Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1716
Haldusasi
FIE XXX kaebus Keskkonnaameti 16.05.2016 otsuse nr 7-11/16/6471 ja 26.07.2016 vaideotsuse nr 11/16/292 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – FIE XXX, volitatud esindaja Siim Vahtrus Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
FIE XXX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata FIE XXX taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta FIE XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1716 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.04.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-1716 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.FIE XXX esitas 12.05.2016 Keskkonnaametile kinnitamiseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse 2016. aastaks. Taotlus hõlmas ka ala nr 43052154624 (124,57 ha).
2.Keskkonnaameti 16.05.2016 otsusega nr 7-11/16/6471 seati alale nr 43052154624 lisatingimused, mille kohaselt tuleb koosluselt 4,89 ha ulatuses eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakad, männid ja juurevõsud. 1) Kooslusel nr 43052154624 on keskkonnaregistri järgselt registreeritud rannaniidud, mille hooldamiseks on vajalik ala niita või karjatada, et takistada võsastumist ja pärssida dominantliikide kasvu. Rannaniidule on kasvanud kohati peale noor mänd ja kadakas, mida tuleks karjatamisele lisaks tehnikaga niita. Tulenevalt maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 8 lg-st 11 (kuni 27.04.2017 kehtinud redaktsioonis) on Keskkonnaametil õigus poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil seada ala hooldamiseks lisatingimusi, kui see on vajalik toetuse eesmärkide saavutamiseks. Kooslusel nr 43052154624 on keskkonnaregistri andmetel inventeeritud I kaitsekategooria linnuliikidest tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja väike-laukhani (Anser erythropus), II kaitsekategooria linnuliikidest naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) ning III kaitsekategooria linnuliikidest punajalg-tilder (Tringa totanus). Alal on vajalik täiendavate tööde teostamine koosluse seisundi parendamise eesmärgil. 2) Puittaimestiku eemaldamist on lubatud teha nii käsitsi kui ka tehnikaga – niitmise või purustamise teel. Röövloomade varjepaikade vähendamine ja esinemisala veepiirist võimalikult kaugemale viimine aitab kaasa kurvitsaliste pesitsemise õnnestumisele ja kaitsealuste liikide arvukuse tõusule.
3.FIE XXX esitas 15.06.2016 vaide Keskkonnaameti 16.05.2016 otsuse nr 7-11/16/6471 kehtetuks tunnistamiseks.
4.Keskkonnaameti 26.07.2016 vaideotsusega nr 1-1/16/292 jäeti FIE XXX vaie rahuldamata. 1) Puittaimestikku on lubatud eemaldada nii käsitsi kui tehnikaga ning otsuses toodu on käsitatav üksnes mõistliku soovitusena. Määruse nr 38 § 8 lg-st 11 tulenevalt võib poolloodusliku koosluse hooldamiseks seada lisatingimusi, nt kohustada eemaldama poollooduslikult koosluselt puittaimestik, sh võsa, kadakas, mänd ja juurevõsu. Lisatingimuse võib seada poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil. Rannaniidult puittaimestiku eemaldamine ja sellega rannaniidu seisundi parendamine on ainus tõhus meede, vähendamaks röövloomade rüüsteid kaitsealustele kurvitsatele ja nende pesadele. 2) Asukohaskeemil on välja toodud kõige enam kadaka ja männiga kinni kasvanud I kaitsekategooria liikide elupaiga osad. Rannaniidult puittaimestiku eemaldamine tagab kooslusele omase ilme ja elustiku, tagades poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärgi saavutamise ning toetuse maksmiseks ettenähtud vahendite otstarbeka kasutamise. Arvestades määruse nr 38 § 2 lg-s 2 sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise 2(12)
3-16-1716 kohustuseperioodi pikkust (viis aastat) ja selle jooksul saadava toetuse kogusuurust (ca 93 427 eurot), ei ole sel kohustuseaastal (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus esitati esmalt 2015. aastal, seega on tegemist kohustuseperioodi teise aastaga) lisatingimuse täitmiseks tehtavad kulutused võrreldes saavutatava eesmärgiga ebaproportsionaalselt koormavad. 3) Kuna vaide esitaja hooldab karjatamise teel rannaniitu, on toetuse ühikumäär ühe hektari kohta kalendriaastas 150 eurot (määruse nr 38 § 3 lg 1 p 5). Seega on toetuse arvestuslik suurus toetuse taotlejatele teada ning neil on võimalik hinnata toetuse taotlemise tasuvust enne taotluse esitamist. Kuna lisatingimuste täitmiseks omaette summat ette nähtud ei ole, tuleb enne taotluse esitamist hinnata ka võimalike lisakohustuste täitmise maksumust. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist kaardistas 15.08.2014 tehtud välitööde põhjal koosluse nr 43052154624 ala nr 1 väiksemates piirides, kui see fikseeriti 15.08.2014 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusõiguslikul kihil. Toetusõigusliku pinna suurendamine toimus XX soovil. Toetusõigusliku pinna suurenemisega läksid vähem degradeerunud rannaniidu osad toetusõigusliku ala hulka. Paikvaatluse käigus hindas OÜ S esindaja EE puittaimestiku eemaldamise maksumuseks koosluse nr 43052154624 alal 200–300 eurot hektari kohta. Eeltoodust tulenevalt oli vaide esitaja teadlik kõigist võimalustest toetust taotleda, sh erinevate võimaluste rahalisest poolest.
5.FIE XXX esitas 25.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Keskkonnaameti 16.05.2016 otsus nr 7-11/16/6471 ja 26.07.2016 vaideotsus nr 1-1/16/292. 1) Määruse nr 38 alusel lisatingimuste seadmise eesmärgiks on poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmine või parendamine (vt määruse nr 38 § 5 lg-d 4 ja 5). Samuti viitab sellele määruse nr 38 § 8 lg 1. Hooldustoetuse eesmärgiks ei ole alade seisundi hüppeline parendamine. Keskkonnaamet on aktsepteerinud kaebaja taotlust hooldamise toetuse saamiseks, millega ta on möönnud, et peab alal tähtsaks selle seisundi säilitamist. Keskkonnaameti nõustumine toetuse maksmisega tekitas kaebajale ootuse, et alal võib jätkata koosluse seisundi säilitamisega, mitte ei tule asuda tegema ulatuslikke taastamistöid. Keskkonnaamet tõdes vaidemenetluse raames toimunud kohtumisel, et alal, mille suhtes lisatingimused kehtestati, on kooslused vaja üle inventeerida, kuna varasem elupaigatüüpide määratlus ei vasta tegelikkusele. Seega ei saa rannaniidule sobilike lisatingimuste kehtestamine olla õiguspärane. Juhul, kui alal esinevad osaliselt muud elupaigatüübid, on nende hooldamiseks vajalikud teistsugused hooldusmeetmed. Selleks, et veenduda tööde vajalikkuses, peaks vastustaja selgelt välja tooma, mil viisil ohustab puittaimestik kaitstavaid loodusväärtusi sedavõrd pöördumatult, et tulevikus ei ole nende seisundi edasine parendamine võimalik. Seda ei ole tehtud. Poollooduslike koosluste seisundi säilitamist aitab tagada ala jätkuv karjatamine. Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et lähtus 16.05.2016 otsuse tegemisel samadest kaalutlustest, mis on esitatud vaidemenetluses. 2) Rannaniitude hoolduskava on üldine, kogu riigi territooriumi puudutav dokument. Selle dokumendi sõnastuse kohaselt tuleks rannaniidu lagedaks muutmine seada eesmärgiks, mitte saavutada see eesmärk esimesel võimalusel ja vahendeid valimata. Vaidlusaluse ala suhtes on 2015. a koostatud Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mille kohaselt on taastamistööd plaanitud ellu viia 2018. a. Seega on arusaamatu, miks on taotluses märgitud alal vaja vastavasisulised tööd teha kohe ja täies mahus. Vaidlusalustest otsustest ei ilmne kehtestatud meetmete vajalikkus. Niidurüdi kaitse tegevuskava oli lisatingimuste ajaks kehtivuse kaotanud ning uus tegevuskava puudub. Sellele juhtis ekspertarvamuses tähelepanu ka ER.
3(12)
3-16-1716 3) Nõuete täitmisega seonduvad kulud (ca 200–300 eurot hektari kohta) ületavad oluliselt aastas makstavat toetusmäära (150 eurot hektari kohta). Kohatu on võrrelda ühel aastal kehtestatud lisanõuetele tehtavaid kulutusi kogu toetusperioodil saadava summaga. Keskkonnaamet on vaideotsuses selgitanud, et võib järgnevatel aastatel kehtestada uusi lisanõudeid, mis toovad kaasa täiendavaid kulutusi. Poollooduslike koosluste hooldamise toetus on pindalapõhine, seega tuleks võrrelda tingimuste täitmise kulusid ühe hektari hooldamise eest makstava toetussummaga. Vastavalt 2014–2020 maaelu arengukavas toodud andmetele (p 8.2.8.3.7.10) on poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kogusumma arvutamisel võetud aluseks, et poollooduslikel kooslustel karjatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulud kokku ca 250 eurot hektari kohta, millest suurem osa moodustab kaaluiibe vähenemine. Võsa ja kadakate eemaldamisega seotud kuludeks on arvestatud 15,85 eurot hektari kohta. Seega oleks kaebaja sunnitud nõuete täitmiseks müüma talle kuuluvaid loomi ja vähendama loomakarja, mida kasutatakse vaidlusaluse ala hooldamiseks. Hooldustegevuse lõpetamine mõjutaks ala seisundit negatiivselt, mis on vastuolus toetuse maksmise eesmärgiga. Seetõttu pole seatud lisatingimused eesmärgi saavutamiseks sobivad. Vaidlusalusel alal moodustuvad toetusega kompenseerimata kulud ja saamata jäänud tulu kokku 62 359,74 eurot. Kuna ühtset pindalatoetust makstakse kõigile maaomanikele, ei ole selle summaga arvestamine asjakohane. Kohatu on arvestada loomade müügist tuleneva sissetulekuga, kuna see sissetulekuallikas ei kompenseeri poollooduslike koosluste hooldamisest tulenevaid täiendavaid kulutusi ja saamata jäänud tulu. Isegi kui eeldada, et muude kulukomponentide osas on kaebaja võimeline tekkiva puudujäägi ise katma, on toetuse osa, mis on ette nähtud võsa ja kadakate eemaldamiseks, arvestuslikult 9,51 eurot hektari kohta. Kui võtta arvestuse aluseks kogu koosluse territoorium, ületaks lisatingimuste täitmine ikkagi tegevuseks saadavat toetussummat. Lisaks tegeleb kaebaja karjatamisega poollooduslikel aladel kogupindalaga 285,85 ha, millest 56,54 ha ei ole kaetud ühegi toetuse liigiga, kuid mille hooldamine on oluline alade seisundi säilimiseks ja seda tehakse omavahenditest.
6.Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) 16.05.2016 otsuse tegemise hetkel keskkonnaregistrist nähtuvad andmed hooldatavale alale ulatuva elupaigatüübi kohta ei vastanud osaliselt tegelikkusele. Ekspert ER 2016. a augustis tehtud seire kinnitab, et osaliselt on tegemist rannaniiduga, osaliselt aruniiduga. Rannaniidu ja aruniidu puhul on soovitused puittaimestiku kohta mõnevõrra erinevad. Rannaniitude hoolduskavas märgitakse, et rannaniidul pesitsevate kahlajaliikide jaoks on oluline, et rannaniit oleks lage – pilliroo ja põõsasteta. Kui rannaniit on oluline kurvitsate kaitse seisukohalt, tuleks hooldamise eesmärgiks seada lage rannaniit. Aru- ja soostunud niitude hoolduskava kohaselt võib heas või väga heas seisundis aruniit olla lage, kuid parem oleks, kui sellel leiduks paar põõsagruppi või üksikuid puid (normaalkoormusega karjatatavatel aladel on hajusate põõsaste katvus vahemikus 10−20%). 2) Keskkonnaregistri andmetel ulatuvad kaebaja poolt hooldatavale kooslusele mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaigad, sealhulgas I kaitsekategooria liigi niidurüdi elupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg-st 1 tuleneb kohustus I kaitsekategooria liikide kõiki teadaolevaid elupaiku kaitsta. Loomaks niidurüdile head pesitsus-, toitumis- ja peatuspaika, on põhjendatud osal aruniidust, mis kattub niidurüdi elupaigaga, puittaimestiku täielik eemaldamine. Otsuse kohaselt on puittaimestiku eemaldamine ainus tõhus meede röövloomade rüüstete vähendamiseks. Lisaks kinnitab puittaimestiku eemaldamise kohasust niidurüdi elupaigas keskkonnaministri 09.07.2010 käskkirjaga nr 982 kinnitatud „Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava 2009−2013“, millest tulenevalt eelistab niidurüdi väga madala taimestikuga avatud märga niitu ning hooldamata, võsastunud elupaika nähakse 4(12)
3-16-1716 kriitilise ohutegurina. Aruniidult puittaimestiku eemaldamine ei kahjusta aruniidu seisundit, vaid aitab kaasa aruniidu seisundi parandamisele. Aruniit loetakse heas seisundis olevaks, kui puittaimestikuga katvus on 15% ringis. Kaebaja hooldatavale kooslusele jääval aruniidul on puittaimestikuga katvus hinnanguliselt 60−70%. 3) Hooldatavalt koosluselt puittaimestiku eemaldamisele ei ole teisi mõistlikke alternatiive. 2016. a määrati lisatingimus enim degradeerunud aladele, millelt puittaimestiku eemaldamist ei olnud võimalik edasi lükata. Arvestades määruse nr 38 § 2 lg-s 2 sätestatud kohustuseperioodi kogupikkust, asjaolu, et 2016. a on teine kohustuseaasta, hooldatava koosluse seisukorda ning seda, et niidurüdi elupaika jääval kooslusel on eesmärgiks lage ala, on nii toetuse eesmärkide saavutamise kui lisatingimuse mõõdukuse seisukohast vajalik puittaimestiku eemaldamisega alustada võimalikult varakult. Tegevusplaani kohaselt peaks kaebaja igal järgneval kohustuseaastal järk-järgult hooldatavat kooslust puittaimestikust puhastama. Seega on Keskkonnaamet puittaimestiku eemaldamise kohustuse kehtestamisel valinud isikut vähem koormava abinõu. 2016. a lisatingimuse seadmine ei saanud kaebajale olla üllatav, arvestades 2015. a kehtestatud lisatingimusi. Tõsiasi, et kaebaja kohustust ei vähendanud ning kohustus lisatingimust täitma ka 2016. a, oli kaebaja teadlik äririsk. Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskavas märgitud plaanis peetakse silmas rannaniite, mida ei hooldata poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse meetme raames. 4) Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ei taotleta korraga ühe hektari kohta, mistõttu ei saa lisatingimuste mõõdukuse hindamisel jätta kaalumata kogusummat, mida konkreetse koosluse hooldamiseks makstakse. Keskkonnaamet on kohustuseperioodi jooksul hooldatava koosluse kohta saadava toetuse kogusuurust hinnanud 93 427 eurole. Ühe kohustuseaasta kohta tähendab see toetussummat 18 685 eurot. Kui arvestada ühelt hektarilt puittaimestiku eemaldamise maksumuseks eksperdi pakutud kõrgeim hind (300 eurot), kuluks 16.05.2016 otsusega kehtestatud lisatingimuse täitmiseks 1467 eurot. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule lisatingimuste kehtestamise kohta aastatel 2017−2019, maksaks järgnevatel kohustuseaastatel sama hektarihinna puhul lisatingimuse täitmine 2017. a 3837 eurot, 2018. a 3693 eurot ja 2019. a 3048 eurot. Samuti on kaebaja 2016. a taotlenud hooldatavale alale ühtset pindalatoetust. Ühtse pindalatoetuse määr sõltub taotlejate arvust ja eelarvest ning on olnud keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas.
7.Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Keskkonnaameti 16.05.2016 otsus nr 7-11/16/6471 õigusvastaseks osas, milles Keskkonnaamet ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning käsitles sel põhjusel poolloodusliku koosluse nr 43 052 154 624 aruniiduks olevat ala rannaniiduna (p 1); jäeti tühistamisnõuete osas kaebus rahuldamata (p 2); mõisteti Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 772,50 eurot ning jäeti muus osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (p 3). 1) „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kohaselt on toetuse eesmärgiks parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit, spetsiifilisteks eesmärkideks parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti, suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa, parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala ning säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. Poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil on Keskkonnaametil õigus seada ala hooldamiseks lisatingimusi nagu puittaimestiku eemaldamine, ala üle hekseldamine ja seada kriteeriumid karjakopli suuruse kohta. Seega ei ole toetuse eesmärgiks üksnes seisundi säilitamine, vaid toetus on suunatud ka seisundi parandamisele. Seda järeldust kinnitab määruse nr 38 eelnõu seletuskiri. 5(12)
3-16-1716 2) Keskkonnaamet on tunnistanud 15.07.2016 vaide ärakuulamise protokollis, et juba 2014. a käidi vaidlusalusel alal kooslust vaatamas ning leiti, et vajalik on ala ümberinventeerimine. Seega oli Keskkonnaametile 16.05.2016 otsust tehes teada, et keskkonnaregistri andmed ei vasta tegelikkusele. Keskkonnaamet oleks pidanud võtma aluseks ka muu informatsiooni, mis oli otsuse tegijale teada. ER ekspertarvamusest nähtub, et ala nr 43052154624 ei ole kogu ulatuses käsitatav rannaniiduna ning osaliselt vastab ala aruniidu elupaigatüübile. Seega tugineb korraldus osaliselt väärale faktilisele asjaolule. Sel põhjusel on 16.05.2016 otsus formaalselt õigusvastane osas, mis puudutab aruniiduks oleva ala osa käsitamist rannaniiduna. Samas ei ole tegemist sellise minetusega, mis tooks kaasa 16.05.2016 otsuse tühistamise. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse väita, et uurimispõhimõtte täiendav kohaldamine või rannaniidu osaline käsitamine aruniiduna oleks toonud muid asjaolusid arvestades kaasa teistsuguse sisuga otsuse tegemise. 3) Niidurüdi kuulub Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 ,,I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lg 2 p 131 kohaselt I kaitsekategooria liikide alla. Lisatingimustega alad jäävad I kaitsekategooria linnuliigi niidurüdi elupaika, olles elupaiga sees või äärealal. Sel põhjusel ei olnud hooldatava ala elupaigatüübi määratlus määrava tähendusega. 16.05.2016 otsuse tegemise ajaks ei olnud uut niidurüdi kaitse tegevuskava kinnitatud, kuid ei ole eluliselt usutav, et pärast 2013. a on nõuded niidurüdi elupaigale muutunud. Seda kinnitab asjaolu, et 2015. a kehtima hakanud Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on negatiivsete mõjuteguritena märgitud mh roostiku vohamine, niitude kulustumine ja võsastumine ning kõrge röövloomade arvukus. Nende negatiivsete mõjutegurite leevendamiseks on välja pakutud lahendusteks kõigi puude ja põõsaste väljaraie, lagedate rannaniitude taastamine, röövloomade varjepaikade vähendamine niitudel ning lagedate niidualade taastamine. Seega ei ole lisatingimused vastuolus niidurüdi elupaigale esitatavate nõuetega. 4) Asjaolu, et kaitsekorralduskavas on teatud eesmärkide ja tööde teostamise ajaks märgitud aasta 2018, ei anna alust järeldada, et Keskkonnaamet ei võiks kogu toetuse perioodi vältel nõuda määruse nr 38 alusel toetuse saajalt poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil lisatööde teostamist. Arvestades poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärki, on ilmne, et kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb taotlejal tagada selline ala majandamine, et ala vastaks toetuse saamise tingimustele ning elupaiga seisund ei halveneks. Alternatiivsed meetmed ei ole samaväärsed määruse nr 38 § 8 lg 11 p-s 1 tooduga ning ei aita tagada I kaitsekategooria linnuliigile sobilikku elupaika. Üksnes karjatamine juba peale kasvanud mändi ja kadakat ei tõrju ning alal asuvale I kaitsekategooria linnuliigile sobilikku elupaika ei taga. Asukohaskeemil on välja toodud hetkel kõige enam kadaka ja männiga kinni kasvanud I kaitsekategooria liikide elupaiga osad. Keskkonnaamet ei ole seadnud lisatingimuste täitmiseks kohustuslikku viisi ning on kohustuste määramisel valinud isikule kõige vähem koormava abinõu. 5) Kaebaja ei ole toonud välja, milliseid täiendavaid kulutusi tal ala hooldamisega seonduvalt tuleb kanda. Toetust taotledes pidi isik arvestama lisatingimuste seadmise võimalusega. Võttes aluseks kaebuses toodud väited, mille kohaselt on lisatingimuste seadmise maksumus hektari kohta 200–300 eurot, jääb lisatingimuste kulu vahemikku 978–1467 eurot. Lisatingimuste mõõdukuse hindamisel tuleb arvesse võtta alale toetusena makstav kogusumma, sest määruse eesmärgiks on poolloodusliku koosluse kui terviku hooldamine. Alale makstava toetuse suurus määruse nr 38 kohaselt ühes aastas on 18 685,50 eurot. Lisatingimuste maksumus moodustab sellest 5,23–7,85%. Kui arvestada sinna juurde täiendavalt ühtse pindala toetus, ei ole välistatud
6(12)
3-16-1716 olukord, kus ala eest makstavad toetused katavad kogu ulatuses tekkivad lisatööde kulud. Vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.FIE XXX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 otsus osas, millega jäeti tühistamiskaebused rahuldamata ja menetluskulud osaliselt kaebaja enda kanda, ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna ning mõista kaebaja menetluskulud täies ulatuses vastustajalt välja. 1) 16.05.2016 otsus lähtus eeldusest, et lisatingimustega kaetud alal asub täies ulatuses rannaniit, mistõttu ei ole lisatingimused sisuliselt õiguspärased. Ranna- ja aruniidu näol on tegemist erinevate elupaigatüüpidega, mille puhul on oluliselt erinevad nii hooldusvõtted kui seisundinõuded. Kui rannaniitude puhul on oluline, et need oleksid lagedad, siis aruniitude puhul peetakse eelistatavaks põõsagruppide ja üksikute puude olemasolu. Vastavalt määruse nr 38 § 8 lg-le 5 on rannaniidul reeglina lubatud vaid karjatamine, aruniidul ka niitmine. Arvestades, et elupaigatüüpide osas ei vastanud registriandmed tõele, esines põhjendatud kahtlus ka liikide registriandmete õigsuse osas. Keskkonnaamet ei ole andmete õigsust tõendanud, mistõttu oli vastava asjaolu tõendatuks lugemine halduskohtu poolt ekslik. On ebausutav, et aruniit oleks niidurüdile sobivaks elupaigaks. Aruniidud on elupaigaks või toitumisalaks teistele linnuliikidele. Keskkonnaameti seisukohad näitavad üheselt, et olemuslikult nõutakse elupaiga ümberkujundamist rannaniiduks. 2) Vastustaja jättis kulude proportsionaalsuse otsuse tegemisel hindamata. Kuigi hiljem on vastustaja välja toonud põhjendusi, miks on kulud proportsionaalsed, nähtub vaidlusalusest otsusest, et otsuse tagajärgedega ei arvestatud. Tingimuste täitmise kulud ületavad selgelt mõistlikku määra, mistõttu ohustavad need kaebaja tegevuse jätkusuutlikkust. Olukorras, kus kaebaja on sunnitud tingimuste täitmiseks ja oma tegevuse jätkamiseks vähendama loomade arvukust, on selle tagajärjeks karjatamiskoormuse langus. Karjatamine on hädavajalik nii uue puittaimestiku tekke ennetamiseks kui selle tõrjumiseks. 3) Toetuse eesmärk on rannaniitude hooldamine. Seda kinnitab looduskaitse arengukavas seatud eesmärk tagada aastaks 2020 regulaarne hooldus niidukooslustel 45 000 ha ulatuses. Toetusõiguslik on hooldatav kooslus, mille taastamine on lõppenud. Kuna vaidlusalusel alal on plaanitud 2018. a korraldada taastamistööd Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava rakendamise raames, ei ole hooldustoetuse raames taastamistööde kohustuse panemine vajalik abinõu. Määruse nr 38 § 8 lg-st 1 tulenevalt on toetuse eesmärgiks alade ülepinnalise hooldamise tagamine, mis tagaks teatud elupaigatüüpide säilimise (vt ka määruse nr 38 seletuskirja lk 13). Hooldamistegevusele seatavad lisatingimused peavad olema suunatud seisundi säilitamisele, mitte olukorra hüppelisele parandamisele. 4) Lisatingimustega hõlmatud rannaniidu seisund on aja jooksul hooldamise käigus järk-järgult paranenud. Kuna ala puittaimestik on senise hooldamise käigus vähenenud, ei ole lisatingimustes kirjeldatud tööd suunatud mitte toetuse maksmise perioodil tekkinud, vaid aastakümneid enne hooldustegevuse algust alal asunud taimestiku eemaldamisele. Keskkonnaamet ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on puittaimestiku eemaldamine vajalik vaidlusaluses otsuses märgitud alalt. Vastustaja on piirdunud üldsõnaliste väidetega, et tegemist on enim degradeerunud või kõige enam kinni kasvanud aladega. Samas on esitamata täpsemad selgitused, miks peetakse neid alasid kõige degradeerunumaks ning miks on neilt taimestiku eemaldamine vajalik määratud vahenditega. Otsuses välja toodud viisil ei ole lisatingimuste täitmine tehniliselt võimalik. Samuti ei ole mõistlik nõuete täitmise tähtaeg. 7(12)
3-16-1716 5) Vastavalt maaelu arengukava andmetele ei kata toetus kõiki täiendavaid kulutusi ja saamata jäänud tulu, vaid ainult ca 60% neist. Seejuures on võsa ja kadaka eemaldamisega seotud kuludeks hinnatud 15,85 eurot hektari kohta, millest toetus katab 9,51 eurot. Kaebaja on esitanud arvutuskäigud, mis näitavad, et kadakate, mändide ja võsude eemaldamise kulud ületavad oluliselt kulutuste hüvitamiseks ettenähtud toetuse osa. Poollooduslike koosluste hooldamise toetus on hektaripõhine, mistõttu tuleks vaadata kulutusi hektari kohta. Kaebajal on kohustus vältida toetusõigusliku ala seisundi halvenemist, mistõttu tuleb uue puittaimestiku tõrjega vajadusel tegeleda kogu alal, mitte vaid lisatingimustes määratud aladel. Neil põhjustel on lisatingimuste mõõdukuse hindamisel kohane lähtuda lisatingimustega kaetud alade eest makstava toetuse määrast, mitte kogu ala eest makstava toetuse summast. Ühtse pindala toetusel puudub seos poollooduslike koosluste hooldamisega. 6) Kaebaja taotles poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Sellest tulenevalt tekkis kaebajal õigustatud ootus, et temalt nõutakse just ala hooldamist, mitte poollooduslike koosluste ulatuslikku taastamist. Samuti ei oma tähtsust see, milliseid alternatiivseid toetuse võimalusi Keskkonnaamet pakkus, sest veistega karjatamine poollooduslikel kooslustel peab katkematult jätkuma ka nendel aladel, kus teostatakse taastamistöid.
9.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Puittaimestiku eemaldamise kohustus kehtestati osaliselt rannaniiduks, osaliselt aruniiduks osutunud alal, kuid arvestades niidurüdi elupaika ning konkreetse aruniidu seisukorda, peeti puittaimestiku eemaldamist lisaks rannaniidule põhjendatuks ka aruniiduks osutunud alalt. Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määruse nr 148 „Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitseeeskiri” § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks mh kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte ja muid olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, samuti liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) nimetab I lisas. Niidurüdi kuulub linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide loetellu. Seega tuleb kaitstaval loodusobjektil tegevuste kavandamisel arvestada niidurüdi elupaiganõudlustega. Lisaks jääb hooldatav ala Natura 2000 Väinamere linnualale, mille üheks eesmärgiks on samuti niidurüdi elupaiga kaitse. Eelnevast tulenevalt ei pea puittaimestiku eemaldamise kohustuse kehtestamisel lisaks keskkonnaregistri andmetele täiendavalt elupaiga või isendite olemasolu tõendama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsuse haldusasjas nr 3-11-1504 p 11; Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-358 p 12). Lisaks ei seadnud kaebaja esimese astme kohtumenetluses niidurüdi elupaiga olemasolu kahtluse alla. Antud piirkonna aruniit on puhvriks rannaniidule, kus pesitseb niidurüdi. Vaadeldavast aruniidust on põhjendatud kujundada lage puhvertsoon, et väikekiskjad saaksid varjuda niidurüdi pesitsuspaikadest võimalikult kaugel ja niidu avatus annaks võimaluse edukaks pesitsuseks. Koostamisel olevas uues niidurüdi kaitse tegevuskavas on kirjeldatud, et niidurüdi on kohastunud pesitsema avatud maastikul. Seepärast on oluline sobilike pesitsusalade ümber avatud niidualade olemasolu. Avatud niitude ulatus niidurüdi pesapaikade ümber peaks olema vähemalt 150 m. Käina lahe põhjaranniku äärse rannaniiduga piirnev aruniit, mis ulatub teadaolevatest niidurüdi pesapaikadest ligikaudu 500 m kaugusele, on oluline osa niidurüdi elupaigast ja seal tuleb tagada avatud niidu olemasolu. Elupaigatüüpide seisund ei ole poolloodusliku koosluse hooldamisel eesmärk omaette, vaid hooldamise eesmärgiks on elupaigatüüpidele iseloomulikud ja/või alal esinevad liigid.
8(12)
3-16-1716 2) Arvestades määruse nr 38 üldist loogikat ja § 8 lg 11 sõnastust, kuulub poolloodusliku koosluse hooldamise alla ka lisatingimuste täitmine. Kuna hooldatav kooslus juba on puittaimestikuga osaliselt täis kasvanud ning seega kujunenud niidurüdile kohati ebasobilikuks elupaigaks, ei ole puittaimestiku eemaldamisega võimalik viivitada. Kaebaja ei ole tõendanud, et karjatamise tulemusel oleks ala puittaimestikust vabanenud või võiks vabaneda. See ei ole ka usutav. 3) Alasid, mille kohta on makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, kaitsekorralduskavas kavandatud hooldamisse ei kaasata. Tööde teostamiseks kasutatavad töövõtted valib kaebaja vastavalt võimalustele. Keskkonnaamet on kavandanud kehtestada uue lisatingimuse igal järgneval kohustuseaastal ka hooldatava ala kohta. Seega on Keskkonnaamet kavandanud ala hooldamist selliselt, et igal kohustuseaastal eemaldab kaebaja lisaks ala karjatamisele järk-järgult puittaimestikku. Kuna kohustuseperiood on viieaastane, on puittaimestiku eemaldamise kavandamine mõistlik ja proportsionaalne. 4) Asjaolu, millised on abinõu rakendamisega seotud kulud ning kas ja kuidas kohustuse adressaat kuludega toime tuleb, abinõu sobivuse seisukohast tähendust ei oma. Kaebajal oli võimalus jätta hooldatava ala hulgast välja maa-ala, mis vajab lisaks tavapärasele karjatamisele lisatöid ja taotleda hooldamise toetust väiksema maa-ala ulatuses. Kuna juba 2015. a pidas Keskkonnaamet vajalikuks seada poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks lisatingimusi, ei olnud 16.05.2016 otsuses esitatud lisatingimused üllatuslikud. Vaadeldaval juhul on tegemist toetusega, mille eesmärk ei ole katta kogu võimalikku poolloodusliku koosluse hooldamise kulu. Keskkonnaameti pädevusse ei kuulu toetuse määrade proportsionaalsuse hindamine ega muutmine. Samuti ei saa Keskkonnaamet prognoosida täpset kulu lisatööde teostamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Apellatsioonkaebuses ei märkinud kaebaja, kas ta soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil, mistõttu eeldas kohus, et kaebaja on nõus asjas lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kohus määras 07.12.2017 määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 14.02.2018 taotluse kohtuistungi korraldamiseks. Taotlust põhjendab kaebaja sellega, et vaidlus on keerukas ja lisaks õigusküsimustele on õige lõpplahenduse seisukohalt vaja anda hinnang ka faktiküsimustele (milline elupaigatüüp alal asub ja kas see on niidurüdile sobiv elupaik); Kohtuistungi korraldamine võimaldaks kohtul asja materjalide ning isikute seisukohtadega vahetult tutvuda ning pooltel kui ka kohtul esitada osapooltele küsimusi.
11.Puudub vaidlus selles, et hooldatav ala on osaliselt määratletud rannaniiduna, osaliselt aruniiduna. Samuti ei ole kaebaja eelnevalt halduskohtu- ega vaidemenetluses seadnud kahtluse alla asjaolu, et alal pesitseb muu hulgas niidurüdi. Seega ei ole üksnes nende asjaolude väljaselgitamiseks istungi korraldamine vajalik. Ringkonnakohtus toimub apellatsioonimenetlus, mitte esimese astme kohtu menetluse kordus. Ringkonnakohtu istungil ei toimu menetlusosaliste vastastikkust küsitlemist (HKMS § 194) ning menetlusosaliste esitatud seisukohtadega saab kohus tutvuda ka asja lahendamisel kirjalikus menetluses. Menetlusosalistel oli võimalik kohtu määratud tähtaja lõpuni esitada ka uusi tõendeid, sh alal pesitsevate liikide ja ala looduskoosluste ning taimestiku kohta. Kohtuistungi korraldamine ei võimalda selliseid tõendeid esitada paremini. Ka võimalik vaidlus õiguse kohaldamise üle ei anna alust istungi korraldamiseks. Kohus kohaldab õigust ise ega ole selles osas seotud poolte 9(12)
3-16-1716 väidetega. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja taotluses toonud esile selliseid uusi asjaolusid, mis eeldaks vältimatult kohtuistungi korraldamist. Kohtuistungi korraldamine tooks kaasa asja lahendamise venimise. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. II
12.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt.
13.Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole kaebaja praeguses vaidluses varasemalt seadnud kahtluse alla seda, et kaebaja poolt hooldataval alal asub niidurüdi elupaik. Lisaks on vastustaja apellatsioonimenetluses selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määruse nr 148 „Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks mh kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte ja muid olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, samuti liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) nimetab I lisas. Niidurüdi kuulub linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide loetellu. Lisaks jääb hooldatav ala Natura 2000 Väinamere linnualale, mille üheks eesmärgiks on samuti niidurüdi elupaiga kaitse. Seega on vastustaja lisatingimuste määramisel lähtunud õigesti niidurüdi elupaiga kaitse vajalikkusest.
14.Keskkonnaamet on möönnud, et vaidlusalust ala ei saanud tervikuna pidada rannaniiduks, vaid osaliselt oli tegemist aruniiduga. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et ala hooldamismeetmed sõltuvad sellest, millist tüüpi niiduga on tegemist. Samas on lisatingimuste seadmise põhjuseks praegusel juhul niidurüdi elupaiga kaitse. Selle tarbeks on võimalik seada ühesuguseid lisatingimusi nii ranna- kui ka aruniidule. Vastustaja on 21.02.2018 menetlusdokumendis selgitanud, et Keskkonnaamet ei eelda, et niidurüdi elaks aruniidul, kuid vaidlusaluste lisatingimuste seadmine on vajalik ka aruniidu osale, sest see moodustab praegusel juhul rannaniidu puhvertsooni. Kuna rannaniidul, millel niidurüdi pesitseb, tuleb seada eesmärgiks lage rannaniit, tuleb sarnasest nõudest lähtuda ka puhvertsooniks oleva aruniidu puhul. Tõendid (sh ekspertarvamused) ei lükka Keskkonnaameti väidet puhvertsoonina lageda aruniidu ala vajalikkusest ümber. Seega ei nõuta lisatingimuste seadmisega mitte elupaiga ümberkujundamist rannaniiduks, vaid nii ranna- kui ka aruniidu viimist vastavusse niidurüdi elupaigaks sobivate nõuetega. Ka looduskaitse arengukavas aastani 2020 on esmaseks prioriteediks seatud halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide – sh niidurüdi – elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise (arengukava lk 15).1 Seonduvalt poollooduslike kooslustega on viidatud arengukavas selgitatud, et ilma niitmise või karjatamiseta pärandkooslused võsastuvad ning nende liigirikkus kaob. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkuse säilitamist ohustav tegur (lk 18). Täiendavalt on märgitud, et lisaks hooldatava ala pindala suurendamisele on oluline pöörata enam tähelepanu ka hoolduskvaliteedile, võttes arvesse ala asustavate liikide elupaigavajadusi (lk 19). Eelnev toetab Keskkonnaameti seisukohta, et poollooduslikke kooslusi kaitstakse ja hooldatakse liikide jaoks ning konkreetse elupaigatüübi määratlus ei ole lisatingimuste seadmisel määrava tähtsusega. Seega ei anna asjaolu, et Keskkonnaamet algselt käsitas vaidlusalust ala ekslikult tervikuna rannaniiduna, alust 16.05.2016 otsuse tühistamiseks.
15.Halduskohus ei ole tõlgendanud määruse nr 38 eesmärki ebaõigesti. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse üldeesmärgiks on arengukava kohaselt parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit, sealjuures parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti ja nendega seotud liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala ning põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa; säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust (tl 21p, kd II). Lisaks on seletuskirjas märgitud, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuded sõltuvad sellest, kas kooslust hooldatakse niitmise või karjatamise teel, ning koosluse tüübist, millele toetust taotletakse (tl 21p, kd II). Seega võetakse lisatingimuste määramisel arvesse ka koosluse ja nendega seotud liikide seisundile – sh kaitse alla kuuluvate lindude elupaikadele – esitatavaid nõudeid. Poollooduslike koosluste seisundi säilitamist ei ole põhjendatud käsitleda selliselt, et see välistab praegusel juhul kehtestatud lisatingimuste seadmise. Seisundi säilitamine hõlmab endas ka neid tegevusi, mis on seotud konkreetse liigi elupaikade parendamisega. Seda kinnitab määruse nr 38 § 8 lg 11, mis lubab Keskkonnaametil seada ala hooldamiseks lisatingimusi nii poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise kui seisundi parendamise eesmärgil. On ilmne, et parendamise eesmärgi saavutamiseks võib olla vajalik puittaimestiku täiendav eemaldamine. Kuna poollooduslike alade hooldamine hõlmab ka ala vastavusse viimist seal asuvate elupaikade nõuetega, ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et tulenevalt õiguspärase ootuse põhimõttest võis ta oodata, et Keskkonnaamet nõuab üksnes ala selles seisus säilitamist, mis eelnes poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamisele.
16.Keskkonnaamet on 26.07.2016 vaideotsuses selgitanud, et aladena, millel tuleb puittaimestik eemaldada, on välja toodud üksnes need piirkonnad, mis on enim kadaka ja männiga kaetud (tl 90, kd I). Ringkonnakohus ei kahtle selles, et vaidlusaluse ala seisund on pideva hooldamise käigus paranenud. Usutav on aga vastustaja selgitus, et lisatingimuste seadmine ja puittaimestiku kohene eemaldamine on vajalik, sest taimestiku kasvamine on ületanud kriitilise piiri ning üksnes tavapärase hooldamise käigus ei ole vajalikku tulemust – I kaitsekategooria linnuliikide elupaikade kaitset – enam võimalik saavutada. Keskkonnaamet on selgitanud, et alasid, mille kohta on makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei kaasata kaitsekorralduskavas kavandatud hooldamisse (tl 117p, kd II). Seega ei ole asjakohased kaebaja väited seonduvalt Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga. 12.07.2016 toimunud paikvaatluse käigus märgiti ära ning näidati kaebajale, millises piirkonnas asuv konkreetne puittaimestik tuleb eemaldada (tl 90, kd I). Kaebaja ei ole varasemas menetluses väitnud, et ta ei nõustu ala suurusega, millele lisatingimused määrati. Kaebaja etteheited on läbivalt seondunud lisatingimuste sisulise õiguspärasusega. Kaebajal on endal võimalik valida, millisel viisil ta lisatingimuste täitmise saavutab. Tulenevalt esialgse õiguskaitse kohaldamisest tuleb vastustajal määrata halduskohtu otsuse jõustumise järel lisatingimuse täitmiseks uus tähtaeg. Lisatingimuste määramine ei takista kaebajal jätkuvalt poollooduslike koosluste alade üldist hooldamist.
17.Makstava toetuse suurus ega lisatingimuste täitmise kulude osakaal toetuse suurusest ei viita, et lisakohustus oleks ebaproportsionaalse suurusega ja ebamõistlikult kulukas võrreldes toetuse suurusega. Keskkonnaamet lähtub lisatingimuste määramisel määruse nr 38 § 8 lg-st 11 ning hindab lisatingimuste seadmise vajalikkust poolloodusliku ala hooldamise eesmärgi saavutamiseks. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus esitatakse PRIA-le (vt ka tl 8–15, kd I), kes määrab toetuse ja maksab selle välja. Keskkonnaametile esitatakse toetuse taotlus üksnes kinnitamiseks ning vajadusel võimalike lisatingimuste määramiseks. Makstavate toetuste suurused olid kaebajale teada ning tal oli võimalus valida erinevate toetuse liikide vahel. 11(12)
3-16-1716 Lisatingimusi ei ole määratud tervele hooldatavale poollooduslikule alale, vaid üksnes sellele alale, kus on kadakate ja mändide osakaal kõige suurem. Keskkonnaamet selgitas, et võimalikud täiendavad lisakohustused määratakse järgnevate kohustuseaastate jooksul. Seega on Keskkonnaamet pidanud silmas proportsionaalsuse põhimõtet ning kohustuste jaotamist mitme aasta peale, et mitte koormata kaebajat liigselt ühe aasta vältel. Lisakohustusega hõlmatud ala ei ole hooldatava ala kogupindala arvestades sedavõrd suur, et pidada lisakohustust ebaproportsionaalseks. Keskkonnaamet selgitas õigesti, et lisakohustuse proportsionaalsuse hindamisel saab arvestada kogu toetusega hõlmatud ala suurusega ja toetuse kogumaksumusega. Toetuse osa, mis on ette nähtud võsa ja kadakate eemaldamiseks (arvestuslikult 9,51 eurot hektari kohta), võtab arvesse keskmist ala hooldamiseks ja parendamiseks kuluvat tegevust ega saagi lähtuda eeldusest, et toetuse saaja kulud võsa ja kadakate eemaldamiseks on kõikjal, sõltumata alast ja kooslusest, ühesugused.
18.16.05.2016 otsuses on peaasjalikult viidatud üksnes poollooduslike koosluste hooldamiskavadele ning keskkonnaregistri andmetele linnuliikide kaitsekategooriate kohta (tl 78-78p, kd I). Samas on Keskkonnaamet täiendavalt selgitanud lisatingimuste määramisega seonduvaid asjaolusid 26.07.2016 vaideotsuses, mille lahendamise raames korraldati mh 12.07.2016 paikvaatlus. Lisaks on Keskkonnaamet jõudnud lisatingimuste määramisel kokkuvõtvalt õigele järeldusele, mistõttu ei anna ka võimalikud põhjendamispuudused alust 16.05.2016 otsuse tühistamiseks. Vaideotsuse eraldiseisvaks tühistamiseks ringkonnakohus alust ei näe.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. FIE XXX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Keskkonnaamet ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.