Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1649 6. aprill 2018 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld A kaebus Tartu Vangla kohustamiseks talle tumedamate prillide väljastamiseks ja päevatulede sisselülitamisel erisuse tegemiseks Kaebaja A Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määrus A määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
28.novembri 2017. a määrus osas, milles pädevuse puudumise tõttu tagastati kohustamisnõue kaebajale tumedamate prillide väljastamiseks.
3.Saata kaebus kaebajale tumedamate prillide väljastamiseks kohustamise nõude osas Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Edastada kaebaja 27. märtsi 2018. a raviloo Tartu Vanglalt väljanõudmise taotlus lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87, 380, 390, 452, 462, 472, 474, 480 ja 493.
6.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav A (kaebaja) esitas 19. juunil 2017 Tartu Vanglale taotlused, et talle väljastataks uued tumedamate klaasidega prillid ning antaks tõend, et "suur tuli" ei pea olema kambris aasta läbi hommikuti kella 6–8 sisse lülitatud.
2.Tartu Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata ja tagastas kaebaja vaide. Vaide tagastamise otsuse kohaselt selgitas vangla meditsiiniosakonna juhataja kaebajale tema taotluste rahuldamata jätmise põhjusi. Nimelt selgus silmaarstiga konsulteerimisel, et kaebajale varem väljastatud prillid on sobilikud, ka kambri valgustuse küsimuses pidas silmaarst olemasolevate tumedate prillide kasutamist piisavaks, et tagada kaebaja silmade kaitse. Seepärast puudub uute prillide soetamiseks vajadus ja päevatulede sisselülitamisel ei ole erisuse tegemine põhjendatud. Kuna vangla ja kinnipeetava vahel tekib tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslik lepinguline suhe, ei ole võimalik arsti otsust tumedamate prillide väljastamata jätmise kohta ja päevatulede sisselülitamisel erisuse tegemata jätmist vaidemenetluses vaidlustada.
3-17-1649
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat väljastama talle tumedamad prillid ning keelata Tartu Vanglal sügisel ja talvel kella 6–8 päevatulede sisselülitamine kambris. Kaebuse kohaselt oli silmaarst määranud kaebajale 2015. aasta detsembris tumendatud klaasidega prillid ja silmatilgad. 2016. aasta märtsis toimunud vastuvõtul avaldas kaebaja vangla meditsiiniosakonna juhatajale soovi, et talle määrataks suveks senisest tumedamate klaasidega prillid, kuid seda ei tehtud. Kaebaja väitis, et ta kandis 2. juunil 2017 silmaarsti vastuvõtul tumendatud klaasidega prille ja silmaarst määras talle uued, senisest tumedamate klaasidega prillid. Kambri tugev valgustus tekitab talle valu ja kannatusi. Kaebaja hinnangul jättis vangla tema 19. juunil 2017 esitatud taotlused põhjendamatult rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus tagastas 28. augusti 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt nähtus Tartu Vangla 14. juuli 2017. a vastusest, et otsuse kaebajale prillide väljastamise ja valgustuse reguleerimise vajalikkuse kohta oli teinud silmaarst. Tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Seetõttu on kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud Tartu Vangla silmaarsti meditsiinilised otsused, mis tehti eraõiguslikus lepingulises suhtes, mitte haldusotsused. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtu poole.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse tühistada.
6.Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus tühistati osas, millega kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu nõudes kohustada Tartu Vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede sisselülitamisel. Selles osas saadeti asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised.
6.1.Halduskohus leidis õigesti, et kaebus kuulus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele osas, mis puudutas vangla kohustamist veelgi tumedamate klaasidega prillide väljastamiseks. Arvestades, et kaebajale on tumedate klaasidega prillid silmaarsti korraldusel 2015. aastal väljastatud ja
2.juunil 2017 on silmaarst teinud kaebaja meditsiinikaardile kande: "Soovitatavad tumedad prillid [...]", ei ole võimalik järeldada, et silmaarst tegi 2. juunil 2017 otsuse võimaldada kaebajale olemasolevatest tumedamate klaasidega prillid. Eeltoodut kinnitab vangla 14. juuli 2017. a vastuses olev selgitus, et pärast kaebaja 21. juuni 2017. a taotlust konsulteeris vangla veelkord silmaarstiga, kes kinnitas, et kaebaja olemasolevad prillid on hetkel igati sobivad ja uusi, senisest tumedamate klaasidega prille pole kaebajale vaja soetada. Seega on silmaarst vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele ja arusaamale keeldunud talle veel tumedamate klaasidega prillide väljastamisest. Õige on vangla ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusi võib sellises olukorras olla rikkunud silmaarsti meditsiiniline otsus, mis on tehtud eraõiguslikus lepingulises suhtes tervishoiuteenuse osutamisel.
6.2.Nõue kohustada vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede sisselülitamisel ei ole esitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vaidlusega. Silmaarst on märkinud 2. juunil 2017 kaebaja meditsiinikaardile järgmist: "Kui on võimalik, siis palun reguleerida kambris valgust veidi nõrgemaks. Sarvkesta ärritustel on otsene seos valgusega." Seetõttu leidis kaebaja õigesti, et tal puudub selles küsimuses vajadus vaidlustada silmaarsti otsus, sest arst toetas tema soovi reguleerida kambri valgustust selliselt, et valguse eredus ei kahjustaks kaebaja silmi. Otsus, millega vangla keeldus rahuldamast kaebaja taotlust teha tema suhtes päevatulede sisselülitamisel erisus, on avalik-õiguslikus suhtes tehtud haldusotsus ja selle vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. 2(4)
3-17-1649
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määruse osas, millega jäeti Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus tühistamata. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ta peab senisest tumedamate klaasidega prillide saamiseks pöörduma maakohtusse. Tumedate klaasidega prillid määras talle 2015. aasta detsembris sama arst, kes kirjutas 2. juunil 2017 ravikaardile otsuse senisest tumedamate klaasidega prillide soovitatavuse kohta. Kaebaja palub nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87, 380, 390, 452, 462, 472, 474, 480 ja 493 ning 27. märtsi 2018. a ravilugu.
8.Vastustaja oma seisukohti ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87, 380, 390, 452, 462, 472, 474, 480 ja 493, sest need dokumendid on toimikus juba olemas. Riigikohus arvestab määruskaebuse põhjendatuse kontrollimisel üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu lahendiga, ning ei kogu ega hinda tõendeid (HKMS § 234 ja § 229 lg 2 ls 1, lg 3). Kuna kaebus saadetakse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, edastab kolleegium 27. märtsi 2018. a raviloo väljanõudmise taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
10.Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, mille järgi kuulub vaidlus kambris päevatulede sisselülitamise üle läbivaatamisele halduskohtus. Kolleegium lahendab küsimuse, kas vaidluse lahendamine prillide väljastamise üle on halduskohtu pädevuses. Halduskohus ja ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Mõlemad kohtud asusid seisukohale, et kaebajale vajalike prillide väljastamise otsustas silmaarst, mistõttu on tegemist tervishoiuteenuse osutamisel langetatud meditsiinilise otsusega, millest tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 11.Kaebuse põhjal ei vaidlusta kaebaja talle vangla tervishoiutöötaja poolt osutatud meditsiinilisest abist keeldumist, ravikvaliteeti, talle määratud diagnoosi ega raviarsti otsust. Kaebaja on seisukohal, et silmaarst määras talle 2. juuni 2017 vastuvõtul uued, tumedamate klaasidega prillid, kuid Tartu Vangla keeldus talle raviarsti otsusega määratud prille väljastamast. Seega vaidlustab kaebaja vangla keelduvat haldusotsust. Sellise otsuse vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-17-1076, p 10).
12.Silmaarst, kelle vastuvõtul kaebaja 2. juunil 2017 käis, on raviloo anamneesi kirjelduses kajastanud, et kaebaja soovis 2015. aasta detsembris toimunud vastuvõtul endale tumedate prillide määramist. Silmaarst märkis samasse kirjeldusse järgmist: "Soovib tumedaid prille, kuna silmad on väga valgustundlikud. Põhjuseks tugev sarvkesta ärritus parema silma puhul." Sama raviloo otsusesse on silmaarst märkinud: "Soovitatavad tumedad prillid, sest valguskartus tugev + pisaravool." Raviloo on 2. juunil 2017 koostanud sama silmaarst, kes määras kaebajale tumendatud klaasidega prillid 2015. aastal. Kolleegiumi hinnangul ei selgu eeltoodust, kas kaebaja silmade seisundit hinnanud silmaarst pidas seniseid prille piisavaks või määras kaebajale uued, senisest tumedamate klaasidega prillid. 3(4)
3-17-1649 Nähtuvalt vangla vastusest kaebaja taotlusele ja vaide tagastamise otsusest keeldus vangla kaebajale uute prillide väljastamisest põhjusel, et silmaarst, kellega vangla kaebaja taotluse menetlemise käigus konsulteeris, pidas seniseid prille piisavaks. Vangla vastusest kaebaja taotlusele ega vaide tagastamise otsusest ei selgu, kas silmaarst, kellega vangla kaebaja taotluse menetlemise käigus konsulteeris, on sama silmaarst, kelle vastuvõtul kaebaja 2. juunil 2017 käis. Sellises olukorras peab halduskohus 2. juunil 2017 kaebaja silmade seisundit hinnanud silmaarsti seisukoha välja selgitama. Seejärel on võimalik võtta seisukoht, kas kaebus tuleb rahuldada.
13.Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium määruskaebuse ning tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused osas, milles pädevuse puudumise tõttu tagastati kohustamisnõue kaebajale prillide väljastamiseks. Kaebus tuleb saata selles osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3).
14.Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta seisukohta menetluskulude jaotamise kohta (HKMS § 109 lg 2). Riigikohtule määruskaebuse esitamisel oli kaebaja kautsjoni tasumisest vabastatud. HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kaebaja nimi kohtu algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.