Kaebuse esitaja – N.L., esindaja Irina Vassiljeva Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 19.04.2017, asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et N.L.il on lisaks ajavahemikul 13.09.1982-04.02.1983 juba tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale soodusstaažile ajavahemikel 13.11.1980-10.08.1982 ja 26.06.1983-02.10.1994 täiendavalt soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži 10 aastat kaks kuud ja 27 päeva vastavalt käesoleva kohtuotsuse seletava osas punktides 14 ja 15 toodud arvestusele.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele ja tagastada pärast selle jõustumist Archivali Group OÜ-lt menetluse käigus välja nõutud arhiividokumendid koos nende hoiukarbiga OÜ-le Archival Group. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. augustil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.L. esitas 11.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2), osa XIII, punkti 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa punkti 2 alapunktis 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid ja 13482 ehk kõigi klasside ja nimetusega madrused) alusel.
2.10.06.2016 otsusega nr 03579 otsustas SKA peatada N.L.i poolt esitatud pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu jooksul alates otsuse kättesaamisest. 05.08.2016 saabus Tallinna Halduskohtule N.L.i kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Ühtlasi palub kaebaja tühistada SKA otsuse nr 03579. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas soodustingimustele vanaduspensionile õigust andvatel kutsealadel alates 03.04.1980 kuni 12.09.1982 ja alates 05.02.1983 kuni 23.02.1995 (kokku 14 aastat, 5 kuud ja 29 päeva).
3.Kohus võttis asja menetlusse oma 5.09.2016 määrusega, viis läbi eelmenetluse ja avalik kohtuistung asjas toimus 19.04.2017 (protokoll tl 50). Kohtuistungil otsustas kohus menetlust jätkata kirjalikus menetluses. 1.06.2017 määrusega määras kohus menetluse lõplikuud tähtajad ja kohtuotsuse kuulutamise aja.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusamet on oma 10.06.2016 otsuses nr 03579 valesti jätnud tuvastamata tema soodustingimustel pensioniõigusliku tööstaaži ajavahemikul 03.04.1980 kuni 12.09.1982 ja 05.02.1983 kuni 23.02.1995 ja palub tuvastada, et kaebaja töötas nimetatud ajal lukksepp-seadistaja ja mehaanik seadistaja ametikohtadel, millel töötatud aeg tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži hulka ning arvestades seda määrata talle taotletud soodustingimustel vanaduspension. Kaebaja põhjendab oma taotlust järgmiselt:
4.1.Kaebaja leiab, et vastustaja on valesti tõlgendanud ja rakendanud otsuse nr 03579 tegemisel Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2), osa XIII, punkti 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa punkti 2 alapunktis 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid.). Kaebaja leiab, et nimetatud sätte kõigi nimetustega mehaanikud ja nende abid kohaldamisel on vastustaja valesti jätnud arvestamata, et selle sätte alla käis ka tulenevalt töö sisust ja alluvusvahekordadest ka tema töötamine lukksepana, lukkseppseadistaja ja mehaanik seadistajana, kellena töötades kuulus ta laeva masinameeskonda ja oli mehaaniku või mehaaniku abi üldnimetusele vastav erialaspetsialist.
4.2.Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole asjakohane arvestada Sotsiaalministeeriumi seiskohaga haldusasjas nr 3-16-1821, milles loetletakse üles need ametinimetused, mida käsiteletakse mehaanikuna ja viidatakse muuhulgas SA Innove koduleheküljele http://ametid.rajaleidja.ee/Laeva-masinameeskonna-liikmed. Kaebaja leiab, et SA Innove kodulehekülg on käesolevas vaidluses asjakohatu allikas, kuna see ei ole seotud ei rahvusvaheliste ega kodumaiste mereõiguse õigusnormidega. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et mehaanikud on erialakoodi nr 23485 mõistes ainult vanemmehaanik, esimene ja teine mehaanik ja vahel ka kolmas mehaanik. Kaebaja leiab, et ta kuulus töötamisel lukksepana, lukksepp- seadistajana ja mehaanik- seadistajana laeva masinameeskonda, töötas sarnaselt laeva mootorite ja jõuseadmetega tegelenud mehaanikutega vahimeetodil sisuliselt puhkepäevadeta ja oli sisuliselt mehaaniku abi positsioonil olles mehaanik-seadistaja vahetu abiline (asendaja vahetuste ajal). Kaebaja viitab siinkohal ka tema esitatud tõenditele (tl 7-11) ja sellele, et nendest nähtuvalt said pärast keskeriõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamist kõik laeva masinameeskonda kuuluvad mehaanikud ja nende abilised (lukksepad ja lukksepp seadistajad teatud tüüpi (kala)laevadel) aastatel 1975-1996 Tööstusliku tootmise erialal kvalifikatsiooni Tehnik-mehaanik või mehaanikainsener. Kaebaja märgib, et sisuliselt ei ole käesolevas asjas vaidlust, et ta oli laeva masinameeskonnas töötavad isik ja seda kinnitavad ka esitatud ja eelpoolmainitud tõendid üldisemas plaanis.
4.3.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole üldisemas plaanis endale selgeks teinud ja ka tõendanud, milles seisnes lukksepa töö kalalaevadel ja seetõttu esitab ebapädevaid väiteid nagu ei kuulunuks lukksepp-seadistaja, lukksepp ja mehaanik-seadistaja laeva masinameeskonda.
4.4.Kaebaja leiab, et tema töötamise arvestamisel soodusstaaži hulka tuleks lähtuda ainult tööraamatu kannetest (tl 74-78), mitte Archival Group OÜ arhiiviteatistest nähtuvatest täpsetest andmetest merel viibimise kohta, sest ta oli kogu tööraamatus kajastatud aja ametlikult tööl.
4.5.Kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule tähtaegselt ei esitanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele osaliselt vastu alljärgnevates küsimustes ja põhjustel.
5.1.Vastustaja märgib, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt töötas kaebaja vaidlusalusel perioodil lukksepana, lukksepp-seadistajana, treiali õpilasena, mehaanikseadistajana, laevaremondilukksepana ja viibis palgata reservis. Sotsiaalkindlustusameti põhjendused, miks vaidlustatud perioodi ei saa dokumentide alusel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata, on toodud Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2016 otsuses nr 03579.
5.2.Vastustaja leiab, et isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta tema tööülesandeid, töösisu ja töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada soodustingimustel vanaduspensioni. Seega leiame, et kaebajal on õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamist.
5.3.Oma täiendavas seisukohas märkis kaebaja, et 30.5.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus analoogilises haldusasjas 3-16-1821 otsuse, milles tõstatati küsimus täistööaja arvestusest laevameeskondade liikmete osas. Kaebaja leiab, et vaidlusalustel juhtudel ei ole tegelikult vaidlust selle üle, kas töötamine toimus täistööajaga või mitte, vaid selles, milline periood kuulub tulenevalt loetelust nr 2 soodusstaaži hulka arvamisele. Loetelu nr 2 osa XIII punkti 5 kohaselt arvatakse soodusstaaži hulka töötamine ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskonnas ning loetelu nr 2 osa XVIII punkt 2 alapunkti 1 kohaselt
töötamine mere ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskonnas. Tööraamatu kannete kohaselt on kaebaja tööle võetud Eesti Kalatööstusse erinevatele ametikohtadele, mitte kindlasse laeva meeskonda. Millal ja millise laeva meeskonda kaebaja on kuulunud, nähtub Archivali Group OÜ arhiiviteatiselt ja sellele lisatud isikliku kaardi koopiast. Soodusstaaži hulka on arvatud kogu konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg, ilma et oleks välja arvatud tööst vaba aeg, mis oli ettenähtud kõigile meeskonna liikmetele, s.t et töötati graafiku alusel, kus töövahetusele (kas 8 tungi, 12 tundi vmt) järgnes puhke- ja vabaaeg. Seega laevas viibimise kogu perioodi soodusstaaži hulka arvamisega, arvatakse soodusstaaži hulka igapäevane töö- ja puhkeaeg.
5.4.Puhkepäevi, millele tekkis õigus kindlasse laevameeskonda kuulumisega, kompenseeriti meremeestele pärast reisilt tulekut üldjuhul 1-2 kuulise maal viibimisega enne, kui nad määrati järgmise laeva meeskonda. Nimetatud kuni 2-kuused perioodid ajavahemikul, kui isikud ei kuulunud ühegi laeva meeskonda, kuid kasutasid merel oleku tõttu saamata jäänud puhkepäevi, on samuti arvatud soodusstaaži hulka. Seega on soodusstaaži hulka arvatud täistööajaga töötamine laevade meeskondades. Loetelus nimetatud „laevade meeskonnas töötavatel“ eeldab laeva meeskonda kuulumist, kusjuures laeva meeskonda määrati meremehed üldreeglina seoses merele minekuga. Seega tuleb loetelust nr 2 üheselt, et soodusstaaži hulka saab arvata ainult need perioodid kui isik kuulus (oli määratud) mingi laeva meeskonna koosseisu. Isiku kaartidel on kajastatud kogu meremehe teenistuskäik, millest nähtub nii laeva meeskondadesse kuulumise aeg kui ka viibimine pikaajalistel koolitustel, palgata puhkusel (nt kaebaja puhul 21.11.1994 kuni 23.2.1995 palgata reserv) jne, millal ta ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Tööraamatu kannetes eelnimetatud asjaolud ei kajastu, nähtub vaid tööle võtmine, osaliselt ametinimetuste muutumine ja töölt vabastamine. Tööraamatu kannetest ei nähtu ka asjaolu, et kolmel perioodil on kaebaja töötanud kaldakoosseisus (Laevaremonditehases perioodil 14.4.1980 kuni 22.9.1980 lukksepp, perioodil 17.5.1985 kuni 9.8.1985 treiali õpilane ja perioodil 21.9.1987 kuni 22.10.1987 laevaremondilukksepp). Vastustaja toob välja, et Loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ punkt 2 „Mere- ja jõetransport“ alapunktis 3 on loetletud kaldakoosseisu ametikohad, mis kuuluvad soodusstaaži hulka arvamisele: kood 11429 lõhkaja; kood 13450 maaler laevavärvimisel ja laevakere puhastamisel dokis; kood 14478 trümmimotorist; dokker-mehhanisaator. Sooduspensionile õigust andvate ametikohtadena ei ole kaldakoosseisus nimetatud mehaanikut, lukkseppa ega seadistajat ehkki nähtuvalt kaebaja isikukaardilt olid nimetatud ametikohad olemas ka kaldakoosseisus. Vastustaja leiab, et tööraamatu kannete alusel kogu Eesti Kalatööstuses ja selle õigusjärglase juures töötatud aja arvamisel soodusstaaži hulka oleks käsitatav loetelu täiendamisega.
5.5.Vastustaja märgib, et haldusasjas 3-10-601 tehtud kohtuotsuse p-des 15 ja 16 (jõustunud Riigikohtu määrusega) asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et ei Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et oli tegemist töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Samas lahendis on kohus leidnud, et mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning et nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Eeltoodud põhjendustel leiab vastustaja, et tulenevalt SVPS-st ja loetelust nr 2 ei saa vaidlusaluseid töötamise perioode arvestada soodusstaaži hulka tööraamatu kannete alusel ning et soodusstaaži hulka saab arvata ainult ujuvkooseisu ehk konkreetse laeva meeskonna kooseisu kuulumise perioodid ja nende eest ettenähtud puhkepäevade kompenseerimise 1-2 kuulised
perioodid. Eelnimetatud halduspraktika alusel on sooduspensione määratud loetelude kehtestamisest, mida kinnitab ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti 16.12.1996 kiri „Praktikas tõusetunud küsimuste lahendamisest“.
5.6.Loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetetööstus“ punkt 5 „Kalapüük ja –töötlus. Ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond“ on loetletud sooduspensionile õigust andvad ametid, mis on seotud kalapüügiga merel: kood 14160 kalajahuseadme juht; kood 23187 kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja –töötlusel; kood 22021 püügipiirkonna ülem, tema asetäitja ja abi; kood 22058 ekspeditsiooniülem, tema asetäitja ja abi. Eeltoodud ametid on kõik seotud kalapüügi ja -töötlemisega laevadel ehk siis ainuomased kalalaevadele. Lisaks eelnevatele on koodi 17541 alusel õigus sooduspensionile töötajatel, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII punkti 2 alapunktis 1. Loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ punkt 2 „Mere- ja jõetransport“ alapunktis 1 „Mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond“ on koodi 23485 all nimetatud kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid.
5.7.Vastustaja toob välja, et Kutsekoja kodulehel toodud laevamehaaniku kutsestandardi kohaselt on laevamehaanik erialast kvalifikatsiooni omav meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas kõigi olemasolevate vahenditega. (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087207/lae/laevamehaanik-i-iiiii-iv-11pdf). Masinameeskonna (s.h mehaaniku) põhiline töökoht on masinaruumis, kus peale merel olevate raskete ilmastikutingimuste on müra ja kuumus. Seadistaja (ka mehaanik-seadistaja) hooldab, remondib, seadistab ja häälestab toodet valmistavat masinat või tehnoloogialiini. Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile, kuid olenevalt lukksepa profiilist, ka paigaldab, hooldab, reguleerib, remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke jne. Seega on seadistaja, mehaaniku ja lukksepa tööülesanded erinevad ning sellest tulenevalt on kaebaja arvates erinevad ka mehaaniku, lukksepa, mehhaanik-seadistaja ja lukksepp-seadistaja tööülesanded. Asjaolu, et igapäevaselt laeval töötades, erinevate ametinimetustega isikud aitasid ja hädavajadusel ka asendasid üksteist (oldi ju siiski merel piiratud isikkoosseisuga), ei anna vastustaja arvates alust ametikohtade võrdsustamiseks ja loetelu nr 2 laiendamiseks.
5.8.Vastustaja leiab, et tunnistajate ütlustest ja kaebaja selgitustest nähtuvalt tegeles kaebaja kalatöötlusliini mehaanikuna ja mehaanik-seadistajana, samuti lukksepana ja lukkseppseadistajana, kelle ülesandeks oli kalatöötlusliini hooldamine, remont ja seadistamine. Kaebaja tööülesandeks ei olnud laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine, kaebaja ei kuulunud laeva masinameeskonda. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli laeval ka masinameeskonna mehhaanik, kelle tööülesandeks oli laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine. Kuna tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kaebaja töö täies ulatuses seotud laeval kalatöötluse mehhanismide häireteta töö tagamine. Seega peaks vastustaja arvates kaebaja ametikoht sisalduma loetelu nr 2 osa XIII „Toiduainetetööstus“ punktis 5 „Kalapüük ja –töötlus. Ookeanidel ja meredel kalapüügi ja -töötlusega, samuti püügipiirkonnas valmistoodangu
vastuvõtuga tegelevate kalalaevade meeskond“, kus on nimetatud kalapüügi ja – töötlusega, s.h kalatöötlusliiniga, seotud ametikohad nagu kalajahuseadme juht, kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja –töötlusel jt.
5.9.Kokkuvõtvalt on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et õigus sooduspensionile on üksnes laeva masinameeskonna mehaanikul ja soodusstaaži hulka arvamisele kuuluvad ainult kindla laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid koos nende eest ettenähtud puhkepäevade kompenseerimise 1-2 kuulised perioodidega. 5.10 Vastustaja ei esitanud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust ega selleks ettenähtud dokumente.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas soovib kaebaja vastavalt esitatud kaebusele tuvastada, et tema töötamine erinevatel ametikohtadel (mehaanik, mehaanik-seadistaja, lukksepp-seadistaja ja lukksepp) ajavahemikus 03.04.1980-23.02.1995) vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 alusel erialakoodile 23485 (kõigi nimetustega mehaanikud ja nende abid) ja oli töötamine tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohale loetelu nr 2 erialadel.
7.Käesolevas asjas seisneb vaidlus eelkõige selles, kas N.L.i töötamine mehaanik-seadistaja, lukksepp-seadistaja ja lukksepana vastab tööle erialakoodi 23485 all.
8.Kohus märgib, et kõigepealt ei nõustu ta pärast tõenditega tutvumist ja tunnistajate ülekuulamist vastustaja üldise seisukohaga, et mehaanik-seadistaja puhul on tegemist liitametikohaga, mida ei ole loetelus 2 nimetatud. Kohus märgib, et loetelus 2 erialakoodi 23485 alla paigutatud erialade sõnastus on järgmine: „23485 Kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid“. Kohus märgib, et loetelus on eraldi mehaanikutena välja toodud veel koodi 25410 all kõigi klasside ja nimetustega elektrimehaanikud, mis on kohtu arvates mõistetav, sest elektriseadmed ja nende korrashoid ning selleks vajalik kutsekvalifikatsioon erineb oluliselt muudest laeval kasutatavatest eelkõige mehaanilistest ja kütuse põletamise abil töötavatest seadmetest nagu ka nendega teostatavad tööd. Seetõttu on õigustatud vastava eriala eraldi välja toomine loetelus 2, mis aga ei tähenda, et loetelu 2 tuleks seetõttu tõlgendada vastustaja pakutud moel kitsendavalt. Kohus on pärast esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste hindamist seisukohal, et puudub igasugune mõistlik alus vastustaja väidetel, et mehaanik-seadistaja ei ole mehaanik koodi 23485 mõistes. Kohus põhjendab oma seisukohta kõigepealt asjaoluga, et juba koodi 23485 sõnastusest tulenevalt käivad selle nimetuse alla kõigi nimetustega mehaanikud. Teiseks tuleneb kõigist esitatud tõenditest – Namsov Fishing Enterprise (PTY)LTD, Articnam Fishing Company Limited ja Levert Shipping Company esitatud tõenditest (tl 7-11), tunnistajate vastavatest ütlustest, et mehaanik-seadistaja oli enamasti laeva masinameeskonna (mehaanika allüksuse) koosseisus töötav vähemalt mehaaniku kutsekvalifikatsiooniga spetsialist. Kohus märgib, et vastustaja püüd sisustada mehaaniku nime ainult laeva jõuseadmetega (ilmselt siis mootorid) töötavate ametikohtadega ei kannata kriitikat juba ainuüksi seetõttu, et laevamootoritega töötavatest erialadest on nimekirjas eraldi välja toodud koodi 14718 all kõigi nimetustega motoristid (masinistid) ja nende abid. Lisaks nähtub ka vastustaja enda poolt viidatud kutsekoja kutsestandarditest, et laevamehaanik on erialast kvalifikatsiooni omav meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas kõigi olemasolevate vahenditega. Laeva abimehhanismide hulka kuuluvad nähtuvalt laevamehaaniku kutsestandardi punktist 5.2.11. 1) pumbad, kompressorid, ventilaatorid, kütuste ja õlide filtrid ning separaatorid; 2) hüdroajamid;
3) rooliseadmed; 4) tekimehhanismide ja lastikäsitlusseadmed; 5) laevasüsteemid; 6) tuleohutust ja keskkonnakaitset tagavad seadmed; 7) kalapüügi ja –töötlusseadmed. Kohus peab selles nimekirjas toodust oluliseks kõigepealt seda, et laeva abimehhanismide all on nimetatud ka kalapüügi ja –töötlusseadmed ning asjaolu, et nimetud seadmete korrashoid kuulub laevamehaaniku töökohustuste hulka. Oluline on ka asjaolu, et kutsestandardist nähtuvalt on see kehtestatud laevamehaaniku, kui laevas kõrgeimat kvalifikatsiooni ja ametikohta (mehaanikaüksuse või vahel kasutatava teise nimega masinameeskonna) omava mehaaniku jaoks, mitte kõigi laevas töötavate mehaanikute jaoks. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et mehaanikuna saab käsitleda kood 23485 mõistes ainult laevamehaanikut, kelleks vastustaja peab vanemmehaanikut, esimest, teist ja vahel ka kolmandat mehaanikut. Nimetatud seisukoht põhineb mitte õigusaktil või kutsestandardil, vaid õppenõustamiskeskuse Rajaleidja kodulehel avaldatud reklaammaterjalil (vt. viide 2 tl 55), mille eesmärgiks ei ole mingilgi kombel täpsustada või määratleda õiguslikult konkreetseid mehaanikute ametikohti või erialasid. Samuti ei ole selles mingitki moodi kajastatud kalalaevadega seotut. Kaebaja on siinkohal sellele asjaolule kohtu arvates õigustatult tähelepanu juhtinud. Kohus märgib, et sisuliselt on ebaõige ka vastustaja seisukoht, et mehaanik-seadistaja on liitamet. Kohus märgib, et igasuguste mehhanismide töö tagamine eeldab muuhulgas ka nende seadistamist, mis on üks tegevustest mehhanismide töö tagamisel. Nähtuvalt kohtus tunnistajate poolt antud ütlustest, kasutati kalatöötluslaevadel ametinimetust mehaanik-seadistaja mehaanikaüksuse (masinameeskonna laiemalt) mehaanikute suhtes, kes vastustasid sisuliselt vastavate seadmete ja vanemmehaanikuna eelkõige laeva abimehhanismide hulka kuuluvate kalatöötlusseadmete töö ja korrashoiu eest. Samas selgitasid tunnistajad ka seda, et vajadusel olid mehaanik-seadistajad abiks ka kõigi muude laevamehhanismide töö tagamisel ja pidasid ka vahikordi. Kohus leiab, et vastustaja on valesti tõlgendanud erialakoodi 23485 mehaaniku ametinimetust ja seetõttu loeb käesoleval juhul tuvastatuks, et kogu kaebaja poolt mehaanikseadistaja ametikohal töötatud aeg tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tööstaaži hulka.
9.Teiseks on käesoleva vaidluse lahendamisel oluliseks küsimus, milliseid elukutseid ja ametikohti hõlmab erialakoodis 23485 nimetatud „kõigi mehaanikute abid“. Nimetatud sätte tõlgendamiselt ei ole võimalik kohtu arvates piirduda ainult ametikoha nimetusega, vaid tuleb vaadata ka abide sisuliste töötingimuste seotust mehaaniku tööga, sest ainult sellisel juhul on võimalik vastava mõiste õigesti sisustamine. Kohus märgib seda küsimust lahates kõigepealt, et sisulist vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel küsimuses, et kaebaja töötas ametikohtadel lukksepp-seadistaja ja lukksepp olles mehaanikseadistaja alluvuses. Kohutistungil antud tunnistustest ja eelpoolmainitud laevandusfirmade poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kohus kõigepealt seisukohal, et lukksepad ja lukkseppseadistajad olid vähemalt kaebajat puudutanud juhtudel töötamisel kalapüügi- ja kalatöötluslaevadel laeva masinameeskonna liikmed ja töötasid sisuliselt samades tingimustes ja režiimis nende juhi - mehaanik-seadistajatega. Neil tuli lisaks puhkepäevadeta töögraafikule ka väljakutsete korral koheselt asuda tööülesandeid täitma ja parandama või korrastamaseadistama näiteks purunenud või rikkis mehhanisme. Kohus peab käesoleva asja õigeks lahendamiseks oluliseks asjaolu, et kõik erialaste organisatsioonide poolt esitatud tõendid mainivad otse ära, et ka lukksepad pidid omama mehaaniku kutseharidust ja mehaanikainseneri või tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooni-eriharidust. Sama kinnitasid ka tunnistajad kohtuistungil antud ütlustes. Kohus peab oluliseks, et vastustaja enda 9.11.2016 kohtule esitatud vastuses kohtunõudele oma arusaamisest mehaanik-seadistaja ja lukksepa töödest, on kirjeldanud tegelikult lukksepa töid väga sarnaselt mehaanik-seadistaja töödele märkides, et „Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile, kuid olenevalt sellest, milline lukksepp on, ka paigaldab, hooldab, reguleerib, remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke jne.“. Kohus märgib, et nähtuvalt vastustaja enda kirjeldusest on lukksepa tööks muuhulgas
seadmete paigaldamine, hooldamine, reguleerimine, remontimine ja demonteerimine, mis on kaheldamatult ka mehaaniku üldised tööülesanded. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et SA Kutsekoda toodud kutsestandardites olevate erinevate lukkseppade kutsestandarditest (nende hulgas ei ole lihtsalt lukksepa ega laevalukksepa kutsestandardeid) nähtub üheselt, et lukkseppade tööülesannete hulka kuulub spetsialiseerumisele vastavate seadmete paigaldamine, remont, hooldus ja reguleerimine ehk sisuliselt teeb ta mehaanikuga sarnaseid töid abistades mehaanikut, kui kõrgema kvalifikatsiooniga erialaspetsialisti.
10.Käesolevas asjas selgus nii tunnistajate ütlustest kui ka esitatud tõenditest, et lukksepp ja lukksepp-seadistaja töötasid koos mehaanik-seadistajaga, olles viimase abiliseks. Tunnistajad selgitasid kohtule ka seda, et osadel juhtudel töötasid mehaanikud ka ise praktikas lukksepa ametikohal, kuna sõltuvalt laeva suurusest, püügipiirkonnast ja püügi eeldatavast edukusest võis olla lukksepa ametikoht mõnel laeval paremini tasustatav kui mehaaniku ametikoht mõnel teisel laeval. Tunnistajad selgitasid, et üldjoontes võib öelda, et mehaanikutena töötanud mehaaniku erialadiplomiga spetsialistide karjääri alustati lukksepa positsioonilt liikudes järkjärgult edasi laeva vanemmehaaniku kohani ehk tegu oli sisuliselt laevas töötavate mehaaniku kvalifikatsiooniga spetsialistide karjääriredeliga mehaaniku eriala raames. Lisaks kõigele eelpooltoodule asendas tunnistajate ütluste alusel lukksepp-seadistaja otseselt mehaanik-seadistajat sel ajal kui viimane puhkas. Kohus leiab, et kõiki neid tõendeid arvesse võttes saab ja tuleb asuda seisukohale, et kalalaevaja kalatöötluslaeva masinameeskonnas täitsid lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti mehaaniku (kelleks kalatöötlemis- ja püügiseadmetel oli kohtu veendumusel mehaanikseadistaja) abi rolli loetelus 2 koodi 23485 mõistes. Kohus peab siinkohal veel vajalikuks märkida, et ta ei nõustu vastustaja 9.11.2016 kirjas väljendatud seisukohaga, et masinameeskonna (sh. mehaaniku) põhiline töökoht on masinaruumis, kus peale merel olevate raskete ilmastikutingimuste on müra ja kuumus. Ka see seisukoht põhineb ilmselt osaliselt eelpoolmainitud Rajaleidja koduleheküljel oleval eelkõige reklaami- ja töö tutvustamise iseloomuga materjalil, mitte õigusaktidel ega reaalsel mehaaniku tööl laeval. Kohus märgib, et isegi laevamehaaniku kutsestandardeid lugedes on ilmselge, et tema vastutusalaks on kogu laev koos kõigi selle tehnoloogiliste seadmetega. Erinevad mehaaniku ametinimetused, millele kaebaja viitab, tähistasidki praktikas konkreetses laevas eelkõige seda, milliste seadmete eest laevas vastav mehaanik tavaliselt vastutas ja sugugi mitte kõik need ametikohad ei olnud seotud masinaruumiga. Kohus märgib, et masinaruum on peamiseks töökohaks eelkõige motoristide ja masinistide kvalifikatsiooniga ja ametinimetusega spetsialistidele.
11.Kohus toob välja ka asjaolu, et lisaks raksetele ilmastikutingimustele (mis masinaruumis töötavaid isikuid mõjutavad oluliselt vähem), tuli kalatöötlusseadmetega tegelevatel mehaanikutel ja nende abidel paratamatult töötada seadmetega, mis olid saastatud bioloogilise massiga (püügiobjektiga) ja neil oli ka sageli ka vaja viibida näiteks seoses saagi transportimiseks kasutatavate mehhanismidega väljaspool laeva siseruume. Kohus leiab, et seetõttu ei saa pidada nende tööd vähem tervist kahjustavaks, kui masinaruumis töötavatel spetsialistidel.
12.Arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsus on loetelu 2 kood 23485 ametikoha kirjelduse andnud laialt (kõigi nimetusega mehaanikud ja nende abid) ning täpsustamata ja piiritlemata seda nimekirja ainult masinaruumis töötavate mehaanikutega ja abide ametinimetustega, on kohtu arvates üheselt arusaadav, et sellise laia loetelu andmisel peeti silmas seda, et kõik nimetatud ametikohti täitnud isikud töötavad tervistkahjustavates tingimustes laevameeskonnas ja abide määratlemisel tuleb eelkõige arvestada nende tegelikkuses täidetavaid tööülesandeid ja töökorraldust mehaaniku abistamisel.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb kaebaja töötamine lukkseppseadistaja ja lukksepana lugeda töötamiseks ametikohal, mis annab staaži soodustingimustel pensioni saamiseks. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kuigi kaebajaga töötas ühel laeval ühel ajal ainult tunnistaja M. G. 1993-1994 aastal, ei ole kahtlust tulenevalt menetluse käigus esitatud Archivali Grupp OÜ dokumentidest, arhiiviteatisest ja tööraamatu väljavõtetest (tl 19-24) ning Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2016 otsusest nr 03579 (tl 15-16), et kaebaja töötas eelpoolkirjeldatud ametikohtadel ajavahemikus 03.04.1980-23.02.1995.
13.Käesolevas asjas ei ole vaidlust otsuses nr 03579 tuvastatud asjaolu üle, et N.L.i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse tema töötamine perioodil 13.09.1982 kuni 04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) mehaanikuna RAS Ookeanis. Kaebaja on taotlenud arvata tema soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka kogu kaebaja töötamise periood ajavahemikel 03.04.1980-12.09.1982 ja 05.02.1983-23.02.1995 lisaks Sotsiaalkindlustusameti poolt juba selle hulka arvatud ajale. Kohus märgib, et kaebaja leiab, et soodusstaaži arvestamisel tuleks lähtuda ainult kaebaja tööraamatus sätestatud tööstaažist, mitte Archival Group OÜ arhiiviteatiselt nähtuvatest andmetest, sest kaebaja arvates tuleb arvesse võtta loetelu nr 2 kaks osa XVIII punkt 2 alapunkti 1, mille kohaselt tuleb soodusstaaži arvestamisel arvestada töötamist mere ja jõelaevastiku laevade meeskonnas ja mitte konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg. Kohus siinkohal kaebajaga ei nõustu ja leiab tuginedes senisele kohtu- ja halduspraktikale, et õige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka arhiiviteatistelt nähtuvad konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg ning kuni 2- kuulised perioodid aastas ajavahemikust, mil isikud ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Konkreetse laeva meeskonda kuulumine on kajastatud ka isiku kaartidel ning neilt nähtub ka pikaajalisel koolitusel, ja palgata puhkusel viibimise aeg ehk eraldatud on soodustingimustel pensioni saamiseks tööstaaži hulka arvatav tööaeg seoses terviskahjustavate ja raskete töötingimustega ja aeg, mil neid tingimusi ei olnud. Kohus leiab, et kehtiva kohtu- ja halduspraktika muutmiseks puudub tal käesoleval hetkel seaduslik ja kohtupraktikast tulenev õiguslik alus.
14.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks ja loeb täiendavalt varem vastustaja poolt kindlaks tehtud ajavahemikule 13.09.1982-04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka järgmised ajavahemikud, mil kaebaja töötas RAS Ookeani ujuvkoosseisus kalamajanduse töönduslikel laevadel lukksepana, lukksepp-seadistaja ning mehaanik-seadistajana:
1.13.11.1980-26.03.1981 (kokku 4 kuud ja 13 päeva) lukksepp
2.06.04.1981-09.11.1981 (kokku 7 kuud ja 3 päeva) lukksepp
3.27.11.1981-19.06.1982 (kokku 6 kuud 23 päeva) lukksepp-seadistaja
4.29.07.1983 kuni 22.11.1983 (kokku 3 kuud ja 24 päeva) mehaanik-seadistaja
5.21.12.1983 kuni 22.06.1984 (kokku 6 kuud ja 1 päev) lukksepp
6.23.07.1984 kuni 17.01.1985 (kokku 5 kuud ja 25 päeva) mehaanik- seadistaja
7.01.11.1985 kuni 30.04.1986 (kokku 6 kuud) mehaanik-seadistaja
8.14.08.1986 kuni 04.11.1986 (kokku 2 kuud ja 21 päeva) mehaanik-seadistaja
9.06.02.1987 kuni 13.07.1987 (kokku 5 kuud ja 7 päeva) mehaanik-seadistaja
10.27.10.1987 kuni 09.04.1988 (kokku 5 kuud 13 päeva) mehaanik-seadistaja
11.20.06.1988 kuni 02.12.1988 (kokku 5 kuud ja 12 päeva) mehaanik-seadistaja
12.07.04.1989 kuni 05.10.1989 (kokku 5 kuud ja 28 päeva) mehaanik-seadistaja 13 17.10.1989 kuni 12.04.1990 (kokku 5 kuud ja 26 päeva) mehaanik-seadistaja
14.01.10.1990 kuni 07.03.1991 (kokku 5 kuud 7 päeva) mehaanik-seadistaja
15.26.08.1991 kuni 11.05.1992 (kokku 8 kuud ja 16 päeva) mehaanik-seadistaja
16.30.04.1993 kuni 18.01.1994 (kokku 8 kuud ja19 päeva) mehaanik-seadistaja
17.01.06.1994 kuni 02.10.1994 (kokku 4 kuud ja 2 päeva) mehaanik-seadistaja Kokku tuvastas kohus seega täiendavalt kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži 8 aastat ja 1 kuu ulatuses.
15.Kohus märgib, et eelpooltoodud arvestus ei sisalda praktikas täiendavalt tervistkahjustava tööaja sisse arvestatavaid kuni kahekuiseid nö. puhkuseperioode, mil kaebaja ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Kohus on seisukohal, et nii kehtiva kohtupraktika kui ka nimekirjade sisulise põhjuse – tuvastada tervistkahjustavates tingimustes töötamise aeg - arvestamisel on senisest kohtu ja halduspraktikas tulenevalt jätkuvalt aastas kuni 2-kuise reiside vahelise aja arvestamine soodustingimustel tööaja sisse. Sellest tulenevalt arvestab kohus selliste ajavahemikena kaebajale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka järgmised ajavahemikud:
1.aastal 1981: 27.03-5.04. ja 10.11-26.11 (kokku 27 päeva),
2.aastal 1982: 20.06-20.08 (kokku 2 kuud),
3.aastal 1983: 26.06-28.07 ja 23.11-20.12 (kokku 2 kuud)
4.aastal 1984: 23.06-22.07 (kokku 1 kuu)
5.aastal 1985: 18.01-18.03 (kokku 2 kuud)
6.aastal 1986: 1.05-1.07 (kokku 2 kuud)
7.aastal 1987: 1.01-4.02 ja 14.07-10.08 (kokku 2 kuud)
8.aastal 1988: 10.04-10.06 (kokku 2 kuud)
9.aastal 1989: 1.01-1.03 (kokku 2 kuud)
10.aastal 1990: 13.04-13.06 (kokku 2 kuud)
11.aastal 1991: 8.03-8.05 (kokku 2 kuud)
12.aastal 1992: 12.05-12.07 (kokku 2 kuud)
13.aastal 1993: 28.02-29.04 (2 kuud)
14.aastal 1994: 19.01-19.03 (2 kuud) Kokku teeb see 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva
16.Kokkuvõtvalt tuvastas kohus perioodidel 13.11.1980-10.08.1982 ja 26.06.1983-02.10.1994 täiendavalt N.L.i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži 10 aastat kaks kuud ja 27 päeva lisaks ajavahemikul 13.09.1982-04.02.1983 juba tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja tuvastas soodusstaaži umbes 2/3 ulatuses taotletust. Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet tähtaegselt esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kohus on käesoleva menetluse käigus OÜ Archival Groupi käest välja nõudnud arhiivi originaaldokumendid, mis asetsevad toimiku juures eraldi hoidjas- arhiivikarbis. Nimetatud dokumendid tuleb sekretäril koos arhiivikarbiga pärast käesoleva otsuse jõustumist tagastada OÜ Archival Grupile. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.02.2019
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.