Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 09.07.2020, Tartu 3-18-1656 United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.07.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/037925-39 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.05.2019. a otsus United Oil OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – United Oil OÜ, seaduslik esindaja Kristjan Olei Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata United Oil OÜ taotlus tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2019. a, 05.03.2019. a ja 27.05.2019. a menetluslikud määrused.
2.Jätta rahuldamata United Oil OÜ taotlused kuulata apellatsioonimenetluses üle eriteadmistega isikud, kaasata menetlusse sõltumatu ekspert ja küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
3.Jätta United Oil OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.05.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.United Oil OÜ apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 09.07.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 22.09.2016. a korralduse nr 12.2-3/037925-1 alusel United Oil OÜ kütuste käitlemist, sellega seotud toiminguid ning maksude arvestuse ja
tasumise õigsust ajavahemikul 01.04.-31.08.2016. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 19.04.2018. a kontrollaktis nr 12.2-3/037925-37 (I kd, tl 51-54), mis on maksuotsuse lahutamatu osa.
2.MTA kohustas 23.07.2018. a maksuotsuses nr 12.2-3/037925-39 (I kd, tl 41-47) United Oil OÜ-d tasuma maksusumma 209 186,01 eurot. Maksuotsuse kohaselt käitles United Oil OÜ ajavahemikul 01.04.-31.08.2016 rasket kütteõli United DMA (KN kood 27101962), pakkus seda müügiks, müüs ning seda kasutati mootorikütusena. Kuni 30.06.2017 kehtinud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg 52 nägi ette, et tarbimisse lubatud raske kütteõli käitlejal tekib maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga juhul, kui raske kütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega ning puhtal kujul või segatuna diislikütusele on kasutatav mootorikütusena, välja arvatud, kui raske kütteõli käitleja tõendab MTA-le rahuldaval viisil raske kütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. United Oil OÜ ei esitanud maksuhaldurile tõendeid, et United DMA oleks leidnud kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Seega tekkis United Oil OÜ-l United DMA suhtes aktsiisi maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga.
3.United Oil OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 23.07.2018. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus teha asjas vaheotsuse, millega tuvastada: 1) ATKEAS § 24 lg 52 vastuolu Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-ga 3, art 14 lg 1 p-dega a ja c, art 14 lg-ga 2 ja art 26 lg-ga 1 ning Euroopa Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ art 7 ja art 9 lg-ga 1; 2) ATKEAS § 24 lg 52 vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-ga 2 ja §-ga 113; 3) et kaebaja poolt müüdud ärilisel eesmärgil laevas navigeerimiseks kasutatud raskele kütteõlile kohaldub maksuvabastus Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ art14 lg 1 p. c alusel. Ühtlasi palus United Oil OÜ küsida Euroopa Kohtult eelotsust EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks.
4.Kaebaja esitas 16.01.2019 kohtule kaebuse täienduse, milles palus lisaks varem taotletule vaheotsuses tuvastada, et: 1) ATKEAS § 27 lg 1 p-de 221 ja 222 alusel antakse maksuvabastuse kaudu riigiabi; 2) Eesti rakendab ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja 222 Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 108 lg-st 3 tulenevat rakendamise keeldu rikkudes; 3) Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ autonoomseid mõisteid „mootorikütus”, „mootorsõiduk” ja „laeva navigeerimiseks” kasutatav energiatoode tuleb siseriiklikult kohaldada direktiiviga samatähenduslikult ning mõisted „mootorikütus” ja „laeva navigeerimiseks” kasutatav kütus ei ole samatähenduslikud ja omavahel asendatavad. Lisaks palus kaebaja alternatiivselt tuvastada maksuotsuse õigusvastasuse, kui kohus leiab, et puudub alus vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2019. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 05.03.2019. a määrusega kaebaja taotlused vaheotsuse tegemiseks, eksperdi kaasamiseks ja eelotsuse taotlemiseks rahuldamata ning määras haldusasja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
7.Tartu Halduskohus jättis 27.05.2019. a määrusega kaebaja taotluse ekspertide kaasamiseks ja ekspertiiside teostamiseks täiendava tähtaja määramiseks ning kaebaja nimetatud ekspertide kaasamiseks rahuldamata. Samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebaja vastuväite Tartu Halduskohtu 05.03.2019. a määruse resolutsiooni p-le 4, millega halduskohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
8.Tartu Halduskohus jättis 30.05.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja müüs rasket kütteõli United DMA kasutamiseks mootorikütusena ning et aktsiisi tasumise kohustus täideti raske kütteõli aktsiisimäära järgi. Vaidlus on selles, kas maksustamisel aluseks võetud kogus rasket kütteõli (18 kütusetarnet) United DMA on oma omadustelt diislikütusele sarnane ja sellena kasutatav ning kas seda tuli maksustada kooskõlas ATKEAS § 24 lg-ga 52 diislikütuse maksumääraga. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et laevakütus ei ole aktsiisiga maksustatav. ATKEAS § 24 lg 52 sõnastusest ja eelnõu 491 SE seletuskirjast järeldub, et maksustamise seisukohast on kõige olulisem vaidlusaluse kütteõli kasutusotstarve. Sama tuleneb selgelt ka direktiivist 2003/96/EÜ (art 2 lg 3), mis on ATKEAS § 24 lg 52 aluseks. Kui maksuhaldur on piisavalt tõendanud ja põhjendanud kütteõli sarnasust diislikütusega ja selle kasutatavust mootorikütusena, tuleb kütteõli käitlejal tõendada, et toodet ei kasutata mootorikütusena. Sellise tõendamiskoormuse jaotuse korral on maksukohustuse tekkimine käitlejale piisavalt ettenähtav – kui rasket kütteõli kavatsetakse kasutada mootorikütusena (st eeldatavalt on tegemist diislikütusega sarnaneva tootega), tuleb selle käitlejal arvestada, et ainet võidakse maksustada diislikütuse aktsiisimääraga. MTA on omapoolse tõendamiskoormise piisavalt täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et rasket kütteõli United DMA on kasutatud diiselmootorites mootorikütusena. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna kaebaja käideldud raske kütteõli United DMA oli nii omadustelt, kvaliteedinäitajatelt kui ka diislikütuse standardis kehtestatud parameetrite järgi sarnane diislikütusega, seda müüdi laevadele ja veduritele mootorikütuseks ning samas ei tõendanud kaebaja maksuhaldurile rahuldaval viisil raske kütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena, siis olid ATKEAS § 24 lg-st 52 tulenevad raske kütteõli diislikütuse aktsiisimääraga maksustamise tingimused täidetud. Vaidlustatud maksuotsuses väljendatud seisukohtade õigsus on saanud korduvalt kinnitust ka erinevates United Oil OÜ osalusel aset leidnud kohtuvaidlustes (haldusasjad nr 3-16-1597, 3-16-1036, 3-16-1431 ja 3-17-110), kus enamus kaebaja poolt praeguses asjas esitatud vastuväidetest on läbi vaieldud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja praeguses asjas esitanud selliseid uusi argumente, mis MTA või kohtute seisukohtade õigsuse kahtluse alla seaks. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-110 oli sisu ja asjaolude poolest käesoleva vaidlusega põhimõtteliselt kattuv, erinedes vaid maksuotsuses käsitlemist leidnud kontrolliperioodi ja klientide, kellele kaebaja poolt rasket kütteõli mootorikütuseks müüdi, osas. Eelnimetatud otsusega jäeti United Oil OÜ kaebus rahuldamata ja Riigikohus jättis United Oil OÜ kassatsioonkaebuse 25.06.2018 menetlusse võtmata. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht (haldusasi nr 3-17-110, p 13), et laeva mootoris kasutatav kütus tuleb lugeda mootorikütuseks ATKEAS § 24 lg 52 mõttes, õigusjõus ja kohaldatav ka praeguses asjas. ATKEAS § 24 lg 52 ei ole PS-ga vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus hindas ATKEAS § 24 lg 52 põhiseaduspärasust 27.09.2017. a otsustes haldusasjades nr 3-16-1036 ja 3-16-1597, leides, et norm on põhiseadusega kooskõlas. Halduskohus tugines viidatud otsustes võetud seisukohtadele, võttes muu hulgas arvesse, et menetlusosalised on nendes vaidlustes olnud samad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.05.2019. a otsuse tühistada ja saata asi tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks taotleb kaebaja ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 11.02.2019. a, 05.03.2019. a ja 27.05.2019. a määruste tühistamist. Alternatiivselt palub kaebaja halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning kuulata selleks
apellatsioonimenetluses üle kaebaja poolt juba halduskohtus nimetatud eriteadmistega isikud, kaasata menetlusse sõltumatu ekspert ja küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebaja leiab, et halduskohus rikkus kohtupidamise nõudeid, kuna ei võimaldanud kaebajal osa võtta kohtuistungist, esitada ekspert- või eriteadmistega isikute arvamusi või küsida neilt küsimusi ja võtta osa tõendite uurimisest. Halduskohtu otsus on samuti vastuolus HKMS-i nõuetega.
9.1.Eksperdi kaasamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on selgitanud, et „üldjuhul ei ole õige jätta selle menetlusosalise, kelle kahjuks otsus lõpuks tehakse, ekspertiisitaotlust TsMS § 238 lg 1 p-st 2 tulenevalt rahuldamata” ja „Kui eksperdi arvamusel on asjas tähtsust ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on kohtud oluliselt rikkunud tõendi kogumise menetlusnorme ning asi tuleks saata tagasi uueks arutamiseks” (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-84-16). Kütuste omaduste sarnasuse või mittesarnasuse erapooletuks ja õiglaseks tuvastamiseks on praeguses asjas vajalik pädeva eksperdi kaasamine.
9.2.Halduskohus jättis lahendamata kaebaja poolt 20.03.2019 esitatud eriteadmistega isikute ärakuulamise taotluse.
9.3.Halduskohus jättis otsusega lahendamata järgmised küsimused: a) laevakütuste valikuline maksuvabastus, EL riigiabi reeglite rikkumine ja abi rakendamisest teavitamata jätmine; b) terminite nagu „mootorikütus“, „mootorsõiduki kütus“, „laeva navigeerimiseks kasutatav kütus“ kõikides liikmesriikides ühetaolise kohaldamise kohta ning maksuotsuse vastuolud nende terminite kasutamisel; c) direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg 3 hispaaniakeelsest versioonist tulenev direktiivi üldpõhimõtete kohaldamise piiramine autode kütuse ja kütteainetega; d) direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 2 lubatud erandi Riigikogu menetluses kehtestamata jätmine; e) kütuste omaduste sarnasuse hindamisel asjas kogutud tõenditega arvestamata jätmine; f) kütuste standardite mitmeti tõlgendatavus; g) raske kütteõli kasutamise raske kütteõli kasutamiseks ehitatud mootorites ja mootoritest erinevates laeva katlaseadmes; h) laeval elektri tootmiseks kasutatava kütuse kohustuslik maksuvabastus ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse kütteaine määras maksustamine; i) asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine ning maksuotsuse jälgitavuse, põhjendamiskohustuse ja kogutud tõendite valesti tõlgendamise küsimus. Halduskohtu arvamus, et vaidlustatud maksuotsuses väljendatud seisukohtade õigsus on korduvalt saanud kinnitust erinevates kaebaja osalusel aset leidnud kohtuvaidlustes ning kaebaja ei ole esitanud selliseid argumente, mis MTA või kohtute varasemate seisukohtade õigsuse kahtluse alla seaks, on deklaratiivne.
9.4.Halduskohus tõlgendas kaebust valesti, leides, et puudub vaidlus, et kaebaja müüs rasket kütteõli kasutamiseks mootorikütusena. Kaebaja väljendas kaebuses selgelt seisukohta, et kütuse kasutamine laevas ei ole direktiivi 2003/96/EÜ, ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja tehnikateaduste kohaselt kütuse kasutamine mootorikütusena.
9.5.ATKEAS § 24 lg 52 on kaalutlusnorm. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõenditega luges kohus raske kütteõli ja diislikütuse omaduste sarnasuse tõendatuks.
9.6.Halduskohus kohaldas valesti materiaalõigusnorme, asudes seisukohale, et „laevakütus” on ATKEAS § 24 lg 52 alusel aktsiisiga maksustatav. Halduskohus jättis õiguslikult, tehnikateaduste kui ka tavakäsitluse kohaselt selgitamata termini „laevakütus” sisulise tähenduse. Halduskohus kohaldas valesti direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-t 3, leides, et selle sätte eesmärgiks on muuhulgas maksustada ka laevakütuseid mootorikütuse määras. Kaebaja leiab direktiivi 2003/96/EÜ inglise ja hispaaniakeelsele versioonile tuginedes, et direktiivi art 2 lg 3 kohaldamisala on piiratud autode kütuste ja kütteainena kasutatavate kütustega. Seega ei kohaldu autode kütustele kohalduvad direktiivi sätted laevakütustele.
9.7.Halduskohus jättis tuvastamata MTA maksuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise ja sellest tuleneva maksuotsuse õigusvastasuse. Vaidlusaluses maksuotsuses puudub raske kütteõli omaduste tuvastamise faktiline alus ja sarnasuse hindamise metoodika õiguslik põhjendus.
10.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Nii vaidlusalune maksuotsus kui ka Tartu Halduskohtu 30.05.2019. a otsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja lõppjäreldustes õiged. Halduskohus hindas kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti on Tartu Halduskohtu 11.02.2019. a, 05.03.2019. a ja 27.05.2019. a kohtumäärused igati põhjendatud ja õiguspärased. Vastustaja on vaidlusaluse maksuotsuse p-s 2 piisava põhjalikkusega välja toonud asjaolud, millele tugineb tema seisukoht, et kaebaja poolt käideldud rasket kütteõli United DMA kasutati mootorikütusena ning see oli diislikütusega sarnane nii kasutusotstarbe kui ka kvaliteediomaduste poolest. Vastustaja kordab veelkord, et vastavalt ATKEAS § 24 lg-le 52 kuulus konkreetsel juhul raske kütteõli United DMA diislikütuse aktsiisimääraga maksustamisele tingituna seadusest tuleneva kolme järgnevalt toodud tingimuse täitumisest: 1) raske kütteõli United DMA oli omaduste, kvaliteedinäitajate ja diislikütuse standardis kehtestatud parameetrite järgi sarnane diislikütusega; 2) United DMA-d müüdi laevadele ja veduritele mootorikütuseks ehk vastavalt kasutusotstarbele; 3) kaebaja ei ole tõendanud MTA-le raske kütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Nii vastustaja kui ka halduskohtu hinnangul on MTA omapoolse tõendamiskoormuse piisavalt täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis kinnitavad vaidlusaluses maksuotsuses väljendatud seisukohti. Seega on tõendamiskoormus maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 alusel üle läinud kaebajale, mistõttu peab ta tõendama MTA väidete ekslikust. Kaebaja seda senini teinud ei ole. Nii nagu halduskohus, peab ka vastustaja oluliseks rõhutada, et valdav enamus käesolevas asjas tähtsust omavaid küsimusi (nt mida kujutab endast raske kütteõli sarnasus diislikütusele, kas see on maksumaksjale ettenägematu maksuobjekt, millisel hindamisel saab pidada rasket kütteõli sarnaseks diislikütusele, kas seda on lubatud kasutada laevamootoris ning kas laevas tarbitav kütus on navigeerimis- või mootorikütus) on erinevates United Oil OÜ-d puudutavates kohtuvaidlustes (nr 3-16-1597, 3-16-1036, 3-16-1431, 3-17-110) juba korduvalt läbi vaieldud. Vaidlusaluses maksuotsuses toodud MTA seisukohtade õigsus on seega juba nimetatud kohtuvaidlustes korduvalt kinnitust leidnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab esmalt HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata United Oil OÜ taotluse tühistada apellatsioonimenetluses Tartu Halduskohtu 11.02.2019. a, 05.03.2019. a ja 27.05.2019. a menetluslikud määrused, kuna tegemist on menetluslikult lubamatu taotlusega. Halduskohtu 05.03.2019. a ja 27.05.2019. a määrused, millega lahendati erinevaid kaebaja taotlusi, ei ole edasikaevatavad ka määruskaebemenetluse korras, rääkimata siis nende vaidlustamisest tühistamisnõudega apellatsioonimenetluses. 11.02.2019. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja selle määruse peale oli kaebajal õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, mida kaebaja aga ei teinud. Seega on halduskohtu 11.02.2019. a määrus jõustunud ja ka selle vaidlustamiseks tühistamisnõudega apellatsioonimenetluses puudub seadusest tulenev alus. HKMS § 180 lg 1 järgi on poolel ja kolmandal isikul õigus apellatsiooni korras edasi kaevata halduskohtu otsus, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.
12.Ringkonnakohus leiab, et United Oil OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 30.05.2019. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka kohtumenetluse norme selliselt, et see tõi kaasa sisult ebaõige lahendi tegemise. Menetluse läbiviimine halduskohtus kirjalikus menetluses ja eksperdi kaasamise ning eriteadmistega isikute ärakuulamise taotluste rahuldamata jätmine ei võtnud iseenesest kaebajalt ära võimalust esitada omapoolseid seisukohti või tõendeid ja kõiki antud võimalusi on kaebaja halduskohtumenetluse käigus ka kasutanud.
13.HKMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas andis vastustaja halduskohtule nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, kaebaja taotles aga asja arutamist kohtuistungil. Halduskohus oli 05.03.2019 tehtud määruses seisukohal, et asja saab läbi vaadata ilma kohtuistungit korraldamata, kuna menetlusosaliste vahel on vaidluse all küsimused, mis ei vaja kohtuistungi läbiviimist ning pole välja toodud asjaolusid, mida oleks vajalik vahetult kohtuistungil uurida. Menetlusosalistel on võimalik oma seisukohad esitada ka kirjalikus menetluses, leidis halduskohus ja viitas HKMS § 131 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas seda, kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohus märgib, et asja lahendamiseks kirjaliku menetlusvormi määramine riivab küll põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid ringkonnakohtu arvates ei saanud käesoleva asja määramine kirjalikku menetlusse praegusel juhul siiski mõjutada selle lahendamise tulemust ja muutuda nii HKMS § 199 lg 2 p 3 mõttes muuks oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks halduskohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud mõni oluline asjaolu kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu esitamata. Halduskohtus oli kaebajal võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ning kaebaja seda korduvalt ka tegi.
14.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et eksperdi kaasamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine halduskohtu poolt oli vastuolus Riigikohtu praktikaga. Asja materjalidest nähtuvalt märkis kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, et juhul, kui kohus ei pea vaheotsust vajalikuks või leiab, et ATKEAS § 24 lg-t 52 tuleb asjas kohaldada, soovib kaebaja, et kohus kaasaks menetlusse eksperdi raske kütteõli ja diislikütuse omaduste tuvastamiseks ning nende omaduste sarnasuse hindamiseks. Halduskohus lahendas nimetatud taotluse 05.03.2019. a määruses. Halduskohus viitas küll sellele, et TsMS § 293 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, kuid keeldus kaebaja esitatud eksperdi kaasamise taotlusi rahuldamast ja ka põhjendas määruses oma seisukohta, viidates muuhulgas sellele, et HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Halduskohus selgitas, et MTA 23.07.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/037925-39 kohaselt on maksuotsuse esemeks olev kütus täies mahus tarbimisse lubatud, mistõttu ei ole kütuse omadusi enam võimalik täiendavalt tuvastada. Samas on MTA vaidlusaluses maksuotsuses põhjalikult kirjeldanud raske kütteõli United DMA sarnasust diislikütusega selle kasutusomaduste ning kvaliteedinäitajate järgi. Põhjendatud ei ole eksperdi
kaasamine ka üksnes selleks, et üldiselt tuvastada raske kütteõli ja diislikütuse omadusi ning nende sarnasusi või erinevusi, kuna kohtud on korduvalt selles küsimuses oma seisukohti väljendanud (haldusasjad nr 3-16-1036, 3-16-1597, 3-16-1803 ja 3-17-110). Õige ei ole kaebaja väide, et halduskohus jättis lahendamata kaebaja 20.03.2019. a esitatud täiendavates seisukohtades toodud eriteadmistega isikute H. Riisalu ja R. Ernese ärakuulamise taotluse. Halduskohus lahendas nimetatud taotluse 27.05.2019. a määruses, nimetades H. Riisalu ja R. Ernest tõsi küll, eriteadmistega isikute asemel ekspertideks. Halduskohtu põhjendused nimetatud isikutega seotud taotluse rahuldamata jätmise kohta olid üldjoontes samad, mis eksperdi kaasamise taotluse rahuldamata jätmise puhul. Samas tõi MTA eriteadmistega isikute ärakuulamise taotluse osas oma 03.04.2019. a vastuses välja veel selle, et R. Ernes on ettevõtlusalaselt seotud kaebaja juhatuse liikme K. Oleiga, mis seab kahtluse alla kõnealuse isiku sõltumatuse ja tekitab kahtluse tema võimalike hinnangute kallutatuses. Samuti märkis MTA, et 26.03.2018. a kassatsioonkaebuses haldusasjas nr 3-17-110 esitas kaebaja väite, et Tallinna Ringkonnakohus on otsuse tegemisel, millega MTA apellatsioonkaebus rahuldati, halduskohtu otsus tühistati ja analoogsetel asjaoludel tehtud MTA otsus jõusse jäeti, H. Riisalu ütlusi valesti mõistnud ja tõlgendanud. Riigikohus jättis United Oil OÜ kassatsioonkaebuse selles asjas aga menetlusse võtmata, andes seeläbi kaudselt hinnangu ka kaebaja väitele, nagu oleks ringkonnakohus MTA otsust jõusse jättes kaebaja poolt eriteadmistega isikuks nimetatud H. Riisalu ütlusi, mis toetasid kaebaja seisukohti, valesti mõistnud ja tõlgendanud. Ringkonnakohus leiab, et eelnevat arvesse võttes võis halduskohus jätta kaebaja taotlused eksperdi kaasamiseks ja eriteadmistega isikute ärakuulamiseks rahuldamata ning selliste tõendite tähtsus asja sisuliseks lahendamiseks poleks olnud ilmselgelt ka proportsionaalne kaebaja poolt palutud tõendite kogumiseks vajaliku ajakuluga. Nõustudes vastustaja ja halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega kaebaja eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmisel halduskohtumenetluses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka apellatsioonimenetluses rahuldada kaebaja taotlusi eksperdi kaasamiseks ja eriteadmistega isikute H. Riisalu ja R. Ernese ärakuulamiseks.
15.Mis puudutab kaebaja taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg 3, art 14 lg 1 p. a, art 14 lg 1 p. c, art 14 lg 2 ja art 26 lg 1 ning Euroopa Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ art 7 ja art 9 lg 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks, siis selle taotluse osas märkis halduskohus oma 05.03.2019. a määruses põhjendatult, et Euroopa Liidu lepingu art 19 lg 3 p. b kohaselt teeb Euroopa Liidu Kohus vastavalt aluslepingutele liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 sätestab samuti, et Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad: a) aluslepingute tõlgendamist ning b) liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust kohtult. Halduskohtu hinnangul ei esine takistusi kaebaja poolt välja toodud sätete ühetaolisel tõlgendamisel ja kohaldamisel, mistõttu ei ole eelotsuse taotlemine käesoleva haldusasja lahendamiseks vajalik. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu MTA ning kohtute, s.h juba varasemalt viidatud haldusasjades kohtute poolt antud õiguslike tõlgendustega kaebaja nimetatud direktiivide artiklitele, ei tingi veel eelotsuse taotlemist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eelkirjeldatud põhjendusega ja ei pea seetõttu vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsust küsida ka apellatsioonimenetluses. Samasisulise eelotsuse tegemise taotluse esitas kaebaja kassatsioonkaebuses haldusasjas nr 3-17-110, kuid Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, andes sellega omapoolse hinnangu United Oil OÜ eelotsuse küsimise taotluse põhjendatusele.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas on põhiline vaidlus selles, kas United Oil OÜ-le vaidlusaluse 23.07.2018. a maksuotsusega täiendava maksukohustuse määramisel aluseks võetud kogus rasket kütteõli nimetusega United DMA on oma olemuselt diislikütuse sarnane ja sellena kasutatav ning kas seda tuli maksustada kooskõlas ATKEAS § 24 lg-ga 52 diislikütuse maksumääraga. 23.07.2018 koostas MTA United Oil OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/037925-39, millega kohustas äriühingut ATKEAS § 24 lg 52 alusel tasuma 2016. a müüdud ja mootorikütusena kasutatud United DMA eest täiendavat aktsiisi summas 209 186,01 eurot. Maksuotsuses oli MTA seisukoht kokkuvõtvalt selline, et kuna United Oil OÜ poolt ajavahemikul 01.04.2016 kuni 31.08.2016 käideldud raske kütteõli nimetusega United DMA (KN kood 27101962) oli oma omadustelt diislikütusega sarnane ja United Oil OÜ ei esitanud tõendeid, et United DMA oleks leidnud kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena, tekkis United Oil OÜ-l ka kõnealuse mootorikütusena realiseeritud raske kütteõli osas aktsiisi maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga. ATKEAS § 24 lg 52 järgi tekib tarbimisse lubatud raske kütteõli käitlejal maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga juhul, kui raske kütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega ning puhtal kujul või segatuna diislikütusele on kasutatav mootorikütusena, välja arvatud kui raske kütteõli käitleja tõendab Maksu- ja Tolliametit rahuldaval viisil raske kütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. ATKEAS § 24 lg 52 sõnastusest ja eelnõu 491 SE seletuskirjast järeldub, et maksustamise seisukohast on käesolevat vaidlust silmas pidades kõige olulisem vaidlusaluse kütteõli kasutusotstarve ning sama tuleneb ka ATKEAS § 24 lg 52 aluseks olnud direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-st 3. Teisisõnu, kui maksuhaldur on piisavalt tõendanud ja põhjendanud kütteõli sarnasust diislikütusega ja selle kasutatavust mootorikütusena, tuleb kütteõli käitlejal endal tõendada, et toodet ei kasutata mootorikütusena. Kuna antud juhul oli kaebaja poolt käideldud raske kütteõli United DMA nii omadustelt (vaidlustatud maksuotsuse p 2.2), kvaliteedinäitajatelt (vaidlustatud maksuotsuse p 2.2.2) kui ka diislikütuse standardis kehtestatud parameetrite järgi (vaidlustatud maksuotsuse p 2.2.2.1) sarnane diislikütusega ning seda müüdi laevadele ja veduritele mootorikütuseks (vaidlustatud maksuotsuse p 2.2.1) ning United Oil OÜ ei ole millegagi tõendanud raske kütteõli kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena, olid täidetud raske kütteõli diislikütuse aktsiisimääraga maksustamise tingimused, mis tulenevad ATKEAS § 24 lg-st 52. Need tingimused olid järgmised - raske kütteõli on omaduste, kvaliteedi näitajate ja diislikütuse standardis kehtestatud parameetrite järgi sarnane diislikütusega; rasket kütteõli müüdi mootorikütuseks ehk vastavalt selle kasutusotstarbele; raske kütteõli käitleja ei ole tõendanud Maksu- ja Tolliametile rahuldaval viisil selle kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Vaidlusaluse 23.07.2018. a maksuotsuse p-s 2 on MTA ringkonnakohtu hinnangul piisava põhjalikkusega välja toonud asjaolud, millele tugineb maksuhalduri seisukoht, et United Oil OÜ poolt käideldud rasket kütteõli United DMA-d kasutati mootorikütusena ning see oli diislikütusega sarnane nii kasutusotstarbe kui ka kvaliteediomaduste poolest. Sama seisukohta on 30.05.2019. a kohtuotsuse p-s 11 põhjendatult väljendanud ka Tartu Halduskohus, märkides, et MTA on antud juhul omapoolse tõendamiskoormuse piisavalt täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis kinnitavad seisukohta, et United DMA-d on kasutatud mootorikütusena diiselmootorites. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et halduskohtu otsusest ei nähtu, milliste tõenditega luges kohus raske kütteõli ja diislikütuse omaduste sarnasuse tõendatuks. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Arvestades seda, et MTA on antud juhul omapoolse tõendamiskoormuse piisavalt täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis kinnitavad vaidlusaluses maksuotsuses väljendatud seisukohti, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et seega on MKS § 150 lg 1 alusel tõendamiskoormus
üle läinud, mistõttu pidi United Oil OÜ tõendama MTA väidete ekslikust. Ringkonnakohus nõustub toimikute materjalide põhjal vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja seda senini teinud ei ole. HMS §-st 54 tulenevalt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Riigikohtu halduskolleegium on 20.06.2007. a haldusasjas nr 3-3-1-34-07 tehtud lahendi p-s 11 näiteks märkinud, et: „maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid“ ning, et: „maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma“. Vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel on MTA omapoolse tõendamiskoormise täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis maksuhalduri seisukohta kinnitavad, seades kahtluse alla United Oil OÜ seisukohtade õigsuse ning võimaldades MTA-l kaebajale määrata tasumisele kuuluva maksusumma. Samuti on 23.07.2018. a maksuotsus antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ehk teisisõnu on tegemist õiguspärase haldusaktiga. MKS § 46 lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ja põhjendatud ning sama paragrahvi lg 3 p 5 järgi peavad sellised haldusaktid sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluse maksuotsuse puhul ka eelviidatud tingimused täidetud ning kaebaja ei ole esitanud selliseid argumente ega tõendeid, mis saaksid olla MTA õiguspärase ja põhjendatud maksuotsuse tühistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt pole ringkonnakohtul alust nõustuda kaebaja väidetega, et maksuhaldur jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning vaidlusalune maksuotsus ei ole jälgitav, on põhjendamata ja selle tegemisel tõlgendati kogutud tõendeid valesti ning maksuotsuses puudub raske kütteõli omaduste tuvastamise faktiline alus ja sarnasuse hindamise metoodika.
17.Halduskohus ei jätnud ringkonnakohtu hinnangul siiski täielikult tähelepanuta kaebaja poolt esitatud väiteid laevakütuste valikulise maksuvabastuse kohta; terminite nagu „mootorikütus“, „mootorsõiduki kütus“ ja „laeva navigeerimiseks kasutatav kütus“ kõikides liikmesriikides ühetaolise kohaldamise kohta; direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg 3 hispaaniakeelsest versioonist väidetavalt tuleneva üldpõhimõtete kohaldamise piiramise autode kütuse ja kütteainetega kohta; direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 2 lubatud erandi Riigikogu menetluses kehtestamata jätmise; kütuste omaduste sarnasuse hindamisel asjas kogutud tõenditega arvestamata jätmise; kütuste standardite mitmeti tõlgendatavuse; raske kütteõli kasutamise raske kütteõli kasutamiseks ehitatud mootorites ja mootoritest erinevates laeva katlaseadmes kohta ning laeval elektri tootmiseks kasutatava kütuse kohustuslik maksuvabastus ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse kütteaine määras maksustamine kohta. Asja materjalidest nähtuvalt (kd I, lk 55-56) esitas kaebaja suurema osa eelnimetatud väidetest maksuhaldurile juba oma 18.06.2018. a vastuväidetes kontrollaktile. Vaidlusaluses maksuotsuses (otsuse p 3) MTA neile ka vastas, viidates muuhulgas igati põhjendatult sellele, et enamus United Oil OÜ poolt välja toodud argumente ja vastuväiteid koos maksuhaldurile edastatud eksperthinnangute jm lisadokumentatsiooniga on juba läbi vaieldud samade menetlusosaliste vahel ja analoogse sisuga kohtuasjades (näiteks haldusasjad nr 3-16-1597,
3-16-1036, 3-16-1431 ja 3-17-110), milles maksuhalduri kasuks tehtud kohtuotsused, kus samadele väidetele ja tõenditele hinnangud anti, on jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul oli seega igati õiguspärane ja menetlusökonoomika seisukohalt põhjendatud halduskohtu poolt vaidlusaluses otsuses märgitu, et ta nõustub maksuhalduri seisukohtade ja põhjendustega. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. HKMS § 61 lg 4 sätestab, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega ja ka seda on halduskohus teinud, märkides vaidlustatud otsuses igati põhjendatult, et vaidlustatud maksuotsuses väljendatud seisukohtade õigsus on korduvalt saanud kinnitust erinevates United Oil OÜ osalusel aset leidnud kohtuvaidlustes (haldusasjad nr 3-16-1597, 3-16-1036, 3-16-1431 ja 3-17-110) ning kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud selliseid uusi argumente või tõendeid, mis kohtute varasemate seisukohtade õigsuse kahtluse alla seaks. Konkreetselt viitas halduskohus Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018. a otsusele haldusasjas nr 3-17-110, mis on sisu ja asjaolude poolest käesoleva vaidlusega põhimõtteliselt kattuv, erinedes vaid maksuotsuses käsitlemist leidnud kontrolliperioodi ja klientide osas, kellele kaebaja rasket kütteõli mootorikütuseks müüs. Eelnimetatud otsusega jäeti United Oil OÜ kaebus rahuldamata ja Riigikohus jättis United Oil OÜ kassatsioonkaebuse 25.06.2018 menetlusse võtmata, mistõttu on Tallinna Ringkonnakohtu viidatud lahendis toodud seisukohad, s.h see, et laeva mootoris kasutatav kütus tuleb lugeda mootorikütuseks ATKEAS § 24 lg 52 mõttes, õigusjõus ja kohaldatav ka käesolevas asjas.
18.Seega on alusetu kaebaja väide, et halduskohus tõlgendas kaebust valesti, leides, et puudub vaidlus, et kaebaja müüs rasket kütteõli kasutamiseks mootorikütusena, kuigi kaebaja väljendas kaebuses selgelt seisukohta, et kütuse kasutamine laevas ei ole direktiivi 2003/96/EÜ, ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja tehnikateaduste kohaselt kütuse kasutamine mootorikütusena. Samuti ei kohaldanud halduskohus valesti materiaalõigusnorme, asudes seisukohale, et nn. laevakütus on ATKEAS § 24 lg 52 alusel aktsiisiga maksustatav. Halduskohus ei kohaldanud valesti ka direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-t 3, leides, et selle sätte eesmärgiks on muuhulgas maksustada laevakütuseid mootorikütuse määras. Asjaolu, et kaebaja leiab direktiivi 2003/96/EÜ inglise ja hispaaniakeelsele versioonile tuginedes, et direktiivi art 2 lg 3 kohaldamisala on piiratud autode kütuste ja kütteainena kasutatavate kütustega, ei anna alust pidada halduskohtu tõlgendust ebaõigeks. Pealegi, nagu juba eelnevalt märgitud, on sarnases kontekstis direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-t 3 tõlgendatud ka varasemates kohtulahendites (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017. a otsus haldusasi nr 3-16-1597, p 11), milles leiti, et: „/.../ direktiivis 2003/96/EÜ peetakse oluliseks eelkõige mootorikütuste ja kütteainete eristamist; mootorikütuste omavaheline eristamine (sh laevakütuse eristamine muudest mootorikütustest) omab tähtsust eelkõige aktsiisivabastuse kohaldamise seisukohast. Kui direktiivis ei soovitud laeva mootoris kasutatavat kütust käsitada mootorikütusena, siis oleks see selgelt sätestatud. Ka Eesti õiguskirjanduses on märgitud, et kui pikka aega maksustati aktsiisiga vaid sõidukite mootorikütuseid, siis viimaste aastate arengud Euroopa Liidus (eelkõige direktiiv 2003/96/EÜ) on viinud selleni, et aktsiisiga on hakatud maksustama energiatooteid kõige laiemas tähenduses (L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tartu, 2016, lk 400).“ Samast lahendist tuleneb näiteks ka see, et ATKEAS § 24 lg 52 on kohaldatav laevas kasutatavale mootorikütusele ning laev on mootorsõiduk ja laeva navigeerimiseks kasutatav kütus on samuti mootorikütus.
Asjaolust, et ATKEAS ega ka direktiiv ei määratle mõistet „laeva mootorikütus“, ei saa teha järeldust, et laeva näol ei ole tegemist mootorsõidukiga ning laevas kasutatavat kütust ei saa käsitleda mootorikütusena. Mõistete „laeva navigeerimiseks kasutatav kütus“ ja „laeva mootorikütus“ vahe seisneb selles, et laeva navigeerimiseks kasutatav kütus on ulatuslikum, sisaldades endas nii laeva mootoris kasutatavat kütust (laeva mootorikütust) kui ka laeva kateldes ning laevas elektritootmiseks kasutatavat kütust. Seega ei saa seadusandja soovist eristada direktiivis ja ATKEAS-es mõisteid „mootorikütus“ ja „laeva navigeerimiseks kasutatav kütus“ kuidagi teha järeldust, et laev ei ole mootorsõiduk ja laevas kasutatavat kütust ei saa käsitleda mootorikütusena. Samuti ei saa sellist järeldust teha kaebaja poolt välja toodud direktiivi erinevatest keeleversioonidest. Kuivõrd ATKEAS ega ka direktiiv ei piira mootorikütuse maksustamise osas maksukohustuse tekkimist tingimusega, et maksukohustuse toob kaasa üksnes mootorikütuse kasutamine maanteemootorsõidukites, siis on õige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et ATKEAS-e ja direktiivi mõistes on mootorsõidukid ka mootori jõul liikuvad laevad. Sarnaselt eeltoodule on direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg-t 3 ja mõisteid „mootorikütus“ ning „laeva navigeerimiseks kasutatav kütus“ tõlgendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017. a otsuses asjas nr 3-16-1036 p-des 18-20, 23.02.2018. a otsuses asjas nr 3-17-110 p-s 12 ja 15.11.2018. a otsuses asjas nr 3-17-514 p-s 8.
19.Kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus United Oil OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.