lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-716/20

Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-716/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KVTRS § 38 lg 3, 4Pensioni maksmise jätkamine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumiselHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineKVTRS § 17 lg 3Tegevteenistuse lepingu lõpetamine ja isiku tegevteenistusse võtmineKVTS § 206 lg 2HKMS § 108 lg 2Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-716/11Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja29.08.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-17-1300/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-716

Haldusasi

XX kaebus Kaitseväe 28. veebruari 2017. a teatise nr J1-8.2-4.7/17/9791-1 ja Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2017. a otsuse nr 04990 tühistamiseks, uue tegevteenistuspensioni teatise väljastamiseks ja pensionitaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ning saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2017. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX, volitatud esindaja adv Mihkel Gaver Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Piret Alamaa

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-716 osas, millega kaebus jäeti rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2017. a otsuse nr 04990 tühistamise, pensionitaotluse uueks läbivaatamiseks ja saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks kohustamise nõuetes.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2017. a otsus nr 04990. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama XX pensioniavalduse uuesti läbi ja määrata pension alates 28. veebruarist 2017. a eluaegselt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 38 lg 4 ja kaitseväeteenistuse seaduse § 206 alusel.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-51/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
KVTS § 38 lg 4
KVTS § 90
4.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja maksma XX-l seni saamata jäänud pension arvestusega, et juurde maksmisele kuulub tagasiulatuvalt määratava pensioni ja talle makstud pensioni vahe.
5.Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt XX kasuks välja menetluskulud 1393,20 eurot (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm eurot ja 20 senti).

3-17-716

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. aprillil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseväe juhataja pikendas 07.02.2012 käskkirjaga nr 92P ja 21.02.2013 käskkirjaga nr 129P kaitseväeteenistuse seaduse kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsiooni (KVTS v.r) alusel XX (sündinud XX.XX.XXXX) tegevteenistuse aega üle nimetatud seaduse järgselt 28.02.2012 täitunud piirvanuse. Kaitseväe peastaabi ülema 03.04.2013 käskkirjaga võeti XX alates 01.04.2013 teenistusse ja nimetati Kaitseväe peastaabi staabikaitseteenistuse korrapidamisgrupi ülema ametikohale kuni 28.02.2013. Kaitseväe peastaabi ülema 20.02.2014 käskkirjaga võeti XX alates 01.03.2014 teenistusse ja nimetati staabi- ja sidepataljoni staabikaitseteenistuse ülema ametikohale kuni 28.02.2017.
2.XX vabastati Kaitseväe 22.02.2017 käskkirjaga nr 51P tegevteenistusest seoses piirvanuse täitumisega ja arvati reservi.
3.Kaitseväe peastaap väljastas 28.02.2017 Sotsiaalkindlustusametile esitamiseks teatise nr J1-8.2-4.7/17/9791-1, mille kohaselt oli XX-l tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (KVTRS) § 38 lõikest 3 õigus tegevteenistuspensionile 30% suuruses osas. XX vabastati tegevteenistusest seoses piirvanuse täitumisega ning Kaitseväe tegevteenistusstaaži oli tal kokku 13 aastat, 11 kuud ja 5 päeva.
4.Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2017 otsusega nr 04990 tegevteenistuspension alates 28.02.2017 summas 510 eurot kuus.

määrati

XX-le

5.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe 28.02.2017 teatise nr J1-8.24.7/17/9791-1 ja Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2017 otsuse nr 04990 tühistamiseks, Kaitseväe kohustamiseks väljastama Sotsiaalkindlustusametile uus pensioniteatis ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks ja saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks. Kaebaja suhtes oleks pidanud kohaldama KVTRS § 38 lg-t 4, millest tulenevalt oleks tal õigus tegevteenistuspensionile 50% suuruses osas. Kaebaja hinnangul on lõiked 3 ja 4 üld- ja erinormi suhtes. Lõige 4 on oma sõnastuselt täpsem, sest seab rakendamiseks täiendavaid kriteeriume. Kaebaja vastab mõlemale täiendavale kriteeriumile. Pensioni küsimuse lahendamise ajal oli kaebaja tegevväelane, kelle teenistusaega oli kahel korral pikendatud vana seaduse alusel üle piirvanuse.

2(6)

3-17-716 Vaidlustatud haldusaktidega rikuti kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.

KVTS v.r § 227 alusel ei oleks kaebajal olnud 13-aastase staaži korral 50% määraga pensioni saamise õigust, sest kaebaja ei olnud sel ajal lepingulises tegevteenistuses. KVTRS § 38 lg 4 tuleb rakendada koosmõjus KVTRS § 17 lg-ga 3, mille kohaselt tegevväelane, kelle teenistusaega oli pikendatud KVTS v.r § 112 lõike 21 alusel, võeti tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni. KVTRS § 38 lg-t 4 rakendatakse nende isikute suhtes, kellel 01.04.2013 seisuga oli täitunud auastme piirvanus, kuid kes said tegevteenistuses uue seaduse alusel jätkata vaid seetõttu, et Kaitseväe juhataja oli nende teenistusaega pikendanud üle piirvanuse (KVTRS § 17 lg 3) ning pikenduse tähtaeg ei olnud kaitseväeteenistuse seaduse (jõustus 01.04.2013, KVTS) jõustumise ajaks saabunud. KVTRS § 38 lg-t 4 ei saa rakendada kõikide isikute suhtes, kellel kunagi on teenistusaega pikendatud. Uue seadusega leitnandi piirvanuse tõstmine seniselt 50 eluaastalt 55 eluaastale võimaldas XXl teenida täis minimaalne tegevteenistusstaaž 13 aastat pensioni määramiseks, kuid see muudatus ei andnud isikule õigust KVTRS § 38 lg-s 4 toodud soodsama pensioni määramise aluse rakendamiseks. Seda seisukohta toetavad nii Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2015 otsus asjas nr 3-13-1862 kui ka Tallinna Halduskohtu 13.02.2017 otsus asjas nr 3-16-2114. Seaduse teistsugust kohaldamist ei õigusta ühele isikule ebaõigesti suurema pensioni maksmine.

Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

KVTRS § 38 lg 4 oleks olnud kaebaja suhtes kohaldatav, kui kaebaja oleks pärast üle piirvanuse pikendamist teenistusest lahkunud ja tal oleks selleks ajaks olnud 13-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Kaebaja neile tingimustele ei vastanud.

8.Tallinna Halduskohtu 29.08.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. KVTRS § 38 lg 3 ls 1 näeb ette, et isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. a 1. jaanuari, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30% tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni 3% võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Lõike 4 kohaselt on tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Uue KVTS alusel saadi tegevteenistuses jätkata vaid seetõttu, et Kaitseväe juhataja oli vastavat teenistusaega üle piirvanuse pikendanud (KVTRS § 17 lg 3) ning vastav tähtaeg ei olnud KVTS jõustumise ajaks saabunud. Vastavalt KVTS § 90 p-le 3 oli leitnandi piirvanus 55. Sama piirvanus oli ka kapteni auastmes, kus kaebaja oli teenistusest vabastamise ajal. Kaebaja piirvanus täitus 28.02.2017. Alates 01.03.2014 ei olnud kaebaja tegevteenistuses mitte enam teenistusaja pikendamise tõttu, vaid seetõttu, et seda võimaldas alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTS redaktsioon. Kui kaebaja 3(6)

3-17-716 oleks 28.02.2014 tegevteenistusest lahkunud ja tal oleks olnud sel hetkel vähemalt 13 aastat kaitseväeteenistuse staaži, siis oleks saanud kohaldada tema suhtes KVTRS § 38 lg-t 4. Kaebajal sel ajal 13 aastast kaitseväeteenistuse staaži veel ei olnud. Tähtsust ei oma, et kaebaja teenistusaega on varem pikendatud. Halduskohus nõustus vastustajate seisukohtadega. Mõnele isikule õigusvastase soodustuse andmisest ei saa tuleneda õigus õigusvastase praktika jätkamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 29.08.2017 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja puhul on täidetud KVTRS § 38 lg 4 nõuded ja tal on õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud KVTRS-s sätestatut ja kohaldanud ebaõigesti KVTRS § 38 lg-t 3 sama paragrahvi lg 4 asemel. KVTRS § 38 lg 4 ei sea nõuet, et kaitseväelane peab olema teenistusaja pikendamise lõpus. Seletuskirjale ei saa omistada sellist tähtsust, et sellest saaks tuletada tingimusi, mida seaduses ei sisaldu. KVTS § 38 lg 4 on selge norm, mis ei vaja tõlgendamist; lähtuda tuleb õiguskindluse ja -selguse tagamiseks eelkõige sätte sõnastusest. Teleoloogiline tõlgendamine ei saa minna vastuollu seaduse tekstiga. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väiteid seoses õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebajal oli tekkinud õigus saada pensioni 50% määras tema palgataseme keskmisest määrast. Uue kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise ajaks oli apellandil täidetud 72% nõutavast 13-aastasest staažist, millest tulenevalt võis apellant eeldada, et tema puhul kohaldatakse samuti 50% määra.
10.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
11.Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seaduse seletuskirjas märgitakse: „Eelnõus sätestatakse, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTSi jõustumist säilivad seni kehtinud KVTSis sätestatud pensioni saamise alused.“ KVTRS eesmärk oli sätestada üleminekusätted, mitte laiendada erisätete alusel pensioni saavate isikute ringi. KVTRS § 38 lg 4 oli rakendatav nende isikute suhtes, kes olid sunnitud piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest lahkuma ja kellel oli selleks ajahetkeks välja teenitud vajalik minimaalne kaitseväeteenistuse staaž. Apellant piirvanuse pikendamise tähtaja saabumisel teenistusest ei lahkunud ning KVTRS § 38 lg 4 ei ole tema suhtes kohaldatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.KVTRS § 38 lg 4 sätestab: „Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.“

4(6)

3-17-716

13.Selle sätte tõlgendust selgitas Riigikohtu halduskolleegium 27.02.2018 otsuses haldusasjas nr 3-15-2526, kus leiti, et säte laieneb kõigile 01.04.2013 Kaitseväe tegevteenistuses olnud isikutele, kelle teenistusaega on KVTS v.r kehtivuse ajal pikendatud üle piirvanuse. Silmas ei ole peetud vaid neid isikuid, kes vabastati tegevteenistusest kohe pärast teenistusaja pikendamise lõppemist (vt viidatud otsuse p-d 11–29). Seletuskirjas esitatud põhjendus erineva kohtlemise õigustamiseks ei ole õige ega asjakohane. Pole ühtki mõistlikku põhjendust sellele, et samasuguse staaži ja vanusega isikute pensioni suurus erineb ainuüksi seepärast, et ühtedel oli enne seaduse jõustumist teenistusaega üle piirvanuse pikendatud varasemal, teisel aga samal auastmel, millel nad teenisid seaduse jõustumise hetkel. Puudub põhjus, miks peaks KVTRS § 38 lg-s 4 sätestatud suuremast pensionist jääma ilma isik, kelle teenistusaega üle piirvanuse oli pikendatud, kuid kelle auastet tõsteti enne kehtiva seaduse jõustumist. Eelduslikult tõstetakse auastet hea teenistuse eest või kõrgemale ametikohale viimise korral, mis samuti nähtavasti eeldab head teenistust. Teenistusaastate eest automaatset auastmes ülendamist seadus ette ei näe. Samuti tõstetakse auastet ilma isikult selleks nõusolekut küsimata. Kaebuse rahuldamata jätmine tähendaks lubamatu ebavõrdse kohtlemise õigustamist.
14.Kaebaja ei ole Kaitseväe 28.02.2017 teatisega nõus vaid osas, milles selle andmisel on lähtutud sellest, et kaebajal on õigus tegevteenistuspensionile KVTRS § 38 lg 3 alusel. Kaebaja soovib, et teatises oleks märgitud tema õigus pensionile KVTRS § 38 lg 4 alusel. Nagu viidatud 27.02.2018 otsuses, tuleb ka praeguses asjas jätta kaebus selle nõude osas rahuldamata. Seadus ei sätesta, et Sotsiaalkindlustusamet on tegevteenistuspensioni määramisel seotud pensioni määramise õigusliku alusega, mis on märgitud kaitseväe teatises. Pensioni määramise õiguslikust alusest sõltub ka pensioni arvutamine. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 järgi määrab pensioni ja seega ka otsustab pensioni määramise õigusliku aluse üle Sotsiaalkindlustusamet. Seega ei riku Kaitseväe teatises ebaõigesti märgitud pensioni määramise õiguslik alus kaebaja õigusi. Ka ei ole alust arvata, et Sotsiaalkindlustusamet lähtub uue otsuse tegemisel vaidlustatud teatisest.
15.Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2017 otsus tuleb tühistada ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi. Kaebajale tuleb määrata pension KVTRS § 38 lg 4 ja KVTS § 206 alusel. Pension on arvutatud KVTS § 206 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab, et pensioni arvutamise aluseks on isiku ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis tema tegevteenistusest vabastamisel. See oli Kaitseväe teatise ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt 1700 eurot. Kaebajale tuleb määrata pension eluaegselt summas 850 eurot. Pension tuleb määrata alates 28.02.2017 ning tagasiulatuvalt saamata jäänud osas välja maksta. Kuna ringkonnakohtul puuduvad andmed, millise aja eest on kohtuotsuse jõustumise ajaks kaebajal pension saamata jäänud või millises summas pension kohtuotsuse tegemise ajaks välja makstud, tuleb Sotsiaalkindlustusametil see summa ise kindlaks teha. Igakuiselt on see summa 850–510=340 eurot.
16.Vastustajate võimalikud menetluskulud tuleb jätta HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda. Kaebaja menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista. Kuna kaebuse nõue Kaitseväe vastu jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine Kaitseväelt. Arvestades, et kaebaja saavutab kohtuotsusega kaebuse eesmärgi, tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista kaebaja menetluskulud 90% ulatuses põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.
17.Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 990 eurot. Esindajatasu hulka on arvatud ka menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit (60 eurot).

5(6)

3-17-716 Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega ei ole põhjust pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saab vastustajalt välja mõista, sest sellist avaldust ja nimekirja saab koostada ka ilma õigusteadmisi omamata, seega kaebaja ise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.11.2014 otsus asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Muus osas on esindajatasu põhjendatud ja vajalik.

18.Apellant tasus apellatsioonimenetluses esindajatasu 498+120=618 eurot ja tasus riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus selgitas 02.10.2017 määruses, et kaebus ja apellatsioonkaebus on riigilõivuvabad. Esindajatasu ei ole põhjust pidada ülemääraseks.
19.Sotsiaalkindlustusametilt tuleb seetõttu välja mõista kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes summas 1393,20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja