Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10.04.2018, Tartu
Haldusasja number
3-17-328
Haldusasi
Virgo Raudsepa kaebus isiklike ajalehtede ja ajakirjade karterikaristuse kandmise ajal kätte andmisest keeldumises seisnenud Viru Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30.03.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Virgo Raudsepp Vastustaja/apellant Viru Vangla
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.05.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
sõnastatud tuvastamisnõuded tema õiguste seisukohalt kõige tõhusamad ja tulevikku suunatud preventiivsest eesmärgist lähtuvalt ka lubatud ja põhjendatud. Halduskohus leidis, et seda, kuidas täpselt saab vanglateenistus piirata kartserikaristuse kandmise ajal kinnipeetavale seadusega antud õigusi, on Riigikohus põhjalikult käsitlenud oma lahendis nr 3-3-1-41-11. Selle punkti 31 alapunktis 1 märkis Riigikohus VangS § 30 sätestatud õiguste osas ilma nimetatud paragrahvi lõikeid eristamata, et vastava piirangu rakendamine on vaja karistamise käskkirjas ära nimetada ning seal ka põhjendada. Alapunktis kolm aga luges üles VangS sätestatud õigused või võimalused, milliste piiramist pole vaja karistuse määramise käskkirjas eraldi ära nimetada ega põhjendada ning selgitas, et nende piiramine tuleneb kartserikaristuse olemusest. Asjaolu, et seejuures ei nimetanud Riigikohus VangS § 30 lõikeid 1 ja 2, saab mõista üksnes nii, et neist mõlemast tulenevate õiguste piiramine ei lähtu kartserikaristuse olemusest ega pea seetõttu selle määramisega ka tingimata kaasas käima. Sarnasele seisukohale on jõudnud lahendi nr 3-12-1611 punktis 21 ka Tartu Ringkonnakohus, kes märkis, et vastava piirangu kehtestamisel tuleb see konkreetsel juhul haldusakti resolutsioonis formuleerida ja põhjendavas osas põhjendada. Veel märkis ringkonnakohus, et kui ajakirjade lugemise piirang faktiliselt ikkagi kehtestatakse, siis on tegemist VangS §-ga 30 vastuolus oleva tegevusega. Halduskohus jõudis seisukohale, et tal puudub tõsiselt võetav põhjus jätta need kõrgemate kohtute seisukohad vaatamata asjaolude mõningasele erinevusele tähelepanuta ning järeldas eeltoodust, et vanglal on küll õigus piirata kinnipeetava õigust lugeda kartseris viibimise ajal talle saabunud isiklikke ajalehti ja ajakirju, kuid vastav piirang tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas selgelt välja tuua ja põhjendada. Halduskohtu hinnangul saab vanglateenistuse VSkE § 60 lg 1 toetuv seisukoht, et kinnipeetaval pole õigust omada kartseris tavarežiimil lubatud isiklikke asju, kehtida üksnes kambris varasemalt olnud isiklike ajalehtede ja ajakirjade suhtes, kuid pole rakendatav nende väljaannete suhtes, millised saabuvad vanglasse kartserikaristuse kandmise ajal ja tuleks siis kinnipeetavale ka kätte anda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.