N.A.i kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – N.A., volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.A.i kaebus ning tuvastada, et N.A. töötas Eesti Kalatööstuses (Eesti kalatöönduslik koondis “Estrõbprom”, hiljem RAS Ookean) perioodil 04.12.1980– 12.07.1995 kokku 11 aastat 8 kuud 17 päeva täistööajaga mehaanik-seadistaja ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2” osa XIII “Toiduainetööstus” punktis 5 “Kalapüük ja -töötlus” märgitud erialakoodile nr 17541 (ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond: töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII punkti 2 alapunktis 1) ja osa XVIII “Transport ja side” punkti 2 “Mere- ja jõetransport” alapunktis 1 märgitud erialakoodile nr 23485 (mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond: kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 11.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.A. (kaebaja) esitas 11.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, sest ta on töötanud kalapüügilaevadel madruse ja mehaanikuna.
2.Vastustaja peatas 20.07.2016 otsusega nr 03574 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni. Vastustaja leidis otsuses, et soodusstaaži hulka saab lugeda kaebaja töötamise madrusena perioodil 26.07.1976–09.01.1977, s.o 5 kuud 15 päeva. Soodusstaaži hulka ei saa aga lugeda kaebaja töötamist perioodil 25.05.1977–12.07.1995 lukksepana, lukksepp-seadistajana ja mehaanik-seadistajana Eesti Kalatööstuses, perioodil 13.07.1995–14.11.1995 lukksepp-seadistajana AS-s Agiter ning perioodidel 08.07.1998– 26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 mehaanik-seadistajana AS-s Kalmar, kuna nimetatud kutsealasid ei ole nimetatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade hulgas.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikel 04.12.1980–14.11.1995 (kohus eeldab, et kaebaja pidas tegelikult silmas 12.07.1995) Eesti Kalatööstuslikus Koondises “Estrõbprom”, 13.07.1995–14.11.1995 AS-s Agiter ning 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 AS-s Kalmar ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2” (Loetelu nr 2) osa XIII “Toiduainetööstus” p-s 5 “Kalapüük ja -töötlus” märgitud erialakoodile nr 17541 (ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond: töötajad, kes on nimetatud Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 1) ja osa XVIII “Transport ja side” p 2 “Mere- ja jõetransport” alapunktis 1 märgitud erialakoodile nr 23485 (mere- ja jõelaevastiku laevade (v.a alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond: kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid).
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et kaebaja, töötades Eesti Kalatööstuses (Eesti kalatöönduslik koondis “Estrõbprom”) (04.12.1980–08.06.1994), AS-s Agiter (13.07.1995–14.11.1995) ning AS-s Kalmar (08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999) mehaanik-seadistaja ametikohal, tegi tööd, mis vastab Loetelu nr 2 osa XIII p 5 erialakoodile nr 17541 (töötajad, kes on nimetatud Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 1) ning osa XVIII p 2 alapunkti 1 erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes. Põhjendused:
4.1.Archivali Group OÜ teatisest (tl 51) ja kohtule vastuseks esitatud arhiiviteatisest ei saa järeldada tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana kauem kui 08.06.1994. Arhiiviteatisest
2(9)
3-16-1821
ilmneb, et alates 09.06.1994 on järgnenud laeva remont, puhkused (sh palgata) ja alates maist 1995 töölepingu peatamine palka maksmata. Tööraamatu kanded kajastavad töötamise kulgu “Estrõbpromis” oluliselt väiksema detailsuse astmega kui isiklik arvestuskaart ja arhiiviteatised, mistõttu on põhjendatud lähtuda tõenditest kogumis ja oluline on arvestada arhiiviteatiseid kui kaebaja töötamist põhjalikumalt käsitlevaid tõendeid. Seetõttu ei pidanud kohus tuvastatuks tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana perioodil 09.06.1994–12.07.1995.
4.2.Hoolimata lahknevustest kaebaja töötamist kajastavates dokumentides saab asjas kogutud tõenditele ja kaebaja seletuste põhjal teha järelduse, et kaebaja töötamist ajal, mille kohta on märgitud “mehaanik-seadistaja”, saab pidada töötamiseks Loetelu nr 2 osa XIII p 5 koodi nr 17541 ja osa XVIII p 2 alapunkti 1 koodi nr 23485 (st kõigi nimetustega mehaanikud ja nende abid) koostoimes tähenduses. Loetelust endast ei ilmne, millised erineva nimetusega mehaanikud koodi nr 23485 alla mahuvad. Pealgi on sama koodi raames käsitletud ka kõigi nimetustega mehaanikute abisid, kelle puhul on alust eeldada, et nende tööülesannete hulka kuulub ka mehaaniku omadest erinevaid (sh abistavaid) kohustusi. Loetelu grammatilisel tõlgendamisel ei ole võimalik teha järeldust, et mehaanik-seadistaja ei võiks kuuluda erineva nimetusega mehaanikute hulka. Poolte vahel ei ole eriarvamust selles, et kaebaja töötas merel kalalaeval. Sellise tõlgendusega nõustus ka vastustaja pärast tunnistaja ülekuulamist kohtuistungil.
4.3.Vastustaja leiab aga, et kaebajal puudub nõutav staaž sooduspensioni määramiseks, sest soodusstaaži hulka ei saa arvata aega, mil kaebaja ujuvkoosseisus tööülesandeid ei täitnud (s.o laeva remondi aeg, õppuste aeg, pikem reservis oleku aeg jne). Neid perioode arvestamata oleks kaebaja soodusstaaži pikkuseks 12 aastat 1 kuu 2 päeva. Sooduspensioni määramiseks on vaja 12 aasta 6 kuu pikkust soodusstaaži. Kohus leidis, et tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest selgub, et kaebaja töötas kalamajanduse töönduslikel laevadel (ujuvkoosseisus) ning töö toimus vahetustes. Mõnikord alustati vahetust laevale minnes Tallinnast, mõnikord viidi töötajad vahetusbaasis asuvale laevale lennukiga. Kui laevas tehti remonti, tegutsesid seal remondibrigaadid. Töötsüklid olid erinevatel laevadel erinevad (150 või 185 päeva). Samuti toimus töötamine laeval vahetustes. Seega on ilmne, et töötamine kalalaevadel ei ole võrreldav tavapärase töötamisega, mille puhul on võimalik järgida igapäevast ja –nädalast töö- ja puhkeaja režiimi, vaid töö iseloom on tinginud ka teistsuguse töö- ja puhkeaja jaotuse. Nii kaebaja töötamise kohta esitatud isikukaardilt kui ka arhiiviteatisest nähtub, et töötamises esines vaheaegu (sh tasuta ja tasustatud reservis olek). Tulenevalt asjas esitatud nõudest ei saa kohus teha asjas kindlaks, kas ajavahemikud, mil kaebaja ei viibinud oma tööülesandeid täites otseselt kalalaevaga merel, saab lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ja/või millises ulatuses neid saab arvesse võtta. Samuti seda, kas kaebaja puhul on täitunud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel pensioni määramise eeldus, st staažinõue vastavalt SVPS §-le 1. Piisava staaži täitumise üle otsustamine ja staaži kujunemiskäik on õiguslik küsimus, mille peab otsustama vastustaja pensioni määramiseks pädeva haldusorganina. Kohus ei saa tuvastamisnõude lahendamisel vastustaja asemel teha haldusotsustust küsimuses, kas kaebajal on SVPS alusel täitunud nõutav staaž, ega lahendada küsimust, kuidas sisustada ja tõlgendada töö- ja puhkeaja regulatsiooni kalalaevastiku ujuvkoosseisu töötajate puhul ning vastustaja viidatud juhendmaterjali.
Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.05.2017 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu otsuse osas, milles jäeti tuvastamata kaebaja töötamine täistööajaga ning töötamine perioodil 08.06.1994–12.07.1995 Eesti Kalatööstuses. Asi saadeti nimetatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni taotlejal õigus taotleda kohtult pensioni määramise aluseks 3(9)
3-16-1821
olevate asjaolude tuvastamist. Kohtuotsuse resolutsioonis peab kohus tuvastama, millisel perioodil ja millisel ametikohal töötamine loetakse töötamiseks mõnel Loetelus nimetatud ametikohal, samuti töötamine täistööajaga. See on kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik, sest SVPS §-st 1 tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata Loetelus nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Sageli vaieldaksegi selle üle, kas isik töötas teatud ametikohal täistööajaga, ning kohus peab selle vaidluse lahendama sõltumata sellest, kas pensioni taotleja või vastustaja vaheline erimeelsus taandub üksnes faktiliste asjaolude tuvastamisele või mh ka õiguslike hinnangute andmisele. Halduskohtu valitud lahendus ei taga kaebajale maksimaalselt efektiivset õiguskaitset, sest sunnib kaebajat algatama teisegi kohtuvaidluse. Nimelt on vastustaja kohtumenetluse käigus selgelt öelnud, et kaebaja ei töötanud täistööajaga, kaebaja oli vastupidisel seisukohal. Seega oli vaidlus kohtu ette toodud ning kohus pidi selle lahendama, tehes kaebajale ettepaneku kaebuse taotlust täpsustada. Kohus lahendas seega asja poolikult ja kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk jäi saavutamata. Ka perioodi 08.06.1994–12.07.1995 puhul tuleb kohtul endal otsustada, mitte jätta vastustajale otsustamiseks, millised perioodid on õigustatud võtta soodusstaaži hulka aja hulgast, mil kaebaja ei täitnud tööülesandeid merel.
7.Kaebaja selgitas halduskohtule, et tööraamatu kohaselt töötas kaebaja pidevalt alates 05.09.1978 külmutus-kalapüügitraaleritel, kusjuures alates 05.05.1980 mehaanik-seadistajana. Andmed selle kohta, et tegemist on osalise tööajaga, puuduvad. Seega puuduvad asjaolud, mis takistavad kaebajale soodustingimustel pensioni määramist.
8.Vastustaja selgitas halduskohtule, et tegelikult ei ole vaidlust selle üle, kas töötamine toimus täistööajaga või mitte, vaid selle üle, milline periood kuulub tulenevalt Loetelust nr 2 soodusstaaži hulk arvamisele. Kaebaja soodusstaaži hulka on arvatud kogu konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg, ilma et oleks välja arvatud igapäevane tööst vaba aeg, mis oli ettenähtud kõigile meeskonna liikmetele, st et töötati graafiku alusel, kus töövahetuseti (8 tundi või 12 tundi vmt) järgnes puhke- ja vabaaeg. Seega laevas viibimise kogu perioodi soodusstaaži hulka arvamisega arvatakse soodusstaaži hulka igapäevane töö- ja puhkeaeg. Puhkepäevi, millele tekkis õigus kindlasse laevameeskonda kuulumisega, kompenseeriti meremeestele pärast reisilt tulekut üldjuhul 1-2-kuulise maal viibimisega enne, kui nad määrati järgmise laeva meeskonda. Nimetatud kuni 2-kuused perioodid ajavahemikul, kui isikud ei kuulunud ühegi laeva meeskonda, kuid kasutasid merel oleku tõttu saamata jäänud puhkepäevi, on samuti arvatud soodusstaaži hulka. Seega on soodusstaaži hulka arvatud täistööajaga töötamine laevade meeskondades. Loetelus nimetatud “laevade meeskonnas töötavatel” eeldab laeva meeskonda kuulumist, kusjuures laeva meeskonda määrati meremehi üldreeglina seoses merele minekuga. Loetelust nr 2 tuleneb üheselt, et soodusstaaži hulka saab arvata ainult need perioodid, kui isik kuulus (oli määratud) mingi laeva meeskonna koosseisu. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse SVPS § 1 p-s 2 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega ehk soodusstaaži tööperioodide summana. Seega kuuluvad kaebaja soodusstaaži hulka arvamisele tööperioodid kindlate laevade meeskondade koosseisus. Nimetatud perioodid on lisaks tööraamatule täpsemalt tuvastatavad Archivali Group OÜ arhiiviteatisele lisatud isiku kaardi koopialt, kus on kajastatud kogu kaebaja teenistuskäik, sh lisaks laeva meeskondadesse kuulumise ajale ka viibimine koolitustel, palgata puhkusel (palgata reservis) jne, millal ta ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Kahel perioodil on kaebaja töötanud kaldakoosseisus (Laevaremonditehases mehaanik-seadistajana perioodil 24.01.1984–28.02.1984, Naftabaasis perioodil 13.12.1985– 30.12.1985). Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 3 on loetletud kaldakoosseisu ametikohad, mis kuuluvad soodusstaaži hulka arvamisele: kood 11429 lõhkaja, kood 13450 maaler laevavärvimisel ja laevakere puhastamisel dokis, kood 14478 trümmimotorist, dokkemehhanisaator. Sooduspensionile õigust andvate ametikohtadena ei ole kaldakoosseisus nimetatud mehaanik-seadistajat, ehkki nähtuvalt kaebaja isikukaardilt oli nimetatud ametikoht
4(9)
3-16-1821
olemas ka kaldakoosseisus. Seega oleks nimetatud perioodide soodusstaaži hulka arvamine käsitletav Loetelu täiendamisena. Vastustajal ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt seetõttu, et oli tegemist töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Tulenevalt SVPS-st ja Loetelust nr 2 ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata kogu RAS Ookean (endine Eesti Kalatööstus) mehaanik-seadistajana töötatud aega, vaid ainult ujuvkoosseisus ehk konkreetse laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid ja nende eest ettenähtud puhkepäevade kompenseerimise 1-2-kuulised perioodid.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohus tuvastas 03.03.2017 otsusega, et kaebaja töötas Eesti Kalatööstuses (Eesti kalatöönduslik koondis “Estrõbprom”) perioodil 04.12.1980–08.06.1994, AS-s Agiter perioodil 13.07.1995–14.11.1995 ning AS-s Kalmar perioodidel 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999– 13.09.1999 mehaanik-seadistaja ametikohal, mis vastab Loetelu nr 2 osa XIII p 5 erialakoodile nr 17541 (töötajad, kes on nimetatud Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 1) ning osa XVIII p 2 alapunkti 1 erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes. Vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud ja ringkonnakohus ei ole halduskohtu otsust sellise tuvastamise osas tühistanud, seega ei ole praeguseks enam vaidluse all kaebaja tööülesannete sisu ja nende vastavus Loetelule nr 2.
10.Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei ole praegusel juhul vaidluse all ka kaebaja töötamine täistööajaga. Arvestades laeval töötamise erinevat töörežiimi (töö- ja puhkeaja korraldust), ei sea vastustaja kahtluse alla kaebaja töötamist täistööajaga. Ka kohtul puudub alus selles kahelda. Asjas ei ole esitatud selgitusi ega tõendeid, mis annaks alust arvata, et kaebaja töötas vaid osalise tööajaga. Seega saab tuvastada kaebaja töötamise mehaanik-seadistajana täistööajaga (SVPS § 1).
11.Vastustaja selgitustest nähtuvalt on praegusel juhul vaidluse all kaebaja soodusstaaži pikkus, st kas kogu kaebaja staaž, mil ta oli töölepingu järgi mehaanik-seadistaja ametikohal, tuleb arvata soodusstaaži hulka või tuleb soodusstaaži hulgast arvata välja perioodid, mil kaebaja reaalselt soodusstaaži aluseid olevaid tööülesandeid ei täitnud (puhkusel, reservis ja koolitusel viibimine, ajutiselt teiste tööde tegemine, töölepingu peatamine jne). Kaebaja hinnangul tuleb arvestada kogu kaebaja staažiga, v.a perioodidega 24.01.1984– 26.02.1984, mil kaebaja töötas laevatehases lukksepp-laevaremontijana, ja 13.12.1985– 29.12.1985, mil kaebaja töötas naftabaasis treialina (vt kaebaja apellatsioonkaebus, tl 121124p). Vastustaja peab seevastu õiguspäraseks arvestada lisaks kaebaja nimetatud perioodidele staaži hulgast välja ka muid perioode.
12.Vaidluse all ei ole järgmine soodusstaaž: Perioodi algus
Perioodi lõpp
Aastad
Kuud
26.07.1976 13.07.1995
09.01.1977 14.11.1995
Päevad
Selgitus haldusmenetluses 15 tuvastatud 2 AS Agiter staaž
5(9)
3-16-1821
08.07.1998 05.04.1999
26.11.1998 13.09.1999 Kokku
19 AS Kalmar staaž 9 AS Kalmar staaž
12.1.Perioodil 26.07.1976–09.01.1977 töötas kaebaja vastustaja 20.07.2016 otsusest nr 03574 (tl 44-46) nähtuvalt tootmispraktika raames külmutus- ja vastuvõtutranspordi laevastiku “Sevrõbholodflot” laeval 2. klassi madrusena. Nimetatu on tõendatud Murmanski oblasti Riigiarhiivi 04.03.2016 arhiivitõendiga nr A-1723. Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunkti 1 erialakood nr 13482 toob mere- ja jõelaevastiku laevade meeskonna hulgas välja kõigi klasside ja nimetustega madrused. Seega saab kaebaja töötamist madrusena nimetatud perioodil koostoimes Loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 märgitud erialakoodiga nr 17541 arvata soodusstaaži hulka.
12.3.AS-s Kalmar töötamist tööraamat ei kajasta. AS Kalmar esitatud 08.02.2016 tõendist (tl 55p) nähtub, et kaebaja töötas perioodidel 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 ujuvkoosseisus ettevõtjale kuuluval SRTM tüüpi kalamajanduse töönduslikul laeval “Marja” mehaanik-seadistajana. AS Kalmar 24.05.2016 vastusest (tl 56) nähtub, et kaebaja töötas ujuvkoosseisus täistööajaga ja oli masinameeskonna liige (erialakoodiga 23485). Mehaanikseadistaja (adjuster) vastutusalaks olid kalapüügilaeva kalatöötlemistsehhi, dekki ja kalapüügi mehhanismid, seadmed ja süsteemid ning laeva mehaaniline töökoda koos tööpinkidega. Tööülesanneteks nende süsteemide, seadmete, mehhanismide hooldus, remont ja korrashoid. Samas tegeles ka hooldus- ja remonditöödega masinaruumis ja ka mujal laevas.
12.4.Vastustaja ei ole pärast halduskohtus 28.11.2016 toimunud kohtuistungil tunnistaja ülekuulamist vaielnud vastu asjaolule, et mehaanik-seadistaja mahub Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 1 toodud erialakoodi 23485 alla koostoimes Loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 märgitud erialakoodiga nr 17541. Samuti ei ole vaidlust nimetatud perioodide pikkuse üle ega selle üle, et kogu periood tuleb arvata soodusstaaži hulka.
13.Vaidlus toimub staaži üle perioodil 04.12.1980–12.07.1995. Tööraamatust nähtuvalt (tl 712, tõlge tl 14-15) asus kaebaja Eesti kalamajanduse tööstusühenduses “Estrõbprom” tööle 25.05.1977, kus ta töötas remondilukksepana ja remondilukksepp-seadistajana kuni 03.12.1980. Alates 04.12.1980 on kaebaja nimetatud külmutus-kalapüügitraalerile mehaanikseadistajaks. Kaebaja tööleping lõppes 12.07.1995 (tl 99).
14.Kuigi Archivali Group OÜ 13.01.2016 arhiiviteatiselt (tl 17) nähtub, et kaebaja on mehaanik-seadistajana püügilaeval tööl alates 06.01.1981, nähtub isikukaardilt (tl 18-20, tõlge tl 22-26) ja tööraamatust, et kaebaja on 03.12.1980 käskkirjaga nr 309 nimetatud külmutuskalapüügitraaler super 7538 koosseisu mehaanik-seadistajana alates 04.12.1980. Viimati nimetatud kuupäevast on lähtunud ka vastustaja ja halduskohus eelmise kohtumenetluse ajal. Seetõttu lähtub kohus sellest kuupäevast ka praegusel juhul.
15.Archivali Group OÜ 13.01.2016 arhiiviteatiselt (tl 17) nähtuvad perioodid, mil kaebaja töötas merel püügilaevadel. Samuti on toodud välja perioodid, mil kaebaja töötas laevaremonditehases ja naftabaasis, oli kursustel ja palgata reservis. Archivali Group OÜ 19.12.2016 vastusest (tl 92) nähtuvad laeva remondi periood, vabade päevade periood, puhkuste ja töölepingu peatumise perioodid. Vastusele on lisatud arhiivist leitud töötamist kajastavad dokumendid (tl 93-99, tõlked tl 101-102p). Lisaks näitavad kaebaja kohta koostatud isikukaardid (tl 18-20, tõlge tl 22-26) merel ja maal töötamise perioode, vabu päevi, puhkusi, haiguspäevi, reserve ja muude tööülesannete täitmisi. 6(9)
3-16-1821
16.Vastustaja on arvestanud arhiividokumentidel näidatud perioodide alusel ning puhkusi, vabu päevi ja reserve kaasa arvates kaebaja soodusstaaži pikkuseks 10 aastat 4 kuud 27 päeva (tl 84), mis koos vaidluse all mitte oleva soodusstaažiga teeb kokku 12 aastat 12 päeva. Vastustaja järeldab, et kaebajale ei ole võimalik sooduspensioni määrata, sest selleks on vaja soodusstaaži 12 aastat 6 kuud, kuid kaebajal jääb sellest puudu üle 5 kuu.
17.Kohus vastustaja toodud perioodide arvestusega täies ulatuses ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et kaebaja oli kogu töölepinguga hõlmatud perioodi jooksul hõivatud lepingujärgse tööga, v.a kui tõendid ei näita vastupidist. Soodusstaaži hulka tuleb arvata nii otseselt merel töötatud aeg kui ka maal viibimise aeg, sh puhkuste, vabade päevade, reservide, haiguspäevade ajad. Nagu ka vastustaja on möönnud, seisnebki merel töötamise režiimi eripära selles, et mitte kogu tööaeg ei viibita mere, vaid merel viibitud aja eest antakse kompensatsiooniks vabu päevi. Nagu ka kõigi teiste sooduspensioni taotlejate puhul, arvatakse töö- ja soodusstaaži hulka ka puhkusel ja haiguslehel viibimise ajad. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud arvata soodusstaaži hulka kaebaja tööalastel kursustel viibimise aeg 01.10.1985– 31.10.1985 (tl 17), sest ka tööalased koolitused arvatakse reeglina tööaja hulka. Arvata võib, et koolitustel on käinud ka mitmed teised sooduspensioni taotlejad. Nii kauge aja tagant ei ole võimalik täpselt ja usaldusväärselt tuvastada, kes, millal ja millistel tööalaste koolitustel viibis. Seega tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvestada soodusstaaži hulgas ka tööalaste koolitustega. Kohus nõustub vastustajaga, et lisaks tuleb arvata soodusstaaži hulka kaebaja viibimine reservis. Sel perioodil kaebaja küll ei töötanud, kuid pidi olema valmis vastava korralduse saamisel laevale minema. See, kui kaua töötaja reservis viibis, olenes tööandjast, kes tööd korraldas ja laevu komplekteeris. Tööandja otsustada oli, kas ta jätab töötaja reservi ootele, vahetab ta mõne laeval töötava töötajaga välja, komplekteerib mõne täiendava laeva või määrab töötaja selleks ajaks mõnele teisele tööle. Arvestades merel töötamise eripära, on põhjendatud arvata reservis viibimise aeg samuti tööaja hulka.
18.Arvestades kaebaja isikukaardilt nähtuvaid kandeid, nende mõningast vastuolu arhiiviteatistega ja ebatäpsusi, samuti seda, et asjas kogutud tõendid ei kajasta ka kogumis kogu vaidlusalust perioodi (osad perioodid on kaetud mitmekordselt, osade perioodide kohta puudub üldse info või puudub info, millega kaebaja oli sel ajal hõivatud), ei ole kohtu hinnangul võimalik teha täpseid ja usaldusväärseid arvutusi nende perioodide kohta, mida tuleks arvata kaebaja soodusstaaži hulka. Küll aga saab teha arvutusi nende perioodide kohta, mida tõenditest nähtuvalt ei ole põhjust soodusstaaži hulka arvata. Ülejäänud staaž tuleb seega arvestada soodusstaažina. See tähendab, et puudulike tõendite tõttu lähtub kohus kaebajale soodsamast tõlgendusest.
19.Kohtu hinnangul tuleb soodusstaaži hulgast arvata maha perioodid, mil kaebaja täitis muid tööülesandeid, st tema tööülesanded ei olnud tervistkahjustavad ega rasked, mis õigustaks kompensatsioonina sooduspensioni määramist. Selliste perioodide mahaarvamise õiguslikuks aluseks on SVPS §-d 1 ja 11. SVPS § 1 järgi ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 järgi arvestatakse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Nimetatud sätete eesmärgiks on arvata soodusstaaži hulka vaid tööperioodid, mil isik täitis kogu tööaja ulatuses raskeid või tervistkahjustavaid tööülesandeid. Kui isik täitis neid tööülesandeid vaid osa tööajast või osadel tööperioodidel, siis ei ole nende tööülesannete täitmisest tulenevad kahjulikud mõjud tema tervisele sedavõrd suured, et õigustavad sooduspensioni määramist.
20.Kaebaja ei ole ka ise vaidlustanud, et soodusstaaži hulka pole põhjendatud arvata perioodi 24.01.1984–27.02.1984 (tl 22), mil kaebaja oli laevaremondilukksepp laevaremonditehases, ning perioodi 13.12.1985–29.12.1985 (tl 22p), mil ta töötas naftabaasis treialina, kokku 1 kuu 7(9)
3-16-1821
21 päeva. Samal põhimõttel tuleks soodusstaaži hulgast maha arvata ka laeva remonditööde perioodid (kohus eeldab, et tööandja rakendas kaebajat sel ajal laevaremonditöid tegema): 11.05.1987–29.06.1987 (tl 22p, 24), 12.04.1988–30.06.1988 (tl 22p, 24), 01.11.1991– 03.12.1992 (tl 25p), 05.01.1993–31.07.1993 (tl 25p, 17) ja 09.06.1994–19.09.1994 (tl 92), kokku 2 aastat 3 kuud 19 päeva. Samuti on põhjendatud maha arvata periood 01.05.1995– 12.07.1995 (tl 92), s.o 2 kuud 12 päeva, mil kaebaja tööleping oli peatatud. Maha tuleb arvata ka palgata puhkuse aeg 31.01.1995–30.04.1995, kokku 3 kuud, sest tegemist oli puhkusega, mida ei antud töötatud aja eest, ning selle lisamine üldisele tööajale ei ole põhjendatud. Seega on maha arvatava perioodi pikkuseks kokku 2 aastat 10 kuud 22 päeva. Perioodi algus Muud ülesanded
29.06.1987 30.06.1988 03.12.1992 31.07.1993 19.09.1994 Kokku
12.07.1995 Kokku
30.04.1995 Kokku
Laevaremonditööd
Töölepingu peatumine 01.05.1995 Palgata puhkus 31.01.1995 Mahaarvatav periood kokku
21.Kaebaja vaidlusaluse töölepingulise perioodi 04.12.1980–12.07.1995 kogupikkuseks on 14 aastat 7 kuud 9 päeva. Arvestades sellest maha perioodi 2 aastat 10 kuud 22 päeva, on soodusstaaži pikkuseks seega 11 aastat 8 kuud 17 päeva. Liites sellele vaidluse all mitte oleva soodusstaaži 1 aasta 7 kuud 15 päeva, on kaebaja kogu soodusstaaži pikkuseks 13 aastat 4 kuud 2 päeva, mis on enam kui nõutav 12 aastat 6 kuud. Järelikult on kaebajal olemas soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku pikkusega soodusstaaž.
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab, et kaebaja töötas Eesti Kalatööstuses (Eesti kalatöönduslik koondis “Estrõbprom”, hiljem RAS Ookean) perioodil 04.12.1980–12.07.1995 kokku 11 aastat 8 kuud 17 päeva täistööajaga mehaanik-seadistaja ametikohal, mis vastab Loetelu nr 2 osa XIII p 5 erialakoodile nr 17541 (töötajad, kes on nimetatud Loetelu nr 2 osa XVIII p 2 alapunktis 1) ning osa XVIII p 2 alapunkti 1 erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes.
23.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 8(9)
3-16-1821
23.1.Kaebaja esitas 23.02.2017 halduskohtule Ühinenud Õigusbürood OÜ 22.08.2016 arve nr ÜH-08C21-02 summas 1000 eurot (sisaldab käibemaksu) ja 22.08.2016 arve nr ÜH-08C2103 summas 500 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvetel on märge nende tasumise kohta sularahas. Arvete tasumist tõendavaid dokumente esitatud ei ole. Arvetelt nähtub, et need on esitatud seoses kliendi esindamisega haldusasjas pensioni määramise nõudes. Kaebaja esitas 12.10.2017 halduskohtule Kalashnikov Õigusbüroo OÜ 07.03.2017 arve nr KL03C07-02 summas 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Arvel on märge selle tasumise kohta ülekandega. Arve tasumist tõendavaid dokumente esitatud ei ole. Arvelt nähtub, et see on seotud kliendi huvide esindamisega haldusasja nr 3-16-1821 apellatsioonimenetluses.
23.2.Kohus andis 01.09.2017 määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks, sh menetluskulu dokumentide ja menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks kuni 13.10.2017. Kuna kaebaja ei esitanud selleks ajaks menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, saatis kohus kaebaja esindajale 07.11.2017 e-kirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb valitseva kohtupraktika kohaselt esitada kohtule ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kohus viitas kirjas ka vastavale Riigikohtu praktikale. Kohus andis kaebajale menetluskulu dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja kuni 09.11.2017 kl 15.00 ning selgitas, et nende esitamata jätmisel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. Kaebaja esindaja edastas kohtule 09.11.2017 e-kirjaga eelpool viidatud 07.03.2017 arve, millel on käsikirjaline kinnitus arve tasumise kohta 08.03.2017.
23.3.Nagu kohus selgitas juba oma 07.11.2017 e-kirjas, on valitseva kohtupraktika kohaselt halduskohtumenetluses võimalik välja mõista vaid kantud menetluskulusid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-16, p 16). Kaebaja on esitanud kohtule vaid õigusabikulusid näitavad arved, kuid mitte nende tasumist ehk menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Üksnes esindaja kinnitus arve tasumise kohta ei tõenda arve tasumist ja menetluskulu kandmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-08, p 21). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kulude tasumist saaks tõendada nt kassa sissetulekuorderi või pangakonto väljavõttega. Antud juhul ei ole selliseid dokumente esitatud, seetõttu puudub alus menetluskulude kantuses veenduda, samuti alus menetluskulusid vastaspoolelt välja nõuda. Kuna kaebaja ei ole ka kohtu tähelepanu juhtimisele ja täiendava tähtaja andmisele vaatamata menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud, siis tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.