Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1860
Haldusasi
OÜ EcoPetrol kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.08.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-2, 06.09.2016 otsuse nr 12.27/00092-3 ja 18.10.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ EcoPetrol, volitatud esindajad v.adv Karoliina Kõrgesaar ja adv Asso Prii Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ EcoPetrol apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ EcoPetrol apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1860 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-16-1860 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ EcoPetrol omab alates 01.06.2011 majandustegevuse registris vedelkütuse müügi tegevusluba nr VKM000699. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 05.05.2011 otsusega nr 12.2-7/180-1 määrati OÜ-le EcoPetrol käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot.
2.MTA 19.08.2016 otsusega nr 12.2-7/00092-2 tunnistati edasiulatuvalt alates 09.09.2016 kehtetuks 05.05.2011 otsuse nr 12.2-7/180-1 p 3; määrati OÜ-le EcoPetrol uueks käibemaksu tagatiseks 324 229 eurot; kohustati OÜ-d EcoPetrol esitama p-s 2 määratud tagatis hiljemalt 09.09.2016 kell 14.00. 1) MTA alustas OÜ EcoPetrol suhtes 04.09.2015 teatega nr 12.2-3/035471-1 juuli 2015 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Lisaks alustati 25.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035471-2 oktoober 2015 tagastusnõude õigsuse kontrolli ja üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil juuli kuni oktoober 2015. Kontrollide käigus esitatud tõendite põhjal on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et tekkida võiva täiendava käibemaksukohustuse suuruseks on 324 228,54 eurot. Kontrollitaval perioodil on N-Terminaal Hulgi AS-lt väljastatud ostuarvete alusel arvestatud sisendkäibemaksu summas 324 228,54 eurot, mille osas on MTAl tekkinud põhjendatud kahtlus, et neid tehinguid ei ole tegelikult toimunud ning on alust arvata, et OÜ EcoPetrol soetatud kütuse tegelikku päritolu ei ole võimalik tuvastada. 2) OÜ EcoPetrol ja N-Terminaal Hulgi AS vahel toimunud kütuse veo kinnitamiseks esitatud saatelehtedel kajastatud andmeid ei saa pidada usaldusväärseteks. Saatelehed ei vasta vedelkütuse seaduse (VKS) § 6 lg 2 p-des 5 ja 7 sätestatud nõuetele, kuna nendel on ebaõigesti kajastatud kauba mahalaadimise aadress ning kajastamata on vastavussertifikaadi number. NTerminaal Hulgi AS-i poolt väljastatud arved on formaalsed ega kinnita tehingute toimumist. Arvelt nähtuv maksetähtaeg 60 päeva on põhjendamatu risk N-Terminaal Hulgi AS-le, kuivõrd äriühing ise peab kütuse eest tasuma oma tarnijatele 7-päevase maksetähtaja jooksul. NTerminaal Hulgi AS-i poolt väljastatud arvetel märgitud tähtaegadest ei ole OÜ EcoPetrol kinni pidanud. 3) N-Terminaal Hulgi AS poolt esitatud andmete kohaselt pärineb väidetavalt müüdud kütus Net Oil OÜ-lt. Arvetel ja saatedokumentidel kajastatud andmete kohaselt ei ole usutav kütuse müügitehingute toimumine N-Terminaal Hulgi AS ja Net Oil OÜ vahel. Vedelkütuse müügileping Net Oil OÜ-ga on osapoolte poolt allkirjastamata. Laopidajana saatelehtedel ja üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitud Ecodiesel OÜ N-Terminaal Hulgi AS ja Net Oil OÜ vahelisi tehinguid ei kinnita. Samuti ei kinnita tehingute toimumist Net Oil OÜ juhatuse liige Juri Stronfel. Net Oil OÜ ei ole KMD INF-l soetust ega sisendkäibemaksu kajastanud, millest tulenevalt ei ole Net Oil OÜ soetanud kütust, mida oleks olnud võimalik edasi müüa. OÜ 2(12)
3-16-1860 EcoPetrol on sõlminud N-Terminaal Hulgi AS-ga ebausaldusväärseid kokkuleppeid (02.11.2015 laenuleping), mida äriühing ei ole võimeline täitma. Ei ole eluliselt usutav, et NTerminaal Hulgi AS võtaks endale riski, vormistades laenulepingu tingimustel, mille kohaselt laekub raha müüdud kütuse eest kolme aasta möödudes tehingute toimumisest, arvestades asjaolu, et juba septembri 2015. a lõpus oli näha, et OÜ EcoPetrol hilineb arvete tasumisega. Ühtlasi on MTA-l põhjendatud kahtlus, et laenuleping koostati tagantjärele, kuivõrd laenulepingut ei olnud 08.01.2016 N-Terminaal Hulgi AS poolt esitatud dokumentide hulgas ning laenulepingus kajastatud arved olid 06.01.2016 seisuga OÜ EcoPetrol poolt tasumata. NTerminaal Hulgi AS ja OÜ EcoPetrol on omavahel seotud mõlema äriühingu nimel tehinguid teostanud Mart Montvila kaudu, mistõttu pidi OÜ EcoPetrol teadma, et kütuse tegelik müüja ei ole N-Terminaal Hulgi AS, vaid tundmatu kolmas isik. 4) OÜ EcoPetrol maksevõime ei ole piisav tõenäoliselt tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse tagamiseks. Seetõttu esineb oht, et maksusumma võib jääda riigile laekumata. Ei ole välistatud, et samas suurusjärgus tasumisele kuuluv käibemaksukohustus võib esineda ka tulevikus. Seega on VKS § 42 lg 4 p-i 1 kohaldamise eeldus täidetud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-49-14, p 14). OÜ EcoPetrol ettemaksukontole on seatud eelarest summas 279 791,64 eurot, kuid sellest on reaalselt tagatud 94 309,70 eurot. Tagatise seadmise eesmärk on suunatud võimaliku tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks tulevikus. Seetõttu ei ole summas 279 791,64 eurot seatud eelarest tagatis VKS mõttes. Avalik huvi seisneb maksude laekumises riigile, mis kaalub üles isiku usalduse, et seni määratud tagatis 100 000 eurot jääb kehtima.
3.MTA 06.09.2016 otsusega nr 12.2-7/00092-3 rahuldati OÜ EcoPetrol 05.09.2016 taotlus MTA 19.08.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-2 p-s 3 määratud tagatise esitamise tähtaja pikendamiseks; pikendati 19.08.2016 otsuse p-s 3 määratud tagatise esitamise tähtaega kuni 23.09.2016; tunnistati 19.08.2016 otsuse p-s 1 märgitud 05.05.2011 otsuse nr 12.2-7/180-1 p 3 kehtetuks edasiulatuvalt alates 23.09.2016. OÜ EcoPetrol selgituste kohaselt vajab äriühing täiendavat aega, et viia talle kuuluv raske kütteõli nõuetega vastavusse ning see realiseerida. Viidatud raske kütteõli on peamiseid viise käibevahendite hankimiseks ning kõnealune raske kütteõli on äriühingul ka reaalselt olemas, mistõttu on taotlus põhjendatud.
4.OÜ EcoPetrol esitas 16.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.08.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-2 ja 06.09.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-3 tühistamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja tuvastada MTA 19.08.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-2 õigusvastasus. Menetluskulud palus kaebaja jätta MTA kanda.
5.MTA 16.09.2016 otsusega nr 12.2-7/00092-4 peatati alates 16.09.2016 MTA 19.08.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-2 kehtivus kuni täiendava tagatise tasumiseni ning tunnistati 19.08.2016 otsus nr 12.2-7/00092-2 kehtetuks tingimusel, et OÜ EcoPetrol tasub hiljemalt 23.09.2016 kell 14.00 tuvastatud käibemaksuriski katteks 285 481,94 eurot. MTA 23.09.2016 otsusega nr 12.27/00092-5 pikendati 16.09.2016 otsusega määratud summa tasumise tähtaega kuni 14.10.2016 kell 12.00.
6.MTA 18.10.2016 otsusega nr 12.2-7/00092-7 peatati OÜ EcoPetrol kütuse müügi tegevusluba nr VKM000699 alates 19.10.2016. 1) OÜ EcoPetrol ei ole täiendavat tagatist summas 224 229 eurot tasunud. Sellega rikub äriühing oluliselt majandustegevuse nõuet, kuna tagatise esitamata jätmisel esineb kõrgendatud oht, et käibemaksusumma võib jääda riigile laekumata. OÜ EcoPetrol 14.10.2016 tegevusplaani kohaselt oleks äriühingul võimalik 21.10.2016 esitada vaid 25 000 eurot, 3(12)
3-16-1860 olenemata möödunud kuul teostatud kütuse müügist, ning ei ole teada, millal ja kuidas olnuks võimalik ära tasuda 16.09.2016 otsuses märgitud maksusumma ülejäänud osa. MTA on proovinud äriühingu võimalusi arvestades võimaldada kütuse müügi tegevuse jätkumist, mh pakkudes isikule soodsama võimaluse edasise majandustegevuse hõlbustamiseks ning pikendanud mitmel korral haldusmenetluse tähtaegu. OÜ-l EcoPetrol on olnud aega tagatise esitamiseks käibevahendite leidmiseks alates 18.07.2016. 2) Määratud tagatise puudumise korral on tegevusloa peatamine vajalik, kuna vastasel juhul saaks OÜ EcoPetrol turul konkurentsieelise teiste kütuse käitlejate ees. Äriühing saab jätkuvalt osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilao sees, mis ei nõua eraldi tegevusluba ega tagatist.
7.OÜ EcoPetrol esitas 26.10.2016 kaebuse täienduse MTA 18.10.2016 otsuse nr 12.27/00092-7 tühistamiseks; alternatiivselt taotleb kaebaja tuvastada MTA 18.10.2016 otsuse nr 12.2-7/00092-7 õigusvastasus.
8.OÜ EcoPetrol kaebuse ja selle täienduse seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) 19.08.2016 otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Isegi juhul, kui peaks leidma tuvastamist, et väited saatelehtede formaalsetest puudustest vastavad tõele, on tegemist maksukorralduse seaduse (MKS) täitmise küsimusega ning sellest ei saa järeldada maksude tasumata jätmist. Vedajat ja saatelehti puudutavad muud väited ei ole praegusel juhul asjakohased. VKS § 6 lg 1 kohaselt on saatedokumentide vormistamine müüja kohustus ning neis esinevaid formaalseid puudusi ei saa kaebajale ette heita. N-Terminaal Hulgi AS arvetel märgitud 60-päevane maksetähtaeg ei ole ärisuhetes tavapäratu. 2) Riigikohtu halduskolleegium selgitas 10.12.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-49-14 p-des 19 ja 26, et kahtlus müüja õigusvastases tegevuses maksuõigussuhtes ei saa tuua kaasa järeldust, et ostja on käibemaksu ebaõigesti maha arvanud ning seetõttu on taolistele asjaoludele tuginedes tagatise suurendamine välistatud. MTA on tagatise suurendamisel lähtunud üksnes kaebaja tehingupartnerit puudutavatest asjaoludest, kelle tegevuse üle ei oma kaebaja kontrolli ega kanna sellest tulenevat maksuriski. Seega on 19.08.2016 otsus vastuolus Riigikohtu praktikaga. 3) Otsus on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. MTA lähtub põhjendamatult eeldusest, et kui maksukohustuslane on jätnud maksud tasumata, siis teeb ta seda ka edaspidi. Kaebajale ei ole tehtud seni ühtegi maksuotsust või läbi viidud muud menetlust, mis võiks kinnitada MTA kahtlusi. Haldusasjas nr 3-16-529 on kaebaja ettemaksukonto arestitud 31 822,44 euro ulatuses ning haldusasjas nr 3-16-1412 247 969,20 euro ulatuses. Lisaks on kaebaja tasunud kütusemüüja tagatise 100 000 eurot. Seega on erinevate meetmetega praeguseks hetkeks tagatud kaebaja võimalikke maksukohustusi (sh varasemad ja tulevikus tekkivad) 379 791,64 euro ulatuses. Täiendava 224 229 euro tasumisel moodustaks tagatiste summa juba 604 020,64 eurot. Kuigi reaalselt on tagatud 194 309,70 eurot, peaks enne täiendava tagatise määramist vastustaja koostöös kaebajaga otsima võimalusi juba seatud käsutuspiirangute ulatuses tagatiste leidmiseks. Lisaks on MTA plomminud kütusemahutid, kus on hoiustatud 526 980 liitrit kaebajale kuuluvat kütust, esitamata selle kohta ühtegi dokumenti. Seega on vastustaja ilma õigusliku aluseta piiranud veel ca 316 188 euro ulatuses kütusevarude käsutamist. 4) Isegi, kui eeldada, et käsutuspiirangud on suunatud minevikus tekkinud võimaliku maksukohustuse tagamisele ning tagatis on suunatud tulevikus tekkivate maksukohustuste tagamisele, tuleks igakordselt kaaluda, kas käsutuspiirangud ja tagatised kumulatiivselt ei kahjusta maksukohustuslast ülemääraselt. Käibemaksu tagatise määramisel tuleks lisaks VKS § 42 lg-s 4 sätestatud alustele arvestada ka konkreetse äriühingu reaalseid käibenäitajaid ning 4(12)
3-16-1860 hinnata tagatise määramise mõju neile. Selliseid põhjendusi ja kaalutlusi otsuses ei ole. Samuti ei võimalda kaebaja finantsseis täiendavalt 224 229 euro suurust tagatist anda. Olemasolevaid varusid ei ole kaebajal võimalik realiseerida, kuna need on MTA poolt plommitud. 5) MTA 18.10.2016 otsus on õigusvastane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kaebajale ei antud võimalust olla ära kuulatud, kuigi 18.10.2016 otsus on kaalutlusotsus ning otsuse aluseks olnud asjaolud ei tinginud vältimatult selle andmist. Tagatise andmise tähtaeg oli 14.10.2016, kuid tegevusluba peatati alles 19.10.2016. Õige ei ole MTA seisukoht, et kaebaja ei oleks saanud esitada ühtegi sellist asjaolu, mis võinuks tingida tegevusloa peatamata jätmise. Kaebaja tegi 14.10.2016 kirjas MTA-le ettepaneku, et tasub 21.10.2016 tagatiseks 25 000 eurot. Ettepanekule vastati 17.10.2016 tööpäeva lõpus ning 18.10.2016 peatati kaebaja tegevusluba. Selline käitumine on üllatuslik ja ootamatu. 18.10.2016 otsuse sisuline õiguspärasus sõltub MTA 19.08.2016 ja 06.09.2016 otsustest. Kütusemüüja, kes on täitnud kohustuse tasuda VKS § 42 lg-s 2 sätestatud tagatise 100 000 eurot ning kelle ettemaksukontod on arestitud 279 971,64 euro ulatuses, on andnud MTA-le ja avalikkusele piisava kindluse ning majandustegevuse täielik peatamine ei ole proportsionaalne.
9.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) VKS § 42 lg 4 p 1 kohaldamine ei sea eelduseks jõustunud maksuotsust. Tagatiste regulatsiooni eesmärgiks on reageerida võimalikult kiirelt ja koheselt riskide tuvastamisel. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda kaebajaga, et MTA ei saa tagatise määramisel võtta arvesse algatatud maksumenetlustes tekkinud põhjendatud kahtlust, et kaebaja on maksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid, mille tulemusena tekib tõenäoliselt täiendav maksukohustus. Eelarestide eesmärgiks on tagada võimalikku määratavat maksusummat. Tagatise eesmärgiks on tagada võimalikku tulevikus tekkida võivat käibemaksukohustust. Igal kütuse müüjal peab olema tagatis, mis on vastavuses tema suhtes esinevate riskidega. 2) Kaebaja on esitanud kaebuses uusi asjaolusid, millele ei tuginetud tagatise määramise menetluses. Näiteks on 16.09.2016 kaebuse p-s 14 toodud seisukoht, et MTA valduses on kaebajale kuuluv kütus väärtuses ca 316 000 eurot. Kütus on õiguspäraselt kinni peetud, sest see ei vasta raske kütteõli nõuetele. Nõuetele mittevastava kütuse käitlemise piiramine ei ole asjaoluks, mis võiks tagatise määramise otsuse õiguspärasuse kahtluse alla seada. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks kontrollida kütuse väärtust. Tagatise määramisel ei saa arvestada kaebaja likviidse varaga, mida on võimalik hõlpsasti realiseerida. 3) Asjakohatu on väide, et MTA peaks tagatise määramisel arvesse võtma ka määratud tagatise mõju kaebaja majandustegevusele või arvestama sellega, kas kaebaja suudab määratud tagatist tasuda või mitte. Kaebajalt ei nõuta tagatise esitamist rahana. Tagatise suurendamise otsuses on välja toodud, millist liiki tagatisi saab esitada. Suurendatud tagatis on proportsionaalne, sest tagab ühelt poolt võimaluse kaebajal kütuse käitlejana tegutseda, teiselt poolt on kaitstud avalik huvi, mis seisneb võimaliku tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise tagamises. Lisaks on kaebajal alati võimalus VKS § 42 lg 5 alusel esitada tagatise vähendamise taotlus. 4) MTA 18.10.2016 otsus on õiguspärane. Kaebaja oli MTA-ga tihedas suhtluses ning talle pidi olema selge, et kokkuleppe mitte saavutamise korral ei pikenda MTA tagatise esitamise tähtaega ning peatab kaebaja tegevusloa. Tegevusloa peatamise kohta oli hoiatus ka MTA 19.08.2016 tagatise suurendamise otsuses. Jääb arusaamatuks, kuidas ärakuulamisõiguse tagamine oleks võinud tuua kaasa teistsuguse otsuse tegemise, kuna kaebajal oli tähtaegselt tagatis esitamata.
5(12)
3-16-1860
10.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) VKS seletuskirjas (895 SE), käibemaksuseaduse seletuskirjas (551 SE), Riigikohtu 31.01.2012 otsuse nr 3-4-1-24-11 p-s 53 ning 10.12.2014 otsuse nr 3-3-1-49-14 p-s 14 väljendatud seisukohad kinnitavad, et VKS-s sätestatud kütuse müüja käibemaksutagatise eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes siis, kui määratav tagatis katab tarbimisse lubatud kütuse müüja kogu tegeliku võimaliku käibemaksu riski. Seega hõlmab VKS § 42 lg 4 maksumenetluse tulemusel täiendavalt juurdemääratavat käibemaksukohustust hoolimata sellest, kas käibemaksukohustus on tekkinud minevikus või kas see on sissenõutavaks muutunud. Samuti ei ole tähtis, kas käimasoleva maksumenetluse lõpuks määratakse kaebajale tasumiseks täiendav käibemaks või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 määrus nr 316-1860, p 18). 2) VKS § 42 lg 4 p-st 1 ei nähtu, et kütuse müüja tagatist tuleks igal juhul suurendada maksuotsusega tulevikus määratava käibemaksukohustuseni. Seda kinnitavad Riigikohtu 10.12.2014 otsuse nr 3-3-1-49-14 p-d 11‒12, 14 ja 18–19, mille kohaselt tuleb tagatise ulatuse määramisel arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sh võib arvesse võtta nii eelnevatel maksuperioodidel esitatud käibedeklaratsioonide kontrollimise tulemusel tekkida võivaid kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi ning need ei pea olema seotud kütusevaldkonnaga. Tagatise suurendamise otsusest peavad nähtuma kaebajat puudutavad asjaolud, mille alusel võib tekkida põhjendatud kahtlus, mis õigustab tagatise suurendamist. Nõutava tagatise suurus peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. 19.08.2016 otsus on kooskõlas MKS §-s 46 sätestatud nõuetega, samuti nähtub otsusest, et kaebaja on enne haldusakti väljastamist ära kuulatud ning kaebaja eriarvamusele on MTA otsuse p-s 4 vastanud. 3) MTA kahtlus põhineb kaebaja isikuga seotud asjaoludel (vt otsuse p-d 2.1.1–2.1.3), mitte pelgalt temale kütuse müünud isikuga (N-Terminaal Hulgi AS) seotud asjaoludel. Nii 16.03.2016 taotlusest kui ka 19.08.2016 otsusest nähtub, et MTA-l on alus kahtluseks, et kaebaja on kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid ning soetanud kütust tundmatult kolmandalt isikult (otsuse p 2.1.1). MTA-l on kahtlus, et N-Terminaal Hulgi AS arvete aluseks olevaid tehinguid ei ole toimunud ning sellise teguviisi eesmärgiks oli kaebaja sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on mõistlikult ja usutavalt põhjendanud kahtlust, et tõenäoliselt on kaebajale juurdemääratava käibemaksukohustuse suurus kokku 324 228,54 eurot, mis ületab kaebajale seni määratud käibemaksutagatise. Kaebaja ei ole esitanud seisukohti või asjaolusid, mis lükkaksid ümber MTA poolt tuvastatud asjaolud ning tehtud järeldused. Ka ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaebaja käibemaksukohustus tulevikus ei või ühelgi juhul ulatuda 324 228,54 euroni. 4) Tagatise määramine ei ole ebaproportsionaalne ning varasemate perioodide nõuete katteks arestitud vara arvesse võtmata jätmine tagatise suuruse määramisel ei ole vastuolus tagatise eesmärkidega. Vastuolus tagatise eesmärgiga ei ole ka kaebajale kuuluva nõuetele mittevastava kütusega arvestamata jätmine, kuivõrd üldreegel on, et nõuetele mittevastava kütuse käitlemine on keelatud. Lisaks ei ole teada nõuetele mittevastava kütuse väärtus. VKS-s ette nähtud tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2014 otsus nr 3-3-1-49-14, p 14). Määratud tagatis on viidatud põhimõtetega kooskõlas. MTA 19.08.2016 otsuses on hinnatud kaebaja võimalikku maksukohustust ning kaebaja varalist võimekust võimalikku käibemaksunõuet 6(12)
3-16-1860 täita. Samuti on vastustaja otsuses analüüsinud kaebajale kuuluva registervara olemasolu. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ümber lükanud 19.08.2016 otsuse p-s 2.2 toodud järeldusi. Suurema tagatise määramine tagab kaebajale võimaluse kütusemüüjana tegutseda olukorras, kus äriühing esitab tegutsemiseks vajaliku tagatise, teiselt poolt on tagatise määramisega kaitstud avalik huvi, mis seisneb võimaliku tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise tagamises. Iseseisvalt 06.09.2016 otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. 5) Tagatise esitamata jätmine on selliseks rikkumiseks, mille tõttu on kütuse müügi tegevusloa peatamine lubatud. Õigusaktidest ei tulene, et määratud tagatise vaidlustamine iseseisvalt välistaks tegevusloa peatamise. 18.10.2016 otsuses on MTA hinnanud kaebaja ärakuulamisõiguse vajadust ning jõudnud järeldusele, et menetluse käiku arvestades ei ole see vajalik (otsuse p 3). Seda põhjusel, et 19.08.2016 otsuses oli tagatise esitamata jätmise osas vastav hoiatus ning lisaks oli MTA 13.10.2016 kohtumisel kaebajale selgitanud, millised on tagajärjed, kui MTA leiab tegevusplaanile tuginedes, et tagatise andmise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud. MTA 17.10.2016 e-kirjast nähtub, et vastavalt kaebaja ja MTA 13.10.2016 kokkuleppele esitas kaebaja 14.10.2016 tegevusplaani, mida MTA ei pidanud piisavaks ning selgitas kaebajale, et peatab tegevusloa. Ehkki formaalselt võib nõustuda ärakuulamisnõude rikkumisega, ei mõjutanud see praegusel juhul otsuse sisulist õiguspärasust. Kaebajal oli võimalik kogu menetluse kestel oma seisukohti väljendada ning kaebaja pidi olema teadlik tagatise esitamata jätmise tagajärgedest. Kaebaja ei ole esitanud teavet ega dokumente, mida vastustaja pidanuks otsuse tegemisel täiendavalt arvestama. Vastustaja esitatud seisukohti arvestades ei oleks ka kaebaja eelnev ärakuulamine toonud kaasa tegevusloa peatamata jätmist.
11.OÜ EcoPetrol palub 17.07.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavates seisukohtades tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus; mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja ning kohustada MTA-d tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. 1) Kaebaja suhtes kohaldatud eelarestide ning tagatise kohaldamise asjaolud ning põhjendused kattuvad – tegemist on kaebaja suhtes läbiviidavate samade maksukontrollide tulemusel määratud tagatistega. MTA on tuginenud 19.08.2016 otsuse tegemisel 16.03.2016 täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmise taotlusele nr 12.2-3/035471-34. Sama taotlus oli aluseks ka haldusasjas nr 3-16-1412 kaebaja ettemaksukontole aresti määramisel. Nii eelaresti kui ka määratud tagatise eesmärgiks on olnud tagada tulevikus kaebajale määratava võimaliku maksukohustuse täitmine. Seega on asjakohatu seisukoht, et tagatise tõstmine ning eelaresti kohaldamine on erineva eesmärgiga toimingud, mistõttu ei tule neid vastastikku arvesse võtta. Lisaks on MTA seadnud käsutuspiirangud kaebaja kütuse laovarudele summas 316 188 eurot. Otsuse p-s 20 on kohus leidnud, et ka raske kütteõli laovarude arestimist ei ole võimalik tagatise tõstmise määramisel arvesse võtta. Selline seisukoht ei ole õige. Tagatise tõstmine on kaalutlusotsus ning haldusorgan peab selle tegemisel arvesse võtma kõiki asjaolusid. On ilmne, et sedavõrd ulatuslik tagatise tõstmine mõjutab äriühingu ettevõtlusvabadust ning toimimise võimalusi, kuna tema käibevahendeid on juba ulatuslikult piiratud eelarestidega ning seatud on piiranguid suurele osale laovarudest. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2017 määruses pidanud võimalikuks ja vajalikuks arvestada kaebajale eelnevalt kohaldatud eelarestide ning kütusevaru arestimisega (vt määruse p 20).
7(12)
3-16-1860 2) Täitmist tagavate toimingute, sh VKS-s sätestatud tagatise suurendamise sisuks ei saa olla maksuhalduri poolt määramata ning jõustumata maksukohustuse tagamine täies ulatuses, võtmata arvesse võimalust, et maksusummat ei määratagi või ei jää maksuotsus kehtima või määratakse väiksemas ulatuses. Selline tagamine ei arvesta toimingute mõju maksusubjekti majandustegevusele ega ole proportsionaalne. Seda, et MTA ei ole tagatise suurendamisel viinud läbi tegelikku kaalumist, saab järeldada sellest, et vastustaja on tagatist suurendanud täpselt tulevikus määratava võimaliku käibemaksusummani. 3) Käibemaksusumma määramine sellises ulatuses ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2014 otsuses haldusasjas 3-3-1-49-14 esitatud seisukohtade valguses võimalik, kuna kahtlus, et müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei saa kaasa tuua järeldust, et ostja on käibemaksu ebaõigesti maha arvanud (p 19) ning seetõttu on taolistele asjaoludele tuginedes tagatise suurendamine välistatud (p 26). Halduskohus on otsuse p-s 17 leidnud, et viidatud seisukohad ei välista tagatise suurendamist, kuna 19.08.2016 otsuse p-dest 2.1.1‒2.1.3 tulenevalt on etteheited seotud kaebajaga. OÜ EcoPetrol ei nõustu sellise käsitlusega. VKS § 6 lg 1 kohaselt on saatedokumentide vormistamine müüja kohustus ning neis esinevaid formaalseid puuduseid ei ole võimalik ette heita kütuse soetajale. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et saatelehed, mille osas on ette heidetud kütuse vastavussertifikaadi puudumist, moodustavad väikese osa juurdetasumisele kuuluvast käibemaksusummast. Ka ülejäänud p-s 2.1.1 esitatud kaalutlused seonduvad kütuse müüjaga. 19.08.2016 otsuse p-s 2.1.2 on leitud, et kaebaja ja N-Terminaal Hulgi AS-i vahel sõlmitud laenuleping ei ole eluliselt usutav. Jääb mõistetamatuks, kuidas on laenuleping seotud maksusumma määramisega. MTA ei ole tõendanud oma väiteid laenulepingu võimaliku näilikkuse kohta. 19.08.2016 otsuse p-s 2.1.3 väidab MTA, et kaebaja pidi teadma, et kütuse tegelik müüja oli tundmatu kolmas isik, kuna kaebaja ning kütuse müüja ühe töötaja isik kattusid. Sellisest asjaolust ei ole võimalik teha viidatud järeldust. Lisaks püüab vastustaja jätta muljet, et N-Terminaal Hulgi AS oli teadlik, et tegemist on tundmatult kolmandalt isikult pärit kütusega. Ka sellise järelduse tegemine ei ole võimalik. Kohus ei ole menetluse kestel tõendamiskoormuse jaotust selgitanud ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks. Juhul, kui kohus leidis, et mõne asjaolu osas oleks tõendamiskoormus lasunud kaebajal, oleks ta pidanud menetlusosaliste tähelepanu sellele juhtima. Selliselt on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 4) Riigikohtu halduskolleegium leidis 11.10.2017 otsuses asjas nr 3-15-467, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 kohaselt ei piisa tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ega ettevõtja tegevuse peatamiseks või keelamiseks majandustegevuse nõude rikkumise kahtlusest, vaid pädev asutus peab olema rikkumise ettenähtud korras kindlaks teinud. Maksukohustuse rikkumise tuvastamiseks sätestab MKS maksumenetluse näol erikorra. Tegevusloa peatamine ega kehtetuks tunnistamine, samuti tegevuse peatamine või keelamine ei toimu maksumenetluses. MsüS ei näe ette erandit, et MsüS-s ettenähtud otsuste tegemisel võiks majandushaldusasutus tuvastada maksuõigusrikkumise väljaspool maksumenetlust MKS-i kõrvale jättes. Niisuguse võimaluse andmine ei saanud olla ka seadusandja tegelikuks kavatsuseks. See jätaks maksukohustuslase ilma talle MKS-s antud menetlusõigustest ning tekitaks paralleelsete haldusmenetluste ja vastuoluliste haldusotsuste ohu (p 12). Vastustaja on MsüS § 43 lg 1 p 1 üheks eelduseks oleva kõrgendatud ohu tuletanud maksuõigusrikkumise kahtlusest, mistõttu on tuvastatud üksnes ohukahtlus (vt otsuse p 14). Riigikohus on välistanud tegevusloa peatamise enne, kui tegelikku maksukohustust pole maksumenetluses tuvastatud (otsuse p 12). Riigikohtu viide MKS §-s 1361 sisalduvatele muudele küllaldastele abinõudele viitab sellele, et eeskätt peaks maksuhaldur kasutama võimaliku tasumisele kuuluva käibemaksusumma tagamiseks täitmist tagavaid toiminguid. Isegi, kui kohus peaks leidma, et lubatav oli tagatise tõstmine, ei saa sellise otsuse tegemine olla aluseks kaebaja tegevusloa peatamiseks. 8(12)
3-16-1860
12.MTA palub 30.08.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 1) MTA on selgitanud, et lähtub tagatise määramisel suurimast käibemaksukohustusest, mis võib isikul igal hetkel tekkida (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2014 otsus asjas nr 33-1-49-14, p 13). Kuna tagatise suurendamise menetluse hetkel oli risk, et OÜ-l EcoPetrol on tõenäoliselt juurde määratav käibemaksukohustus 324 228,54 eurot, oli tuvastatud riskiga arvestamine põhjendatud ja kohane. Kaebaja ei ole kohtumenetluses tõendanud nõuetele mittevastava kütuse väärtust. Avalikust huvist ega VKS tagatise eesmärgist ei lähtu olukord, kus kaebajale määrataks tagatis, mis ei maandaks kaebajaga seotud riske ning mis võimaldaks tekkida olukorral, kus tagatis ei kataks kütusetehingutelt tekkida võivat käibemaksu kohustust. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kaebaja käibemaksukohustus tulevikus ei või ühelgi juhul ulatuda 324 228,28 euroni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4914, p 14; Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2016 otsus asjas nr 3-15-1246, p 11). 2) VKS ei sea kütuse müüja riskina arvesse võtmise eelduseks asjaolu, et isiku poolt toime pandud rikkumiste kohta peaks enne tagatise suurendamist olemas olema jõustunud maksuotsus. VKS tagatiste regulatsiooni eesmärgiks on reageerida kiirelt ja koheselt riskide tuvastamisel. Kui peaks selguma, et alustatud maksumenetluses jääb maksusumma määramata ja maksumenetlus lõpetatakse, oleks see asjaoluks, millele kaebaja saaks tugineda tagatise vähendamise taotluses. 3) Arusaamatuks jääb etteheide kohtule tõendamiskoormuse jaotuse osas. Kaebajat esindavad kohtumenetluses vandeadvokaat ja advokaat. Seega puudus kohtul kohustus selgitada, et kaebajal tuleb riskide pinnalt määratud tagatise ebaproportsionaalsuse põhistamiseks esitada tõendeid, et määratud tagatis ei ole kohane tekkida võiva käibemaksu tagamiseks. Ärakuulamisnõude rikkumist võiks kaaluda üksnes olukorras, kus haldusakti adressaadile on haldusakt tulnud üllatusena. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. MTA teavitas kaebajat tegevusloa peatamisest enne otsuse väljastamist. Seega ei saa nõustuda, et 18.10.2017 otsuse puhul on MTA rikkunud ärakuulamisnõuet (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.MTA 19.08.2016 otsusega määratud käibemaksutagatis on proportsionaalne ning toimunud ei ole kaebaja võimaliku käibemaksukohustuse nn ületagamist. VKS § 42 lg 4 sõnastus ei piira tekkida võiva käibemaksukohustuse arvestamist ajaliste kriteeriumidega. Tekkida võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel võib arvesse võtta nii eelnevatel maksuperioodidel esitatud käibedeklaratsioonide kontrollimise tulemusel tekkida võivaid kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi. Tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine. Kuid tagatise eesmärgiks on ka tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Võltsarvete kasutamise põhjendatud kahtlus vähendab äriühingu usaldusväärsust ning tingib vajaduse anda äriühingule riskihinnang. Äriühingu usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse varasematest tehingutest tuleneda võivate
9(12)
3-16-1860 käibemaksukohustustega ning äriühingu varasema tegevuse usaldusväärsusega (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-49-14, p 13).
14.1.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur juba realiseeris täitmist tagavate toimingute sooritamiseks halduskohtult loa taotlemise ja saamisega seadusest tuleneva õiguse tagada riigi huvid käibemaksukohustuse täitmiseks ning sellisel juhul ei ole nõutud määras VKS § 42 lg-le 4 tuginedes tagatise suurendamine lubatav. Maksumenetluses vara nn eelarestimine ei välista VKS § 42 lg 4 alusel tagatise suurendamist, kui esineb risk, et tagatise suurendamiseta võib käibemaksukohustus jääda täitmata. Maksuhalduril on õigus hinnata riskid ümber maksumenetlust alustamata, alustatud maksumenetluse korral enne maksuotsuse tegemist või ka pärast maksuotsuse tegemist. Maksuhalduril peab olema võimalus reageerida olukorrale operatiivselt. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna maksuhaldur märkis juba 16.03.2016 taotluses (tl 19‒24) ettemaksukonto aresti seadmiseks, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine summas 324 228,54 eurot, siis on käibemaksu tagatise määramine samas suuruses suunatud üksnes selle maksusumma tasumise tagamisele. Ehkki nn eelaresti taotledes on kriteeriumiks samuti põhjendatud kahtlus, et äriühingu raamatupidamises kajastatud arvete alusel võib olla käibemaksukohustusele vastav käibemaksusumma ebaõigesti arvestatud, võib selline põhjendatud kahtlus maksumenetluse edenedes süveneda ja tingida muude asjaoludega koosmõjus vajaduse anda äriühingule uus riskihinnang. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vaidlustatud otsusega on määratud tagatis pelgalt maksuotsusega määratava käibemaksu summa sissenõudmise eesmärgil. Seetõttu ei saa õigeks pidada ka kaebaja lähenemist, et tagatise sellises ulatuses suurendamine pole määratud käibemaksu summa sissenõudmise eesmärgil proportsionaalne. Maksuhaldur on võtnud selgelt arvesse nii varasemal maksustamisperioodil esitatud käibedeklaratsiooni kontrollimisel tuvastatud tasumata käibemaksukohustuse kui ka tulevikus deklareeritavaid võimalikke käibemaksukohustusi, leides, et kui kaebajal on varem tekkinud 324 228,54 euro suurune käibemaksukohustus, võib tal selline kohustus tekkida ka tulevikus. Kütuse käitlemisel lühikese ajavahemiku jooksul tehtavate tehingute suur maht tähendab kõrgendatud maksuriske, mistõttu ei saa pidada kaebajale määratud tagatist ebaproportsionaalseks. Halduskohtu otsuse põhjenduste kontrollimisel ei ole kohane tugineda ringkonnakohtu 31.01.2016 esialgse õiguskaitse määrusele praeguses haldusasjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamine toimub esialgsete andmete alusel ja kiirendatud korras, samuti ei ole esialgse õiguskaitse eesmärk põhivaidluse ette ära otsustamine, vaid menetlusosalistele võimalikult tasakaalus situatsiooni loomine kohtumenetluse kestuse ajaks. Samuti ei saa tagatise määramisel arvestada kaebajale kuuluva ja nõuetele mittevastava kütusega, kuna selle väärtus on jäänud tõendamata (vt ka halduskohtu otsuse p 18).
14.2.Põhimõtteliselt õige on kaebaja seisukoht, et tagatise suurendamise otsuse tegemisel rakendab maksuhaldur kaalutlusõigust. Varem määratud tagatise suurendamise menetluses hinnatakse äriühingu tegevusest tulenevaid riske käibemaksu tasumisel ja senise tagatise piisavust nende riskide maandamiseks. Riigikohus on leidnud, et tekkida võiva käibemaksukohustuse hindamisel piisab põhjendatud kahtluse kriteeriumi täitmisest. Üksikjuhtumi kontrollimenetlus ja VKS alusel toimuv käibemaksu tagatise suurendamise menetlus võidakse korraldada ja tihtipeale korraldatakse samal ajal ning tagatise suurendamise menetluse kestel võib maksuhaldur alles koguda tõendeid. Võimaliku maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus ei pruugi olla veel teada. Tagatise suurendamine otsustatakse piiratud informatsiooni ja aja tingimustes. Riigikohus on ka leidnud, et täitetoiminguteks loa taotlemise staadiumis (MKS § 1361) piisab põhjendatud kahtluse tekkimiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid, ning maksupettuse toimepanemist ei ole vaja tõendada (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-13, p 21). 10(12)
3-16-1860 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-49-14 p-s 14 väljendatud seisukohtadest tulenevalt on eelviidatud seisukohad asjakohased ja kohaldatavad ka tagatise suurendamise menetluses. Praegu ei ole kohtud täitetoiminguteks loa andmise menetlustes nr 3-16-529 ja 3-16-1412 välistanud maksu määramise võimalikkust. Kui maksuhaldur on tagatise suurendamisel mõistlikult ja usutavalt põhjendanud kahtlust, et äriühing on kajastanud oma raamatupidamises käibemaksukohustuse vähendamiseks teadlikult võltsarveid, on VKS § 42 lg 4 p 1 kohaldamise eeldus täidetud. Tekkida võiva käibemaksukohustuse hindamisel piisab põhjendatud kahtluse kriteeriumi täitmisest (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-49-14, p 14). Tagatise suurendamist tingivaks asjaoluks praegusel juhul oli tekkida võiva käibemaksukohustuse oluline suurenemine ning äriühingu maksevõime ebapiisavus riski maandamiseks. MTA 19.08.2016 otsusest nähtuvalt on kaalutlusõigust teostatud (vt otsuse p 2.2). Seejuures ei tugine maksuhaldur 19.08.2016 otsuses üksnes müüjat iseloomustavatele andmetele, vaid asjaolule, et kaebaja on kajastanud oma raamatupidamises käibemaksukohustuse vähendamiseks teadlikult võltsarveid. Maksuhalduri põhjendused on mõistlikud ja usutavad.
14.3.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellandi etteheide halduskohtule tõendamiskoormuse jaotuse selgitamata jätmisest. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt lasub igal menetlusosalisel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Apellatsioonkaebust ei ole aru saada, millised tõendid jäid apellandil esitamata kohtu tegevusetuse tõttu, ka ei ole ühtegi tõendit lisatud apellatsioonkaebusele.
15.MTA 06.09.2016 otsus ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus sel vajalikuks rohkem peatuda.
16.MTA 18.10.2016 otsus on õiguspärane ning kaebaja viited Riigikohtu 11.10.2017 otsusele nr 3-15-467 on asjassepuutumatud. MTA ei ole kaebaja kütuse müügi tegevusluba peatanud maksupettuse kahtluse tõttu, vaid tagatise esitamata jätmise tõttu. Kui haldusasjas nr 3-15-467 oli majandustegevuse nõude olulise rikkumisena MsüS § 6 lg 2, § 38 lg 2 ja § 43 lg 1 p 1 tähenduses käsitatud maksukohustuse täitmise rikkumist, siis praeguses asjas on majandustegevuse põhinõudeks MsüS § 6 lg 2 mõistes, mida on oluliselt rikutud, vedelkütuse müügi tagatise esitamise nõue VKS § 3 lg 3 alusel. Et MTA poolt 19.08.2016 otsusega nõutud tagatis oli 18.10.2016 otsuse tegemise ajal kehtiv ja kaebaja tagatist ei esitanud, on fakt, mitte kahtlus. MTA ei ole 18.10.2016 otsuse andmisel rikkunud ärakuulamisõigust määral, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamusi, seisukohti, küsimusi ja vastuväited esitada. Haldusakti adressaadile peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-82-03, p 17; nr 3-3-1-72-10, p 17; nr 3-3-1-46-12, p 24; nr 3-3-1-76-12, p 10). HMS § 58 alusel võib jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 14). Praeguse vaidluse puhul ei ole ärakuulamisõiguse rikkumine sedavõrd oluline, et tingiks kütuse müügi tegevusloa peatamise otsuse tühistamise. Kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud esitada teisi asjaolusid, mis oleksid asjakohased ja olulised tegevusloa peatamise üle otsustamisel, ning mis polnud haldusorganile otsuse tegemise ajal teada. Seega ei mõjutanud ärakuulamisõiguse rikkumine tegevusloa peatamise otsuse õiguspärasust ning selle õiguse rikkumise tagajärjeks ei ole haldusakti tühistamine (HMS § 58).
11(12)
3-16-1860
17.Kõike eelnevat kokku võttes tuleb OÜ EcoPetrol apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). OÜ EcoPetrol apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning MTA võimalikud menetluskulud haldusorgani enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
18.Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga kaebaja ärisaladuse kaitseks HKMS § 175 lg 3 alusel. Vastuses apellatsioonkaebusele on MTA taotlusele vastu vaielnud, leides, et taotlus on liialt üldsõnaline ja põhjendamata. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Säte ei sea andmesubjekti taotluse rahuldamist sõltuvusse põhjendustest, mida taotleja taotluse esitamisel esitab, vaid piisab üksnes taotleja HKMS § 175 lg 3 kohasest taotluse esitamisest. Seega tuleb kaebaja taotlus rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.