Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1821
Haldusasi
XX kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX ja Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1821 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1821 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 11.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, sest ta on töötanud kalapüügilaevadel madruse ja mehaanikuna.
2.SKA peatas 20.07.2016 otsusega nr 03574 XX pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni. SKA leidis otsuses, et soodusstaaži hulka saab lugeda XX töötamise madrusena perioodil 26.07.1976–09.01.1977, s.o 5 kuud ja 15 päeva. Soodusstaaži hulka ei saa lugeda XX töötamist perioodil 25.05.1977–12.07.1995 lukksepana, lukkseppseadistajana ja mehaanik-seadistajana Eesti Kalatööstuses, perioodil 13.07.1995–14.11.1995 lukksepp-seadistajana AS-s Agiter ning perioodidel 08.07.1998– 26.11.1998 ja 05.04.1999– 13.09.1999 mehaanik-seadistajana AS-s Kalmar, kuna nimetatud kutsealasid ei ole nimetatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade hulgas.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikel 04.12.1980–14.11.1995 (ilmselt pidas kaebaja tegelikult silmas 12.07.1995) Eesti Kalatööstuslikus Koondises “Estrõbprom”, 13.07.1995–14.11.1995 AS-s Agiter ning 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 AS-s Kalmar ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2” (loetelu nr 2) osa XIII “Toiduainetööstus” p-s 5 “Kalapüük ja -töötlus” märgitud erialakoodile nr 17541 (ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond: töötajad, kes on nimetatud Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 1) ja osa XVIII “Transport ja side” p 2 “Mere- ja jõetransport” alap-s 1 märgitud erialakoodile nr 23485 (mere- ja jõelaevastiku laevade (v.a alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond: kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid).
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et XX, töötades Eesti Kalatööstuses (Eesti Kalatöönduslik Koondis “Estrõbprom”) (04.12.1980– 08.06.1994), AS-s Agiter (13.07.1995–14.11.1995) ning AS-s Kalmar (08.07.1998– 26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999) mehaanik-seadistaja ametikohal, tegi tööd, mis vastab loetelu nr 2 osa XIII p 5 erialakoodile nr 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 1) ning osa XVIII p 2 alap 1 erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes. Archivali Group OÜ teatisest ja kohtule vastuseks esitatud arhiiviteatisest ei saa järeldada tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana kauem kui 08.06.1994. Arhiiviteatisest ilmneb, et alates 09.06.1994 on järgnenud laeva remont, puhkused (sh palgata) ja alates maist 1995 töölepingu peatamine palka maksmata. Tööraamatu kanded kajastavad töötamise kulgu “Estrõbpromis” oluliselt väiksema detailsuse astmega kui isiklik arvestuskaart ja arhiiviteatised, mistõttu on põhjendatud lähtuda tõenditest kogumis ja oluline on arvestada arhiiviteatiseid kui kaebaja töötamist põhjalikumalt käsitlevaid tõendeid. Seetõttu ei pidanud 2(9)
3-16-1821 kohus tuvastatuks tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana perioodil 09.06.1994– 12.07.1995. Hoolimata lahknevustest kaebaja töötamist kajastavates dokumentides saab asjas kogutud tõendite ja kaebaja seletuste põhjal teha järelduse, et kaebaja töötamist ajal, mille kohta on märgitud “mehaanik-seadistaja”, saab pidada töötamiseks loetelu nr 2 osa XIII p 5 koodi nr 17541 ja osa XVIII p 2 alap 1 koodi nr 23485 (st kõigi nimetustega mehaanikud ja nende abid) koostoimes. Poolte vahel ei ole eriarvamust selles, et kaebaja töötas merel kalalaeval. Sellise tõlgendusega nõustus ka vastustaja pärast tunnistaja ülekuulamist kohtuistungil. Vastustaja leiab aga, et kaebajal puudub nõutav staaž sooduspensioni määramiseks, sest soodusstaaži hulka ei saa arvata aega, mil kaebaja ujuvkoosseisus tööülesandeid ei täitnud (s.o laeva remondi aeg, õppuste aeg, pikem reservis oleku aeg jne). Neid perioode arvestamata oleks kaebaja soodusstaaži pikkuseks 12 aastat, 1 kuu ja 2 päeva. Sooduspensioni määramiseks on vaja 12 aasta ja 6 kuu pikkust soodusstaaži. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest selgub, et kaebaja töötas kalamajanduse töönduslikel laevadel (ujuvkoosseisus) ning töö toimus vahetustes. On ilmne, et töötamine kalalaevadel ei ole võrreldav tavapärase töötamisega, mille puhul on võimalik järgida igapäevast ja -nädalast töö- ja puhkeaja režiimi, vaid töö iseloom on tinginud ka teistsuguse töö- ja puhkeaja jaotuse. Nii kaebaja töötamise kohta esitatud isikukaardilt kui ka arhiiviteatisest nähtub, et töötamises esines vaheaegu (sh tasuta ja tasustatud reservis olek). Tulenevalt asjas esitatud nõudest ei saa kohus teha asjas kindlaks, kas ajavahemikud, mil kaebaja ei viibinud oma tööülesandeid täites otseselt kalalaevaga merel, saab lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka või millises ulatuses neid saab arvesse võtta. Samuti seda, kas kaebaja puhul on täitunud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel pensioni määramise eeldus, st staažinõue vastavalt SVPS §-le 1. Piisava staaži täitumise üle otsustamine ja staaži kujunemiskäik on õiguslik küsimus, mille peab otsustama vastustaja pensioni määramiseks pädeva haldusorganina. Kohus ei saa tuvastamisnõude lahendamisel vastustaja asemel teha haldusotsustust küsimuses, kas kaebajal on SVPS alusel täitunud nõutav staaž, ega lahendada küsimust, kuidas sisustada ja tõlgendada töö- ja puhkeaja regulatsiooni kalalaevastiku ujuvkoosseisu töötajate puhul ning vastustaja viidatud juhendmaterjali.
5.XX esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.05.2017 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu otsuse osas, milles jäeti tuvastamata kaebaja töötamine täistööajaga ning töötamine perioodil 08.06.1994–12.07.1995 Eesti Kalatööstuses. Asi saadeti nimetatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni taotlejal õigus taotleda kohtult pensioni määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamist. Kohtuotsuse resolutsioonis peab kohus tuvastama, millisel perioodil ja millisel ametikohal töötamine loetakse töötamiseks mõnel loetelus nimetatud ametikohal, samuti töötamine täistööajaga. See on kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik, sest SVPS §-st 1 tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata loetelus nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Halduskohtu valitud lahendus ei taga kaebajale maksimaalselt efektiivset õiguskaitset, sest sunnib kaebajat algatama teisegi kohtuvaidluse. Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgelt öelnud, et kaebaja ei töötanud täistööajaga, kaebaja oli vastupidisel seisukohal. Kohus oleks pidanud vaidluse lahendama, tehes kaebajale ettepaneku kaebuse taotlust täpsustada. Kohus lahendas seega asja poolikult ja kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk jäi saavutamata. Ka perioodi 08.06.1994–12.07.1995 puhul tuleb kohtul endal otsustada, mitte jätta vastustajale otsustamiseks, millised perioodid on õigustatud võtta soodusstaaži hulka aja hulgast, mil kaebaja ei täitnud tööülesandeid merel.
6.XX leidis halduskohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et tööraamatu kohaselt töötas ta pidevalt alates 05.09.1978 külmutus-kalapüügitraaleritel, kusjuures alates 05.05.1980 3(9)
3-16-1821 mehaanik-seadistajana. Andmed selle kohta, et tegemist on osalise tööajaga, puuduvad. Seega puuduvad asjaolud, mis takistavad kaebajale soodustingimustel pensioni määramist.
7.SKA selgitas halduskohtule, et vaidlust ei ole selle üle, kas töötamine toimus täistööajaga või mitte, vaid selle üle, milline periood kuulub tulenevalt loetelust nr 2 soodusstaaži hulka arvamisele. Kaebaja soodusstaaži hulka on arvatud kogu konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg, ilma et oleks välja arvatud igapäevane tööst vaba aeg, mis oli ette nähtud kõigile meeskonna liikmetele, st, et töötati graafiku alusel, kus töövahetuseti (8 tundi või 12 tundi vmt) järgnes puhkeaeg. Puhkepäevi, millele tekkis õigus kindlasse laevameeskonda kuulumisega, kompenseeriti meremeestele pärast reisilt tulekut üldjuhul 1‒2-kuulise maal viibimisega enne, kui nad määrati järgmise laeva meeskonda. Nimetatud kuni 2-kuulised perioodid ajavahemikul, kui isikud ei kuulunud ühegi laeva meeskonda, kuid kasutasid merel oleku tõttu saamata jäänud puhkepäevi, on samuti arvatud soodusstaaži hulka. Seega on soodusstaaži hulka arvatud täistööajaga töötamine laevade meeskondades. Loetelus nimetatud “laevade meeskonnas töötavatel” eeldab laeva meeskonda kuulumist, kusjuures laeva meeskonda määrati meremehi üldreeglina seoses merele minekuga. Loetelust nr 2 tuleneb üheselt, et soodusstaaži hulka saab arvata ainult need perioodid, kui isik kuulus (oli määratud) mingi laeva meeskonna koosseisu. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse SVPS § 1 p-s 2 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega ehk soodusstaaži tööperioodide summana. Seega kuuluvad kaebaja soodusstaaži hulka arvamisele tööperioodid kindlate laevade meeskondade koosseisus. Nimetatud perioodid on lisaks tööraamatule täpsemalt tuvastatavad Archivali Group OÜ arhiiviteatisele lisatud isiku kaardi koopialt, kus on kajastatud kogu kaebaja teenistuskäik, sh lisaks laeva meeskondadesse kuulumise ajale ka viibimine koolitustel, palgata puhkusel (palgata reservis) jne, millal ta ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Kahel perioodil on kaebaja töötanud kaldakoosseisus (Laevaremonditehases mehaanik-seadistajana perioodil 24.01.1984–28.02.1984 ning Naftabaasis perioodil 13.12.1985–30.12.1985). Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 3 on loetletud kaldakoosseisu ametikohad, mis kuuluvad soodusstaaži hulka arvamisele: kood 11429 lõhkaja, kood 13450 maaler laevavärvimisel ja laevakere puhastamisel dokis, kood 14478 trümmimotorist, dokke-mehhanisaator. Sooduspensionile õigust andvate ametikohtadena ei ole kaldakoosseisus nimetatud mehaanikseadistajat, ehkki nähtuvalt kaebaja isikukaardilt oli nimetatud ametikoht olemas ka kaldakoosseisus. Seega oleks nimetatud perioodide soodusstaaži hulka arvamine käsitletav loetelu täiendamisena. Vastustajal ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Tulenevalt SVPS-st ja loetelust nr 2 ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata kogu RAS Ookean (endine Eesti Kalatööstus) mehaanik-seadistajana töötatud aega, vaid ainult ujuvkoosseisus ehk konkreetse laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid ja nende eest ettenähtud puhkepäevade kompenseerimise 1‒2-kuulised perioodid.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.11.2017 otsusega kaebuse ning tuvastas, et XX töötas Eesti Kalatööstuses (Eesti kalatöönduslik koondis “Estrõbprom”, hiljem RAS Ookean) perioodil 04.12.1980–12.07.1995 kokku 11 aastat 8 kuud 17 päeva täistööajaga mehaanikseadistaja ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XIII “Toiduainetööstus” p-s 5 “Kalapüük ja töötlus” märgitud erialakoodile nr 17541 (ookeanidel ja meredel kalapüügi ja töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond: töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 1) ja osa XVIII “Transport ja 4(9)
3-16-1821 side” p 2 “Mere- ja jõetransport” alap-s 1 märgitud erialakoodile nr 23485 (mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond: kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes (resolutsiooni p 1). Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende enda kanda (resolutsiooni p 2). SKA ei ole halduskohtu 03.03.2017 otsust vaidlustanud ja ringkonnakohus ei ole halduskohtu otsust sellise tuvastamise osas tühistanud. Seega ei ole praeguseks enam vaidluse all kaebaja tööülesannete sisu ega nende vastavus loetelule nr 2. Järelikult saab tuvastada kaebaja töötamise mehaanik-seadistajana täistööajaga (SVPS § 1). Perioodil 26.07.1976–09.01.1977 töötas kaebaja vastustaja 20.07.2016 otsusest nr 03574 nähtuvalt tootmispraktika raames külmutus- ja vastuvõtutranspordi laevastiku “Sevrõbholodflot” laeval 2. klassi madrusena. Nimetatu on tõendatud Murmanski oblasti Riigiarhiivi 04.03.2016 arhiivitõendiga nr A-1723. Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap 1 erialakood nr 13482 toob mere- ja jõelaevastiku laevade meeskonna hulgas välja kõigi klasside ja nimetustega madrused. Seega saab kaebaja töötamist madrusena nimetatud perioodil koostoimes loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 märgitud erialakoodiga nr 17541 arvata soodusstaaži hulka. Kaebaja töötamine perioodil 13.07.1995–14.11.1995 AS-s Agiter kalapüügilaeval mehaanikseadistajana nähtub tööraamatust. AS-s Kalmar töötamist tööraamat ei kajasta. AS Kalmar esitatud 08.02.2016 tõendist nähtub, et kaebaja töötas perioodidel 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 ujuvkoosseisus ettevõtjale kuuluval SRTM tüüpi kalamajanduse töönduslikul laeval “Marja” mehaanik-seadistajana. AS Kalmar 24.05.2016 vastusest nähtub, et kaebaja töötas ujuvkoosseisus täistööajaga ja oli masinameeskonna liige (erialakoodiga 23485). Vastustaja ei ole pärast halduskohtus 28.11.2016 toimunud kohtuistungil tunnistaja ülekuulamist vaielnud vastu asjaolule, et mehaanik-seadistaja mahub loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 1 toodud erialakoodi 23485 alla koostoimes loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 märgitud erialakoodiga nr 17541. Samuti ei ole vaidlust nimetatud perioodide pikkuse üle ega selle üle, et kogu periood tuleb arvata soodusstaaži hulka. Vaidlus toimub staaži üle perioodil 04.12.1980–12.07.1995. Tööraamatust nähtuvalt asus kaebaja Eesti kalamajanduse tööstusühenduses “Estrõbprom” tööle 25.05.1977, kus ta töötas remondilukksepana ja remondilukksepp-seadistajana kuni 03.12.1980. Alates 04.12.1980 on kaebaja nimetatud külmutus-kalapüügitraalerile mehaanik-seadistajaks. Kaebaja tööleping lõppes 12.07.1995. Kuigi Archivali Group OÜ 13.01.2016 arhiiviteatiselt nähtub, et kaebaja on mehaanik-seadistajana püügilaeval tööl alates 06.01.1981, nähtub isikukaardilt ja tööraamatust, et kaebaja on 03.12.1980 käskkirjaga nr
nimetatud külmutuskalapüügitraaler super 7538 koosseisu mehaanik-seadistajana alates 04.12.1980. Viimati nimetatud kuupäevast on lähtunud ka vastustaja ja halduskohus eelmise kohtumenetluse ajal. Seetõttu lähtub kohus sellest kuupäevast ka praegusel juhul. Eeldada tuleb, et kaebaja oli kogu töölepinguga hõlmatud perioodi jooksul hõivatud lepingujärgse tööga, v.a, kui tõendid ei näita vastupidist. Soodusstaaži hulka tuleb arvata nii otseselt merel töötatud aeg kui ka maal viibimise aeg, sh puhkuste, vabade päevade, reservide, haiguspäevade ajad. Arvestades kaebaja isikukaardilt nähtuvaid kandeid, nende mõningast vastuolu arhiiviteatistega ja ebatäpsusi, samuti seda, et asjas kogutud tõendid ei kajasta ka kogumis kogu vaidlusalust perioodi (osad perioodid on kaetud mitmekordselt, osade perioodide kohta puudub üldse info või puudub info, millega kaebaja oli sel ajal hõivatud), ei ole võimalik teha täpseid ja usaldusväärseid arvutusi nende perioodide kohta, mida tuleks 5(9)
3-16-1821 arvata kaebaja soodusstaaži hulka. Küll aga saab teha arvutusi nende perioodide kohta, mida tõenditest nähtuvalt ei ole põhjust soodusstaaži hulka arvata. Ülejäänud staaž tuleb seega arvestada soodusstaažina. See tähendab, et puudulike tõendite tõttu lähtub kohus kaebajale soodsamast tõlgendusest. Soodusstaaži hulgast tuleb arvata maha perioodid, mil kaebaja täitis muid tööülesandeid, st tema tööülesanded ei olnud tervistkahjustavad ega rasked, mis õigustaks kompensatsioonina sooduspensioni määramist. Selliste perioodide mahaarvamise õiguslikuks aluseks on SVPS §d 1 ja 11. Kaebaja ei ole ka ise vaidlustanud, et soodusstaaži hulka pole põhjendatud arvata perioodi 24.01.1984–27.02.1984, mil kaebaja oli laevaremondilukksepp laevaremonditehases, ning perioodi 13.12.1985–29.12.1985, mil ta töötas naftabaasis treialina, kokku 1 kuu ja 21 päeva. Samal põhimõttel tuleks soodusstaaži hulgast maha arvata ka laeva remonditööde perioodid (kohus eeldab, et tööandja rakendas kaebajat sel ajal laevaremonditöid tegema): 11.05.1987–29.06.1987, 12.04.1988–30.06.1988, 01.11.1991–03.12.1992, 05.01.1993– 31.07.1993 ja 09.06.1994–19.09.1994, kokku 2 aastat, 3 kuud ja 19 päeva. Samuti on põhjendatud maha arvata periood 01.05.1995–12.07.1995, s.o 2 kuud ja 12 päeva, mil kaebaja tööleping oli peatatud. Maha tuleb arvata ka palgata puhkuse aeg 31.01.1995–30.04.1995, kokku 3 kuud, sest tegemist oli puhkusega, mida ei antud töötatud aja eest, ning selle lisamine üldisele tööajale ei ole põhjendatud. Seega on maha arvatava perioodi pikkuseks kokku 2 aastat, 10 kuud ja 22 päeva. Kaebaja vaidlusaluse töölepingulise perioodi 04.12.1980–12.07.1995 kogupikkuseks on 14 aastat, 7 kuud ja 9 päeva. Arvestades sellest maha perioodi 2 aastat 10 kuud 22 päeva, on soodusstaaži pikkuseks seega 11 aastat, 8 kuud ja 17 päeva. Liites sellele vaidluse all mitte oleva soodusstaaži 1 aasta, 7 kuud ja 15 päeva, on kaebaja kogu soodusstaaži pikkuseks 13 aastat, 4 kuud ja 2 päeva, mis on enam kui nõutav 12 aastat ja 6 kuud. Järelikult on kaebajal olemas soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku pikkusega soodusstaaž. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. Kaebaja on esitanud kohtule vaid õigusabikulusid näitavad arved, kuid mitte nende tasumist ehk menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kaebaja esindaja edastas kohtule 09.11.2017 e-kirjaga kohtule juba eelnevalt esitatud 07.03.2017 arve nr KL03C07-02, millel on käsikirjaline kinnitus arve tasumise kohta 08.03.2017. Üksnes esindaja kinnitus arve tasumise kohta ei tõenda arve tasumist ja menetluskulu kandmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 21). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kulude tasumist saaks tõendada nt kassa sissetulekuorderi või pangakonto väljavõttega. Antud juhul ei ole selliseid dokumente esitatud, seetõttu puudub alus menetluskulude kantuses veenduda, samuti alus menetluskulusid vastaspoolelt välja nõuda. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.SKA palub 08.12.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Tulenevalt SVPS-st ja loetelust nr 2 ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata kogu RAS-s Ookean (endine Eesti Kalatööstus) mehaanik-seadistajana töötatud aega, millest on välja arvatud üksnes naftabaasis ja laevaremonditehases töötamise, palgata puhkuse ja töölepingu peatumise aeg, vaid ujuvkoosseisu ehk konkreetse laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid koos kuni 2-kuuliste reservis viibimiste perioodidega kalendriaastas. Nimetatud halduspraktika alusel on sooduspensione määratud loetelu nr 2 kehtestamisest alates, mida 6(9)
3-16-1821 kinnitab ka RSKA 16.12.1996 kiri. Arhiividokumentidel näidatud perioodide alusel ning puhkusi, vabu päevi ja reserve kaasa arvates tuleb XX soodusstaaži pikkuseks RAS-s Ookean ja tema õiguseellase juures lugeda 10 aastat, 4 kuud ja 27 päeva, mis koos vaidluse all mitte oleva soodusstaažiga teeb kokku 12 aastat ja 12 päeva. Vastustaja nõustub mehaanik-seadistajana töötamise aja arvamisega kaebaja soodusstaaži hulka, kuna tunnistajate ütlustest nähtuvalt täitis kaebaja mehaanik-seadistajana ka mehaaniku tööülesandeid masinaruumis. Vastustaja ei nõustu, et mehaanik-seadistaja kui ametikoht mahub loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alap-s 1 toodud erialakoodi 23485 alla koostoimes loetelu nr 2 osa XVIII p-s 5 märgitud erialakoodiga nr 17541.
10.XX palub 11.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja palub kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Halduskohus jõudis ebaõigesti seisukohale, et kaebaja ei esitanud tõendeid menetluskulude kantuse kohta. Kaebaja ei piirdunud üksnes kinnitusega, et menetluskulud on tasutud, vaid esitas ka arved, millel on märked raha tasumise kohta. Sellest piisab kulude reaalse kandmise tõendamiseks. Kohtu seisukoht, et kaebaja peaks esitama kassaorderid vms, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leidis 30.05.2017 otsuses, et uus otsus tuleb teha menetluskulude jaotuse, mitte nende olemasolu ja tõendatuse osas. Ringkonnakohus ei pidanud kaebaja esitatud tõendeid menetluskulude kandmise kohta ebapiisavaks ega seadnud kahtluse alla menetluskulude reaalset kandmist. Olukorras, kus menetluskulude põhjendatuse kohta on kohus juba korra positiivse otsuse teinud ja seda otsust kulude põhjendatuse osas ei ole vaidlustatud, on hilisem vastupidine otsus arusaamatu ja põhjendamatu. Kohus jättis menetluskulud vastustajalt põhjendamatult välja mõistmata. Kaebaja esitas eelnevalt nii menetluskulude nimekirja kui ka kuludokumendid.
11.SKA palub 09.01.2018 kirjalikus vastuses jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.
12.XX palub 11.01.2018 kirjalikus vastuses jätta SKA apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole põhjendanud, milliseid materiaal- ja menetlusõiguse norme on kohus vääralt tõlgendanud ja milles väär tõlgendamine seisneb. Kaebaja leiab jätkuvalt, et RSKA 16.12.1996 kiri on soovitusliku iseloomuga ega ole kasutatav isiku õiguste piiramise alusena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Esmalt esitab ringkonnakohus oma seisukohad Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse osas (I), seejärel lahendab XX apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
14.SKA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kaebaja soodusstaaži hulka saaks arvata üksnes konkreetse laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid koos kuni 2-kuuliste 7(9)
3-16-1821 reservis viibimiste perioodidega kalendriaastas, tuginedes RSKA 16.12.1996 kirjale. Ringkonnakohus SKA seisukohaga ei nõustu ning toetab halduskohtu lähenemist.
15.Halduskohus on tuvastanud kaebaja töötamise soodustingimustel pensioni õigust andval ametikohal loetelu nr 2 osa XII p 5 koodi 17541 (ookeanidel ja meredel kalapüügi ja töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond; töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa p 2 alap-s 1) ja osa XVIII p 2 alap 1 koodi 23485 (mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond; kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) alusel nende koosmõjus. Halduskohus on tuvastanud õigesti, et kaebaja soodusstaaž on tekkinud just kahe viidatud koodi koosmõjus, sest kaebaja on töötanud kalapüügilaevadel ning kalapüügilaevade mehaanikutel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile just läbi kahe koodi koosmõju.
16.Põhimõtteliselt on õige SKA seisukoht, et loetelu nr 2 seob soodustingimustel pensioni andva ametikoha konkreetsel juhul laevameeskonda kuulumisega, kuid olukorras, kus dokumentaalsete tõendite alusel ei ole võimalik tagantjärgi tõsikindlalt tuvastada, millal reaalselt lõppes ühes laevameeskonnas ja algas järgmises laevameeskonnas töötamine (sh arvestades kõiki tegelikke (mitte teoreetilisi või seaduse järgi lubatud) ja kaebajast sõltumatuid reservis olekuid), on põhjendatud halduskohtu isikut soodustav tõlgendus ja lähenemine, mis tugineb töölepingu kestusel vastaval ametikohal. Halduskohus on õigesti otsuse p-s 17 leidnud, et tuleb eeldada, et kaebaja oli kogu töölepinguga hõlmatud perioodi jooksul hõivatud lepingujärgse tööga, v.a, kui tõendid ei näita vastupidist. Soodusstaaži hulka tuleb arvata nii otseselt merel töötatud aeg kui ka maal viibimise aeg, sh puhkuste, vabade päevade, reservide, haiguspäevade ning koolitustel viibimise ajad. Halduskohtu seisukohta ei lükka ümber ka RSKA 16.12.1996 kiri (tl 82). Soodusstaaži arvestamist ei mõjuta asjaolu, et mõne reserviperioodi eest võis kaebaja saada vähendatud töötasu. Samamoodi ei mõjuta seda RSKA väljendatu, et üldjuhul ei võinud reservis oleku aeg ületada 2 kuud kalendriaastas ning kui administratsioonil ei olnud selle aja jooksul võimalik isikut ujuvkoosseisus tööle rakendada, tuli ta üle viia teisele tööle. Need seisukohad väljendavad, mida kaebaja tööandja oleks pidanud tegema. SKA peab aga konkreetse isiku pensioniavalduse lahendamisel lähtuma selle konkreetse isiku kohta kättesaadavast informatsioonist. Kaebaja isikukaardilt (tl 21‒26) on nähtav, et kaebajal on esinenudki reserviperioodil teisele tööle suunamist (nt laevaremondilukksepp laevaremonditehases või treial naftabaasis, millist aega ei olegi halduskohus arvestanud kaebaja soodusstaaži hulka), kuid esineb ka kaebajast ilmselt sõltumatuid pikemaid reserviperioode. Omamata täpsemat teavet nende põhjuste ja selle kohta, millega kaebaja oli täpsemalt neil perioodidel hõivatud, on põhjendatud halduskohtu lähenemine, mille kohaselt, kui ei ole võimalik teha täpseid ja usaldusväärseid arvutusi perioodide kohta, mida tuleks arvata kaebaja soodusstaaži hulka, tuleb lähtuda arvutustest perioodide kohta, mida tõenditest nähtuvalt ei ole põhjust soodusstaaži hulka arvata (halduskohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 20 toodud analüüsiga perioodidest, mis tuleb kaebaja soodustingimustel pensionile õigust andvast staažist maha arvata ega korda seda. Halduskohus on kaebaja staaži tuvastanud õigesti.
II
17.Halduskohus on jätnud õigesti kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda, sest tõendatud ei olnud kulude kandmine esimeses kohtuastmes, mis aga HKMS § 109 lg 1 (v.r) kohaselt oli nõutav. Erinevalt praegu kehtivast regulatsioonist (vt HKMS § 109 lg 11) ei piisanud seaduse enne 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni kohaselt kulude väljamõistmiseks sellest, kui 8(9)
3-16-1821 menetlusosalisel oli tekkinud kulude kandmise kohustus, n väljastatud arve. Templit arvel „makstud sularahas“ ei saa lugeda tõendiks arve reaalse tasumise kohta. Kulude tasumist oleks saanud ja pidanud tõendama kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-08, p 21).
18.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.05.2017 otsusega halduskohtu 03.03.2017 otsuse ka menetluskulude jagamist puudutavas osas. Ringkonnakohus ei võtnud selles otsuses seisukohta, kas kulud tuleb lugeda kantuks või mitte, vaid osutas otsuse p-s 11, et menetluskulude jaotus jääb halduskohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
19.Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja menetluskuludega seonduvat otsuse p-des 23.1‒23.3. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus osutab, et halduskohus saatis kaebaja esindajale 07.11.2017 e-kirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kehtiva kohtupraktika kohaselt esitada kohtule ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kohus viitas kirjas ka vastavale Riigikohtu praktikale ning andis kaebajale menetluskulu dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja kuni 09.11.2017 kl 15.00 ning selgitas, et nende esitamata jätmisel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. Kaebaja esindaja kulude kandmist tõendavaid dokumente ei esitanud. III
20.Et mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ka menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.