Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-17-984 4. oktoober 2017 Kadri Palm S. S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S. S., volitatud esindaja Liina Karlson Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta S. S. kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis S S. kui kolmandale isikule 21. märtsil 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 teabe andmiseks (tl 4). Maksuhaldur selgitas, et kontrollib Demolution & Building Group OÜ käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2016 detsember ja 2017 jaanuar. S. Sl paluti seletuste andmiseks tulla 29. märtsil 2017 kell 10:00 revidendi juurde.
2.MTA jättis 10. aprilli 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3686-2 S. S. vaide rahuldamata (tl-d 78).
3.S. S. esitas 9. mail 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21. märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamiseks (tl-d 2-3).
4.Tallinna Halduskohus andis 15. mai 2017. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (tl 13). Kohtuasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 8. juunil 2017.
5.Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja (tl 16). Kaebaja kõrvaldas puudused 12. juunil 2017 (tl 18).
6.Tartu Halduskohus võttis 13. juuni 2017. a määrusega S S. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 20).
7.Vastustaja esitas 11. juulil 2017 vastuse kaebusele (tl-d 22-23), millele kaebaja esitas
6.septembril 2017 vastuväite (tl-d 46-47) ning vastustaja esitas omakorda sellele
20.septembril 2017 vastuväite (tl-d 58-59).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb MTA 21. märtsi 2017. a korralduse nr 12.2-3/039672-2 ja 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
8.1.Enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb teavet küsida Demolution & Building Group OÜ-lt. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud alles siis, kui maksukohustuslane ei ole kättesaadav, keeldub info andmisest või tekib vajadus saadud teavet täiendavalt kontrollida. Korralduses tuleb ka vastavale asjaolule viidata. Kaebajale tekkis põhjendatud kahtlus, et eeldus kolmanda isiku poole pöördumiseks ei ole täidetud. Seega on korraldus vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1 ja 2.
8.2.Korraldust on põhjendatud üksnes sellega, et kaebaja oli kontrollitaval perioodil äriühingu endine juhatuse liige ja ta kohustub andma suulisi selgitusi. Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ega seegi, millised asjaolud vajavad täpsustamist või milliseid asjaolusid soovitakse saadava teabega kindlaks teha või ümber lükata. Kui isik vajab kõrvalist abi korraldusest arusaamiseks ja selle täitmiseks, on tegemist ebaselge aktiga.
8.3.Korraldusest võib järeldada, et kaebajalt nõutakse kogu teavet Demolution & Building Group OÜ kohta. Nõutava info maht kaebajalt, eriti enne selle küsimata jätmist maksukohustuslaselt, on ebaproportsionaalne.
3-17-984
8.4.Kolmanda isiku maksuhalduri ruumidesse ilmumine on kaebaja jaoks liialt koormav, kuna kaebajal tuleb täita töökohustusi ning kaebaja elukoht on maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast erinev. Teavet saab nõuda ka kirjalikult.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Alusetu on kaebaja etteheide, justkui oleks täitmata MKS § 61 lg-s 2 sätestatud nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe nõudmist maksukohustuslase poole. Käesoleval juhul on maksuhaldur teinud kontrollitavale 8. märtsil 2017 korralduse nr 12.2-3/039672-1 ja laadinud dokumendi üles MTA e-teenuse keskkonda. Adressaat on dokumendi avanud
10.märtsil 2017 (tl 24), sellega on korraldus vastavalt MKS § 55 lg-le 3 loetud kättetoimetatuks. Lisaks sellele on korraldus saadetud adressaadile samal kuupäeval ka tähtkirjaga. Omniva e-teeninduse andmetest nähtuvalt on saadetis väljastatud saajale
13.märtsil 2017 (tl 25). Eeltoodu kinnitab, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus oli täidetud ning maksuhalduril oli õigus pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole.
9.2.MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole (välja arvatud seaduses loetletud erandid). Seega tuleneb nimetatud sättest üksnes nõue, et enne kolmandalt isikult teabe küsimist peab maksuhaldur olema nõudnud teavet maksukohustuslaselt endalt. See, kas maksuhalduri katse kontrollitavalt teavet saada on tulemuslik, ei oma kolmandalt isikult teabe küsimise osas tähtsust.
9.3.Olenemata sellest, kas või millist informatsiooni maksuhaldur kontrollitavalt saab, on tal õigus nõuda teavet ka kolmandatelt isikutelt, kes võivad omada kontrolli seisukohalt asjassepuutuvat teavet.
9.4.Maksuhaldur on õigustatud küsima teavet isikult, kes on olnud kontrollitaval perioodil äriühingu juhatuse liige. Kaebaja oli äriregistri andmetel Demolution & Building Group OÜ juhatuse liige kuni 9. märtsini 2017 ja ainuosanik kuni 8. märtsini 2017. Seega oli S. S. nii kontrollitava maksukohustuslase omanik kui ainus juhatuse liige ning seda veel ka äriühingule kontrolli alustamise korralduse andmise ajal.
9.5.Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult mistahes teavet, mis on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Antud juhul on kolmas isik olnud kontrollitaval perioodil äriühingu juht ja omanik, seega on just tema kõige põhjalikumalt informeeritud maksukohustuslase tegevusest sellel ajal.
9.6.Olukorras, kus küsitletav eelduslikult omab põhjalikku ülevaadet kontrollitava tegevusest, on põhjendatud küsida teavet suulise seletuse vormis. Küsimuste ja vastuste esitamine kirjalikult võtaks sellisel juhul märkimisväärselt rohkem aega ning oleks seetõttu kindlasti koormavam ja ebaefektiivne.
10.Kaebaja esitas vastustaja vastusele järgmised vastuväited.
10.1.Vastustaja on esitanud lisa 1 tõendamaks korralduse kättetoimetamist Demolution & Building Group OÜ-le. Väljatrükk ei tõenda korralduse kättetoimetamist. Väljatrükist on nähtav dokumendi kättetoimetamise aeg, mis on 10. märts 2017 kell 00:00, kuid ei ole tuvastatav, kellele täpselt on dokument kätte toimetatud (juriidiline isik ei saa ise dokumente vastu võtta, tal peab olema keegi füüsiline esindaja, see tõendist välja ei tule). Enamgi veel, kellaaeg 00:00 tekitab tõsiseid kahtluseid väljatrüki autentsuses, kuna täpselt südaööl võtta vastu maksuhalduri dokumente ei ole usutav. Seega ei tõenda esitatud tõend korralduse kättetoimetamist ja tuleb jätta tähelepanuta.
3-17-984
10.2.Tutvunud MTA vastuse lisaga 2, ei ole samuti tuvastatav kellele täpselt Demolution & Building Group OÜ esindajatest on korraldus kättetoimetatud. Kuna korralduse kättetoimetamist isikuliselt kaebaja, e-maksuameti eripärade tõttu, tõendada ei saa (seda seal ei kuvata), esitab kaebaja e-maksuameti kasutaja õiguste väljatrüki, millelt nähtub, et Demolution & Building Group OÜ osas sai uus juhatuse liige e-maksuameti volitused alles
16.märtsil 2017 (tl 49). Väljavõttest on nähtavad ka O. D. volitused, kuid temal ei ole haldusaktide vastuvõtmise õigust (tl 50). Seega sai korralduse 10. märtsil 2017 võtta vastu üksnes kaebaja, mitte äriühing, kellele tegelikult oli haldusakt suunatud.
10.3.Äriregistri väljavõttest nähtub, et 10. märtsil 2017 ei olnud kaebaja Demolution & Building Group OÜ esindaja, st ei juhatuse liige, volitatud esindaja, prokurist, pankrotihaldur, vms (tl 51). Alates 9. märtsist 2017 oli äriühingul uus juhatuse liige, kellele oleks tulnud korraldus kättetoimetada. Kurioossem olukord on Omniva kaudu dokumendi kättetoimetamisega, kus väljavõttest on nähtav, et 13. märtsil 2017 võttis dokumendi vastu kaebaja vanaisa V S.(tl 52). V. S. ei oma Demolution & Building Group OÜ osas mingeid volitusi ega ole äriühinguga kuidagi seotud.
11.Vastustaja esitas kaebaja vastuväidetele järgmised vastuväited.
11.1.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja vastuse lisana 1 esitatud väljatrükk ei tõenda korralduse kättetoimetamist Demolution & Building Group OÜ-le. Vastustaja selgitab, et nimetatud dokumendis ei kajastata korralduse kättetoimetamise aega kellaajalise täpsusega. Selleks puudub vajadus, kuivõrd menetlustähtaegade arvestamisel on oluline üksnes kättetoimetamise kuupäev. Samuti ei oma tähendust, kes konkreetselt äriühingu nimel korralduse vastu võttis. Kui isik saab dokumente e-maksuametis vastu võtta, siis järelikult on talle selleks äriühingu poolt antud vastavad volitused ning vastuvõetud dokument loetakse kättetoimetatuks äriühingule. Kuivõrd maksukohustuslase antud volitusi omav isik on dokumendi e-maksuametis vastu võtnud, saab selle MKS § 54 lg 3 alusel lugeda kätte toimetatuks.
11.2.MKS § 53 lg 3 kohaselt loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Antud juhul saatis maksuhaldur korralduse äriühingu äriregistrisse kantud aadressil ning kaebaja enda poolt esitatud dokumendist nähtuvalt võttis selle vastu samal aadressil elav isik. Vaatamata juhatuse liikme ja omaniku vahetumisele ei muudetud äriühingu juriidilist aadressi kuni 29. märtsini 2017. Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte.
11.3.Väär on kaebaja seisukoht, nagu oleks maksuhalduril õigus nõuda infot üksnes siis, kui ta on kontrollitavalt maksukohustuslaselt vajaliku teabe saanud. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-98-10, milles kolleegium on selgitanud, et MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Vastustaja on seisukohal, et see piirav tingimus on antud juhul täidetud. Riigikohtu seisukohad ei toeta kaebaja seisukohta, et maksuhaldur saab nõuda üksnes sellist teavet, mida tal ei õnnestunud saada maksukohustuslaselt. Kohus on üksnes märkinud, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu sellele, et jutt käib teabe nõudmisest, mitte aga selle saamisest. Seega
3-17-984 ei ole kolmanda isiku poole pöördumisel eeltingimuseks, et maksuhaldur on maksukohustuslaselt teavet saanud. Kolmandalt isikult maksumenetluses vajamineva teabe nõudmine ei ole põhjendatud vaid juhul, kui kontrollimenetluses maksukohustuslase poole eelnevalt üldse ei pöördutagi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 21. märtsi 2017. a korralduse, millega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma 29. märtsil 2017 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse, et anda informatsiooni Demolution & Building Group OÜ kohta, õiguspärasus.
14.Kohus leiab, et 21. märtsi 2017. a korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
15.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 46 ja § 61 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.
16.Riigikohtu halduskolleegium on kolmandalt isikult teabe nõudmist selgitanud korduvalt (nt
30.märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-98-10; 24. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11 ja
14.aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13). Kohtu hinnangul on Riigikohtu vastavad seisukohad kohaldatavad ka praegusel juhul.
17.Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).
18.MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt
3-17-984 olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).
19.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib Demolution & Building Group OÜ-d; selgitatud on seda, milline on maksustamisperiood ja milliste maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kontrollitakse; selgitatud on sedagi, et maksukohustuslane korraldust ei täitnud ja dokumente ega selgitusi ei andnud; korrektselt on viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil oli kaebaja Demolution & Building Group OÜ juhatuse liige ning seetõttu kohustatakse teda andma suulisi selgitusi majandustehingute kohta sellel perioodil; põhjendatud on, miks maksuhaldur peab revidendi juurde tulemist efektiivsemaks kirjalikust suhtlusest. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks.
20.Alusetu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole pöördunud enne kolmandalt isikult teabe nõudmist maksukohustuslase poole. Asja materjalidest nähtub, et MTA on 8. märtsil 2017 nõudnud 12.2-3/039672-1 korraldusega Demolution & Building Group OÜ-lt dokumentide esitamist ja teabe andmist (tl-d 33-34). Vastustaja on esitanud kohtule asjakohased tõendid (tl-d 24-25) selle kohta, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus oli täidetud ning maksuhalduril oli õigus pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Kuivõrd maksukohustuslase antud volitusi omav isik on dokumendi e-maksuametis vastu võtnud, saab selle MKS § 54 lg 3 alusel lugeda kätte toimetatuks. MKS § 53 lg 3 kohaselt loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Maksuhaldur edastas korralduse äriühingu äriregistrisse kantud aadressil ning kaebaja poolt esitatud dokumendist (tl 52) nähtuvalt võttis selle vastu samal aadressil elav isik. Vaatamata juhatuse liikme ja omaniku vahetumisele ei muudetud äriühingu juriidilist aadressi kuni 29. märtsini 2017. Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10, 16). Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte.
21.Kaebaja leiab, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine oleks tema jaoks liialt koormav, kuna kaebajal tuleb täita töökohustusi ning kaebaja elukoht on maksumenetlust läbiviiva maksukeskuse omast erinev. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust
3-17-984 kohtumise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve.
22.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kolmanda isiku poolt suuliste selgituste andmine maksuhalduri ametiruumides on üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis, kui kolmandalt isikult teabe nõudmine kirjalikult. Seda eriti olukorras, kus kontrollimenetlus puudutab erinevaid maksuliike, nagu see käesoleval juhul on. Vaidlusaluse korralduse kohaselt on maksuhaldur kontrollimenetlust alustanud käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodidel 2016 detsember ja 2017 jaanuar. Tõsi, maksustamisperiood on lühike, kuid kontroll hõlmab siiski paljusid erinevaid maksusid. Sellise kontrolli puhul ei saa üksnes kirjaliku teabe nõudmist pidada tõhusaks. Suuliste seletuste võtmine võimaldab vältida teineteise vääritimõistmist. Suuliste selgituste andmisel on maksuhalduri ametnikul võimalik kolmanda isiku poolt antud vastuste alusel oma küsimusi täpsustada või täiendavaid küsimusi esitada. Põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei saa kirjavahetuse pidamist lugeda samavõrd tõhusaks.
23.Kaebaja on taotlenud ka MTA 10. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3686-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
24.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.