Aktsiaselts TERMOISOLA kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.08.2017. a otsuse nr 12.2-3/034171-50 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks asja uueks otsustamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaselts TERMOISOLA määruskaebus Halduskohtu 13.02.2018. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts TERMOISOLA, lepinguline esindaja advokaat Rein Laid
Tartu
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.02.2018. a määrus muutmata.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kustutas 31.08.2017. a otsusega nr 12.2-3/034171-50 Aktsiaseltsi (AS) TERMOISOLA poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 30.03.2017 – 28.08.2017 eest, kokku summas 6559,70 eurot. Otsuse kohaselt oli MTA 28.08.2017 koostanud AS-ile TERMOISOLA maksuotsuse, millega suurendas maksukohustust 619 726,76 euro võrra ning kohustas AS-i TERMOISOLA tasuma maksusummat 74 226,76 eurot. Maksukontroll kestis 26.08.2015 – 28.08.2017, kokku 734 päeva. Arvestades läbiviidud maksumenetluse mahukust ning kaasaaitamiskohustuse täitmist, leidis maksuhaldur, et mõistlik kestvus sellise maksumenetluse puhul oli 582 päeva.
2.AS TERMOISOLA esitas 02.10.2017 MTA 31.08.2017. a otsuse peale vaide, mille MTA jättis 02.11.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3885-2 rahuldamata.
3.AS TERMOISOLA esitas 04.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 31.08.2017. a otsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks uuesti läbi vaadata ja põhistada haldusaktile esitatavate nõuete kohaselt oma 31.08.2017. a otsust. Kaebaja leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole seaduslik ning sisuliselt kontrollitav, kuna maksuhalduri järeldused ei põhine objektiivsetel asjaoludel. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri poolt tehtud mõistliku menetlusaja arvutustega.
4.Tartu Halduskohus jättis 13.02.2018. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et MTA 31.08.2017. a otsuse puhul on tegemist kaebajat soodustava haldusaktiga, kuivõrd MTA kustutas kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi omaalgatuslikust, st ilma maksukohustuslase eelneva kirjaliku taotluseta. Seejuures ei pandud sellega kaebajale täiendavaid kohustusi ega piiratud tema õigusi. Halduskohus selgitas, et vaidlustatud otsuse puhul ei olnud tegu intressinõudega maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 3 tähenduses, sest intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest, mitte vaidlustatud otsusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kuna vaidlustatud MTA otsus on kaebajat soodustav haldusakt, siis ei saa halduskohtu hinnangul see ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi, ning kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohustamisnõude osas leidis halduskohus, et selle esitamiseks on täitmata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenevad kohustamiskaebuse eeldused, sest kaebaja ei ole esitanud MTA-le kirjalikku taotlust. Seetõttu puudub MTA-l kohustus asja uuesti otsustada. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki ka nõuet muutes, sest MTA poolt omaalgatuslikult 31.08.2017. a otsuse tegemine oli kaebajale soodsa mõjuga. Halduskohus jättis tühistamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning kohustamisnõude HKMS § 151 lg 2 p 1 ja kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja esitas 01.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 13.02.2018. a määruse peale määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et vaidlustatud MTA otsus on kaebajat soodustava iseloomuga. Kaebaja sai nimetatud otsusest üldse ja esmakordselt teada, et MTA-l on tema vastu intressinõue summas 209 107,66 eurot, mistõttu ei kvalifitseeru kaevatav otsus soodustava haldusakti alla. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et sellist intressinõuet ei olnud MTA kaebajale (veel) esitanud. Seepärast ei saa ka intressinõude teatavaks tegemisel intressi osalist kustutamist pidada soodustavaks haldusaktiks. Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt põhjendamata ja seda eelkõige maksumenetluse kestvuse ning sellest tulenevalt intressi arvutamise suhtes. Seetõttu puudub kaebajal võimalus kontrollida intressikohustuse osalise kustutamise õiguspärasust. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks ta on lugenud maksumenetluse mõistlikuks kestvuseks 582 päeva.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
7.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebuse läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 207 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas vaidlustatud MTA otsus, millega maksuhaldur kustutas osaliselt kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi, on kaebajat soodustav haldusakt, mille vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kohus rahuldaks kaebuse ning tühistaks käesolevas asjas vaidlustatud maksuhalduri otsuse, tuleks kaebajal tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress täies ulatuses, st ka osas, milles maksuhaldur on intressi kustutanud.
10.Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas asjas vaidlustatud otsusega on maksuhaldur esitanud kaebajale intressinõude. Halduskohus on õigesti märkinud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest, mitte käesolevas asjas vaidlustatud maksuhalduri otsusest. MKS § 115 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kaebaja suhtes 28.08.2017 tehtud maksuotsuses (tl-d 35-55) on märgitud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas ning et täpsem info intresside tasumise kohta on maksuotsuse lisas 1. Selles on täiendavalt märgitud, et arvestatud ja tasuda tuleva intressisumma saab kaebaja teada kas e-maksuametis/e-tollis, infotelefonilt, meili teel või maksuhalduri teenindusbüroodest. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud tema poolt tasumisele kuuluva intressisumma suurusest teadlik, sest ta ei olnud seda välja selgitanud, ei tähenda, et kaebajal oleks tekkinud intressi tasumise kohustus alles 31.08.2017. a MTA otsusega. MKS § 115 lg 1 kohustab maksukohustuslast ennast tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-60-08, p 13).
11.MKS § 115 lg 3 kohaselt võib intressi sissenõudmiseks esitada maksuhaldur võlgnikule intressinõude, kuid MTA 31.08.2017. a otsuse resolutsioonist nähtub, et nimetatud otsus on olnud suunatud üksnes intressi osalisele kustutamisele, mitte tasumisele kuuluva intressi suuruse kindlaksmääramisele. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduse või
tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Haldusmenetluse seadus § 60 lg 2 kohaselt on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa haldusakti resolutiivosa. MTA 31.08.2017. a otsuse resolutiivosa käsitleb üksnes intressi osalist kustutamist. Kuigi vaidlustatud otsusele on lisatud kogu intressi arvutuskäik, viitab ka selle pealkiri „Kustutamisele kuuluvad perioodil 30.03.2017 – 28.08.2017 arvestatud intressid“ ning selles kajastatud intressinõuded, et otsuse lisa eesmärk on näidata ära, milliste perioodide eest tasumisele kuuluv intress kustutatakse.
12.Kaebaja on määruskaebuse kohaselt jätkuvalt seisukohal, et MTA 31.08.2017. a otsus rikub tema õigusi seetõttu, et selle põhjendused ei ole piisavad ning sellest tulenevalt ei ole maksuhalduri mõttekäik, miks mõistlikuks maksumenetluse kestvuseks on arvatud just 582 päeva, sisuliselt kontrollitav. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja ei nõustu maksuhalduriga mõistliku maksumenetluse kestvuse osas ning leiab, et käesoleval juhul ei saanud ka 582 päeva pidada mõistlikuks maksumenetluse kestvuseks, siis on kaebajal vastavalt MKS § 114 lg-le 3 võimalik maksuhaldurile esitada põhjendatud kirjalik taotlus tema intressivõla kustutamiseks juba kustutatud osast suuremas osas, sest käesolevas asjas vaidlustatud otsus oli tehtud maksuhalduri enda initsiatiivil, ilma kaebaja poolse taotluseta. Kui maksuhaldur jätab kaebaja taotluse rahuldamata või rahuldab osaliselt, siis on rahuldamata jäetud osas kaebajal võimalik vastavat maksuhalduri otsustust vaidlustada, kuna sellisel juhul on tegemist kaebajat koormava haldusaktiga.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.02.2018. a määrus muutmata.
14.Kaebaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018. a kehtivas redaktsioonis riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõike 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluv riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.