Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-15-2518 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2518 garaaži/kuuri püstitamiseks oleks vastav ehitusluba olnud vajalik ning seega võib tõepoolest garaaži/kuuri pidada omavoliliseks ehitiseks. Samas on see juurdeehitus lubatav ehitamise ajal kehtinud DP kohaselt ning vastab DP-le. PES § 70 lg 3 kohaselt oli omanikul õigus, mitte kohustus taotleda ehitisele kasutusluba. Kohalik omavalitsus lammutusettekirjutust ei teinud, lugedes seega 1991. a-l ehitatud hooneosa sobivaks. Kadaka pst 97 hoone oli 2007. a-ni kasutusel kauplusena ja omas kauplemisluba. 01.01.2003‒31.06.2015 kehtinud EhS § 72 lg 2 kohaselt enne PES jõustumist AÕSRS tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Kadaka pst 97 hoonet võis osas, mis oli ehitatud kuni 01.01.2003 kasutada vastavalt sellele ettenähtud kasutamise otstarbele uut kasutusluba taotlemata. 2002. a-l ehitatud garaaži/kuuri osas kehtib EhS § 28 lg-st 1 tulenev, mille kohaselt võib enne 2003. a 1. jaanuari ehitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes EhS-s sätestatust. Vastavalt kehtivale EhS-le tuleb üle 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga elamu teenindamiseks vajaliku hoone ehitamisel või laiendamisel üle 33% taotleda ehitusluba selle ehitamiseks ning kasutusluba selle kasutamiseks. Kaebaja on valmis taotlema garaažile/kuurile kasutusluba ning esitama vastustajale selleks kogu Kadaka pst 97 hoonestuse ülesmõõdistusprojekti, kuid ei nõustu ettekirjutuses nõutuga. Ettekirjutuse esimene alternatiiv tähendaks seda, et kaebaja peaks lammutama 3⁄4 kinnistule ehitatud hoonetest, mida ta on kasutanud aastakümneid elamu/kauplusena ja mis on koduks kolmele põlvkonnale. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kehtiv DP on ette näinud kogu tänase olemasoleva hoonestuse, sealjuures on ette nähtud 2001. a-ks olemas olnud ehitised seadustada. Teiseks on vastustaja aktsepteerinud ehitiste kasutamist vähemalt 25 a jooksul ning alles nüüd esitatakse lammutusettekirjutus. PES § 70 lg-s 3 sätestatud õiguse ‒ anda lammutusettekirjutus, kasutamata jätmine annab juba iseenesest tunnustust sellest, et vastustaja on heaks kiitnud 1991. a-l juurde- ja ümberehitatud hoone osa. Vastustaja ei ole hinnanud kahju, mida lammutamine kaebajale ja tema perekonnale, kes Kadaka pst 97 hoones elavad, kaasa tooks. Vastustaja ei ole tutvustanud kaebajale ettekirjutuse eelnõud ja selle kohta arvamust küsinud. Teine ettekirjutuses antud võimalus ei arvesta, et kinnistule kehtib DP ning kehtivast ega eelnevalt kehtinud EhS-st ei tulene kohustust taotleda projekteerimistingimusi. EhS § 26 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub DP koostamise kohustus. EhS § 27 lg 1 kohaselt on DP olemasolu korral põhjendatud anda ehitusloakohustusliku hoone koostamiseks projekteerimistingimusi vaid erijuhul. Amet ei ole põhjendanud, millised EhS § 27 lg 1 kohased alused esinevad ning mille alusel leiab amet, et kehtivast DP-st ei piisa ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste taotlemisel on risk, et vastustaja näeb ette vajaduse olemasolev ehitis suures mahus ümber ehitada ning seejärel on kaebaja olukorras, milles kehtivas DP-s lubatud ehitusmahtu on projekteerimistingimustega kitsendatud. Kaebaja on seoses ehitise auditi koostamisega tellinud ehitise ülesmõõdistuse ehk seadustamise projekti. Ülesmõõdistusjoonistelt nähtub, et kogu krundi ehitiste ehitisealune pind kokku on 472 m2 ja täisehitusprotsent krundil on 23%. Kehtiv DP näeb ette maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 514 m2 ning täisehitusprotsendiks krundil 25%. Seega jäävad olemasolevad hooned DP-ga määratud ehitusõiguse piiresse. Kehtiv DP ei näe ette hoonestusala selle mõiste tänases tähenduses, kuna planeeringu kehtestamisel kehtinud PES ei kasutanud mõistet „hoonestusala“. Vastavalt PES § 9 lg 2 p-le 5 määrati DP-ga ehitistevahelised kujad. Sellest võis tuletada, et hoonete paigutus krundil oli lubatud alal, mis ei jäänud kuja alla ning vajadusel võis DP-ga määrata ka olulisemaid arhitektuurinõudeid ehitistele, mille raames oleks olnud võimalik määrata ära ehitiste paigutus krundil. Antud juhul ei näe DP vastavaid arhitektuurinõudeid Kadaka pst 97 hoonetele ette. DP-s on vastavalt 3(13)

3-15-2518 PES § 9 lg 2 p-le 5 määratud kujad, mis PES § 9 lg 5 kohaselt tähendavad ehitiste lubatud väikseimat vahekaugust. Kujade määramise aluseks on eelkõige tuleohutusnormid. DP seletuskirja kohaselt on kokkuleppel naabritega võimalik abihoone ehitada krundi piirile ning eraldada hoone naaberkrundist tulemüüriga: „Hoonete vahelised lubatud vahekaugused sõltuvad tuleohutusseeskirjades (EPN 10.1) kirjeldatud hoonete tulepüsivusklassidest.“. Kuja minimaalne laius Õhtu tn 6 naabri hoonete ja kaebaja hoone vahel on DP-s märgitud 6 m, kuid arvestades seletuskirjas märgitut, on võimalik ka väiksem kuja juhul, kui abihoone ehitatakse piirile tulemüüriga. Kaebaja esitatud hoone mõõdistusprojekti andmetel on praegu looduses eksisteeriv vahemaa Õhtu tn 6 hoone ja Kadaka pst 97 hoone vahel 9,3 m. Seega on planeeringust tulenev kuja nõue täidetud. Kehtivas DP-s krundile märgitud ehituskeeluvöönd on õigustühine. Ehituskeeluvööndi määramise õigust PES-s sätestatud ei olnud. Kadaka pst 97 kinnistu ehitised on vastavuses kehtiva DP-ga ning vastustaja on ekslikult tuginenud EhS §-le 27, väites, et vajalik on hoonestusala tingimuste muutmine. EhS § 27 on kohaldatav kavandatavale ehitisele, mitte olemasoleva ehitise seadustamisele. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28 lg 1 kohaselt võib enne 2003. a 1. jaanuari ehitatud ehitisele anda kasutusloa või lugeda kasutamine teavitatuks, kui ehitustegevus on lõppenud. Ehitusloamenetlus on vajalik olukorras, kus ehitustegevus on pooleli (§ 28 lg 2), kuid antud juhul ei ole Kadaka pst 97 hoonetes ehitustegevus pooleli. EhSRS § 29 lg-t 4 ei ole võimalik kohaldada, sest Kadaka pst 97 kinnistu puhul on DP olemas ja hooned vastavad planeeringule. Ka 20.01.2017 valminud audit tõendab, et olemasolev hoonestus Kadaka pst 97 kinnistul vastab DP-le. Kujade mõõte ei ole DP-s konkreetselt fikseeritud, kuivõrd need sõltuvad hoonete tulepüsivusklassidest ning DP lubab ka minimaalset tulepüsivusklassi TP 3. Auditi lisaks on ehitisregistrisse esitatud „Ehitise tuleohutusalane audit“ lisadega (koostatud tuleohutusekspert Ardon Kaerma poolt). Auditi kohaselt on hoones tagatud piisav ohutus ja kõrvalkinnistul paikneva (Õhtu tn 6) ehitisega on tuleohutuskuja tagatud EI60 tuletõkkeseina abil. Seega vastab olemasolev kuja Kadaka pst 97 ja Õhtu tn 6 hoonete vahel nõuetele ning on vastavuses DP-s kuja kohta ettenähtule. Nõue kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga ehitusprojekt ei tulenenud 2001. a-l kehtinud seadustest ega täna kehtivatest seadustest. Planeeringut menetleti üldkorras, toimus avalik väljapanek. Ehitusloamenetluses naaberkinnisasja omaniku kaasamine oli ja on ka praegu hea haldustava. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et Kadaka pst 97 kasutusloamenetluses on vastustaja kohustatud kaasama Õhtu tn 6 kinnistu omaniku ning ära kuulama tema vastuväited Kadaka pst 97 hoonele. Kaebaja on esitanud ehitisregistri kaudu vastustajale kasutusloa taotluse 20.01.2017. Kaebaja on teinud kõik, et Kadaka pst 97 hoonet seadustada, kuid vastustaja keeldub kaebaja kasutusloa taotlust menetlemast ning olukorda sisuliselt hindamast. Kaebaja on vaidlustanud kasutusloa taotluse läbivaatamata jätmise kohustamiskaebusega haldusasjas nr 3-17-406. Kaebaja esindaja käis 06.03.2017 tutvumas TLPA arhiivis leiduva lähteülesande kaustaga ning leidis sealt ehituskrundi plaani (koostatud 1989. a-l), millel on märge „SKEEM APÜ JUURDE“ (skeem arhitektuurse projekteerimisülesande juurde). Seega oli Tallinna linna RSN Täitevkomitee arhitektuuribüroo 1989. a-l andnud Kadaka pst 97 juurdeehituste ehitamiseks projekteerimistingimused ja näinud ette võimaliku ehitise asukoha. Lubatud asukoht vastab täielikult 1991. a-l valmis ehitatud hoone asukohale. Kuigi antud projekteerimistingimused ei tähenda, et ehitis on ehitatud seaduslikult, tõendab leitud dokument, et kaebaja ei ole lähtunud hoone püstitamisel absoluutsest omavolist, vaid ametkondlikest juhistest.

4(13)

3-15-2518 Vastustaja on riikliku järelevalve menetluse algatamisel lähtunud Õhtu tn 6 omaniku KK alusetutest ja asjakohatutest süüdistustest, hindamata ehitise tegelikku mõju naaberkinnistule objektiivsete andmete alusel. Nagu ilmneb 07.02.2017 vastustaja menetlusdokumendile lisatud kirjavahetusest, häirib Õhtu tn 6 kinnistu omanikku KK hoopis Kadaka pst 79a aadressil asuv ebaseaduslik ehitis ning selle väidetav omanik hr Talimaa.

3-15-2518 tõendid näitavad, et pärast DP kehtestamist 2001. a-l on Kadaka pst 97 asuvat elamutärihoonet pidevalt laiendatud (edasi ehitatud). Kaebaja laiendustööd lõppesid ilmselt 2015. a kevadel. Kaebaja esitatud naaberkruntide valdajate 2000. a märtsis‒aprillis antud allkirjad ei väljenda naabrite nõusolekut kaebaja poolt DP kehtestamise järgselt ehitusprojekti ja ehitusloata tehtud laiendustele. Auditi aruande lisaks 3 oleva mõõdistusprojekti asendiplaanilt on näha, et garaaž on ehituskeelualas vastu Õhtu tn 6 asuvat kinnistut ning varikatus on ehituskeelualas vastu Hommiku tn 24 kinnistut – mõlema kinnistu omaniku nõusolekud puuduvad. Naabrid ei ole saanud detailplaneeringujärgsete laienduste osas mingil viisil kaasa rääkida ega omalt poolt hinnata ehituskeelualasse, s.o tuletõrjekujasse ehitamise ohutust enda kinnistul asuvatele hoonetele, kuna kaebaja on ehitanud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. Väide, nagu ei oleks 2001. a-l kehtinud seadus nõudnud ehitusprojekti kooskõlastamist naaberkinnistu omanikuga, on eksitav ja väär. PES § 54 p 3 kohaselt ei anta ehitusluba, kui projekteeritud ehitis kahjustab AÕS §-des 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet. PES § 35 lg 1 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt vastama kehtivatele normidele ja standarditele – seda ka tuletõrjekujade osas. Nii enne kui pärast 01.07.2015 jõustunud EhS kohaselt peab ehitatav ehitis vastama pädeva asutuse poolt heakskiidetud ehitusprojektile. Kuna muid kehtivaid ehitusprojekte peale 15.06.1933 kinnitatud ehitusprojekti ei ole, on ettekirjutuse 1. alternatiiv õigustatud. Ettekirjutuse täitmise 2. alternatiiv annab kaebajale võimaluse uue, praeguseks Kadaka pst 97 kujunenud ehituslikku olukorda arvestava ehitusprojekti kinnitamise taotlemiseks. Kaebajal on ettekirjutuse täitmise alternatiivide vahel vaba valik. Seega jääb arusaamatuks kaebaja väide, et tema õigusi riivatakse ebaproportsionaalselt. EhSRS § 29 lg 3 kohaselt peab pärast 2003. aasta 1. jaanuari ja enne EhSRS jõustumist ehitatud ehitis vastama EhS § 11 lg-s 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele. Kaebaja tellitud auditi 2001. a-l kehtestatud DP-ga Kadaka pst 97 kinnistule määratud kitsendused ja tingimused on esitatud valikuliselt – välja on jäänud DP kitsendused, mida kaebaja ebaseaduslik laiendustegevus on selgelt rikkunud. Auditi aruandes ei ole sõnagi ehituskeeluvööndist ja Kadaka pst 97 hoone vastavusest sellele ehituspiirangule, samuti ei ole hinnatud naabrite nõusoleku olemasolu ehituskeeluvööndisse ehitamiseks. Kuivõrd Kadaka pst 97 ebaseadusliku laiendamise ajal oli nõutav DP olemasolu ja kehtivale DP-le ebaseaduslik ehitustegevus ei vastanud, siis on vastustaja õigustatud asendama DP nõude projekteerimistingimuste nõudega, mis on lihtsam ja kiirem menetlus. Kaebaja seisukoht, nagu oleks seaduse kohaselt võimalik kasutusloaga kehtivat DP-d muuta või asendada, on ekslik. Kaebaja on oma kaebusele lisanud enda abikaasa põhjaliku vastustajale suunatud seletuskirja, millest ilmneb, et kaebaja oli teadlik elamu ehitusprojektita ehitamise ebaseaduslikkusest ja tagajärgedest. Seega tagati kaebajale nii ärakuulamisõigus kui ka selgitati ebaseadusliku ehitamise tagajärgi. Kaebaja 07.03.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud vastustaja arhiivist pärinevale joonisele (skeemile) on Kadaka pst 97 elamu kujutis kantud kujul, mida algsel joonisel ei ole ning see ei kujuta tegelikkuses olnud olukorda. Kuivõrd kaebaja oli 1997. a-l kinnitatud Kadaka pst, Hommiku tn ja Õhtu tn vahelise kvartaliosa DP tellijaks, siis ilmselt on lähteülesande lisamaterjalide hulka joonise/skeemi esitanud kaebaja ise. Joonis/skeem on vastustaja arhiivis olemas vaid koopia kujul. Vastustaja arhiivis hoitavas põhikaustas on sama joonis 29.03.1990 allkirjastatud arhitektuur-planeerimise ülesande lisa. Kui võrrelda 28.03.1990 arhitektuur-planeerimise ülesande lisaks olevat joonist ja kaebaja esitatud joonist, 6(13)

3-15-2518 siis on tegemist identsete joonistega. Erineb vaid Kadaka pst 97 asuva elamu kujutis. 1990. a-l allkirjastatud arhitektuur-planeerimise ülesande lisaks olev joonis kujutab Kadaka pst 97 asuvat hoonet väga väikesemahulisena ega meenuta praegust Kadaka pst 97 hoonet mitte kuidagi; 1997. a-l kinnitatud DP kaustas olev joonis kujutab Kadaka pst 97 hoonet sarnasena praegusele hoonele. Seega on algne 1989. a-st pärit joonis 1997. a-l kellegi poolt üle joonistatud.

3-15-2518 Kohus nõustub kaebajaga, et DP ei saanud ette näha nn hoonestusala selle mõiste tänases tähenduses, kuna planeeringu kehtestamisel kehtinud PES ei kasutanud mõistet „hoonestusala“ ja PES § 9 lg 2 p 5 kohaselt määrati DP-ga ehitistevahelised kujad. Kuja alla jäävale alale ei saanud ehitada, ent ka see nõue pole absoluutne. DP-ga võis määrata olulisemaid arhitektuurinõudeid ehitistele, mille raames oli võimalik määrata ära ehitiste paigutus krundil. DP arhitektuurinõudeid Kadaka pst 97 hoonetele ette ei näe ja lubatud oli ehitada ehitisi ehitisealuse pinnaga maksimaalselt 514 m2 kogu krundi alal, v.a kujas. DP seletuskirjas on nimetatud, et kokkuleppel naabrite vahel on võimalik abihoone ehitada krundi piirile ning eraldada hoone naaberkrundist tulemüüriga. Seega sõltuvad DP kohaselt hoonete vahelised lubatud vahekaugused tuleohutusseeskirjades (EPN 10.1) kirjeldatud hoonete tulepüsivusklassidest. Kuja minimaalne laius Õhtu tn 6 naabri hoonete ja kaebaja hoone vahel on märgitud 6 m ja ehitamine oli lubatav, kui rajatakse tulemüür. Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et hoone mõõdistusprojekti andmetel on looduses eksisteeriv vahemaa Õhtu tn 6 hoone ja Kadaka pst 97 hoone vahel 9,3 m. Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks nn ehituskeeluvöönd, mis kehtivas DP-s on krundile märgitud, õigustühine. Kujade esitamine DP-s oli lubatav ja sellisena mõisteti nn ehituskeeluvööndit. Antud juhul on tegemist juba eksisteeriva hoonega, millisel juhul EhS § 27 ei kohaldu. Vastavalt EhSRS § 28 lg-le 1 võib enne 2003. a 1. jaanuari ehitatud ehitisele anda kasutusloa või lugeda kasutamine teavitatuks, kui ehitustegevus on lõppenud. Ehitusloamenetlus on vajalik olukorras, kus ehitustegevus on pooleli (EhS § 28 lg 2), kuid antud olukorras leiab ka vastustaja, et Kadaka pst 97 hoonetes on ehitustegevus lõpule viidud. Ehitise seadustamisel on võimalik projekteerimistingimusi nõuda EhSRS § 29 lg-st 4 tuleneval juhul, kui ehitise ehitamise ajal oli nõutav DP olemasolu, kuid kui seda ei koostatud, siis võib kohalik omavalitsus asendada selle projekteerimistingimuste andmisega. Ettekirjutuses ei ole täpsustatud, miks on hädatarvilik projekteerimistingimuste väljastamine ja miks küsimust ei saanud lahendada auditi esitamise nõudega, kuivõrd ehitise kasutamiseks ja registreerimiseks tuleb teha kindlaks tema parameetrid ja ohutus. Ettekirjutus ei ole tagantjärgi kontrollitav, kuigi vastustaja viitas EhS § 26 lg 2 p 2 ja § 27 lg 4 alustele kohtumenetluse kestel (18.11.2015 menetlusdokumendis). Ettekirjutuses tugineti KorS § 28 lg-tele 1, 2 ja 3, EhS §-le 12, § 38 lg-le 2, § 19 lg 1 p-le 1 ja EhS § 130 lg 2 p-le 3. Juhul, kui vastustaja sooviks muuta haldusakti õiguslikku põhjendust, tuleks tal selleks haldusakti muuta. Kohus ei nõustu sellega, et tuleohutusnõuete rikkumist saaks tuletada juba sellest, et DP-s ettenähtud tulemüür puudub. Tulemüüri nõue esitati ajal, mil ehitised olid teistsugused ning puudus tuletõkkesein. See, et kaebaja eluhoone ja ehitise audit neid asjaolusid ei kajastanud, ei viita veel iseenesest auditi puudusele, kuivõrd koostatud on eraldi ehitise tuleohutuse audit, mis arvestab tuleohutuskuja nõuetega. Ohu olemasolu või selle puudumine on kindlaks tehtav auditi materjalide alusel, milles on juba arvestatud tuleohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse määrusega nr 54 ning EVS 812-7:2008 ja EVS 871:2012 nõuetega. Kui hoone kuulub TP3 tuleohutuse klassi ja tuleohutuskuja on tagatud EI60 tuletõkkeseina abil, siis on hoone vastavus kaasaja nõuetele kindlaks tehtav ka ilma projektita ja projekteerimistingimusi taotlemata. Kasutusloata ja seetõttu ka õigusvastaselt kasutusele võetud hooneosade tuleohutusnõudeid on järgitud, arvestades tegelikku olukorda ning ka hoone tervikuna vastab tuleohutuse nõuetele. Riigikohus leidis 31.01.2017 otsuses nr 3-3-1-69-16, et tuleohutuskujaks tuleb pidada tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalset ehitistevahelist kaugust (siseministri määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" v.r. § 2 p 12, nüüd planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 6). Määruse nr 315 § 19 lg-s 2 on sõnaselgelt sätestatud, et tuleohutuskuja võib

8(13)

3-15-2518 muude abinõude rakendamisel olla väiksem kui 8 m. Selliste abinõude piisavuse üle teeb järelevalvet Päästeamet (EhS v.r. § 62 lg 4). Kasutusloamenetluses on vastustaja kohustatud kaasama menetlusse ka Õhtu tn 6 kinnistu omaniku ning ära kuulama tema vastuväited. Haldusaktist ei selgu, miks ei saanud algatada kasutusloa menetlust, mille käigus on võimalik lahendada kõik küsimused, sealjuures vajadusel täiendava ehitamise, ümberehitamise või lammutamise vajadus, kui see peaks siiski ilmnema ehitise ohutuse tagamiseks või naabri ülekaaluka naabrusõiguse huvides. EhSRS §-d 28 ja 29 on EhS suhtes erinormid, mis sätestavad erisused EhS-s ettenähtud ehitusloa ja kasutusloa menetlusele. Kuigi kaebaja on juba 20.01.2017 esitanud ehitisregistri kaudu vastustajale kasutusloa taotluse, ei ole vastustaja seda läbi vaadanud ning oma senist seisukohta muutnud. Kaebaja suhtes tehtud ettekirjutus ei arvesta tegelikku olukorda ega ole proportsionaalne. Kuivõrd vastustaja ei ole asunud välja selgitama olulisi asjaolusid, mis on vajalikud EhSRS §-de 28 ja 29 rakendamise seisukohalt, siis on ettekirjutus puudulik ja eksitav. Kohtu hinnangul saanuks ettekirjutusega esitada kaebajale lahendused, mis järgivad EhSRS §-de 28 ja 29 loogikat. Kuigi vastavalt EhS § 33 lg 2 p-le 2 tuleb kasutusloa saamiseks esitada ehitusprojekt, saab kasutusloa väljastada, kui valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p 19). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(13)

3-15-2518 vastu Õhtu tn 6 asuvat kinnistut ning varikatus on ehituskeelualas vastu Hommiku tn 24 kinnistut – nende kinnistute omanike nõusolekud puuduvad. Vastavalt EhSRS § 29 lg-le 6 peab ehitise audit tuvastama ehitise vastavuse DP-le või projekteerimistingimustele. Kuivõrd ehitise mittevastavus 2001. a DP-le oli ilmne juba ettekirjutuse tegemise ajal – ehitatud oli ehituskeeluvööndisse, kuid selleks puudus piirinaabritega kokkulepe – jääb arusaamatuks, miks oleks vastustaja pidanud projekteerimistingimuste nõude asemel kohtu arvates nõudma auditit. Nõude esitamise eesmärgiks on anda kaebajale võimalus ebaseadusliku ehitise seadustamiseks, arvestades sealjuures piirinaabrite huve ja õigusi. Kohus ei ole sisuliselt kaalunud, milline menetlus oleks kõige efektiivsem piirinaabrite huvide ja õiguste kaitseks. Kuivõrd EhSRS § 29 lg-st 3 tulenevalt peab pärast 2003. a 1. jaanuari, kuid enne 1. juulit 2015 ehitatud ning EhSRS jõustumise ajal kasutusel olev ehitis vastama ehitise asukohaga seonduvatele kitsendustele ja planeeringutele ning Kadaka pst 97 asuv elamu/ärihoone sellele nõudele ei vasta, on ettekirjutuses ettenähtud projekteerimistingimuste taotlemise nõue õigustatud. EhSRS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav DP olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada DP EhS §-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Sealjuures rakendatakse avatud menetlust – seega saavad selles menetluses efektiivse võimaluse oma huve kaitsta naabrid. 2001. a DP kehtib muutumatuna edasi ning seda ei saa muuta auditi ega kasutusloaga. DP saab tulenevalt EhSRS § 29 lg-st 4 asendada projekteerimistingimustega. Teine ja koormavam võimalus on, et kehtestatakse uus DP. Vastustaja on halduskohtule selgitanud, et ka juhul, kui väidetavaid menetlus- ja vormivigu ei oleks olnud, sh ei oleks ekslikult viidatud ebaõigele alusele, oleks ettekirjutuse sisu jäänud samaks. Ettekirjutuse sisu ja nõuded vastavad EhSRS § 29 nõuetele ja eesmärkidele ning on kooskõlas asjas kogutud tõenditega.

3-15-2518 eelduseks EhSRS § 29 lg 8 alusel. Vastustaja ei ole viidanud õigusnormile, mis sätestaks, et projekteerimistingimusi andes on võimalik ilma auditi olemasoluta hinnata, kas ehitis on ohutu ning projekteerimistingimustes on võimalik seega selle kohta järeldusi teha. Kui muus osas hoone DP-le vastab ning vastuolu seisneb naabrite nõusolekus, siis jääb arusaamatuks, millega projekteerimistingimused oleks kaebajat vastuolu kõrvaldamisel aidanud. Vastustaja on viidanud EhSRS § 29 lg-le 4 ja sellele, et DP puudumisel on õigus nõuda projekteerimistingimusi, kuid antud juhul DP ei puudunud ning ettekirjutuses ei ole ka viidatud, et menetlus oleks läbi viidud EhSRS § 29 lg 4 alusel. Vastustaja tunnistab, et ettekirjutuses on ekslikult viidatud valele õiguslikule alusele ja et õige alus oleks olnud EhSRS § 29, alles apellatsioonkaebuses. Eelnevas menetluses on vastustaja väitnud, et ettekirjutus anti EhS § 26 lg 2 p 2 ja § 27 alusel. Kuigi kohtupraktika lubab vaidlustatud haldusakti põhjendusi kohtuvaidluse ajal täpsustada ja selgitada, ei tähenda see seda, et haldusorgan võib kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti õiguslikku alust korduvalt muuta ja täielikult puuduva motivatsiooni esitada alles kohtumenetluses. Kadaka pst 97 hoone seadustamine saab toimuda ainult läbi EhSRS §-des 28 ja 29 sätestatud menetluste. Kuna hoone ei ole vastuolus DP-ga, puudub vajadus DP-d täpsustavate projekteerimistingimuste taotlemiseks ning nende alusel ehitusprojekti koostamiseks. Naaberkinnistute omanike seisukohtade väljaselgitamine ja nende arvestamise võimalikkuse hindamine saab toimuda kasutusloa menetluses. Ainult DP või projekteerimistingimuste menetluses ei ole võimalik tagada naabrite ja muude puudutatud isikute piisav kaasamine.

KK, TT ja MM oma kirjalikke seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(13)

3-15-2518 taotlemise kõrval oleks linnal tulnud kaaluda hoopis ehitise seadustamist kasutusloa menetluse kaudu.

3-15-2518 privaatsuse rikkumine) ei riiva ülemääraselt kolmandate isikute (sh KKi) õigusi ega avalikku huvi, või on võimalik ette näha kõrvaltingimused, mis selliseid mõjutusi vähendavad või tasakaalustavad (n garaaži katusele ehitatud piirde mahavõtmine või hoopis kõrgemaks ehitamine), ei ole välistatud kasutusloa välja andmine (vt ka viidatud Riigikohtu lahendi p 19). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus linna seisukohaga, et kasutusloa andmine oleks igal juhul välistatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.