Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 27. märts 2018, Tartu 3-17-984
Haldusasi
Silver Susi kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsus Silver Susi apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant Silver Susi Esindaja Liina Karlson Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
Jätta Silver Susi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. aprill 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 21. märtsi 2017. a korraldusega nr 12.2-3/039672-2 kohustas maksuhaldur Silver Susi kolmanda isikuna andma teavet maksustamisperioodidel 2016 detsember ja 2017 jaanuar Demolution & Building Group OÜ käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetluses. Seletuste andmiseks paluti tal tulla 29. märtsil 2017 kell 10:00 revidendi juurde.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas S. Susi Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA
21.märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamiseks. 15. mai 2017. a määrusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlemiseks üle Tartu Halduskohtule vastavalt kohtualluvusele.
3.Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal põhjendatud kahtlus, et korraldus on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1 ja 2, s.t vastustaja ei ole eelnevalt pöördunud teabe saamiseks
Demolution & Building Group OÜ poole. Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ega seegi, millised asjaolud vajavad täpsustamist või milliseid asjaolusid soovitakse saadava teabega kindlaks teha või ümber lükata ja teabe nõudmist kaebajalt on põhjendatud üksnes sellega, et kaebaja oli kontrollitaval perioodil äriühingu juhatuse liige. Nõutava info maht, eriti enne selle küsimata jätmist maksukohustuslaselt, on ebaproportsionaalne. Maksuhalduri ruumidesse ilmumine on kaebaja jaoks liialt koormav, kuna kaebajal tuleb täita töökohustusi ning kaebaja elukoht on maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast erinev.
4.Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda kolmanda isiku poole ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata.
7.Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib Demolution & Building Group OÜ-d; selgitatud on seda, milline on maksustamisperiood ja milliste maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kontrollitakse; selgitatud on sedagi, et maksukohustuslane korraldust ei täitnud ja dokumente ega selgitusi ei andnud; korrektselt on viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil oli kaebaja Demolution & Building Group OÜ juhatuse liige ning seetõttu kohustatakse teda andma suulisi selgitusi majandustehingute kohta sellel perioodil; põhjendatud on, miks maksuhaldur peab revidendi juurde tulemist efektiivsemaks kirjalikust suhtlusest. Maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks ei saagi olla väga üksikasjalikud ega sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega.
8.Alusetu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole pöördunud maksukohustuslase poole enne kolmandalt isikult teabe nõudmist. MTA on 8. märtsil 2017 nõudnud 12.2-3/039672-1 korraldusega Demolution & Building Group OÜ-lt dokumentide esitamist ja teabe andmist ja selle korralduse on vastu võtnud maksukohustuslase volitatud esindaja e-maksuametis. Kuivõrd maksukohustuslase volitusi omav isik on dokumendi e-maksuametis vastu võtnud, saab selle MKS § 54 lg 3 alusel lugeda kätte toimetatuks. MKS § 53 lg 3 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Maksuhaldur edastas korralduse äriühingu äriregistrisse kantud aadressil ning kaebaja poolt esitatud dokumendist (tl 52) nähtuvalt võttis selle vastu samal aadressil elav isik. Vaatamata juhatuse liikme ja omaniku vahetumisele ei muudetud äriühingu juriidilist aadressi kuni 29. märtsini 2017. Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10, 16).
9.Kohus ei nõustunud, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine oleks kaebaja jaoks liialt koormav. Vastustaja on üles näidanud paindlikkust kohtumise korraldamise osas, märkides, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Teiseks on suuliste selgituste võtmine üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis, kuna võimaldab vältida vääritimõistmist. Suuliste selgituste andmisel on maksuhalduri ametnikul võimalik kolmanda isiku poolt antud vastuste alusel oma küsimusi täpsustada või täiendavaid küsimusi esitada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.S. Susi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
11.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur eelnevalt maksumaksja enda poole pöördunud. Võrreldes kaebajalt nõutud teabega puuduvad üldse kokkulangevad küsimused või nende ulatus. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Maksuhaldur ei ole seda teinud. Arvestades maksuhalduri seisukohti, et korraldust põhjendama ei pea ja küsida võib kõike, on tekkinud olukord kus halduril on piiramatu õigus pöörduda kolmanda isiku poole teabe saamiseks ning MKS § 61 lg 2 piirang ei tööta.
12.13. märtsil 2017 saatis kaebaja äriregistrile teate, millega palus kustutada ettevõttega seotud oma andmed. Äriregister sai teate kätte ja kustutas andmed 14 päeva pärast. Apellant on teinud endast kõik oleneva, et temaga seotud kontaktid oleksid registrist kustutatud. Seega tuleb maksumaksja juriidiline aadress lugeda kustutatuks alates avalduse esitamisest äriregistrile. Halduskohtu seisukoht tuli kaebajale üllatusena ning tal ei olnud võimalik ennast selle vastu kaitsta. Korraldust teabe andmiseks ei saa lugeda maksukohustuslasele kätte toimetatuks ka e-maksuameti kaudu, kuna maksuhaldur ei ole kättetoimetamist (dokumendi avamist) tõendanud. E-maksuameti väljatrükist ei nähtu, et dokument oleks “avatud staatusega”, millal seda tehti ja kelle poolt. Seega pole võimalik veenduda, kellele ja millal on haldusaktid kätte toimetatud. Väidetav kättetoimetamine on tehtud asjaga puutumust mitteomavale isikule.
13.Korraldusega küsitakse kaebajalt kogu teavet maksumaksja kohta. Nõutava info maht kaebajalt, eriti enne selle enne küsimata jätmist maksukohustuslaselt, on ebaproportsionaalne. Isegi olukorras kui apellant on maksumaksja endine juhatuse liige, ei ole sellises mahus teabe küsimine proportsionaalne. MKS § 61 lg 1 alusel peetakse silmas maksukohustuslase suhtes läbiviidavat maksumenetlust. Tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist tuleb aga mõista konkreetselt – need on asjaolud, millest vahetult sõltub maksukohustus. Seega saab MKS § 61 lg 1 alusel nõuda vaid sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ega seegi, millised asjaolud vajavad täpsustamist või milliseid asjaolusid soovitakse saadava teabega kindlaks teha või ümber lükata.
14.Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine on tema jaoks liialt koormav, kuna tal tuleb täita töökohustusi ning tema elukoht on maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast erinev.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles MTA apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
16.Vastustaja selgitab, et 8. märtsi 2017. a korraldus nr 12.2-3/039672-1 laaditi MTA e-teenuse keskkonda (e-maksuamet/e-toll). Adressaat on dokumendi avanud 10. märtsil 2017, sellega on korraldus vastavalt MKS § 54 lg-le 3 loetud kättetoimetatuks. Lisaks sellele on korraldus saadetud adressaadile samal kuupäeval ka tähtkirjaga. Omniva e-teeninduse andmetest nähtuvalt on saadetis väljastatud saajale 13. märtsil 2017. Äriseadustiku § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Maksuhaldur on äriühingule haldusakti väljastades põhjendatult lähtunud äriregistri andmetest. Muudatus Demolution & Building Group OÜ aadressiandmetes äriregistris tehti alles
29.märtsil 2017.
17.Korraldus on piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur on viidanud Demolution & Building Group OÜ suhtes alustatud kontrollile, märkinud ära, et korraldus on täitmata, toonud välja kolmanda isiku seosed kontrollitavaga ja põhjendanud sellega teabe küsimist temalt. Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et nõuab üksnes sellist teavet, mis on vajalik Demolution & Building Group OÜ maksukohustuse kindlakstegemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
4.oktoobri 2017. a otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud maksukohustuslaselt teabe nõudmist nii teabe andmise korralduse kättetoimetamise kui ka maksukohustuslaselt ja kaebajalt nõutava teabe kattuvuse osas, samuti kaebajalt nõutava teabe piiritlemise, korralduse põhjendamise ning korraldusega kaebajale pandud kohustuse proportsionaalsuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus õigesti kohaldanud MKS § 61 lg-eid 1 ja 2. Apellatsioonkaebuses on S. Susi küll jätkuvalt seisukohal, et teabe nõudmisel kaebajalt ei ole maksuhaldur eelnevalt nõudnud sama teabe esitamist maksukohustuslaselt, kuid samas ei ole kaebaja ümber lükanud halduskohtu järeldust selle kohta, et Demolution ja Building Group OÜ-le teabe andmiseks esitatud korraldus võeti postiasutuselt vastu äriühingu äriregistrist nähtuvas asukohas ning avati ka e-maksuametis. Mõlemal juhul tuleb lugeda korraldus Demolution ja Building Group OÜ-le kättetoimetatuks. Kättetoimetatuks lugemise kirjeldatud olukorras näeb vahetult ette vastavalt MKS § 531 lg 4 ls 2 ja § 54 lg 3 ls 2. Kaebaja ei ole selgitanud, miks käesoleval juhul viidatud sätted ei kuulu kohaldamisele või miks nende kohaselt korraldust maksukohustuslasele kätte ei toimetatud. Kaebaja väited äriregistrile aadressi muutmise teate esitamise kohta ei ole siinjuures asjakohased.
20.Teate äriregistrile aadressiandmete muutmiseks on kaebaja esitanud samal päeval, mil ta avas Demolution ja Building Group OÜ-le suunatud teabe andmise korralduse e-maksuametis (tl 21). Selline ajaline kokkulangevus ei välista võimalust, et teade äriregistrile esitatigi reaktsioonina e-maksuametis korralduse avamisel maksukohustuslaselt teabe nõudmisest teadlikuks saamisele. Teiseks ei ole aadressiandmete muutmise teate esitamine asjaolu, mis mõjutaks tähtkirjaga saadetud korralduse kättetoimetatuks lugemist vastavalt MKS § 531 lg 4 ls-le 2. Halduskohus on põhjendatult osutanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-100-10, selgitades, et vastutus posti vastuvõtmise korraldamise eest lasub äriühingul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks teatanud aadressiandmete muutumisest maksuhaldurile või palunud posti saata mõnele muule aadressile. Samuti ei ole kaebaja viidanud õigusnormile, mille alusel tuleks kolmanda isiku suhtes äriühingu aadressiandmed lugeda muutunuks aadressiandmete muutmise avalduse esitamisest, mitte vastava muudatuse tegemisest registriandmetes. Sama põhimõte on rakendatav ka e-maksuametis juurdepääsuõiguse osas. Ainult äriühingu juhtorgani liige saab määratleda, kellele ta äriühingu nimel annab juurdepääsuõiguse äriühingu andmetele e-maksuametis. Seejuures peab ta arvestama nende õiguslike tagajärgedega, mida kehtiv õigus seob e-maksuametis toimingute tegemisega ning kannab vastavalt juurdepääsuõiguse andmisega ja kasutamisega kaasnevat riski. Muu hulgas pidi maksukohustuslane arvestama, et äriühingule suunatud dokument loetakse äriühingule kätte toimetatuks ka juhul, kui e-maksuametis avab selle isik, kes ei ole äriühingu seaduslik esindaja. Osaühingu osaniku ja juhatuse vahetumisel, kui puudus kokkulepe äriühingule adresseeritud dokumentide kättetoimetamise kohta, pidi osaühingu juhatuse uus liige seega äris tavapärase hoolsuse raames võtma koheselt samme äriühingule suunatud posti kättesaamise tagamiseks ning ka e-maksuameti kasutajaõiguste kooskõlla viimiseks uue olukorraga. Nende toimingute tegemata jätmisel, ei saa Demolution ja Building Group OÜ tugineda sellele, et ta ei ole vastustaja 8. märtsil 2017 12.2-3/039672-1 korraldust kätte saanud.
21.Vastupidine tõlgendus oleks ilmselt ebamõistlik, kuna sel juhul võiks äriühing registriandmete muutmise alustamise kaudu luua olukorra, kus maksuhalduril mitme nädala jooksul ei olegi võimalik haldusakti maksukohustuslasele kätte toimetada, sest uuenenud aadressiandmed ei ole veel äriregistris nähtavad. Seetõttu on paratamatu, et äriühingu osaniku ja juhtorganite liikmete
vahetumisel peab äriühing jätkuvalt korraldama posti vastuvõtmise ning vajadusel korraldama äriühingu endisesse asukohta saadetud posti vastuvõtmise, kui uut asukohta ei ole maksuhaldurile teatavaks tehtud. Asjaolude igakülgse väljaselgitamise tagamiseks võtab ringkonnakohus siiski asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud aadressiandmete muutmise teate (tl 78) ja automaatse vastuvõtukinnituse (tl 80).
22.Maksuhaldur on 8, märtsi 2017. a korraldusega nr 12.2-3/039672-1 (tl 33-34) nõudnud Demolution ja Building Group OÜ-lt andmete ja dokumentide esitamist maksustamiseperioodide detsember 2016 ja jaanuar 2017 kohta, selgitades, et maksumenetluses kontrollitakse äriühingu käibe- ja tulumaksu ning tööjõumaksude arvestamise ja tasumise õigsust. Sama maksustamisperioodi ja samade maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks on vastustaja nõudnud seletuse andmiseks revidendi juurde ilmumist ka kaebajalt (tl 4). Ringkonnakohtu hinnangul on sellega täidetud MKS § 61 lg-st 2 tulenev nn nõutava teabe kattuvuse nõue, s.t kaebajalt nõutakse suulise seletuse vormis andmete esitamist nende asjaolude kohta, mida teabe andmise korraldusega varasemalt nõuti maksukohustuslaselt. Olukorras, kus maksukohustuslane ei ole temalt nõutud teavet ja dokumente esitanud, saab isikut, kes kontrollitaval perioodil oli äriühingu juhatuse ainus liige, pidada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel olulise teabe valdajaks. Seetõttu ei ole teabe nõudmist just kaebajalt vaja põhjendada muude asjaoludega lisaks tema staatusele Demolution ja Building Group OÜ juhatuse liikmena kontrollitavatel perioodidel. Üksnes erandlikel asjaoludel võivad äriühingu juhatuse ainsal liikmel üldse puududa teadmised äriühingu tegevuse ja tehingute kohta. Seejuures ei mõjuta hilisem juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine iseenesest teadmisi ettevõtte tegevusest kontrollitavatel perioodidel. Samas ei saa maksuhaldurilt nõuda kaebajalt nõutava teabe täpsemat määratlemist, kuna selle eelduseks oleks eelkõige maksukohustuslaselt nõutava teabe ja dokumentide saamine. Nende põhjal oleks maksuhalduril võimalik täpsemalt määratleda need tehingud ja toimingud, mille kohta kaebajalt teavet nõutakse.
23.Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta tegelikult nõutavat teavet ei valda. Korraldust ei pea ta õiguspäraseks põhjusel, et nõutava teabe maht on ülemäärane ja vajadus sõita seletuste andmiseks teise linna koormab kaebajat ebaproportsionaalselt. Ka nende kaebaja väidetega ei saa nõustuda. Suuliste seletuste andmisel, kui kaebajalt ei nõuta dokumentide esitamist, andmete eelnevat süstematiseerimist või muul viisil seletuse andmiseks ettevalmistumist ning isik saab anda seletusi mälu järgi asjaolude kohta, mida ta kahekuulisel perioodil tehtud tehingute ja toimingute kohta mäletab, ei saa ennetavalt asuda seisukohale, et nõutava teabe maht on ülemäära suur või selle esitamine isiku jaoks ülemäära koormav. Seejuures ei ole kaebaja lähemalt selgitanud, miks ta nõutava teabe mahtu ülemääraseks peab. Kaebaja ei ole väitnud, et maksukohustuslase tegevus olnuks sellist laadi, et tehingutest, lepingupartneritest ja töötajatest ülevaate andmine talle ilmselgelt üle jõu käib. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, mis laadi tööd ta teeb, kes on tema tööandjaks ning miks ka üksnes üheks päevaks teise linna sõitmine toob kaasa sedavõrd koormavad tagajärjed kaebajale, et see ilmselt kaalub üles avaliku huvi maksumenetluse efektiivseks läbiviimiseks ning vastavalt on vastustaja kaebajale revidendi juurde ilmumise kohustuse panemisel teinud olulise kaalumisvea.
24.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2017. a korraldus nr 12.2-3/039672-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. S. Susi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2017. a otsus muutmata.
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.