tagajärgede eest haldusakti vaidlustamise ajal, vaid üksnes pöördumatute kahjustuste eest. Praegusel juhul NeliK Tehnika OÜ taotlusest need pöördumatud kahjustused ei nähtu. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
6.NeliK Tehnika OÜ esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 6768), milles palub tühistada halduskohtu 20.09.2016. a määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada NeliK Tehnika OÜ 12.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Määruskaebuse esitaja hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud. Olukorras, kus ettevõtte pangakontod on arestitud ning ühtegi ülekannet ei saa teha enne kui MTA-le on tasutud väidetav maksuvõlg 11 000 eurot, seiskub ettevõtte majandustegevus. Võimalik pole täita ka sõlmitud laenu- ja liisinglepingutest tulenevaid kohustusi, mis omakorda tekitavad võlgnevusi krediidiasutuste ees. Juriidilistel isikutel tuleb tõepoolest oma majandustegevuses arvestada ootamatute väljaminekutega, kuid antud juhul ongi pöördutud kohtu poole kaebusega haldusakti tühistamiseks, kuna NeliK Tehnika OÜ ei pea maksu määramist õigeks. Kohtumäärusest tuleneb aga selgelt seisukoht, et kõigepealt tuleks maksuvõlg tasuda või tasumine ajatada või sõlmida kohtuväline kokkulepe ja alles seejärel otsustada, kas maksuotsus kuulub tühistamisele või mitte. Arvelduskonto arestimine on aga piirang, mida hilisem tagasitäitmine ei hüvitaks, kuna sellisel juhul on takistatud osaühingu võimalused igapäevaselt vajalikeks pangatehinguteks ning arvete tasumiseks. NeliK Tehnika OÜ on seisukohal, et ei saa taotleda MTA-lt maksuvõla ajatamist olukorras, kus osaühing leiab, et maks on määratud ebaõigesti. Samuti ei pea osaühing võimalikuks kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist MTA-ga, mis sisuliselt tähendaks maksuvõla tunnistamist. NeliK Tehnika OÜ omab tõepoolest registervara, millele on samuti võimalik sisenõuet pöörata, kuid nende kohene realiseerimine maksuvõla tasumiseks ei ole võimalik, kuna vara (näiteks kinnisasja) pole võimalik müüa ega pantida piisavalt kiiresti selleks, et välistada kontode arestimisest tulenevat kahju.
7.MTA palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 75-76) jätta määruskaebus rahuldamata. MTA leiab, et ka määruskaebuses ei ole piisavalt põhistatud esialgse õiguskaitse vajadust ning määruskaebuse esitaja on endistviisi jätnud välja toomata ja esitamata esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamiseks vajalikke andmeid ning tõendeid. Põhistamine kui selline peaks sisaldama ülevaadet äriühingu majandustegevuse arvandmetest sh võimalikest kohustustest ning nõuetest teiste isikute vastu ja seda ülevaadet peaksid kinnitama dokumentaalsed tõendid. MTA arvates ei piisa üksnes määruskaebuses esitatud väidetest võimalike laenu- ja liisinglepingute kohta, selliste kohustuste olemasolu peab olema ka tõendatud. Käesoleval juhul põhjendab määruskaebuse esitaja oma esialgse õiguskaitse taotlust põhiliselt asjaoluga, et ta ei ole nõus maksu määramisega ning ükskõik, millised toimingud pangakontode aresti alt vabastamiseks (ajatamine või registervara müük) tähendaksid maksu määramise õigsuse kinnitamist. Samas ei tohiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine omada mingit mõju nö põhivaidlusele. MTA juhib tähelepanu asjaolule, et pangakonto aresti teostatakse kindla summa ulatuses, ning kuna maksusumma on siiamaani tasumata, on NeliK Tehnika OÜ suutnud siiamaani oma
majandustegevust arendada sisuliselt ilma arestitud pangakontot kasutamata. Määratud maksusumma on suhteliselt väike, seega peaks toimival äriühingul olema vahendeid, millega tagada maksuhaldurile selle summa tasumine. Kusjuures juhul, kui kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamiseks peaks lõppema määruskaebuse esitajale positiivselt, on maksuhalduril kohustus laekunud summalt arvestada ja maksta intressi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 20.09.2016. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 11).
10.Määruskaebuse esitaja taotleb maksuotsuse täitmise peatamist ning MTA poolt juba arestitud kontode aresti alt vabastamist. Ringkonnakohus selgitab, et maksuotsus hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates, maksusumma tuleb tasuda haldusaktis märgitud tähtaja jooksul, maksuvõlg muutub sissenõutavaks pärast otsuses märgitud tähtaja möödumist ning vaide või kaebuse esitamine maksuotsuse täitmist ei peata. MTA 22.06.2016. a maksuotsuses nr 12.23/035133-33 on sõnaselgelt öeldud, et maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul, ning samuti sisaldub maksuotsuses hoiatus, et maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel on MTAl õigus algatada sundtäitmine. Maksuhaldur alustas maksusumma sissenõudmistoiminguid 06.09.2016, seega oluliselt hiljem määruskaebuse esitajale maksukohustuse täitmiseks antud 30 päeva täitumisest. Hoiatuse tekst ei ole maksuotsuses küll esile tõstetud, kuid hoiatus on siiski selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud. Maksukorralduse seaduse regulatsioon lähtubki eeldusest, et sissenõutavaks muutunud maksusumma tuleb riigile tasuda vajadusel kasvõi selleks laenu võttes, ning kui hiljem peaks siiski selguma, et maksusumma oli määratud õigusvastaselt, on maksukohustuslasel õigus see riigilt koos intressidega tagasi saada. Seda aitab iseäranis tagada ka MKS § 95 lgst 5 tulenev vähemalt 30-päevane tähtaeg maksukohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Nimetatud tähtaeg jätab maksukohustuslasele piisavalt aega maksusumma tasumiseks vajalike ettevalmistuste ja toimingute tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et selle taustal võib esialgne õiguskaitse maksukohustuse täitetoimingute vastu üldse kõne alla tulla vaid siis, kui määratud maksusumma on sedavõrd suur, et see ohustab maksukohustuslase eksistentsi. Isiku piiratud võimalused igapäevaselt vajalikeks pangatehinguteks ning arvete tasumiseks ei saa maksukorralduse seaduse regulatsiooni arvestades olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. NeliK Tehnika OÜ on MTA 22.06.2016. a maksuotsuse nr 12.23/035133-33 järgi kohustatud tasuma riigile 11 000 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et NeliK Tehnika OÜ majanduslikule seisule on võimalik anda hinnang majandusaasta aruande põhjal. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole kohtule 2015. a majandusaasta aruannet esitanud, on
see äriregistris kättesaadav. Ringkonnakohus võtab NeliK Tehnika OÜ 2015. a majandusaasta aruande asja materjalide juurde.
11.Määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on määruskaebuse esitajal 31.12.2015. a seisuga olnud käibevara 117 304 eurot, millest rahana 5 430 eurot, nõuete ja ettemaksetena 72 193 eurot ning varudena 39 681 eurot. Samas lühiajalisi kohustusi on määruskaebuse esitajal olnud 31.12.2015. a seisuga 74 031 eurot, millest laenukohustused on olnud 58 080 eurot ning võlad ja ettemaksed 15 951 eurot. Määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 122 438 eurot ning 2015. a aruandeaasta kasum on olnud 1 285 eurot, kokku oli 2015. a lõpuks jaotamata kasum 123 723 eurot. Kasumi jaotamise otsuse juures on märgitud, et eelmiste perioodide jaotamata kasum on ka peale jaotamist 123 723 eurot. Ringkonnakohus märgib, et 2015. a majandusaasta aruandes märgitud bilanss kajastab äriühingu majanduslikku olukorda seisuga 31.12.2015, aga kuna määruskaebuse esitaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud väljavõtet NeliK Tehnika OÜ bilansist taotluse esitamise seisuga, ei saa ringkonnakohus anda hinnangut käibevahendite muutumisele võrreldes 2015. a majandusaasta aruandega. Seega lähtub ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 2015. a majandusaasta aruandest ja sellest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja majanduslikult võimeline tasuma maksusumma 11 000 eurot ja see ei too tema jaoks kaasa raskeid pöördumatuid tagajärgi.
12.Määruskaebuse esitaja hinnangul seisneb kahjulike tagajärgede oht selles, et olukorras, kus ettevõtte pangakontod on arestitud ning ühtegi ülekannet ei saa teha enne kui MTA-le on tasutud väidetav maksuvõlg 11 000 eurot, seiskub NeliK Tehnika OÜ majandustegevus. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole võimalik täita ka sõlmitud laenu- ja liisinglepingutest tulenevaid kohustusi, mis omakorda tekitavad võlgnevusi krediidiasutuste ees. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et endise olukorra taastamine kohtuotsuse täitmisel osutuks võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on reaalne oht maksukohustuslase majandustegevuse jätkumisele. Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud üksnes üldsõnalised põhjendused ja ei ole sealjuures enda väiteid millegigi tõendanud. Määruskaebuse esitaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et maksukohustuse täitmine oleks määruskaebuse esitaja jaoks võimatu või see tooks endaga kaasa määruskaebuse esitaja majandustegevusele kõrvaldamatuid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et igasuguste tagajärgede saabumise võimalikkus tuleb siduda mingi konkreetse faktilise asjaoluga, et taotlus oleks kohtu jaoks veenev. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei piisa üksnes väidetest võimalike kohustuste (sh laenu- ja liisinglepingute) kohta, sellised kohustused tuleb tõendada. Ringkonnakohus selgitab, et arestitud pangakonto takistab küll võimalusi igapäevaselt vajalike pangatehingute tegemiseks ja arvete tasumiseks, aga üksnes see ei saa olla aluseks õiguskaitse meetme rakendamisele. Olukorras, kus pangakonto on arestitud, on majandustegevuse jätkamine keerukas, kuid mitte võimatu. MTA on vastuses määruskaebusele öelnud (tl 76), et maksusumma on suhteliselt väike ning pangakonto arest on teostatud kindla summa ulatuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse lahendamisel vajalik leida vastus küsimusele, kas 1497,38 euro tagastusnõude ja 9502,62 euro maksusumma (kokku 11 000 eurot) kohese maksmise tagajärjel muutub määruskaebuse esitaja majanduslik seisund selliseks, mis ei võimalda tal oma tegevust kohtumenetluse lõpuni jätkata.
13.Ringkonnakohus ei nõustu NeliK Tehnika OÜ seisukohaga, et ta ei saa taotleda MTA-lt maksuvõla ajatamist olukorras, kus osaühing leiab, et maks on määratud ebaõigesti. Maksuvõla ajatamine ei võta määruskaebuse esitajalt õigust maksuotsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et MTA on öelnud vastuses määruskaebusele (tl 76), et kui kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamiseks peaks lõppema kaebajale positiivselt, on maksuhalduril kohustus laekunud summalt arvestada ja maksta intressi. Samas ei nähtu maksuhalduri vastusest, et maksuhaldur välistaks ajatamise. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda maksuvõla ajatamist MKS § 111 lg 1 alusel, mis võimaldab määruskaebuse esitajal maksukoormust ning kohustusi optimeerida. Kui maksuhaldur määruskaebuse esitaja ajatamistaotluse rahuldab, on tal võimalik tasuda maksusumma pikema perioodi jooksul osamaksetena.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, täiendades Tartu Halduskohtu 20.09.2016. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
15.Asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.