FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu kaebus Keskkonnaameti 16.05.2016 otsuse nr 7-11/16/6471 ja 26.07.2016 vaideotsuse nr 1-1/16/292 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu, volitatud esindaja Siim Vahtrus; Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada Keskkonnaameti 16.05.2016 otsus nr 7-11/16/6471 õigusvastaseks osas, milles Keskkonnaamet ei selgitanud välja asjas tähtust omavaid asjaolusid ning käsitles sel põhjusel poolloodusliku koosluse nr 43 052 154 624 aruniiduks olevat ala rannaniiduna.
2.Tühistamisnõuete osas jääb kaebus rahuldamata.
3.Mõista Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 772,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 10.04.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esitas Keskkonnaametile 12.05.2016 kinnitamiseks poolloodusliku koosluse (edaspidi PLK) hooldamise toetuse taotluse 2016. aastaks. Taotlus hõlmab muuhulgas PLK ala nr 43 052 154 624 ning 2016. aasta on viieaastase kohustuseperioodi teine aasta.
2.Keskkonnaameti 16.05.2016 otsusega nr 7-11/16/6471 (edaspidi 16.05.2016 otsus) otsustas Keskkonnaamet seada PLK koosluse nr 43 052 154 624 hooldamisele täiendavad lisatingimused ning nende kohaselt tuleb koosluselt 4,89 ha ulatuses eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakas, mänd ja juurevõsud.
2.1.16.05.2016 otsuses tugineb Keskkonnaamet asjaolule, et PLK nr 43 052 154 624, alal nr 1, asub rannaniit (Natura elupaiga kood 1630*) ning lisaks on kooslusel I kaitsekategooria linnuliigid tutkas, niidurüdi ja väike-laukhani, II kaitsekategooria linnuliik naaskelnokk ning III kaitsekategooria linnuliik punajalg-tilder. Kuna kooslusele kasvab teatud piirkondades peale noor mänd ja kadakas, siis tuleb alal teha töid koosluse seisundi parandamise eesmärgil. Puittaimestiku eemaldamine rannaniidult on ainus tõhus meede röövloomade rüüstete vähendamiseks ning see aitab kaasa kurvitsaliste pesitsemise õnnestumisele ja kaitsealuste liikide arvukuse tõusule.
3.15.06.2016 esitas FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu Keskkonnaametile vaide, mille lahendamise raames toimus 12.07.2016 paikvaatlus ning mis 26.07.2016 vaideotsusega nr 11/16/292 (edaspidi vaideotsus) jäeti rahuldamata.
3.1.Keskkonnaamet leidis vaideotsuses, et 16.05.2016 otsusega lisatingimuste seadmine on kooskõlas maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 38) § 8 lg-ga 11 ning lisatingimuse seadmine oli vajalik kooslusel esinevate kaitsealustele liikidele omase looduskeskkonna – rannaniidu – parendamise eesmärgiga. Koosluse seisundi hindamisel lähtutakse koosluste hoolduskavadest ning rannaniidu hoolduskavas on linnustiku seisukohalt rannaniidu hea seisund määratletud lagedana. Rannaniidule puittaimestiku eemaldamine ja sellega rannaniidu seisundi parandamine on ainus tõhus meede, et vältida röövloomade rüüsteid kaitsealustele kurvitsalistele (tutkas, niidurüdi, naaskelnokk ja punajalg-tilder) ja nende pesadele. Röövloomade varjepaikade (puutukkade ja põõsastike) vähendamine ja esinemisala veepiirist võimalikult kaugele viimine aitab kaasa kurvitsaliste pesitsemise õnnestumisele ja kaitealuste liikide arvukuse tõusule (vaideotsuse punktid 3.2–3.4).
3.2.Ehkki puittaimestiku eemaldamine toob endaga kaasa rahakulu, mis ühe hektari kohta võib olla suurem samal aastal saadavast toetusrahast, siis ei saa selles järeldada lisatingimuste ebaproportsionaalsust. Rannaniidult puittaimestiku eemaldamine tagab kooslusele omase ilme ja elustiku, mis omakorda tagab toetuse maksmiseks ettenähtud vahendite otstarbeka kasutamise. Keskkonnaamet ei nõua puittaimestiku eemaldamist kogu hooldatavalt alalt, vaid laikudena kokku 4,89 hektarilt. Arvestades PLK hooldamise kohustuseperioodi pikkust ja selle jooksul saadava toetuse kogusuurust (ca 93 427 eurot) ei ole lisatingimuste täitmiseks tehtavad kulutused saavutatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalsed (vaideotsuse punkt 3.5).
3.3.Keskkonnaamet ei ole puittaimestiku eemaldamisele seadnud piiranguid ning seda võib teha nii masinatega kui ka käsitsi. Asukohaskeemil on välja toodud hetkel kriitilisemad, s.o kõige enam kadaka ja juba ka männiga kinni kasvanud I kaitsekategooria liikide elupaiga osad. Hajusalt esineb puittaimestik kogu alal, kuid selle eemaldamise kohustuse kehtestamine ülepinnaliselt ja ühe kohustusaasta jooksul ei olnud proportsionaalne, mistõttu I kaitsekategooria liikide elupaigast väljajääva puittaimestiku eelmaldamine on vaid soovituslik. Vaidemenetluses on kaebajal ka puhastatavad alad ette näidatud (vaideotsuse punktid 4.1–4.5).
2(12)
4.FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu esitas 25.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16.05.2016 otsuse nr 7-11/16/6471 ja 26.07.2016 vaideotsuse nr 1-1/16/292 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht 16.05.2016 otsus on oluliste kaalutlusvigadega ning õigusvastane ja tuleb alljärgnevatel põhjustel tühistada.
5.1.Määruse nr 38 § 8 lg 11 annab Keskkonnaametile kaalutlusõiguse lisatingimuste seadmiseks, mille nõudeid on praegusel juhul rikutud ning see on viinud olukorrani, kus kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust on oluliselt riivatud. Ehkki vaideotsuses on Keskkonnaamet toonud välja täiendavaid põhjendusi, ei kõrvalda need 16.05.2016 otsuse sisulisi puudusi, mistõttu on vaideotsuse järeldused 16.05.2016 otsuse õiguspärasusest väärad.
5.2.16.05.2016 otsus tugineb faktiliselt ebaõigetele andmetele ning Keskkonnaamet ei ole otsuse tegemisel välja selgitanud ega arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Lisatingimuste kehtestamise eesmärgiks on PLK heas seisundis hoidmine või parandamine ning selleks peab olema selge alal esinev kooslus. 16.05.2016 otsuse tegemisel võttis Keskkonnaamet aluseks, et alal asub rannaniit. Samas vaidemenetluses möönis Keskkonnaamet, et alal asuvad kooslused on vaja üle inventeerida, kuna varasem elupaigatüüpide määratlus ei vasta tegelikkusele. Seejuures märkis Keskkonnaameti esindaja, et probleemist ollakse teadlikud ning elupaigatüüpide inventeerimine on viibinud Keskkonnaametist sõltuvatel põhjustel. Sellises olukorras ei saa rannaniidule sobilike lisatingimuste kehtestamine olla põhimõtteliselt õiguspärane, kuna rannaniidule sobilike hooldusmeetmete rakendamine teistes elupaigatüüpides ei pruugi olla mitte ainult kasutu, vaid halvimal juhul isegi kahjulik.
5.3.Ühestki õigusaktist ei tulene, et Keskkonnaamet peab lisatingimuste määramisel lähtuma vaid keskkonnaregistri andmetest ning seda eriti olukorras kus Keskkonnaamet on teadlik, et andmed ei vasta tõele. Sellises olukorras oleks Keskkonnaamet pidanud koguma lisateavet (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-42-02, punkt 17 ja nr 3-3-1-54-03, punkt 26) ning lisateabe kogumata jätmine on oluline kaalutlusviga ning sedavõrd oluline eksimus, et otsus tuleks juba ainuüksi seetõttu tühistada.
5.4.16.05.2016 otsus tugineb üksnes looduskaitselistele vajadustele, kuid sellest ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks lisatingimusi seades arvestanud ka isikule kaasnevate tagajärgedega. Keskkonnaamet ei ole kaebajale kaasnevaid tagajärgi üldse välja selgitanud. Ka see on oluline kaalutlusviga, mis tingib 16.05.2016 otsuse sisulise õigusvastasuse. Et Keskkonnaamet on pööranud kaebaja huvidele mõningat tähelepanu 26.07.2016 vaideotsuses, siis ei kõrvalda see esialgse otsuse õigusvastasust.
5.4.Määruse nr 38 § 5 lg-te 4 ja 5 alusel saab väita, et toetuse eesmärgiks ei ole alade seisundi hüppeline parandamine, vaid senise seisundi säilitamine ning sel põhjusel tekkis kaebajal ka ootus, et alal ei tule asuda ellu viima ulatuslikke taastamistöid. Sel põhjusel ei saa nõustuda ka
3(12)
Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt taotlust taotledes on isik andnud vaikimisi nõusoleku lisatingimuste määramiseks. Lisatingimuste seadmisega soovitud eesmärgi saavutamine oleks võimalik ka isikut vähem koormaval viisil (pärast alal leiduvate elupaigatüüpide inventeerimist kohustusi järk-järgult seades), mistõttu on 16.05.2016 otsus on ebaproportsionaalne, kuna PLK taastamine ei ole toetuse eesmärgiks ning selles ette nähtud meetmed ei ole hädavajalikud ning eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud. 16.05.2016 otsus tugineb 2011. aasta rannaniitude hoolduskavale, mis on aga üldine ning selle kohaselt tuleks rannaniidu lagedaks muutmine seada eesmärgiks, mitte saavutada see eesmärk esimesel võimalusel ja vahendeid valimata. Ka reguleerib vaidlusalust ala 2015. aastal kinnitatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mille kohaselt on ala taastamistöid plaanitud ellu viia 2018. aastal. Niidurüdi kaitse tegevuskava aga kaotas kehtivuse juba 2013. aastal. Seega on arusaamatu ning Keskkonnaamet ei ole ka põhjendanud, miks on tööde tegemine vajalik just käesoleval aastal ja selles mahus. Ka ei ole Keskkonnaamet selgitanud, mis ei ole võimalik lisatöid teha kaitsekorralduskavas ettenähtud taastamistööde raames, kuna kaitsekorralduskavas toodud kaartide kohaselt (lk-d 222, 223) on aladel taastamistööde tegemine ette nähtud. Keskkonnaamet väide, nagu oleks kaitsekorralduskava alusel tööde tegemine avalikest vahenditest ette nähtud vaid aladel, mille suhtes ei maksta poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, on meelevaldne. Samuti ei ole Keskkonnaamet välja toonud, et miks ei piisa toetuse eesmärkide täitmiseks üksnes ala karjatamisest.
5.6.Lisatingimuste seadmist ei väära ka Keskkonnaamet paljasõnalised väited, et tegemist on enim degradeerunud aladega, millelt taimestiku eemaldamist ei ole enam võimalik edasi lükata. Selleks, et oleks võimalik veenduda tööde vajalikkuses, peaks vastustaja selgelt välja tooma, millisel viisil ohustab puittaimestiku leidumine just neis konkreetsetes kohtades just konkreetsel ajaperioodil (tänasest kuni viieaastase kohustusperioodi lõpuni) kaitstavaid loodusväärtusi sedavõrd pöördumatult, et tulevikus ei ole nende seisundi edasine parendamine võimalik. Seda aga senini tehtud ei ole.
5.7.16.05.2016 otsus ei ole ka mõõdukas ning sellega kaasnev sekkumine kaebaja omandiõigusesse on liiga intensiivne, kuna nõuete täitmisega kaasnevad kulud on ebamõislikult suured ning kaebaja ei ole suuteline neid täitma saadava toetuse arvelt. Seega tuleks kaebajal lisatingimuste täitmiseks realiseerida endale kuuluvat vara, s.o loomi, keda kasutatakse vaidlusaluse ala hooldamiseks. Lisatingimuste täitmisega seonduvat tulu on ekspert hinnanud 200-300 eurot hektari koht, mis ületab oluliselt aastas makstavat toetusmäära. Seejuures ei saa nõustuda Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt tuleks arvestada kogu 5-aastast toetusperioodi, kuna Keskkonnaamet võib ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi ja/või täiendavaid lisanõudeid, mis toovad omakorda kaasa täiendavad kulutused.
6.Vastustaja seisukoht Kaebus on esitatud alusetult ning see tuleb alljärgnevatel põhjustel jätta rahuldamata. Korralduse tühistamise korral ei ole võimalik saavutada PLK hooldamise toetuse eesmärki ning parendada PLK seisundit. Arvestades hooldamise eest makstavat toetust, ei ole kaalutlusõiguse põhimõtetega vastuolus nõuda, et toetusest finantseeritav tegevus aitaks kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele, s.o riik saaks vastu selle, mille eest toetust maksab.
4(12)
6.1.16.05.2016 otsust on kaebaja vaidlustanud osas, milles puittaimestiku eemaldamise kohustus on määratud aruniidule. Rannaniidu osas ei ole kaebaja 16.05.2016 otsust vaidlustanud.
6.2.Määrus nr 38 § 8 lg 11 punkt 1 annab Keskkonnaametile kaalutlusõiguse seada PLK heas seisundis hoidmise või seisundi parandamise eesmärgil lisatingimusi. Seejuures on määruse nr 38 eelnõu seletuskirjas märgitud, et Keskkonnaametile vastava õiguse andmine on vajalik seoses toetuse eesmärgiga, milleks on maksta toetust alade kohta, kus tagatakse elupaiga hea seisnud või selle paranemine. Et toetuse eesmärgiks on muu hulgas PLK seisundi parandamine nähtub üheselt ka määruse § 8 lg-st 11. Keskkonnaamet jääb vaideotsuse punktides 3.4 ja 4.4 selgitatu juurde, mille kohaselt ei ole PLK hooldamise eesmärgiks elupaigatüüpide seisundi kui sellise tagamine, vaid hooldamise eesmärgiks on elupaigatüüpidele iseloomulikud ja/või alal esinevad liigid ning elupaigatüübi määratlus ei ole lisatingimuste seadmisel määrava tähtsusega.
6.3.16.05.2016 otsuse tegemisel võttis Keskkonnaamet aluseks keskkonnaregistri andmed, mille kohaselt on ala koguulatuses rannaniit. Tuleb nõustuda, et Keskkonnaregistri andmed PLK ala nr 43 052 154 624 kohta ei vastanud 16.05.2016 otsuse tegemise ajal tegelikkusele ning Keskkonnaamet kohustas puittaimestikku eemaldama ka aruniiduks olevalt alalt, kuid see ei too kaasa 16.05.2016 otsuse õigusvastasust, kuna sõltumata elupaigatüübist kattub lisatingimuste ala I kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi elupaigaga, kelle kõiki teadaolevaid elupaiku tuleb kaitsta (LKS § 48 lg 1). Sel põhjusel on põhjendatud ka aruniidu elupaigatüübile jääval niidurüdi elupaigal puittaimestiku täielik eemaldamine. Ka 16.05.2016 otsuses on puittaimestiku eemaldamise elulisust põhjendatud lindude seisukohast. Lisaks kinnitab puittaimestiku eemaldamise kohustust niidurüdi elupaigas keskkonnaministri 09.07.2010 käskkirjaga nr 982 kinnitatud „Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava 2009−2013”, millest tulenevalt eelistab niidurüdi väga madala taimestikuga avatud märga niitu ning milles hooldamata, võsastunud elupaika nähakse niidurüdi seisukohast kriitilise ohutegurina. Ehkki nõustuda tuleb, et niidurüdi tegevuskava oli koostatud aastateks 2009-2013, siis ei ole liigi kaitse tegevuskava näol tegemist dokumendiga, mille asjakohasus oleks ajalistelt piiratud, kuna tegemist on suunisdokumendiga, milles sisalduvad eesmärgid, juhised ja hinnangud on rakendusasutuse poolt kohaldatavad kuni eesmärkide täitmiseni või uute püstitamiseni. Kaebaja ei ole esile toonud, millised tegevuskavas toodud seisukohad niidurüdi elupaigale ei ole enam asjakohased.
6.4.16.05.2016 otsusega on puittaimestiku eemaldamise kohustus seatud aladele, mis jäävad lagedat ala eelistava niidurüdi elupaika ning mis on puittaimestikuga (kadaka ja männiga) täis kasvanud. Kuna hooldatav kooslus on osaliselt puittaimetsikuga täis kasvanud ning sel põhjusel on elupaik niidurüdile ebasobilik, siis ei ole võimalik puittaimestiku eemaldamisega viivitada. Seda ei muuda ka asjaolu, et osaliselt on lisatingimused seatud rannaniidu asemel aruniidule. Praegusel juhul ei kahjusta puittaimestiku eemaldamine aruniidult viimase seisukorda, kuna aruniidu hoolduskava kohaselt loetakse aruniit heas seisundis olevaks, kui puittaimestikuga kattuvus on 15% ringis. Hooldataval kooslusel on aga ortofotode kohaselt puittaimetiku kattuvus hinnanguliselt 60−70%, siis vastupidiselt kaebaja hirmule on puittaimestiku eemaldamine lisaks niidurüdile kasulik ka aruniidu hea seisundi seisukohast.
6.5.Lisatingimuste seadmine oli vajalik ja mõõdukas ning see on kooskõlas poolloodusliku
5(12)
koosluse hooldamise toetuse eesmärkidega. Nõustuda ei saa, et lisatingimuste täitmine toob kaasa PLK sisesundi hüppelise paranemise või et tegemist on ulatuslike taastamistöödega. PLK ala 43 052 154 624 kogusuurus on 124,57 hektarit ning lisatingimused on seatud vaid 4,89 hektari kohta. Kuna lisatingimused seati enim degradeerunuma alale, siis ei olnud lisatingimustega kehtestatud ulatuses puittaimestiku eemaldamisele teisi mõistlikke alternatiive (s.h ei olnud võimalik puittaimestiku eemaldamist edasi lükata). Lisatingimuste määramisel tuleb arvestada nii kohustuseperioodi pikkust kui ka asjaolu, et toetuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik tagada niidurüdi elupaika jääval alal lage ala.
6.6.Lisatingimuste seadmine ei saanud kaebajale tulla üllatuslikult ning kohustuste järkjärguline seadmine on isikut kõige vähem koormav abinõu. Keskkonnaamet selgitas vaideotsuse punktis 4.6, millistest (ettevõtlus)riskidest kaebajat on teavitatud ning ala ulatus ja suurus on määratud kaebaja enda soovide kohaselt. Sealjuures selgitati kaebajale ka võimalust jätta määruse nr 38 toetuse alt degradeerunud rannaniidu osad ning taotleda sinna taastamisega seotud toetusi, kuid kaebaja soovis taotlusi taotleda määruse nr 38 alusel. Alusetu on kaebaja etteheide, et Keskkonnaamet oleks pidanud juba 2015. aasta vaidemenetlusest järeldama, et kaebaja ei ole võimeline lisatingimusi täitma, mistõttu peaks tegema kaebajale lisatingimuste kehtestamisel järeleandmisi. Kui kaebaja ei soovi hooldatavat ala vastavalt Keskkonnaameti seatud tingimustele hooldada, siis on kaebajal võimalik kohustust määruse nr 38 § 15 alusel vähendada. Selliselt kaotab kaebaja õiguse saada toetust ala kohta, kus kaebaja ei ole elupaiga seisundi paranemist taganud. Seda kaebaja aga ei ole teinud. Samuti ei ole kaebaja kordagi selgitanud, millises mahus ning millisel ajal oleks puittaimestiku eemaldamine tema jaoks talutav lisatingimus. Selline kaebaja käitumine on mõistetav üksnes selliselt, et kaebaja soovib lükata lisakohustuste täitmise ajaliselt võimalikult kaugele, samal ajal omamata tõsiseltvõetavat kavatsust puittaimestikku kunagi koosluselt eemaldada.
6.7.Kaebaja etteheited Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskavale viidates ei ole asjakohased, kuna kaitsekorralduskavaga on hõlmatud rannaniidud, mis ei ole hooldusskeemis. Kuna vaidlusalune kooslus nr 43 052 154 624 on juba hooldatav, siis ei ole kaitsekorralduskavas planeeritud tähtaeg praegusel juhul asjakohane.
6.8.Määruse nr 38 kohaselt on toetuse ühikumäär hektari kohta 150 eurot, mis võib küll olla väiksem puittaimestiku eemaldamise eeldatavast kulust (200-300 eurot hektari kohta), kuid üksnes sellest ei saa järeldada lisatingimuse ebaproportsionaalsust. Kuna PLK hooldamise toetus ei taotleta kunagi korraga vaid ühe hektari kaupa ning seda ei ole teinud ka kaebaja, siis ei saa lisatingimuste mõõdukuse hindamisel mõistlikult jätta kaalumata kogusummat, mida taotlejale konkreetse koosluse hooldamiseks makstakse. Keskkonnaamet jääb vaideotsuse punktis 3.5. toodu juurde, mille kohaselt on PLK ala nr 43 052 154 642 suuruseks on 124,57 ha ning sellisel juhul on toetuse suuruseks 18 685 eurot aastas ning 93 427 eurot kohustuseperioodi kohta. ning isegi kui võtta aluseks kõrgeim hind 300 eurot hektari kohta kuluks lisatingimuste täitmiseks 2016. aastal 1 467 eurot. Võttes aluseks ka Keskkonnaameti ettepanekud lisatingimuste kehtestamise kohta aastatel 2017−2019, maksaks järgnevatel kohustuseaastatel sama hektarihinna puhul lisatingimuse täitmine 2017. a 3837 eurot (300*12,79), 2018. a 3693 eurot (300*12,31) ja 2019. a 3048 eurot (300*10,16). Seega kogu kohustuseperioodil on lisatingimuse täitmisega kaasnev kulu hinnanguliselt 12 045
6(12)
eurot. Kuivõrd kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid vältimatuid kulusid ja millises ulatuses kaebaja lisaks lisatingimuse täitmisele veel koosluse hooldamisega seoses kannab, jääb kaebuses esitatud väide, justkui ei oleks kaebaja võimeline lisatingimuse täitmisega kaasnevaid kulusid kandma saadava toetuse arvelt, ilmselgelt paljasõnaliseks. Lisaks on kaebaja 2016. aastal taotlenud hooldatavale alale ka ühtset pindalatoetust (kokku ca 225 ha-le), mis lisandub poolloodusliku koosluse hooldamise toetusele. Kuigi ühtsele pindalatoetusele ei ole kehtestatud fikseeritud määra, makstav toetus sõltub taotlejate arvust ja eelarvest, siis on keskmine määr olnud 100 eurot hektari kohta aastas.
6.9.Mis puudutab kaebaja väiteid, et lisatingimuste kehtestamine võib tuua kaasa negatiivsed tagajärjed nt loomakarja vähendamise näol, siis osaliselt on 16.05.2016 otsusega määratud lisatingimusala riigimaa (katastriüksus 36801:001:0703), mida kaebaja rendib riigivara volitatud valitsejalt Riigimetsa Majandamise Keskuselt. Kui kaebaja ei ole võimeline enda kanda võetud kohustusi täitma, on riigi huvides leida isik, kes poollooduslike koosluste hooldamisel seatud eesmärke saavutada aitab.
6.10.Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt oleks Keskkonnaameti pidanud juba 2015. aasta vaidemenetlusest järeldama, et kaebaja ei ole suuteline lisatingimust täitma ning lisatingimuse kehtestamise osas seetõttu justkui olulisi järeleandmisi tegema.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tuginedes menetlusosaliste seisukohtadele ja kohtumenetluses esitatud tõenditele, leiab kohus, et 16.05.2016 otsus on õigusvastane osas, milles Keskkonnaamet ei selgitanud välja asjas tähtust omavaid asjaolusid ning tugines väärale faktilisele asjaolule. Vaatamata otsuse formaalsele õigusvastasusele tuleb tühistamiskaebus kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 58 ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 3 lg 3 p-ga 1 jätta rahuldamata, kuna vastustaja on kohtumenetluses näidanud ära, et väärale faktilisele asjaolule tuginemine ei toonud kaasa ebaõiget otsustust ning seatud lisatingimuste õigusvastasust, mistõttu on ilmselge, et otsuse tühistamine ei tooks kaasa teistsugust otsustust ning kaebaja ei saavutaks oma eesmärki.
8.Võttes aluseks menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: − 16.05.2016 otsusega määratud lisatingimuste ala oli otsuse tegemise ajal inventeeritud rannaniiduna; − 16.05.2016 otsuse tegemise ajal oli Keskkonnaamet teadlik, et Keskkonnaregistri andmed ei pruugi olla tegeliku olukorraga vastavuses (kd I, lk 84 pöördel); − 16.05.2016 otsusega määratud lisatingimused on osaliselt seatud aruniiduks osutunud ala kohta (kd II, lk 13 pöördel, punkt 3.1.5. ja lk 20); − 16.05.2016 otsusega hõlmatud lisatingimuste alad jäävad koguulatuses I kaitsekategooria linnuliigi niidurüdi elupaigale.
9.Vastustaja leiab 18.11.2016 vastuses, et kaebaja on vaidlustanud 16.05.2016 otsust üksnes osas, milles puittaimestiku eemaldamise kohustus on määratud aruniidule. Kohus sellega ei nõustu, kuna kaebusest nähtub üheselt, et kaebaja peab lisatingimusi tervikuna õigusvastasteks. Seega kontrollib kohus 16.05.2016 otsuse õiguspärasust koguulatuses.
7(12)
10.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Määruse § 8 lg 11 sätestab, et poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil on Keskkonnaametil õigus seada ala hooldamiseks lisatingimusi. Seega oli Keskkonnaametil pädevus 16.05.2016 otsuse tegemiseks. Samuti ei saa olla vaidlust selle üle, et Keskkonnaameti seatud lisatingimus – poollooduslikult koosluselt tuleb eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakas, mänd ja juurevõsud – on kooskõlas määruse nr 38 § 11 lg 1 p-ga 1. Kokkuvõtvalt võiks menetlusosaliste vahel oleva vaidlusaluse küsimuse sõnastada selliselt, et menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, et kas 16.05.2016 otsus on proportsionaalne ja eesmärgipärane ning kas Keskkonnaamet selgitas välja korralduse andmiseks vajalikud ajaolud ning lähtus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti andmisel asjakohasest kaalutlustest ning arvestas kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning kas väärale faktilisele asjaolule tuginemine võis praegusel juhul tuua väära haldusakti andmise.
11.PLK hooldamise toetust reguleerib määrus nr 38. Kohus ei nõustu kaebajaga, mille kohaselt on toetuse eesmärgiks PLK seisundi säilitamine ülepinnalise hooldamise teel. Määruse nr 38 § 1 lg 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava)1 meetme 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” tegevuse liigi „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” raames antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise tingimused ning kord. Arengukava kohaselt on toetuse eesmärgiks parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit, spetsiifilisteks eesmärkideks parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti, sealjuures suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa, parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala ning säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. Lisaks nähtub arengukava lk 232, et taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku. Poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil on Keskkonnaametil õigus seada ala hooldamiseks lisatingimusi nagu puittaimestiku eemaldamine, ala üle hekseldamine ja seada kriteeriumid karjakopli suuruse kohta. Seega on ilmne, et toetuse eesmärgiks ei ole üksnes seisundi säilitamine, vaid toetus on suunatud ka seisundi (sh kooslusega seotud liikide seisundi) parandamisele. Seda järeldust kinnitab ka määruse nr 38 eelnõu seletuskiri (kd II, toimiku lk 21 pöördel) ning sellest on lähtunud ka Keskkonnaamet lisatingimusi seades. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda kaebajaga, et lisatingimuste seadmine oleks toetuse eesmärkidega vastuolus või läheks kaugemale toetuse eesmärkidest.
12.Kaebaja hinnangul on 16.05.2016 otsus õigusvastane juba ainuüksi sel põhjusel, et vastustaja oli juba aastast 2014 teadlik, et PLK alal 43 052 0154 624 asuvad kooslused on vaja üle inventeerida ning et alale määratud elupaigatüüp rannaniit ei vasta täiel määral
Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak2014-arengukava-2016-08-11.pdf (vt lk 205) 8(12)
tegelikkusele. Seevastu Keskkonnaamet on aga seisukohal, et kuna ala on Keskkonnaregistri andmete kohaselt rannaniit, siis pidi Keskkonnaamet nendest andmetest lähtuma. Praegusel juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et koosluse nr 43 052 154 624 alal 1 inventeeritud poollooduslikuks koosluseks oli märgitud elupaik koodiga 1630 (rannaniit) ning selliselt oli kaebaja hooldatav kooslus märgitud ka Keskkonnaregistris, mis on riigi põhiregister (keskkonnaregistri seadus (KeRS) § 2 lg 1). Ehkki nõustuda saab Keskkonnaametiga, et Keskkonnaregister on riigi põhiregister ning kohtupraktika on kinnitanud, et Keskkonnaamet saab keskkonnaregistris kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele tugineda (vt Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 otsus asjas 3-14-258, punkt 12), siis ei ole tegemist absoluutse õigusega ning see ei välista haldusorgani kohustust lähtuda haldusorganile teada olevatest tegelikest asjaoludest. Haldusorgan ei saa õigustada tegelike asjaolude eiramist õiguslikult siduvate registriandmetega. Keskkonnaamet on tunnistanud 15.07.2016 toimunud vaide ärakuulamise protokollis, et juba 2014. aastal käidi vaidlusalusel ala kooslust vaatamas ning leiti, et vajalik on ala ümberinventeerimine (kd I, lk 84 pöördel). Seega oli Keskkonnaametile 16.05.2016 otsust tehes teada, et Keskkonnaregistri andmed ei vasta tegelikkusele ning Keskkonnaamet oleks pidanud lisaks Keskkonnaregistri andmetele võtma aluseks ka muu informatsiooni, mis otsuse tegijale oli teada. Võttes aluseks Elle Roosaluste ekspertarvamuse (kd II, toimiku lk 19-20) siis nähtub sellest, et mitte koguulatuses ei ole PLK ala 43 052 154 624 käsitatav rannaniiduna ning osaliselt vastab ala aruniidu elupaigatüübile. Selle järeldusega on nõustunud ka Keskkonnaamet, kes möönab 18.11.2016 vastuses, et osaliselt on korraldusega kaebajat kohustatud eemaldama puittaimestiku ka aruniiduks osutunud alalt (vt kd II, toimiku lk 13 pöördel, punkt 3.5.1). Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et 16.05.2016 korralduse andmisel ei ole Keskkonnaamet välja selgitanud ega arvestanud kõiki talle teada olnud olulisi asjaolusid (st rikutud on HMS §-i 6), mistõttu tugineb korraldus osaliselt väärale faktilisele asjaolule. Sel põhjusel on 16.05.2016 otsus formaalselt õigusvastane osas, mis puudutab aruniiduks oleva ala osa käsitamist rannaniiduna. Samas ei ole tegemist siiski sellise minetusega, mis tooks kaasa ilmtingimata 16.05.2016 otsuse tühistamise (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1).
13.Haldusakti puhul omab tähendust selle resolutsioon ning selle põhjendused omavad iseseisvat õiguslikku tähendust üksnes seaduses sätestatud juhtudel (HMS § 60 lg 2, ls 3). Sisuliselt kujutavad haldusakti põhjendused endast selgitust, kuidas ning millise teabe alusel on haldusorgan haldusakti resolutsioonini jõudnud. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse väita, et uurimispõhimõtte täiendav kohaldamine või otsuses rannaniidu osaline käsitamine aruniiduna oleks otsuses toodud muid asjaolusid arvestades kaasa teistsuguse sisuga otsuse tegemise.
14.Ehkki Keskkonnaamet viitab 16.05.2016 otsuses rannaniidu hoolduskavale, siis ei ole lisatingimusi seatud mitte sel põhjusel, et PLK ala nr 43 052 154 624 on inventeeritud rannaniiduks. Lisatingimuste seadmist on Keskkonnaamet põhjendanud asjaoluga, et Keskkonnaregistri andmetel on alal inventeeritud I kaitsekategooria linnuliikidest tutkas, niidurüdi ja väike-laukhani, II kaitsekategooria linnuliikidest naaskelnokk ning III kaitsekategooria linnuliikidest punajalg-tilder ning koosluse seisundi parendamise eesmärgil on alalt vajalik 4,89 ha ulatuses eemaldada puittaimestik. Sama on selgitanud Keskkonnaamet ka vaideotsuse punktis 3.4 (kd I, lk 88 pöördel–89).
9(12)
Looduskaitseseaduse § 48 lg 1 kohustab imperatiivselt kaitsma kõiki I kaitsekategooria liigi elupaiku. Niidurüdi kuulub Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 “I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lg 2 punkti 131 kohaselt I kaitsekategooria liikide alla. Praegusel juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et lisatingimustega alad jäävad I kaitsekategooria linnuliigina niidurüdi elupaika, olles elupaiga sees või äärealal. Seejuures ei ole kaebaja kordagi väitnud, et lisatingimuste seadmine oleks õigusvastane alal esinevatele kaitsealustele liikidele viidates. Sel põhjusel nõustub kohus Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kaebaja hooldatavale alale ulatuva elupaigatüübi määratlus määrava tähendusega, kuivõrd Keskkonnaamet lähtus lisatingimuste seadmisel asjaolust, et I kaitsekategooria linnuliigi elupaik oleks tagatud.
15.Ehkki keskkonnaministri 09.07.2010 käskkirjaga nr 982 kinnitati niidurüdi (Calidris alpina schinzii) tegevuskava aastateks 2009-2013 (edaspidi tegevuskava) ning 16.05.2016 otsuse tegemise ajaks ei olnud uut liigikaitse tegevuskava kinnitatud, siis ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaametil puudub õigus tegevuskavas toodule tugineda. Kohus nõustub Keskkonnaametiga, et liigi kaitse tegevuskava on liigi säilimiseks ja selle soodsa seisundi tagamiseks või saavutamiseks vajalike tegevuste suuniste kogum ja rakendusplaan. Ei ole eluliselt usutav, et pärast aastat 2013 on niidurüdi nõuded enda elupaigale muutunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et 2015. aastal kehtima hakanud Käina lahe – Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskavas2 on negatiivsete mõjuteguritena märgitud muu hulgas roostiku vohamine, niitude kulustumine ja võsastumine ning kõrge röövloomade arvukus. Nende negatiivsete mõjutegurite leevendamiseks on välja pakutud lahendusteks kõigi puude (eriti mä ndide) ja põõsaste vä ljaraie ning lagedate rannaniitude taastamine ning rö ö vloomade varjepaikade (puutukkade, põõsastike) vä hendamine niitudel, lagedate niidualade taastamine. Seega ei ole keskkonnaameti seatud lisatingimused vastuolus niidurüdi elupaigale esitatavate nõuetega.
16.HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 sätestavad, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõutele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul on tõendatud, et ehkki Keskkonnaamet tugines korraldust andes väärale faktilisele asjaolule, kuid see ei ole endaga kaasa toonud õigusvastase haldusakti andmist ning üksnes sel põhjusel haldusakti tühistamine ei ole põhjendatud.
17.Kohus ei nõustu kaebajaga, et 16.05.2016 otsus on ebaproportsionaalne, sest nõuded on ebavajalikud või nende täitmisega seotud kulud ebamõistlikud. Määruse nr 38 § 7 punkti 1 kohaselt ei tohi taotleja kohustuseperioodi jooksul PLK-d kahjustada, seega peab olema kogu kohustuseperioodi jooksul tagatud, et säiliks PLK ilme ja liigikoosseis. Kaebaja ei ole vaielnud vastu Keskkonnaameti väitele, et 16.05.2016 korraldusega määratud lisatingimuste ala on enam degradeerunud, kuid kaebaja hinnangul oleks Keskkonnaamet pidanud arvestama kaitsekorralduskavas toodut, mille kohaselt tuleks eesmärgid saavutada alles aastaks 2018.
Kohus märgib, et asjaolu, et kaitsekorralduskavas on teatud eesmärkide ja tööde teostamise ajaks märgitud aasta 2018, ei anna alust järeldusteks, et Keskkonnaamet ei võiks kogu toetuse perioodi vältel nõuda määruse nr 38 alusel toetuse saajalt PLK heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil lisatööde teostamist. Arvestades PLK hooldamise toetuse eesmärki on ilmne, et kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb taotlejal endal tagada selline ala majandamine, et ala vastaks toetuse saamise tingimustele ning elupaiga seisund ei halveneks. Selle eesmärgi saavutamiseks on Keskkonnaametil ka õigus lisatingimusi seada ning taotleja peab olema valmis kogu kohustuseperioodi jooksul eemaldama alalt puittaimestikku, sealhulgas võsa, kadakat, mändi ja juurevõsu.
18.Kaebaja ei ole välja toonud, milline alternatiivne meede võiks olla samaväärne määruse nr 38 § 8 lg 11 punktis 1 tooduga ning aitaks tagada I kaitsekategooria linnuliigile sobiliku elupaiga. Üksnes karjatamine juba peale kasvanud mändi ja kadakat ei tõrju ning alal asuvale I kaitsekategooria linnuliigile sobilikku elupaikka ei taga. Keskkonnaamet on vaideotsuse punktis 4.4. selgitanud, et asukohaskeemil on välja toodud hetkel kõige enam kadaka ja juba ka männiga kinni kasvanud I kaitsekategooria liikide elupaiga osad, mistõttu saab asuda seisukohale, et Keskkonnaamet ei seadnud lisatingimusi meelevaldselt. Keskkonnaamet ei ole kaebajale seadnud lisatingimuste täitmiseks kohustuslikku viisi, mistõttu saab kaebaja ise valida mil viisil ta nõuded täidab. Ka nõuete täitmise tähtaeg (16.05.2016– 01.10.2016) ei ole ebamõistlik. Ehkki see ei ole praeguse vaidluse sisuks, siis esitas Keskkonnaamet kohtule kompromissläbirääkimiste raames arutatud tegevusplaani, millelt nähtub, et kaebaja peaks hooldatavalt alalt puittaimestiku eemaldama iga-aastaselt. Arvestades nii kaebaja kui ka Keskkonnaameti lisategevustega seotud arvutusi on ilmne, et Keskkonnaamet on iga-aastase kohustuste määramisel valinud isikule kõige vähem koormava abinõu. Lisaks on selliselt lisategevuste kavandamisel võimalik ka tagada nende reaalne elluviimine.
19.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kaebaja väited, et nõuete täitmisega seotud kulud on ebamõistlikult suured ning lisatingimuste täitmine toob kaasa kaebajale kuuluva vara realiseerimise, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja ei ole toonud välja, milliseid täiendavaid kulutusi tal ala hooldamisega seonduvalt tuleb kanda, mistõttu ei saa nõustuda kaebajaga, et lisatingimuste seadmine oleks rahaliselt ebamõistlikult koormav ning kaebaja õigusi ülemäära piirav. Kohus nõustub Keskkonnaametiga, et toetust taotledes pidi isik arvestama lisatingimuste seadmise võimalusega ning vaideotsuse punkti 4.6. kohaselt on kaebajale seda ka selgitatud. Võttes aluseks kaebuses toodud väited, mille kohaselt on lisatingimuste seadmise maksumus hektari kohta 200-300 eurot, siis jääb 16.05.2016 otsusega seatud lisatingimuste kulu vahemikku 978-1467 eurot. Kohus nõustub Keskkonnaametiga, et lisatingimuste mõõdukuse hindamisel tuleb arvesse võtta alale toetusena makstav kogusumma, mitte lähtuda pelgalt ühe hektari maksumusest, kuivõrd määruse eesmärgiks on poolloodusliku koosluse kui terviku hooldamine. Praegusel juhul on kaebaja taotlenud alale PLK hooldamise toetust, ala suuruseks on 124,57 ha, s.t alale makstava toetuse suurus määruse nr 38 kohaselt ühes aastas on 18 685,50 eurot. Lisatingimuste maksumus moodustab selles 5,23-7,85 protsenti. Kui arvestada sinna juurde täiendavalt veel ühtse pindala toetus, mille Keskkonnaamet 18.11.2016 vastuses välja tõi ning millele kaebaja vastu ei vaidle, siis ei ole välistatud olukord, kus ala eest makstvad
11(12)
toetused katavad koguulatuses tekkivad lisatööde kulud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalused lisatingimused on mõõdukad ning nende seadmisega kaasnev ettevõtlusvabaduse piirang on eesmärgipärane.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ehkki Keskkonnaamet tugines 16.05.2016 otsuse tegemisel osaliselt väärale faktilisele asjaolule, ei ole see lõppastmes kaasa toonud haldusakti resolutsiooni õigusvastasust. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tunnistab Keskkonnaameti 16.05.2016 otsuse õigusvastaseks osas, kus aruniiduks olev ala loeti rannaniiduks. Kaebaja 16.05.2016 otsuse tühistamise nõude jätab kohus rahuldamata.
21.Kaevatav vaideotsus ei saa eraldivõetuna kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Vaideotsuse tühistamine ilma vaide esemeks oleva haldusakti tühistamiseta saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui vaideotsus rikuks kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Nii see käesoleval juhul pole, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Menetluskulud
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalisel rahuldamisel jagab kohus menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg 2). Arvestades, et kohus jättis küll rahuldamata kaebaja taotlused 16.05.2016 otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks, tuleb menetluskulude jagamisel lähtuda asjaolust, et kohus tunnistas 16.05.2016 otsuse formaalselt õigusvastaseks, kuna selles oli osaliselt tuginetud ebaõigele faktilisele asjaolule ning see tõi kaasa kaebaja kohtusse pöördumise. Ebaõigele faktiväitele tuginemist ei kõrvaldanud vastustaja ka vaidemenetluses, ehkki seda vaidemenetluses mööndi ning on ilmne, et vastustaja tegevus põhjustas ka kaebaja kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et sellisel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt vastustaja kanda.
23.Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 1 515 eurot (riigilõivud summas 30 eurot ja õigusabikulud 1 485 eurot; kd II, lk 86) ning taotlusele on lisatud nõutavad dokumendid (kd II, lk 87-94).
24.Keskkonnaamet vaidles õigusabikulude hüvitamise taotlusele vastu (kd II, lk 98 pöördel). Keskkonnaameti hinnangul on osa kaebaja esindaja osutatud teenustest põhjendamatud ning nende vajalikkus küsitav.
25.Kohus ei nõustu Keskkonnaametiga, et kaebaja menetluskulud oleks põhjendamatud või nende vajalikkus küsitav. Kokku on kaebajale õigusabi osutatud ca 14 tundi, mida ei saa asja arvestades (sh toimunud kompromissläbirääkimisi) pidada ebamõistlikuks. Ehkki kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis tunnistab kohus 16.05.2016 otsuse osaliselt õigusvastaseks, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses ehk 742,50 eurot (1 485:2=742,50), millele lisandub kaebuselt ja halduskohtu 23.09.2016 määrusega rahuldatud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud kogusummas 30 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista menetluskuludena välja 772,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.