lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1821/44

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1821/44
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1495
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 3, 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 177Otsuse jõustumise tagajärjedHKMS § 192Halduskohtu otsuse tühistamine üksnes apellatsioonkaebuse põhjalHKMS § 199 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 223 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1821/49Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.11.20173-16-1821/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-2023/38Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.10.20253-16-1587/40Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1821

Haldusasi

XX kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramise aluseks olevad asjaolud

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1821 osas, milles jäeti tuvastamata XX töötamine täistööajaga ning töötamine perioodil 08.06.1994–12.07.1995 Y-s, samuti menetluskulude osas. Saata asi eelnimetatud osas Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest (HKMS § 212 lg 1 teine lause). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HMS § 38 lg 2Tõendid
RPKS § 281
RPKS § 32
HKMS § 223
HKMS § 116
HKMS § 116

3-16-1821

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 11.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata talle soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2) alusel.
2.SKA vastas XX-le 07.07.2016 kirjas, et SKA-le esitatud dokumentide alusel saab arvestada soodustingimusel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka töötamise perioodi madrusena 26.07.1976–09.01.1977, kokku 5 kuud 13 päeva. Soodustingimusel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka ei saa arvata töötamise perioode lukksepana, lukksepp-seadistajana ja mehaanik-seadistajana, kuna puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et need tööd vastaksid loetelule nr 2. SKA peatas 20.07.2017 otsusega nr 03574 XX pensioniavalduse menetlemise kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu jooksul selle otsuse kättsaamisest. Otsuse kohaselt ei saa soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvata ajavahemikke, mil isik töötas lukksepana, lukksepp-seadistajana ning mehaanik-seadistajana.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikel 04.12.1980–12.07.1995 Y koondises „Q“, 13.07.1995–14.11.1995 AS-s B ning 08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999 AS-s C ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 XIII osa p-s 5 märgitud erialakoodile nr 17541 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid). Õigustatud on küll mitte arvestada vahepealset töötamist lukksepp-laevaremontijana ja naftabaasi treialina, kuid pole nõuet, et töötaja peaks viibima pidevalt kalalaeval. Laevapere liikmed võivad ka osaliselt viibida kaldal, tehes remondi- ja hooldustöid. Tööraamatu järgi on kaebaja mehaanik-seadistajana töötanud pidevalt.
4.Sotsiaalkindlustusamet leidis, et tunnistajate ütluste alusel lugeda tõendatuks, et töötades mehaanik-seadistajana, täitis kaebaja tegelikult mehaaniku tööülesandeid ja ujuvkoosseisus mehaanik-seadistajana töötamise perioodid kuuluvad soodusstaaži hulka arvamisele. Olenemata sellest ei ole kaebaja puhul täidetud soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseks olev 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži nõue. Nimelt arhiiviteatisest nähtuvalt on merel töötamises vaheajad, samuti ilmnevad arhiiviteatisest perioodid, mil kaebaja oli palgata reservis või kursustel ning töötamine naftabaasis, samuti laeva remondiperioodid. Praktikas on arvesse võetud kalalaevade töötajate puhul igal aastal kahekuuline reservis oleku ajavahemik, kuid mitte rohkem.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt, tuvastades, et XX, töötades Y-s (Y „Q“) (04.12.1980–08.06.1994), AS-s B (13.07.1995–14.11.1995) ning AS-s C (08.07.1998–26.11.1998 ja 05.04.1999–13.09.1999) mehaanik-seadistaja ametikohal, tegi tööd, mis vastab loetelu nr 2 osa XIII, punkti 5 erialakoodile 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa punkti 2 alapunktis 1) ning osa XVIII punkti 2 alapunkti 1 erialkoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid) koostoimes. SKA-lt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulu 1125 eurot, ülejäänud osas jäid kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja töötamine mehaanik-seadistaja ametinimetuse all vastab oma sisult ja olemuselt sellele mehaaniku tööle kalalaevanduses, mida on silmas peetud loetelu nr 2 osa XIII punkti 5 erialakoodi 17541 ja loetelu nr 2 XVIII osa punkti 2 alapunktis 1 märgitud erialakoodi 23485 all nende sätete koosmõjus. Töötamine kalalaevadel ei ole võrreldav tavapärase töötamisega, mille puhul on võimalik järgida igapäevast ja -nädalast töö- ning puhkeaja režiimi, vaid töö iseloom on tinginud ka teistsuguse töö- ja puhkeaja jaotuse. Nii kaebaja töötamise kohta esitatud isikukaardilt kui ka arhiiviteatisest nähtub, et töötamises esines vaheaegu (sh tasuta ja tasustatud reservis olek). 2(4)

3-16-1821 Vastustaja ei ole 20.07.2016 otsuses juhtinud kaebaja tähelepanu, et ei pea võimalikuks sooduspensioni saamiseks vajaliku staaži hulka arvata tööraamatus märgitud ajavahemikke, mille jooksul on töötatud mehaanik-seadistajana, kogu ulatuses. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või avalduses nõutud ulatuses. Kohus ei saa teha praeguse asja menetluses kindlaks, kas ajavahemikud, mil kaebaja ei viibinud oma tööülesandeid täites otseselt kalalaevaga merel, saab lugeda soodustingimustel pensioni õigust andva staaži hulka ja/või millises ulatuses neid saab arvesse võtta. Samuti seda, kas kaebaja puhul on täitunud SVPS alusel pensioni määramise eeldus, st staažinõue vastavalt SVPS §-le

1.Piisava staaži täitumise üle otsustamine ja staaži kujunemiskäik on õiguslik küsimus, mille peab otsustama vastustaja pensioni määramiseks pädeva haldusorganina (RPKS § 32). Kohus ei saa vastavat õigusvaidlust praeguses menetluses ette ära lahendada. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka soovitada kaebajal nõude muutmist ja tuvastamisnõude eseme laiendamist. Kohus ei pea tuvastatuks tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana 09.06.1994–12.07.1995 (töölepingu lõpetamiseni). OÜ G teatistest tulenevalt pole võimalik pidada seda ajavahemikku töötamiseks soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval ametikohal. Kui vastustaja peab põhjendatuks arvestada osaliselt sellest ajavahemikust kas olenevalt sellest, et pensionistaaži hulka arvatakse ka korralise puhkuse aeg või vastavalt vastustaja väljakujunenud halduspraktikale (mida SKA on kajastanud ka 02.12.2016 arvutuskäigus), on neid ajavahemikke võimalik arvesse võtta pensioniavalduse lahendamiseks otsuse tegemisel. Vastavalt HKMS § 177 lg-le 1 on menetlusosalistele kohustuslik kohtuotsuse resolutiivosa. Kui käesolev kohtuotsus jõustub, siis omavad selle põhjendavas osas tuvastatud asjaolud osas, mis puudutavad kaebaja töötamise ajavahemikke ning algus- ja lõpuaegu, tähendust tõendina, mida tuleb SKA-l arvestada kogumis muude tõenditega (HMS § 38 lg 2, RPKS § 281, sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59).
6.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 otsuse peale. Kaebuse esitamise eesmärk oli tuvastada soodustingimustel pensioni saamise õigus tervikuna, mitte mõni selle õiguse aluseks olev asjaolu eraldivõetuna. Asjaolu, et apellandi töötamine mehaanik-seadistajana vastab loetelule nr 2, leidis halduskohtu istungil tõendamist ja sellega nõustus ka SKA. Seoses vastustaja väljendatud seisukohaga nõutava soodusstaaži puudumise kohta jätkas halduskohus menetlust ning asus tõendeid koguma ka tööaja küsimuses. Kohtu kogus vajalikud tõendid vaidluse lõplikuks lahendamiseks. SKA käsitus apellandi tööaja kohta ei ole õige. Loetelu nr 2 ei näe ete, et soodusstaaži sisse arvatakse üksnes merel või ookeanil töökohustuste täitmise aeg. Kaebaja ei töötanud osalise tööajaga. Vastupidi, tööaja pikkus oli võrreldes tavalise töötajaga oluliselt pikem, režiimis 24/7, sellest tulenevalt olid ka puhkeperioodid pikemad. SKA loogika järgi võib näiteks õpetaja tööstaažina käsitada üksnes õppetundides tööülesannete täitmist või kaevuri tööstaažina üksnes maa all tööülesannete täitmist. Kui selline tööaja arvutuse metoodika rakendub praktikas, muutub ka teiste töötajate pensionistaaži tõendamine väga keeruliseks. Samadel põhjendustel ei nõustu kaebaja sellega, et halduskohus ei lugenud tuvastatuks tegelikku töötamist mehaanik-seadistajana 09.06.1994– 12.07.1995 (töölepingu lõpetamiseni).
7.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-16-1821

8.HKMS § 192 sätestab, et ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt seadustiku §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 200 p 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni taotlejal õigus taotleda kohtult pensioni määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamist. Kohtuotsuse resolutsioonis peab kohus tuvastama, millisel perioodil ja millisel ametikohal töötamine loetakse töötamiseks mõnel loetelus nr 1 või nr 2 nimetatud ametikohal, samuti töötamine täistööajaga. See on kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik, sest SVPS §-st 1 tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Sageli vaieldaksegi selle üle, kas isik töötas teatud ametikohal täistööajaga ning kohus peab selle vaidluse lahendama sõltumata sellest, kas pensioni taotleja ja SKA vaheline erimeelsus taandub üksnes faktiliste asjaolude tuvastamisele või muu hulgas ka õiguslike hinnangute andmisele. Praegusel juhul halduskohtu valitud protsessuaalne lahendus ei taga kaebajale maksimaalselt efektiivset õiguskaitset (HKMS § 2 lg-d 1 ja 2), sest sunnib kaebajat algatama teisegi kohtuvaidluse. Nimelt on SKA kohtumenetluse käigus selgelt öelnud, et kaebaja ei töötanud täistööajaga, kaebaja oli vastupidisel seisukohal. Seega oli vaidlus kohtu ette toodud ja kohus pidi selle lahendama, tehes kaebajale ettepaneku kaebuse taotlust täpsustada (HKMS § 2 lg 5).
10.Kohus lahendas seega asja poolikult ning kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk jäi saavutamata. Asi tuleb saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks täistööajaga töötamist puudutavas osas, samuti perioodil 08.06.1994–12.07.1995 Y-s töötamist puudutavas osas (ka viimase perioodi puhul tuleb kohtul endal otsustada, mitte jätta SKA-le otsustamiseks, millised perioodid on õigustatud võtta soodusstaaži hulka aja hulgast, mil kaebaja ei täitnud tööülesandeid merel).
11.Menetluskulude jaotus jääb halduskohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja