Haldusasi 3-17-514
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Indrek Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.04.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-514
Haldusasi
United Oil OÜ kaebused Maksu- ja Tolliameti 01.03.2017 otsusele nr 12.1-9/745 ja 15.03.2017 otsusele nr 12.1-9/745
Asja läbivaatamise kuupäev
06.03.2018
Menetlusosalised
Kaebaja United Oil OÜ, esindajad Kristjan Olei ja advokaat Sandor Elias Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sandra Salumäe
Jätta United Oil OÜ kaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
poolt tõkendatud mahutis nr 605 oleva United Oil OÜ-le kuuluva 11 694 kg raske kütteõli kuni asjaolude selgitamiseni. 3.1 Otsuse põhjenduse kohaselt on MTA-l tekkinud mahutis nr 605 oleva 11 694 kg raske kütteõli osas kahtlus, et seda kasutatakse laevaliikluses mootorikütusena. Ka varasemalt on United Oil OÜ esitanud MTA-le taotlusi, milles on näidanud raske kütteõli müüki mootorikütusena laevaliikluses ning andmete analüüsimisel on selgunud sellise kütteõli sarnasus diislikütusele. Sellest tulenevalt võib tekkida United Oil OÜ-l kui kütuse käitlejal ka mahutis nr 605 oleva 11 694 kg raske kütteõli osas aktsiisimaksukohustuse suurenemine tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg-s 52 toodust. MTA on tellinud OÜ-lt Eesti Keskkonnauuringute Keskus 01.03.2017 riikliku järelevalve raames aadressil Nõlva 13, Tallinn mahutis nr 605 oleva raske kütteõli kohta analüüsid, selgitamaks välja, kas aine vastab raske kütteõli nõuetele ning on sarnane diislikütusele ja kasutatav mootorikütusena. 3.2 United Oil OÜ-le anti võimaluse esitada kuni 08.03.2017 omapoolsed arvamused ja vastuväited mahutis nr 605 oleva raske kütteõli kohta võimaliku tagatise määramise ja kinnipeetud raske kütteõli diislikütusele sarnasuse ning selle kohta, kas kinnipeetud kütteõli on kasutatav mootorikütusena. United Oil OÜ esitas 01.03.2017 MTA-le omapoolsed selgitused.
United Oil varasem käitumine ning asjaolu, et OÜ United Oil pole täiendavat aktsiisimaksu kohustust deklareerinud, kuigi on rasket kütteõli müünud laevadele mootorikütusena pikema perioodi vältel. OÜ United Oil suhtes on alustatud nii maksumenetlusi (üks neist on jõudnud lõpuni ning MTA on väljastanud 15.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/36643-17, mis on otseselt seotud asjaoluga, et mootorikütusena kasutamise tulemusena tekkinud täiendav maksukohustus on jäetud OÜ United Oil poolt nõuetekohaselt deklareerimata ja tasumata) kui ka väärteomenetlusi. Maksuhalduri hinnangul eirab OÜ United Oil teadlikult ja tahtlikult täiendava aktsiisimaksu deklareerimise ja tasumise kohustust, millega kaasneb ka selgelt risk, et hilisema maksukohustuse sissenõudmine OÜ-lt United Oil võib muutuda võimatuks. Lisaks eeltoodule ei ole OÜ United Oil maksedistsipliin korrektne: 1) jaanuarikuu 2016 TSD (tähtpäev 10.02.2016) tasumisega hilineti 1 päeva võrra; 2) veebruarikuu 2016 TSD (tähtpäev 10.03.2016) tasumisega hilineti 13 päeva võrra; 3) veebruarikuu 2016 KMD (tähtpäev 21.03.2016) tasumine toimus kolmes osas, nõue sai täielikult tasutud alles 32 päeva pärast tähtpäeva; 4) märtsikuu 2016 TSD tasumisega (tähtpäev 11.04.2016) hilineti 11 päeva; 5) märtsikuu 2016 KMD (tähtpäev 20.04.2016) tasumine toimus kahes osas, nõue sai täielikult tasutud 5 päeva pärast tähtpäeva; 6) maikuu 2016 KMD (tähtpäev 20.06.2016) esitati hilinemisega, hilineti 7 päeva võrra; 7) jaanuar 2017 KMD (tähtpäev 20.02.2017) tasumine toimus neljas osas, nõue sai täielikult täidetud 1 päev pärast tähtpäeva; 8) jaanuarikuu 2017 TSD (tähtpäev 10.02.2017) tasumisega hilineti 3 päeva võrra; 9) veebruarikuu 2017 TSD (tähtpäev 10.03.2016) täieliku tasumisega hilineti 3 päeva võrra. OÜ-l United Oil puudub igasugune registervara, mille arvelt oleks MTA-l võimalik hilisemalt saamata jäänud maksukohustus sisse nõuda.
väära metoodikaga võrrelnud, jõudes täiesti kontrollimatute tulemusteni. Seejuures on MTA tõendatult üritanud laborist saada „sobivat“ vastust kütteõli sarnasuse kohta diislikütusele, ent labor ei ole seda andnud. Raske kütteõli kasutamine laevaliikluses ei ole samastatav kasutamisena mootorikütusena. Laeva diiselmootoris ei kasutata diislikütust, vaid rasket kütteõli, seega viidatud laevakütuse maksustamine diislikütuse aktsiisimääraga on Euroopa Kohtu praktika järgi õigusvastane – laevakütust ei kasutata diislikütuse asemel.
kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Eeltoodust nähtub, et MTA-l on õigus kaup kinni pidada kahel alusel: asjaolude selgitamiseni või ATKEAS § 31 lg-s 16 nimetatud tagatise esitamiseni. Käesoleval juhul nähtub 01.03.2017.a otsusest, et MTA-l oli kahtlus, et kaebaja mahutis nr 605 olnud rasket kütteõli võidakse kasutada mootorikütusena ehk mitte-eesmärgipäraselt ja et see toob ATKEAS § 24 lg 52 alusel kaasa aktsiisimaksukohustuse suurenemise (vt otsuse p 3) ning, et kaup peeti kinni kuni asjaolude selgitamiseni (vt otsuse p 6). Puudub vaidlus selles, et kaebajale anti võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. VKS § 242 lg 1 alusel kütuse kinnipidamine ei eelda, et maksuhaldur põhjendaks kaupa kinni pidades üksikasjalikult tekkinud kahtluse aluseid. Oluline on, et otsusest nähtuks, mis põhjusel maksuhaldur kauba kinni peab ja milles maksuhalduri põhjendatud kahtlus seisneb. Kaevatav otsus vastab nendele nõuetele. MTA kahtlus on leidnud ka kinnitust: kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt vaidlusalune kütteõli on kasutatav mootorikütusena laeva edasiliikumiseks (II kd tl 6p). Kaebaja leiab ekslikult, et vaidlusaluse kauba kinnipidamine asjaolude väljaselgitamiseks on ebaproportsionaalne ja ebavajalik meede. Tegemist on maksuhalduri tavapärase ja vajaliku järelevalvetegevusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ATKEAS § 791 lg 1 alusel aktsiisikauba järelevalve alla jätmine välistab VKS § 242 lg 1 alusel kütteõli kinnipidamise. Olukorras, kus MTAle on teadmata kütteõliga seotud asjaolud, on selle kinnipidamine VKS alusel lubatud ning seda ei saa pidada ebaproportsionaalseks või ettevõtlusvabadust erakordselt piiravaks. Vastustaja leiab õigesti, et kütuse valdkonnas tegutsev ettevõtja peab arvestama võimalusega, et temale kuuluva kauba suhtes võidakse teostada järelevalvetoiminguid. Vastupidine seisukoht välistaks aktsiisikaupade käitlemise üle tulemusliku järelevalve. Kinnipidamise aluseks olnud kahtluse tekkimist ja sisu on otsuses piisavalt selgitatud. Kohus leiab, et MTA klassifitseeris vaidlusaluse kauba õieti mootorikütuseks. ATKEAS § 19 lg 1 annab kütuste loetelu ning § 24 lg-s 52 sätestab, et tarbimisse lubatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli käitlejal tekib maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga juhul, kui raske kütteõli või põlevkivikütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega ning puhtal kujul või segatuna diislikütusele on kasutatav mootorikütusena, välja arvatud kui raske kütteõli või põlevkivikütteõli käitleja tõendab MTA-t rahuldaval viisil raske kütteõli või põlevkivikütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Eelnimetatud sätetest saab järeldada, et seaduse eesmärk on eristada muudest kütustest mootorikütuseid. Mootorikütuse mõistet ATKEAS ei ava, mistõttu tuleb lähtuda selle mõiste tavatähendusest. Laevamootori tööks kasutatav kütus on seega käsitatav mootorikütusena. ATKEAS sätetest ei saa teha järeldust, et mootorikütusena tuleks käsitada üksnes liiklusseaduses (LS) nimetatud mootorsõidukites kasutamiseks kõlblikke või lubatud kütuseid. Sellest tulenevalt ei saa ka ATKEAS § 24 lg-s 52 kasutatud sõnastust „on omadustelt sarnane diislikütusega“ mõista selliselt, et selle sätte kohaldamisalasse kuulub vaid selline kütus, mida on oma füüsikaliste ja keemiliste parameetrite poolest lubatud või võimalik kasutada mootorsõidukite mootorites LS tähenduses. ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamisalasse kuulub ka laevamootorite tööks kasutatav raske kütteõli. Selle sätte eesmärgiks on maksustada diislikütuse aktsiisimäära järgi igasugune selline kütus, mida kasutatakse diislimootori tööpõhimõttel töötavates masinates. Puutuvalt kaebaja esitatud direktiivi 2003/96/EÜ keelelisse analüüsi, märgib kohus, et kui direktiivis ei oleks soovitud laeva mootoris kasutatavat kütust käsitada mootorikütusena, oleks seda selgelt sätestatud (vt TlnRKo 3-16-1036, p 18). Kaebaja leiab ekslikult, et vaidlusalune kütteõli ei olnud omadustelt sarnane diislikütusega. MTA 15.03.2017 otsusest nähtuvalt on teostatud mahutis nr 605 oleva raske kütteõli omaduste võrdlus majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määrusega nr 16 kehtestatud
diislikütusele kehtestatud kvaliteedinõutele (vt otsuse p 1.1). Võrdluse aluseks on EKUK-e 14.03.2017.a analüüsiakt nr KT17000110 (I kd tl 87). Võrdlusest nähtub vaidlusaluse kütteõli ja diislikütusele esitatud nõuete kattumine olulises mahus: 19-st näitajast vastavad 15, ületades diislikütusele ette nähtud miinimumi piisava varuga. Osade näitajate osas esinevad erinevused ei ole märkimisväärsed. Puutuvalt kaebaja viidatud eksperdiarvamustesse, märgib kohus, et MTA võrreldud näitajate loetelu pole alust pidada sarnasuse hindamiseks ebapiisavaks. Seega on MTA õigesti tuvastatud vaidlusaluse kütteõli sarnasuse diislikütusele. ATKEAS § 24 lg 52 rakendamiseks piisab raske kütteõli omaduste diislikütusele sarnasusest, mitte selle kütteõli täpsest vastavusest täpselt diislikütuse standardis toodud näitudele. Asjaolu, et sarnasuse hindamisel pole kaasatud eksperti, ei muuda MTA järeldusi õigusvastaseks. 11.2 Kaebajale määrati tagatis ATKEAS § 31 lg 16 alusel, mille kohaselt MTA võib nõuda vedela põlevaine käitlejalt ning sama seaduse § 24 lg-s 52 nimetatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva vedela põlevaine, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata, arvestades ka sama seaduse § 24 lg-tes 51 ja 52 sätestatut. Eelnevast nähtub, et lisaks kahtlusele, et kütteõli võidakse kasutada mootorkütusena, tuleb MTA-l hinnata aktsiisimaksu tagatise määramisel ka maksukohustuse täitmise riski. ATKEAS § 31 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 12.07.2010 määruse nr 42 „Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja tagatissumma minimaalsed määrad“ § 1 sätestab tagatissumma määramisel arvesse võetavad asjaolud ja nendest (v.a p-d 3 ja 4) on MTA ka lähtunud (vt 15.03.2017 otsuse p 1.2). Kaebaja pole väitnud, et kaevatavas otsuses toodud andmed kaebajal registervara puudumise ja ebakorrektse maksedistsipliini kohta oleksid ebaõiged. Samuti on oluline, et MTA on tuvastatud, et mootorikütusena kasutamise tulemusena tekkinud täiendav maksukohustus on jäetud varasemalt kaebaja poolt nõuetekohaselt deklareerimata ja täitmata (vt MTA 15.12.2016 maksuotsus nr 12.2-3/36643-17; II kd tl 2-7). Seega on MTA õigesti hinnanud kaebaja tegevuses maksuriski olemasolu, et käesoleval juhul võib hilisema maksukohustuse sissenõudmine kaebajalt osutuda võimatuks. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et MTA-l oli õigus tagatise määramiseks põhjusel, et kaebaja mahutis nr 605 olnud raske kütteõli oli omadustelt sarnane diislikütusele ning, et kaebaja käitumist arvestades ei ole välistatud, et maksukohustus võib jääda aktsiisi tagatissummat määramata täitmata.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.