Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-639
Haldusasi
OÜ Inseneribüroo
STEIGER
kaebus Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Kernu valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse kohta
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Inseneribüroo STEIGER, volitatud esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Rauno Klemm Vastustaja – Saue vald (endine Kernu vald), seaduslik esindaja Kuldar Paju
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. mai 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saue valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Saue valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. mai 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-639 resolutsioon muutmata. Asendada Tallinna Halduskohtu 30. mai 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-17-639 põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
2.Mõista Saue vallalt OÜ Inseneribüroo STEIGER kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot. Saue valla apellatsiooniastme menetluskulud jätta Saue valla kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-17-639 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kirikla uuringuruum asub Harju maakonnas Kernu vallas Kohatu külas katastriüksusel Kernu metskond 15 (katastrinumber 29701:006:0425). Katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 17.11.2016 Keskkonnaametile (KeA) Kirikla uuringuruumis geoloogilise uuringu loa taotluse. Uuringuloa taotluse kohaselt on geoloogilise uuringu eesmärgiks välja selgitada Kirikla uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem uuringutulemuste sobivusel taotleda sellele alale kaevandamisluba.
2.KeA küsis 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/13700-8 Kernu valla arvamust uuringuloa taotluse ja KeA korralduse eelnõu kohta, millega oleks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER antud geoloogilise uuringu luba Kirikla uuringuruumis.
3.Kernu Vallavolikogu ei nõustunud 16.02.2017 otsuses nr 6 „Arvamus OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa taotlusele ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõule“ uuringuloa andmisega OÜ-le Inseneribüroo STEIGER.
4.OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 20.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.05.2017) Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Kernu valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Kirikla uuringuruumis. Kaebaja palus määrata kaebuse rahuldamisel otsuse täitmiseks mõistlik tähtaeg, mis ei oleks pikem kui kaks kuud. Kuna uuringuloa alusel ei saa maavara kaevandada ja kaevandamist puudutav on eraldi läbiviidava kaevandamisloa menetluse esemeks, ei ole uuringuloa väljastamise menetluses asjakohased väited võimaliku kaevandamise mõjude osas tulevikus. Seega on kõik otsuses toodud põhjendused kaevandamise kohta uuringuloa väljastamise menetluses asjakohatud. Vastustaja on lähtunud otsuse tegemisel lubamatutest kaalutlustest (teoreetiline tulevikus kaevandamise mõju, mis ei ole uuringuloa menetluse esemeks), mistõttu on otsus kaalutlusvigadega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes. Praeguses faasis pole teada, kas üldse asutakse kaevandama ja kui asutakse, siis millisel alal, millise ajaperioodi jooksul see toimub jne. 2(12)
3-17-639 Peale kaevandamise võimalike mõjude oli ainukeseks uuringuloa andmise mittenõustumise põhjuseks toodud hirm, et uuringuloa väljastamisega nõustumine võib kaebajas tekitada ootuse, et vastustaja nõustub tulevikus ka kaevandamisloa andmisega. Vastav hirm on asjakohatu. Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel (KOV) on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta ning KOV-l on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Uuring koosneb ettevalmistus-, väli-, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad üldse mingit otsest mõju uuringualale omada. Välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Tööde käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid, ei reostata ega võeta põhjavett ja ei tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Lähimad eluhooned jäävad uuringuruumist ~330 m kaugusele. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ja ei halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ega elukvaliteeti. Planeeritava uuringuga ei teki kaevandamisjäätmeid. Vastustaja ainuke sisuline argument kaevandamise vastu on väide, et potentsiaalne kaevandus lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Väide rohekoridori läbilõikamisest on eksitav. Harju maakonna rohevõrgustiku skeemilt nähtub, et tegelikkuses jääb isegi Kirikla uuringuruumi välispiir vaid osaliselt rohekoridori alale, võttes enda alla vähem kui pool rohekoridori laiusest. Tegelikkuses ei ulatuks kaevanduse piir tõenäoliselt uuringuruumi välispiirini. Karjääri ei avata kunagi ühekorraga kogu ulatuses, vaid maavara ammendataks periooditi ja järk-järgult, kus tegevus korraga toimub mõne hektari suurusel alal. Kõnealuse rohekoridori läheduses on teine paralleelne rohekoridor, mis ühendab samu rohevõrgustiku alasid, mistõttu on rohekoridori läbilõikamise väide igal juhul alusetu. Sama rohekoridori ja suurt osa teisi rohekoridore läbivad maanteed, mis erinevalt vaidlusalusest uuringuruumist lõikavad rohekoridori tervikuna läbi. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus Kernu valla üldplaneeringuga (üldplaneering). Üldplaneeringust ei tulene, et kogu rohevõrgustiku alalt peaks majandustegevus olema välja jäetud. Üldplaneeringu lisas on rõhutatud, et arendustegevuste puhul, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Vastavat funktsioneerimist ongi täpsemalt võimalik hinnata alles pärast geoloogilist uuringut, kui on selge, kas, mis ulatuses ja kus maavara üldse paikneb. Lisaks on kaevandamisloa andmisel võimalik kehtestada tingimusi, mis tagavad rohevõrgustiku toimimise. Riigikohtu hinnangul kuulub rohelise võrgustiku toimimise küsimus eelkõige KeA pädevusse, mistõttu ei peaks vastustaja sel alusel kooskõlastamisest ka keelduma. Vastustaja otsuses toodud seisukohad ei ole kooskõlas üldise halduspraktikaga. Nii Harju maakonnas kui ka mujal Eestis on arvukalt antud rohekoridoridel asuvatele kaevandustele kaevandamise lube. Seega ei ole rohevõrgustik iseenesest aluseks geoloogilise uuringuloa või kaevandamise loa andmisest keeldumiseks. Kaebajat ei ole sisuliselt ära kuulatud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta argumendid selle kohta, et uuringuruum on valitud põhjaliku eeltöö tulemusena, kus on arvestatud asjakohaseid huve ja minimeeritud negatiivsed mõjutused. Lisaks kaitseväärtuste puudumisele on valitud ala, kus uuringuruum paikneb lähimatest majapidamistest piisaval kaugusel ning alale on otse juurdepääs riigimaanteelt nii, et koormatud autod ei pea sõitma läbi külade või mööduma kellegi õuealast. Vastustaja on kaevandamistegevuse mõjusid oluliseks pidades jätnud tähelepanuta kaevandamise positiivsed küljed, sh vallas lisanduvad töökohad ja maavara kaevandamisest saadav kaevandamisõiguse tasu. 3(12)
3-17-639
5.Kernu vald palus jätta kaebuse rahuldamata. KOV hindab uuringuloa andmise otstarbekust kohaliku huvi aspektist. Nõusoleku andmise üle otsustamisel lähtub KOV seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus võimalikuks, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Kui KOV otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, kooskõlastamisel väljendada, millest ei tulene KOV-le uuringuloa kooskõlastamise vältimatut kohustust. Riigikohus on pidanud lubatavaks kaaluda juba arvamuse andmisel geoloogilise uuringu loa taotlusele kaevandamise võimalusi ja sellega seotud muutuste võimalikku kaasnemist tulevikus. Vastustaja ei nõustu sellega, et arvamuse andmisel peaks lähtuma kitsalt geoloogilise uuringu loa taotlusest ja üksnes geoloogilise uuringuga seotud võimalikest mõjutustest. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud geoloogilise uuringuga seotud mõjudest või nende puudumisest, vaid on välja toonud kohalikud huvid ja nendest lähtunud. Rohelise võrgustiku näol on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga ja ühtlasi üldplaneeringu põhilahendusega. Kohalike huvide kaitsel saab tugineda üldplaneeringus kindlaksmääratud maakasutuse juhtotstarvetele ning muudele tingimustele (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16). Asjaolu, et maapõueseadus (MaaPS) ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga, ei tähenda, et vald ei saaks oma arvamuse kujundamisel üldplaneeringule tugineda. Roheline võrgustik on üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. Kuigi see ei välista täielikult maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega, peab rohevõrgustikul kavandatav tegevus rohevõrgustikuga siiski arvestama. See tuleneb otseselt Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (teemaplaneering) ja ka üldplaneeringust, mille lisas 3 on teemaplaneeringust tulenevad olulisemad tingimused üle korratud. Teemaplaneeringuga on seatud rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Ühe olulise tingimusena määratletakse, et tugialadel ja koridorides võib arendada üksnes rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Potentsiaalse konfliktialana on seejuures välja toodud karjäärid. Taotletav uuringuruum paikneb riigimetsamaal. Teemaplaneeringu p 2.2.2.1. sätestab, et konfliktsetes piirkondades tuleb välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda ka muuviisiliselt rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Ka seda piirangut tuleb arvestada. Taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandusala lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Ühes kohas jääks ca 1400 meetri laiusest koridorist uuringuruumi alla 672 meetrit. Samas on teemaplaneeringust (p 2.1.3.) tulenevalt tegemist piirkondliku ehk maakondliku tähtsusega ribastruktuuriga (teemaplaneeringu rohelise võrgustiku kaardil tähistatud K8), mille läbimõõt peaks olema 2‒10 km. Seega on antud rohekoridor metoodikas soovitatust niigi oluliselt kitsam. Kuna rohekoridoride laius (läbimõõt) on rohevõrgustiku püsimiseks ja toimimiseks ülioluline, ei näe vastustaja võimalust selle koridori läbimõõtu kaevanduse rajamiseks veelgi vähendada. Kaevandamine ei ole rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus, rääkimata sellest, et see toetaks rohelise võrgustiku säilitamist. Seejuures ei oma tähtsust, et kuskil paikneb veel teine rohekoridor. Asjaolu, et läheduses läbivad rohevõrgustikku maanteed, mõjutab rohelise võrgustiku toimimist kahtlemata negatiivselt. Seda enam tuleb aga piirkonnas vältida uute konfliktialade loomist. Kui rohekoridori
4(12)
3-17-639 funktsioneerimist takistavate tegurite arv kasvab, väheneb ka selle võime luua ökoloogiline ühenduskoridor liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele. Kaebaja väide, nagu lubaks üldplaneering 10%-list kõrvalekaldumist, ei ole asjakohane. Üldplaneering (p 2.12.3) sätestab nõude, et looduslike alade osatähtsus tugialades ei tohi langeda alla 90%. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et taotletav uuringuruum ei paikne tugialal (ehk tuumalal), vaid rohekoridoris. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja seisukohad ei ole kooskõlas halduspraktikaga. Halduspraktikat leiab erinevat, näiteks ei nõustunud Nissi Vallavolikogu maavara kaevandamise loa andmisega AS-ile Kiirkandur ehituskruusa kaevandamiseks Kalda kruusamaardla Kalda III kruusakarjääris. Üheks põhjuseks oli seejuures nimelt asjaolu, et kavandatav kruusakarjäär lõikaks rohekoridori enam kui pooles ulatuses läbi. Kaevanduse rajamise võimaldamine rohevõrgustikule ei oleks kooskõlas Kernu valla senise halduspraktikaga rohelise võrgustiku kaitsmisel. Vald on korduvalt keeldunud ehitusõiguse andmisest rohevõrgustikule. Kirikla küla näol on nii teema- kui ka üldplaneeringust tulenevalt tegemist väärtusliku maastikuga, täpsemalt algupärase ajastumaastikuga külaga. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirjas ära märkinud. KeA korralduse „Geoloogilise uuringu loa andmine Kirikla uuringuruumis“ eelnõust (seisuga 27.12.2016) isegi ei nähtu, et taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandus asub rohevõrgustikul. KeA maapõuespetsialist EK on 30.01.2017 e-kirjas Kernu valla abivallavanemale HO-le kirjutanud, et eelnõu koostamisel pole Kernu valla üldplaneeringut arvestatud ja KOV peabki kaaluma, kuidas arendaja poolt kavandatav tegevus ühtib valla soovide, planeeringute või arengukavaga. Võimalik kaevandamine häiriks külaelanikke. Oma vastuseisu kaevandamisele väljendasid nad ka volikogu 16.02.2017 istungil, millel osalesid ka kaebaja esindaja ning kaevandamisest huvitatud isiku Tariston AS esindaja. Väited, et lähimad majapidamised asuvad enam kui 300 m ja lähim küla aga ca 3 km kaugusel, ei vasta tegelikkusele. Lähim majapidamine on Kuusemetsa, mis asub uuringuala piirist ca 265 m kaugusel. Uuringuruum asub Kirikla külas, mitte 3 km kaugusel sellest. Uuringuruumile on küll juurdepääs riigimaanteelt, aga nimetatud riigimaantee läbibki Kirikla küla ja möödub vahetult ka Saare, Koibu, Köstriaseme, Jaani õuealadest. Kaevandus rikuks algupärase ajastumaastikuga (hästi säilinud mustriga) Kirikla küla miljööd. Kirikla külas paiknevas kaevanduses kaevandamisel ei ole positiivseid külgi. Kaevandamisõiguse tasude laekumine ümbruskonna KOV-de eelarvetesse on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud. Kernu vallas täna maavara ei kaevandata ning seega ei laeku eelarvesse ka kaevandamisõiguse tasu. Üldplaneeringus väljendatud kohalik huvi säilitada rohevõrgustikku ja väärtuslikku maastikku (s.o keskkonnahoiualased argumendid) kaaluvad selgelt üle rohevõrgustikuga mittearvestavast majandustegevusest saadava võimaliku vähese tulu ja mõne töökoha. Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud. 14.02.2017 on ta esitanud oma arvamuse kirjalikult. Lisaks sai ta võimaluse arvamust avaldada ka 16.02.2017 Kernu Vallavolikogu istungil. Ära kuulati ka Kirikla uuringuruumis kaevandamisest huvitatud Tariston AS. Kaebaja ei ole pöördunud halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Kaebaja on tutvustanud ennast mäekonsultatsioonifirmana. KeA poolt on kaebajale väljastatud korduvalt geoloogilise uuringu lube, kuid mitte ühtegi kaevandamisluba. Kaevandamisest huvitatud isikuna on kaebaja vastustajale esitlenud Tariston AS-i. Kui kaebaja ei ole kaevandamisloa saamisest 5(12)
3-17-639 huvitatud isikuks, siis ei saa kaevandamisloaga seonduv kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Eeltoodut arvestades tuleb kohtul hinnata kaebaja kaebeõigust.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.05.2017 otsusega kaebuse ja tuvastas Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse. Kohus kohustas Kernu valda uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse kohta 78 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 15 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigil (KeA kaudu) ja KOV-l on geoloogilise uuringu loa menetluses erinevad rollid. Riik lähtub riiklikest, KOV kogukondlikest huvidest. Vastavad pädevused peavad olema eristatud ja KOV, tuginedes sotsiaalsetele ja keskkonnakaitsealastele kaalutlustele, peab oma argumendid siduma kohaliku kogukonna huvidega. Vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Keskkonnaküsimused üldisel tasemel (sh küsimus rohevõrgustiku funktsioneerimisest) ei ole KOV-i, vaid KeA kui uuringuloa andja pädevuses. Uuringuloa andja kohustus on hinnata seda, kas konkreetne loakohustuslik tegevus tooks endaga kaasa keskkonnakahju. Uuringuloa eelnõu projektis on KeA leidnud, et uuringu teostamisel keskkonnamõju puudub. Vastustaja ei ole millegagi seda järeldust ümber lükanud ega isegi vastustanud. Vastustaja on hoopis tunnistanud, et ei ole otsuse tegemisel lähtunud geoloogilise uuringuga seotud mõjudest või nende puudumisest, vaid on välja toonud kohalikud huvid ja nendest lähtunud. Vastustaja argumendid kohalikust huvist ei seondu geoloogilise uuringu läbiviimisest tekkivate võimalike keskkonnamõjudega, vaid lähtuvad tulevikus toimuva kaevandamise võimalikest keskkonnamõjudest. Sellisena on vastustaja otsus kaalutlusvigadega, sest ei ole selge, millele vastustaja väited rohekoridori kahjustamisest tuginevad, kuna ebaselged on kaevandamise mahud, mõjud ning kaevandamise perspektiiv üldiselt. Vastustaja saaks välja toodud argumente esitada alles kaevandamisloa menetluses, kui kaevandamise tingimused on teada ja selle keskkonnamõju hinnatud. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-31-16 oluliseks pidanud, et KOV argumendid tuleb esitada kohases menetluses, st argumendid kaevandamise vastu tuleb esitada just kaevandamisloa menetluses, mitte aga maa kasutamise sihtotstarbe määramise menetluses ega ka mitte geoloogilise uuringuloa andmise menetluses. Viidatud lahendi p-st 23 tuleneb, et kohaliku tähtsusega maardla puhul kuulub kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus KeA-le. Tõendatud ei ole, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Kuna kaevandamise keskkonnamõju ei ole hinnatud, on järeldused rohekoridori kahjustamisest ja looduskoosluse hävitamisest ennatlikud. Geoloogilise uuringu loa kooskõlastamisest keeldumisel ei piisa pelgalt viitamisest teemaplaneeringule ning üldisest väitest, et kaevandamine on rohelise võrgustiku toimimisele potentsiaalseks konfliktiallikaks. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud. Kohus ei pea vajalikuks vastustada Kernu valla väidet, et rohelise võrgustiku säilitamise näol on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga. Samas huvi hoida üldplaneering muutumatuna ei kaalu iseenesest veel üles avalikku huvi maavara kaevandada (kui kõik tingimused selleks on täidetud). Kas kaevandamine muudaks üldplaneeringu põhilahendust, on uurimisloa menetluses vara öelda, sest see eeldab teavet mh kaevandamisala piiride ja kaevandamise mahtude kohta. Nõndasamuti on vara uuringuloa andmise menetluses sedastada rohelise võrgustiku kahjustamist. KOV peab esile tooma spetsiifilised kogukonna huvid ning esitama põhjendused, miks kohalikud huvid kaaluvad üles avaliku huvi uuringut teostada või 6(12)
3-17-639 kaevandada. Uuringuloa andmise menetluses võiks kaevandamise mõjudele tuginevalt keelduda loa andmisest siis, kui oleks ilmselge, et kaevandamine tulevikus oleks välistatud (nt uuringualal või selles vahetus läheduses juba on toimunud kaevandamine, mille kahjulikud keskkonnamõjud on ilmnenud). Selliseid argumente pole esitatud ning pelk asjaolu, et kehtiv üldplaneering näeb ette teistsuguse lahenduse, ei saa olla aluseks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisele. EK e-kirjast selgub, et taotletav uuringuruum ei asu ühelgi kaitsealal või olulisi piiranguid seadval loodusobjektil, mis kinnitab KeA seisukohta, et keskkonnaalaseid takistusi uurimisloa andmiseks ei esine. KOV ei saa uuringuloa menetluses otsustada selle üle, kas olemasolevatel tingimustel on uuringuloa väljastamine otstarbekas. KOV-l on võimalik oma huve kaitsta menetlusosalisena kaevandamisloa andmise menetluses. Vastustaja viidatud Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-37-15 (p-d 11 ja 14) ei tulene, et KOV-l oleks õigus jätta uuringuluba kooskõlastamata argumendil, et KOV ei pea tulevikus aset leidvat kaevandamist võimalikuks. Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei puuduta näited teistest lähedal asuvatest rohekoridoridest ja nende toimimisest ega diskussioon selle üle, kas Eestis on võimalik kaevandada ka üksnes väljaspool rohevõrgustikke või kas kaevandamistasudest laekuvad summad kompenseerivad KOV-le kaevandamisest lähtuvad negatiivsed mõjud ning kas kaevandamine loob piirkonda piisavalt töökohti. Vastustaja on alles kohtumenetluses esitanud väite kohalike elanike vastuseisust uuringuloa andmisele. Alles kohtumenetluses haldusakti põhjendamist tuleb üldjuhul pidada lubamatuks, kuna kohus ei saa olla veendunud, et vastavatest põhjendustest lähtus haldusorgan ka otsuse tegemisel. Vastavad väited on jäänud ka piisavalt tõendamata ning seonduvad võimaliku kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu läbiviimisega. Kohtule ei nähtu, et uuringuruum asuks majapidamistele nii lähedal, et ilmselgelt võiks kaevandamise puhul eeldada tõsiseid häiringuid. Kaebaja on välja toonud, et uuritavale alale on otse juurdepääs riigimaanteelt, mistõttu ei ole ilmne, et lisanduv transport häirib kohalikke elanikke ülemääraselt. Ka on jäänud üldsõnaliseks väide, et kaevandus rikuks põhjalikult algupärase ajastumaastikuga Kirikla küla miljööd. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja ära kuulamata. Asjaoludest nähtuvalt esitati kaebajale vaidlustatud otsuse eelnõu, mille kohta ta sai esitada oma arvamuse. Kaebaja esindaja MP osales Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 istungil ning talle anti seal sõna. Asjaolu, et vastustaja ei võtnud kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvesse, ei tähenda, et kaebajat ei oleks ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kernu vald palub 22.06.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.05.2017 otsus tühistada. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Kui arvamuse andmisel geoloogilise uuringuloa taotlusele ja taotluse kohta antavale haldusakti eelnõule on lubatav tugineda kaevandamise mõjudele, siis ei saa väita, et KOV neid mõjusid kaaludes oleks lähtunud asjakohatutest ja lubamatutest asjaoludest. Maapõueseaduse (MaaPS) eesmärgiks ei saa olla KOV-i asetamine olukorda, kus sisuliselt on ainsaks võimaluseks nõustuda geoloogilise uuringuloa andmisega ja seejuures väljendada seisukohta, et kaevandamine tõenäoliselt võimalikuks ei osutu. Geoloogilise uuringuga seotud mõjutused ei saa olla kuigi olulised ja KOV-del puudub reeglina oskusteave selliste mõjutuste hindamiseks. Selline oskusteave on olemas loa andjal, kes sätestab ka keskkonnakaitse 7(12)
3-17-639 nõuded. KOV-i arvamusele siduva tähenduse andmine, kus loa andja ega Vabariigi Valitsus ei saa seda arvamust ümber hinnata, on põhjendatud ainult sel juhul, kui KOV-l on uuringuloa menetluses võimalik ka kaevandamise võimalusi kaaluda. MaaPS-st ei tulene KOV-le keeldu kaaluda geoloogilise uuringuloa menetluses kaevandamise võimalusi. MaaPS ei sätesta üldse, millest KOV peaks arvamuse andmisel lähtuma. Ka Riigikohus on pidanud lubatavaks kaaluda juba arvamuse andmisel geoloogilise uuringuloa taotlusele kaevandamise võimalusi. KOV võib uuringuloa kooskõlastamata jätta, kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub. Keeld kaaluda uuringuloa menetluses kaevandamise võimalusi oleks arusaamatu, sest kaebaja on uuringuloa taotluse seletuskirjas ise uuringu eesmärgina nimetanud uuringuruumi geoloogilise ehituse, kasuliku kihi paksuse, maavara leviku ja kvaliteedi ning kaevandamistingimuste väljaselgitamist just selleks, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et keskkonnaküsimused, sh rohevõrgustiku funktsioneerimise küsimus, ei ole KOV-i, vaid KeA kui uuringuloa andja pädevuses. Jääb arusaamatuks, millisele õigusaktile või Riigikohtu seisukohale kohus tugineb. Samuti ei nõustu vastustaja kohtu järeldustega, mille kohaselt üldplaneeringu lahendus uurimisloa andmisel mingit tähtsust ei oma ja keskkonnaalaseid takistusi uurimisloa andmiseks ei esine. KeA poolt koostatud korralduse „Geoloogilise uuringu loa andmine Kirikla uuringuruumis“ eelnõust isegi ei nähtu, et taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandus asub rohevõrgustikul. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on lähtunud nii teema- kui ka üldplaneeringust. Üldplaneeringu üheks ülesandeks ongi teemaplaneeringu eesmärke ellu viia (p 2.12.3). Seda arvestades ei saa rääkida, et Kernu vallas on miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku puhul tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega määratud maakasutustingimustega. Ka on vastustaja nii vaidlustatud otsuses kui vastuses kaebusele selgitanud, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga (teemaplaneeringuga) seatud eesmärkide saavutamist takistaks. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on üksnes siis ilmselge, et kaevandamine on tulevikus välistatud, kui keskkonnakahju on juba tekkinud. Isegi juhul, kui keskkonnale tehtava kahju võimalik ulatus ei ole lõpuni selge, ei saa see anda suuremat kaalu majandushuvidele. Igasugust määramatust ja ebakindlust tuleb aga alati arvestada keskkonna kasuks. Vastustajale ei ole arusaadav kohtu väide, et huvi hoida üldplaneering muutumatuna ei kaalu iseenesest üles avalikku huvi maavara kaevandada. Üldplaneeringu muutumatuna hoidmine ei ole eesmärgiks omaette. Kohtuotsusest jääb mulje, et kohus käsitleb avaliku huvina üksnes huvi maavara kaevandada ning keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamine selleks ei ole. Kohus ei ole kuidagi sisustanud, milles täpselt seisneb avalik huvi kaevandamiseks Kirikla uuringuruumis. KeA korralduse eelnõust nähtuvalt oleks maavara kaevandamine Kiriklas lähiaastatel vastuolus riiklike huvidega. Seega puudub avalik huvi maavara kaevandamise vastu Kirikla külas nii riigi kui ka Kernu valla arvates. Kohtu seisukoht, nagu oleks vastustaja lähtunud otsuse tegemisel kohalike elanike vastuseisust, on ekslik. Siiski, nii teema- kui üldplaneering määratlevad Kirikla küla väärtusliku maastikuna (algupärase ajastumaastikuna). Kuigi vastustaja ei ole sellest otsuse tegemisel otseselt lähtunud, on see igal juhul asjassepuutuv, sest väärtusliku maastikumiljööga alasid on arvestatud ka valla üldplaneeringus rohevõrgustiku täpsustamisel. Sellest saab järeldada, et rohekoridoris on oluline ka maastikumustri säilitamine.
8(12)
3-17-639 Kohus ei ole hinnanud kaebaja kaebeõigust, millele hinnangu andmist vastustaja kohtult taotles.
8.OÜ Inseneribüroo STEIGER palub 31.07.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Halduskohtu seisukohad ei ole vastuolulised. Halduskohus on välja toonud üldreegli, et uuringuloa kooskõlastamisel tuleb lähtuda uuringu enda mõjudest ja vajadusel ära märkida KOV-i vastuseis kaevandamisele, ning kaevandamise enda mõjudele saaks tugineda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel, kui on ilmselge, et kaevandamine tulevikus oleks välistatud. Väär on vastustaja väide, justkui ei saaks KOV üldse uuringuloa kooskõlastamisest keelduda. Keeldumine peaks lihtsalt lähtuma geoloogilise uuringu enda mõjudest, mitte hilisema kaevandamise mõjudest, mille käsitlemiseks on mõeldud kaevandamisloa menetlus, kus kohalikul omavalitsusel on võimalik oma vastuväited kaevandamisele välja tuua. Veelgi enam, kohus on möönnud, et erandlikel juhtudel võib uuringuloa kooskõlastamisest keelduda isegi viitega kaevandamise mõjudele. Vastustaja ei ole selliste erandlike asjaolude esinemist väitnud. Vastustaja väide, et igasugust määramatust ja ebakindlust tuleb alati arvestada keskkonna kasuks, on asjakohatu. Mingit määramatust geoloogilise uuringu mõjude osas ei ole ja vastustaja on ise kinnitanud, et geoloogilisel uuringul puuduks keskkonnamõju. Just ebaselguse ja määramatuse ületamiseks plaanitaksegi läbi viia geoloogilist uuringut. Alles selle tulemusena selgub, kas ja kus maavara asub ning kas ja kuidas on seda mõistlik kaevandada. Seega on geoloogiline uuring suunatud just täiendava informatsiooni saamisele. Geoloogiline uuring on vajalik nii majandushuvide kui keskkonnahuviga arvestamiseks. MaaPS-st ei tulene sõnaselgelt keeldu kaaluda geoloogilise uuringuloa menetluses kaevandamise võimalusi, kuid seaduse tekstis ei ole ega saagi olla toodud kõikvõimalikke asjaolusid, mida haldusorgan ei tohi kooskõlastuse andmisel arvestada. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt viidaks uuring läbi selleks, et taotleda kaevandamisluba. Uuringuloa taotlemine ei tähenda, et vastustaja saaks omaalgatuslikult kaks menetlust ühildada. Halduskohus on õigesti tõlgendanud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu juhised uuringuloa kooskõlastamise kontekstis on selged. Vastustaja tugineb asjakohatutele kaalutlustele. Miljöö säilitamise argumendile ei ole vastustaja vaidlusaluses otsuses tuginenud. Seega ei saa see argument omada tähtsust ka kohtuvaidluses. Halduskohus on õigesti hinnanud KOV-i pädevuse piire keskkonnaküsimustes. Keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus kuulub KeA-le ja kui KOV soovib KeA seisukohtasid eirata, tuleb ära näidata nende olulised puudused. Seda ei ole vastustaja teinud, vaid on lihtsalt väitnud, et tulevane karjäär paikneks osaliselt rohevõrgustiku alal. Samas ei nähtu otsusest alust, mis välistaks kaevandamise osaliselt rohevõrgustiku alal ning veel vähem alust, mis välistaks geoloogilise uuringu läbiviimise. Maakonna- ega ka üldplaneeringus ei ole välistatud kaevandamise planeerimist, sh geoloogilise uuringu teostamist. Ka ei välista maakonna- ega üldplaneering kaevandamist ja neis on toodud vaid üldised suunised rohelise võrgustiku säilitamiseks. Vastustaja väited planeeringute eesmärkide saavutamise takistamise kohta on põhjendamata. Vastustaja otsuses ja apellatsioonkaebuses on vaid paljasõnaliselt viidatud uuringuala rohekoridori alale jäämise ulatusele, kuid ei ole analüüsitud, kas ja kuivõrd see tegelikult rohekoridori toimimist ohustaks. Kaebajal on kaebeõigus ja kaebeõiguse hindamine nähtub halduskohtu 23.03.2017 määrusest.
9(12)
3-17-639
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Saue valla (Kernu valla üldõigusjärglane) apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on lõppjäreldusena jõudnud õigele seisukohale, et valla 16.02.2017 keeldumine oli õigusvastane, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
10.OÜ-l Inseneribüroo STEIGER on kaebeõigus ja seda ei mõjuta asjaolu, kes võib teoreetiliselt asuda kunagi kaevandamisloa alusel reaalselt kaevandama. OÜ Inseneribüroo STEIGER on esitanud 17.11.2016 KeA-le Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (tl 8‒13), millele Kernu Vallavolikogu ei ole 16.02.2017 otsusega (tl 31‒32) nõustunud kooskõlastust andma. Seega kaitseb kaebaja praeguses kohtumenetluses oma subjektiivseid õigusi seonduvalt geoloogilise uuringu loa andmise menetlusega, sõltumata võimalikust hilisemast kaevandamisest.
11.Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-31-37-15, p 11; 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks ning piisavalt selged (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Kuigi põhjenduste esitamine kohaliku omavalitsuse keelduvas arvamuses on lisaks vajalik seetõttu, et kui uuringuloa andmiseks küsitakse nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (MaaPS § 35 lg 3), oleks viimasel võimalik neid kaalumisel arvestada (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09, p 33), ei puuduta see aspekt siiski vahetult uuringuloa taotleja õigusi.
12.Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsusest nähtuv põhjus, miks uuringuloale nõusoleku andmisest keeldutakse, on järgnev – taotletav uuringuruum asub Kernu valla üldplaneeringu kohaselt rohekoridori alal ning võimalik tulevane kaevandamisala lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Harju maakonna teemaplaneeringu kohaselt võib rohekoridoridel arendada üksnes rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Rohelist võrgustikku tuleb üldplaneeringu kohaselt säilitada. Kuna kaevandamisega kaasneb looduskoosluste hävitamine, ei ole tegemist rohevõrgustikuga arvestava majandustegevusega. Vallavolikogu ei pea üldplaneeringu muutmist võimalikuks ning seetõttu on ebatõenäoline, et vallavolikogu nõustuks tulevikus kaevandamisloa andmisega maavara kaevandamiseks taotletavas uuringuruumis. Vastupidiselt halduskohtule ei pea ringkonnakohus valla eeltsiteeritud argumente uuringuloa andmise menetluses asjakohatuteks. Küll aga leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga ja kaebajaga, et valla argumendid ei ole piisavalt põhjendatud (on liialt üldsõnalised), mistõttu tekitavad ringkonnakohtus kahtluse sellise otsuse ratsionaalsuses.
13.Varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i poolt (vt n Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1018; Tallinna 10(12)
3-17-639 Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas Riigikohus 11.11.2015 otsuses nr 3-3-1-37-15. Selle kohtulahendi punkte 14 ja 17 koosmõjus tõlgendades ei saa kuidagi asuda seisukohale, et tulevase kaevandamise ebatõenäolisust saaks KOV uuringuloa menetluses väljendada üksnes siis, kui ta uuringuloa kooskõlastab. Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks, asjakohasteks (p 17). Kui tulevase kaevandamise ebatõenäosus on asjakohane argument uuringuloa kooskõlastamise menetluses, siis on igati loogiline eeldada, et sellist argumenti tuleb vastava menetlustoimingu põhjendustes ka kajastada. Niisiis on halduskohtu tõlgendus Riigikohtu viidatud lahendi p-le 14 olnud väär ja liialt kitsas (vt halduskohtu otsuse p 15). Samamoodi ei ole õige halduskohtu otsuse p-s 12 toodud väide, justkui ei saaks KOV uuringuloa kooskõlastamisel kaaludagi keskkonnaalaseid argumente. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 p-s 11 viidatuga (KOV lähtub muu hulgas keskkonnahoiualastest argumentidest) ning halduskohtu viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-31-16 ei ole selles kontekstis täpne, kuna praeguse vaidluse puhul ei ole tegemist kaevandamisloa andmise menetlusega ning isegi selles menetluses saaks KOV esitada põhjendatud järeldused keskkonnamõjudega seonduvalt, kui KOV ei nõustu KeA seisukohtadega (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-31-16, p 23).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja kaebajaga selles, et valla 16.02.2017 keeldumises toodud põhjendused on liialt ennatlikud ja üldsõnalised selleks, et pidada valla keeldumist igakülgselt kaalutuks ja ratsionaalseks otsuseks. Riigikohus on andnud otsuses nr 3-3-1-37-15 suunise, mille kohaselt peaks KOV oma arvamuse rajama uuringuga tõendatud teabele ning kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel tuleb arvestada (p 13). Alles pärast geoloogilise uuringu teostamist on võimalik anda adekvaatne hinnang selle kohta, kas kaevandamisel saab rääkida mõjust rohealale ning kas selline mõju oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Alles seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja üldse kaevandamise mõistlikkuse üle. Õige on kaebaja väide, et kaevandamine kui selline ei ole rohevõrgustikul keelatud (vt ka Kernu valla üldplaneeringu p-d 2.12.3; 8.3.1 ja lisa 3). Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu üldplaneeringu lisas 3 osutatule, mille kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. KOV-i keeldumises puudub praegusel juhul rohevõrgustiku väidetava ohustamise osas igasugune sisuline analüüs. Lisaks on KOV jätnud tähelepanuta, et potentsiaalse kaevandamise korral on võimalik rakendada rohevõrgustiku toimimist toetavaid meetmeid ning tagada kaevandusala looduskoosluste säilimine ja nende funktsionaalsus. Seega on valla väited, et kaevandamine ei ole rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus ning on sellisena vastuolus üldplaneeringuga, ennatlikud. Valla otsuses puuduvad väited sellest, et uuringuloa andmisest tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või Kirikla küla miljööle. Uuringu enda mõju kohta puuduvad valla otsuses igasugused põhjendused. Ringkonnakohtu poolt väidetu ei tähenda, et sisuliselt puuduks KOV-l võimalus uuringuloa andmise kooskõlastamisest keeldumiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 kohaselt ei tohi KOV-i keeldumine olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17‒19). Praegusel juhul see nii aga on.
15.Lisaks eelnevalt viidatud ebamäärasusele ja põhjendamispuudusele esineb valla otsuses ka kaalutlusvigu. Nii on vald jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi ning lähtunud 11(12)
3-17-639 väärast eeldusest, et uuringuloa kooskõlastamine võib kaevandamisloa kooskõlastamiseks (vt valla otsuse lk 3).
taotlejas
tekitada
ootuse
Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-37-15 p-s 13 rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada. Praeguses vaidluses esitatud geoloogilise uuringu loa andmise eelnõust (tl 20‒22) nähtub, et maavara kaevandamise loa andmine oleks tulenevalt potentsiaalselt kaevandatavate maavarade varustuskindlusest vastuolus riiklike huvidega, kuid geoloogilise uuringu tegemine annaks riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni, mistõttu ei ole uuringu tegemine vastuolus riigi huviga. Vald ei ole nimetatud asjaolusid kaalunud. Nõustumine uuringuloa andmisega ei piira mingilgi moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 p 12).
16.Kõike eelnevat kokku võttes tuleb Saue valla apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad Saue valla apellatsiooniastme menetluskulud valla enda kanda ning kaebajal on õigus taotleda menetluskulude hüvitamist vallalt. OÜ Inseneribüroo STEIGER taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude 2176,80 eurot väljamõistmist Saue vallalt (tl 132‒139). Menetluskulude kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Arvestades aga, et kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud üksnes vastuse apellatsioonkaebusele, milles kordab suuresti juba kaebuses halduskohtule esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus 9,9 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele ülepingutatuks. Seetõttu vähendab ringkonnakohus kaebaja menetluskulusid (HKMS § 109 lg 6) ja peab põhjendatud ja õiglaseks Saue vallalt välja mõista kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu 1700 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.