Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viru Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 03.12.2013 Viru Vanglale taotluse, mille kohaselt soovis, et talle võimaldataks lühiajalisel kokkusaamisel 05.12.2013 ning edaspidi oma abikaasaga kohtuda ühes ruumis ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita (I kd, tl 44).
2.Viru Vangla jättis 13.12.2013 R. Kalda taotluse rahuldamata ning märkis selgituseks, et ehituslikult on Viru Vangla lühiajaliste kokkusaamiste ruumidesse paigaldatud eraldi klaas ja suhtlemine toimub läbi sisetelefoni (I kd, tl 47).
3.R. Kalda esitas 27.12.2013 vaide, mille Viru Vangla rahuldas 20.01.2014. a vaideotsusega nr 6-12/319-2 osaliselt, tunnistades vaidlustatud otsuse kehtetuks ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
4.Viru Vangla jättis 05.02.2014. a otsusega nr 6-10/41435-3 R. Kalda 03.12.2013. a taotluse uuesti rahuldamata (I kd, tl 47p). Viru Vangla vaideotsusega jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.
5.Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a otsusega (I kd, tl 48-49p) haldusasjas nr 3-14-50429 tühistati Viru Vangla 05.02.2014. a otsus ja kohustati vanglat R. Kalda 03.12.2013. a taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus jõustus 28.07.2014.
6.Viru Vangla jättis 28.08.2014. a otsusega nr 6-10/41435-4 kaebaja 03.12.2013. a taotluse justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata (I kd, tl 50-50p). Otsuses selgitati, et Viru Vanglas on üldise julgeoleku tagamiseks kohandatud lühiajaliseks kokkusaamiseks ruumid, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad ruumi paigaldatud telefoni teel. See piirang peaks kaitsma võimalike julgeolekuohtude eest nii kinnipeetavat kui ka kokkusaajat. Kui lühiajaline kohtumine toimuks vaheseinata, tuleks kõik kokkusaajad läbi otsida. See riivaks sügavalt isiku õigusi ning oleks aja- ja töömahukas. Peale selle tuleks iga lühiajalise kohtumise üle teostada pidevat järelevalvet. Vaheseina kasutamine võimaldab kokkusaajatele suuremat privaatsust, sest vanglaametnik ei jälgi kokkusaamist samas ruumis.
7.R. Kalda esitas 17.09.2014 (I kd, tl 15-18p) Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis 17.10.2014. a vaideotsusega nr 6-12/218-2 (I kd, tl 19-21) rahuldamata (I kd, tl 19-21).
8.R. Kalda esitas 20.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 ja teha ettekirjutus tema 03.12.2013. a taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja märkis, et ta jääb kõigi oma vaides ning haldusasjas nr 3-14-50429 esitatud seisukohtade juurde ja palus kohtul nendega arvestada. Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega ja õigusvastane. Haldusaktis puuduvad põhjendused, miks just kaebaja ja tema abikaasa vahel tuleb lühiajalistel kokkusaamistel kasutada klaasist vaheseina ja suhtlemine peab toimuma sisetelefoni vahendusel. Kaebaja arvates riivab vaidlustatud haldusakt intensiivselt tema põhiõigust era- ja perekonnaelule. Haldusorgan ei ole tegelikult kaalutlusõigust teostanud, sest Viru Vanglal puudub klaasist vaheseinata kokkusaamiste ruum. Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a otsuse kohaselt asjas nr 3-14-50429 peab piirangu kohaldamisel lähtuma kokkusaajatega seonduvatest julgeolekuriskidest. Viru Vangla ei ole vaidlustatud haldusaktis viidanud kaebaja ja tema abikaasaga seonduvatele riskidele. Viited vangla üldisele julgeolekule ei ole kaebaja arvates tema ja ta abikaasa kokkusaamisel piirangute kohaldamise piisavaks aluseks.
9.Tartu Halduskohus jättis 20.05.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.12.2015. a otsusega R. Kalda apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu 20.05.2015. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli halduskohus rikkunud oluliselt
kohtumenetluse normi, sest kohtuotsuse põhjendavas osas puudusid kohtu põhjendused. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul teha kindlaks, kas tühistamis- ja kohustamisnõue on käesolevas asjas kaebaja jaoks võimalikud ja tõhusad vahendid kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kui kaebusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav, on kohtul uurimispõhimõttest tulenev kohustus juhtida kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuli vanglal hinnata lühiajalise kokkusaamise taotlust iga konkreetse kokkusaamise osas eraldi, mistõttu ei saanud 03.12.2013. a taotluses märgitud „ja edaspidi“ kohustada vanglat võtma selle taotluse lahendamisel seisukohta ka tulevikus esitatavate taotluste kohta.
11.Tartu Halduskohus andis 25.02.2016. a määrusega kaebajale võimaluse nõuet täpsustada või muuta (või kaebusest loobuda).
12.Kaebaja esitas 07.03.2016 halduskohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks ning palus tuvastada Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastasus. Taotluse kohaselt on põhjendatud huviks preventiivne eesmärk (hoida edaspidi ära sarnane tegevus vangla poolt), hilisema kahju hüvitamiskaebuse esitamise soov ning menetluskulude väljamõistmine vanglalt.
13.Tartu Halduskohus tegi 13.04.2016. a otsusega kindlaks Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastasuse. Halduskohtu otsuse kohaselt võib tuvastamiskaebuse rahuldamine anda kaebajale selge eelise ja sunnib vastustajat viima oma halduspraktika kooskõlla põhiseaduse §-dega 10, 14 ja 26, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 ja seda toetatavate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Halduskohus leidis, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soov ei ole kohane ja ei saa anda alust tuvastamiskaebuse rahuldamiseks, sest on vähetõenäoline, et lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isikutega suhtlemisele piirangute seadmine ilma neid piisavalt põhjendamata saaks tekitada hüvitamisele kuuluvat kahju. Halduskohtu otsuse kohaselt on lühiajalise kohtumise osaliste eraldamises seisnev piirang ette nähtud julgeolekukaalutlustel. Seega saab ja peab piirangu kohaldamisel lähtuma kokkusaajatega seonduvatest julgeolekuriskidest. Vastustaja on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud üksnes vangla ehituslikule eripärale, mis ei võimalda kaebaja poolt soovitud tingimustega kokkusaamist. Halduskohus leidis, et otsuses puuduvad otsuse kontrollimist võimaldavad konkreetsed asjaolud ja kaalutlused, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga, mis ei võimalda keeldumise õiguspärasust kontrollida.
14.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.12.2016. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu 13.04.2016. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on halduskohus rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus ei teinud määrust, millega ta oleks selgesõnaliselt aktsepteerinud kaebuse muutmist. Samuti ei nähtu, et halduskohus oleks analüüsinud kaebuse muutmise otstarbekust või kaebuse muudetud kujul esitamise lubatavust. Ringkonnakohus nõustus vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et selles kohtuasjas ei anna preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamise õigust, sest VSKE § 31 lg 2 on vaidlustatud otsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Alates 01.01.2015 kehtiv VSKE § 31 lg 2 ei võimalda vanglal kinnipeetavat ja kokkusaajat klaasist vaheseinaga eraldamata jätta. Küll aga pidas ringkonnakohus antud asjas tuvastamiskaebust lubatavaks hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil, sest Riigikohus on sarnase sisuga kohtuasjades nr 3-3-1-12-14 ja 3-3-1-40-14 lugenud tuvastamiskaebuse hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise ajendil lubatavaks. Samuti nõustus ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud
seisukohaga, et kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt lähtus halduskohus vangla otsuse õiguspärasuse hindamisel mitte käesoleva vaidluse esemeks oleva 28.08.2014. a otsuse põhjendustest, vaid Viru Vangla 05.02.2014. a otsuse põhjendustest. Asjaolu, et halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 157 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust, annab aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
15.Tartu Halduskohus lubas 06.03.2017. a määrusega kaebuse muutmise ning võttis kaebuse menetlusse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil.
16.Tartu Halduskohus rahuldas 24.04.2017. a otsusega kaebuse ning tunnistas Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastaseks. Halduskohus asus seisukohale, et kohtuasja nr 3-3-1-40-14 p-s 16 antud Riigikohtu juhiste kohaselt oleks vangla administratsioonile VSKE §-ga 31 antud diskretsiooni kasutamisel olnud õiguspärane hinnata eelkõige konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski määratlemisel saab arvestada muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kinnipeetavaga kohtuvast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid. Halduskohus asus seisukohale, et Viru Vangla 28.08.2014. a otsus nr 6-10/41435-4 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest ei nähtu asjakohased kaalutlused, sest tulenevalt vaidlustatud otsuse riivest perekonnapõhiõigustele (põhiseaduse § 16) ei ole üldine julgeolekuoht piisav põhjendus keelduva otsuse tegemiseks ilma konkreetsest kokkusaamisest ja kokkusaajatest tuleneva ohu hindamiseta. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja ja tema abikaasa kokkusaamisega kaasnevat ohuriski, ei ole tuginenud seejuures kaebaja isikule, võtnud arvesse tema eelnevat käitumist ega ohte kaebaja enese suhtes. Vaidlustatud otsuse kaalutlused on üldised ning kinnipeetava ja temaga kohtuda sooviva isikuga seostamata. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsuse kaalutlused nõuetele mittevastavad. Seetõttu on otsus vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 3 sätestatud vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus asus seisukohale, et praegustel asjaoludel ei ole võimalik asuda kahtlusteta seisukohale, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluse ajal uusi kaalutlusi, ehkki nõuded kohase kaalutlusotsuse tegemiseks pidid olema vastustajale teada hiljemalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-40-14 jõustumisel 30.01.2015. Riigikohus leidis nimetatud kohtuasja p-des 16 ja 17, et puudused kaalutluste kajastamisel ei viinud sisuliselt valele otsustusele, sest asjaoludest tulenevalt oli vangla kaalutlusruum taotluse lahendamisel olulisel määral vähenenud. Riigikohus võttis seejuures arvesse, et sama kaebaja on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, kannab eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas ning kokkusaaja isik ei vastanud esindaja nõuetele. Halduskohus asus seisukohale, et praeguses kohtuasjas ei ole kohtul võimalik lähtuda samadest kaalutlustest, sest kohtuasjade asjaolud ja kaalul olevad õigused on erinevad. Samuti puuduvad praeguses asjas andmed kaebaja abikaasast tuleneva ohu hindamiseks. Halduskohus rõhutas, et vaidlustatud otsuse õigusvastasus on eelkõige formaalne, kuid põhjendamiskohustuse rikkumine võis viia sisuliselt valele otsustusele. Kohtul puudus
asjakohaste kaalutluste ja asjaolude vastustaja poolt välja toomata jätmise tõttu võimalus teistsugusele seisukohale asumiseks. Haldusakti põhjendamiskohustuse täitmise korral ja kaalutlusreeglite järgimisel ei ole välistatud taotluse rahuldamata jätmise sisuline õiguspärasus, kui kohased kaalutlused on haldusaktis selgelt välja toodud ja jälgitavad. Käesoleval juhul vaidlustatud otsusest ega vangla muudest põhjendustest nõuetekohast kaalumist ei nähtu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.Viru Vangla esitas 24.05.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsuse tühistada ja jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuse esitamise ajaks olid asjaolud sedavõrd muutunud, et kahjunõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus ei ole lubatav. Kuigi vaidlustatud otsus tehti 28.08.2014, olid otsuse põhjendused suunatud küsimusele, miks ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist oma abikaasaga ilma klaasist vaheseinata 05.12.2013 toimunud kokkusaamisel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõue esitada kolme aasta jooksul alates kahju tekkimisest teadasaamisest. Nähtuvalt kohtuasja nr 3-17-529 materjalidest sai kaebaja oma tekkinud või väidetavast kahjust enda kinnitusel teada koheselt, st 05.12.2013, ning selles asjas ei saanud vangla otsus mõjutada kahjunõude esitamise tähtaja kulgemist. Viidatud kohtuasjas tagastati kaebaja kahjunõue kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (kaebaja esitas vanglale kahjunõude tähtaega rikkudes). Apellatsioonkaebuse esitamise ajal toimus nimetatud kohtuasjas määruskaebusmenetlus. Käesolev kohtuasi ei saa kuidagi parandada kaebaja õiguspositsiooni ega aidata teda kahjunõude menetluses. Seepärast tuleks kohtuasja menetlus kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu lõpetada. Halduskohtu otsuse sisulise osa osas on vastustaja seisukohal, et kohtuotsuse põhjendused ei ole selged ja jälgitavad, mistõttu on rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning VSKE § 31 lg-t 2 on valesti kohaldatud. Otsuse põhjendustest ei ilmne üheselt, millist vangla haldusakti halduskohus hindas, sest halduskohtu otsuse p 20 kokkuvõtvas lauses leidis kohus, et vangla 28.09.2012. a otsus nr 6-10/35880-1 on formaalselt õigusvastane. Nimetatud otsus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samuti ei nõustu vastustaja halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsusest ja muudest vastustaja põhjendustest ei nähtu asjaolude nõuetekohast kaalumist. Üldine oht vangla julgeolekule on asjakohane kaalutlus ning seda vaidlustatud otsuses ka käsitleti. Lisaks kaaluti vaideotsuses, miks on vangla üldine julgeolek otsuse aluseks olnud kokkusaamisel kaalukam kaitstav hüve kui kaebaja õigus saada lühiajalisel kokkusaamisel kokku oma lähedasega ilma klaasist vaheseinata ning mil viisil on võimalik sellist ebamugavust kompenseerida.
18.Kaebaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ta loeb tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks soovi saada tagasi kantud kohtukulud summas 30 eurot ning esitada hüvitamiskaebus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
vaidlustatud otsus on kaalutlusvea tõttu õigusvastane. Ringkonnakohus muudab aga halduskohtu otsuse põhjendusi vaidlustatud haldusakti formaalset õigusvastasust puudutavas osas.
20.Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et tuvastamiskaebus ei ole kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu enam lubatav, sest kaebaja ei saa edaspidi 05.12.2013 toimunud kokkusaamisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet tähtaja möödumise tõttu esitada. Vastavalt HKMS §-le 2891 kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud edasikaebustele halduskohtumenetluse seadustiku enne 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni. HKMS v.r. § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagastati kohtuasjas nr 3-17-529 Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebus, milles kaebaja taotles talle 05.12.2013 toimunud lühiajalisele kokkusaamisele Viru Vangla poolt kohaldatud piirangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Määruse põhjenduste kohaselt oli kohustuslik kohtueelne kahju hüvitamise taotlus esitatud kaebetähtaja rikkumisega, mistõttu ei saanud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks. Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2017. a määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata, jõustus 14.07.2017. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise kaebuse esitamisel samadel asjaoludel eeltoodust tulenevalt enam perspektiivi.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal on vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks jätkuvalt põhjendatud huvi. Kaebaja on esitanud taotluse (I kd, tl 153) ning ta on kinnitanud nii kaebuse nõude muutmise taotluses (I kd, tl 147) kui ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et soovib käesolevas asjas kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Võttes arvesse asjaolu, et tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise ajal ei olnud kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu, peab ringkonnakohus käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebust endiselt lubatavaks, mistõttu puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
22.Alternatiivselt kaebuse läbivaatamata jätmisele taotleb vastustaja apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist.
23.Vastustaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et kohtuotsuse põhjendused ei ole selged ja jälgitavad, sest otsuse põhjendustes on viide vangla otsusele, mis ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu 24.04.2017. a otsuse p 20 viimases lauses on halduskohus osundanud ekslikult asjassepuutumatule otsusele. Nii halduskohtu otsuse samast punktist kui ka muudest osadest (nt p-d 14, 18, 19, 23, 24) nähtub aga selgelt, et halduskohus hindas vaidluse esemeks olnud vangla otsuse õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus vastustaja eeltoodud seisukohaga.
24.Vastustaja leiab erinevalt halduskohtust, et vaidlusalune otsus on kaalutlusvigadeta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vaideotsuse punktides 3.7.–3.8. on kaalutud, miks on vangla üldine julgeolek vaidlusaluse otsuse esemeks olnud kokkusaamisel kaalukam kaitstav hüve kui kaebaja õigus saada lühiajalisel kokkusaamisel kokku oma lähedasega ilma klaasist vaheseinata ning mil viisil on võimalik sellist ebamugavust kompenseerida.
25.Ringkonnakohus märgib, et Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 tegemise ajal kehtinud VSKE § 31 lg 2 kohaselt võis kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas klaasist või
traatvõrgust vaheseinaga. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et nimetatud norm nägi vanglale otsuse tegemisel ette kaalutlusõiguse. Halduskohus leidis, et tulenevalt vaidlustatud otsuse riivest perekonnapõhiõigustele (põhiseaduse § 16) pidanuks vastustaja hindama otsuse tegemisel muuhulgas ka konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Ohuriski määratlemisel peaks arvestama muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka ohte kinnipeetava suhtes ning kinnipeetavaga kohtuda soovivast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-40-14, p 16). Viru Vangla 28.08.2014. a otsusest nr 6-10/41435-4 ja 17.10.2014. a vaideotsusest nr 6-12/218-2 nähtuvalt ei ole vastustaja kaebaja ja tema abikaasa isikust lähtuvat ohuriski lühiajalise kokkusaamise üle otsustamisel arvesse võtnud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus vastustaja väitega, et vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadeta.
26.Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses kaalutlusvea tuvastamise käigus (p 20), et otsus on vastuolus HMS § 56 lg-s 3 sätestatud vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane. Seejärel asus halduskohus kontrollima, kas kohaldamisele kuulub HMS §-s 58 sätestatu, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus jõudis järeldusele, et praegustel asjaoludel ei ole võimalik asuda kahtlusteta seisukohale, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaalutlusvea tegemine on samastatav haldusakti vorminõuete rikkumisega. Kuna kaalumisel arvesse võetud asjaolud peavad HMS § 56 lg 3 kohaselt kajastuma haldusakti põhjendustes, toob asjassepuutuva asjaoluga arvestamata jätmine lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele kaasa haldusakti sisulise õigusvastasuse. Lisaks on jäänud halduskohtul tähelepanuta, et HMS § 58 kuulub kohaldamisele üksnes tühistamiskaebuse esitamisel. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Vangla 28.08.2014. a otsus nr 6-10/41435-4 kaalutlusvea tõttu sisuliselt õigusvastane, sest kohtul ei ole konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasneva ohuriski hindamata jätmise tõttu võimalik veenduda, kas kaebaja 03.12.2013. a taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendatud. Ringkonnakohus asendab selles osas halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
27.Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.